Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest arvates. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta 1(3)

2-18-7855 menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

A O esitas 19.05.2018 Viru Maakohtule hagiavalduse A S vastu. Hageja palub mõista kostjalt välja tasutud remondi eest summa 1 501,78 eurot. Hagiavalduse kohaselt kuulub kostjale A Sle sõiduk Volvo S60 registreerimisnumbriga x x. Hageja on suulise kokkuleppe alusel kostjaga korduvalt tasunud kostjale kuuluva sõiduki remondiarveid. Hageja poolt on tasutud järgmised arved: x OÜ 12.10.2017 arve nr 171015 summas 76 eurot; x OÜ 17.10.2017 arve nr 2016649 summas 339,36 eurot; x OÜ 25.02.2018 arve nr 2016712 summas 199,42 eurot; x OÜ 10.03.2018 arve nr 180306 summas 108 eurot; x 25.04.2018 arve nr 086-18XY summas 48 eurot; x 27.04.2018 arve nr 084-18XY summas 192 eurot; x 23.01.2018 arve nr 898 summas 245 eurot; x 16.03.2018 arve nr 1842034 summas 94 eurot, Kokku on hageja tasunud 1 501,78 eurot. Kostja on jätnud tasutud summad hagejale tagastamata. Kostja esitas vastuväite hageja nõudele. Kostja ei tunnistanud hagi. 28.02.2019 kohtuistungil esitas hageja hagist loobumise avalduse, mis on protokollitud. Hageja palub lõpetada asjas menetlus. Kostja on nõus menetluse lõpetamisega. Mõlemad pooled kinnitasid, et neile on arusaadavad menetluse lõpetamise tagajärgi. Pooled leppisid kokku, et mõlemad pooled loobuvad teise poole käest menetluskulude väljamõistmisest. Hageja palub tagastada talle pool menetluses tasutud riigilõivu. Kostja taotleb tunnistajatasu ettemaksu tagastamist. Kohtuistungil kinnitas tunnistaja V T , et tal ei ole tasunõuet.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud hageja avalduse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et hageja taotlus menetluse lõpetamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 3 kohaselt, kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Vastavalt TsMS § 429 lg 1 hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. TsMS § 429 lg 2 kohaselt kui hageja loobub hagist kohtuistungil, hagist loobumine protokollitakse. Kohus leiab, et loobumine ei ole seadusega vastuolus ega riku avalikku huvi. Hageja kohtuistungil loobus hagist ja kohus on hagist loobumise protokollinud. Kostjad ei esitanud vastuväiteid menetluse lõpetamise suhtes. Kohus võtab hagist loobumise vastu ja lõpetab tsiviilasja menetluse.

2(3)

2-18-7855 Kohus selgitab pooltele, et vastavalt TsMS § 432, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 4 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. TsMS § 162 lg 4 kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Pooled leppisid omavahel kokku, et nad loobuvad menetluskulude teisest poolest väljamõistmise nõudest. Seega jäävad poolte kantud menetluskulud nende endi kanda. TsMS § 162 lg 4 alusel jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. Menetluskulude tagastamine Hageja on menetluses tasunud riigilõivu 225 eurot ning seoses hagist loobumisega taotleb poole riigilõivu tagastamist tema arvelduskontole. TsMS § 150 lg 2 p 2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. Kohus leiab, et hageja taotlus on põhjendatud. Kohus rahuldab taotluse ja tagastab hagejale tasutud riigilõivust pool ehk 112,50 eurot. Riigilõivu tagastab kohus samale hageja kontole nr xxx, kust riigilõiv oli tasutud. Kostja on menetluses tasunud tunnistajatasu ettemaksu 32,10 eurot. Tema esitas taotluse tunnistajatasu ettemaksu tagastamiseks. Kohtuistungile kutsunud tunnistaja kinnitas kohtule et tal ei ole tasunõudeid seoses istungile ilmumisega. Kohus leiab, et kostja taotlus kuulub rahuldamisele. TsMS § 150 lg 4 ja 7 alusel tagastab kohus kostjale tema arvelduskontole nr xxx tunnistajatasu ettemaksuna tasutud 32,10 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Tamara Šabarova kohtunik

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.