Pärnu Maakohus
Kohtunik
Toomas Talviste
Määruse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht
28. veebruar 2019, Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja kantselei kaudu
Tsiviilasja number Tsiviilasi
2-18-12303
Menetlustoiming
Pankrotimenetluse lõpetamine raugemisega pankrotimenetluse kulude määramine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja-võlgnik Kerli Kubri, isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxx, xxxxxxx xxxx, xxxxx xxxx, xxxxx xxxxxxx, seaduslik esindaja pankrotihaldur Andrus Õnnik, OÜ Andrus Õnniku Õigusbüroo, asukoht Lai 10, Pärnu linn, Pärnu linn
Võlgniku Kerli Kubri pankrotimenetlus ja
Lõpetada Kerli Kubri (pankrotis), isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxx, xxxxxxxx xxxx, xxxxx xxxx, xxxxx xxxxxxx, pankrotimenetlus raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist. Kerli Kubri (pankrotis) võlausaldajate nõuete osad, mille ulatuses võlausaldajad ei ole raha saanud: II rahuldamisjärgu nõue Swedbank AS 58 409.36 eurot Määrata Kerli Kubri (pankrotis) pankrotihalduri Andrus Õnniku tasuks x (x) eurot (lisandub käibemaks x eurot), mis mõista välja menetlusabi korras Eesti Vabariigi vahenditest. Pankrotihalduri tasu tuleb välja maksta OÜ-le Andrus Õnniku Õigusbüroo (konto EE861010902001530007 SEB Pank). Vabastada Andrus Õnnik Kerli Kubri (pankrotis) pankrotihalduri kohustustest. Algatada menetlus võlgnik Kerli Kubri (pankrotis) pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamiseks. Jätta usaldusisik määramata ning kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Usaldusisiku/võlgniku kohustused menetluse kestel PankrS § 172 ja 173 järgi :
Tsiviilasi nr 2-18-12303
-
Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule, v.a tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Usaldusisik/võlgnik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama.
-
Usaldusisikul tuleb anda võlgnikule üle 25 % (kakskümmend viis protsenti) võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra.
-
Võlgnik peab eelmises punktis nimetatud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma. Esimene aruanne perioodi 28. veebruar 2019 - 28. veebruar 2020 kohta esitada kohtule hiljemalt 7.03.2020.a.
-
Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima.
-
Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.
-
Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande.
Avaldada teade pankrotimenetluse lõpetamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord
Käesolev määruse peale võib võlgnik 15 päeva jooksul selle kättesaamise/Ametlikes Teadaannetes avaldamise päevast arvates esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu. Võlausaldaja saab määruskaebuse esitada vaid juhul, kui ta esitas lõpparuandele vastuväite.
Sisulised asjaolud Pärnu Maakohtu 27.09.2018 määrusega kuulutati välja füüsilise isiku Kerli Kubri pankrot ja nimetati pankrotihalduriks Andrus Õnnik. Pankrotihaldur (edaspidi haldur) on esitanud kohtule 29.01.2019 aruande, milles palub: - kinnitada käesolev pankrotimenetluse lõpparuanne ja lõpetada K. Kubri pankrotimenetlus; - vabastada pankrotihaldur Andrus Õnnik tema kohustustest pärast lõpparuande kinnitamise määruse jõustumist; - määrata halduri tasuks x eurot (lisandub käibemaks), mis hüvitada menetlusabi korras riigi vahenditest; - algatada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus, kohustada võlgniku ennast täitma usaldusisiku kohustusi enda kohustustest vabastamise menetluses. Lõpparuande kohaselt pankrotivarasse ei ole menetluse ajal vahendeid laekunud ning vahendite puudumise tõttu ei ole menetluses väljamakseid tehtud. Pankrotimenetluses ei ole esitatud ega kaitstud pandiga tagatud nõudeid ja puudub pandieseme müügist saadud tulu. Puudub müümata pankrotivara ja teistelt isikutelt saadaolev vara. Kokku jääb võlausaldajal saamata 58 409.36 eurot, mis on II järgu nõue. Pankrotihaldur ei ole pankrotimenetluses
2 (4)
Tsiviilasi nr 2-18-12303 esitanud hagisid ja ei kavatse hagisid esitada. Pankrotihaldur ei ole esitanud kuriteo teateid ega plaani neid esitada. Kohtukulud puuduvad, haldur ei ole teinud rahalisi kulutusi. Pankrotimenetluse käigus on pankrotihaldur teinud vajalikke kulutusi bürookuludele (büroo üür, kulud sidevahenditele, paber, koopiad jms) kokku 96€ (s.o 4 kuud x 24 €/kuus, sh käibemaks). Kuludest 72 € on kohus kinnitanud 22.01.2019.a määrusega ning 24 € on kinnitamata. Seoses menetluses vahendite puudumisega haldur täiendavate kulude kinnitamist ei taotle. Pankrotimenetluse ajal on võlgnik lapsega kodune. Sissetulekuks on vanemahüvitis ja peretoetused, millest ei ole lubatud teostada kinnipidamisi. Võlgnikul on xxx xxxxxxxxx xxxx (x.a, x.a ja x.a). Kerli Kubri maksejõuetuse peamiseks põhjuseks on suutmatus tasuda võetud eluasemelaenu makseid. Maksejõuetus tekkis märtsis 2010, kui müüdi laenu tagatiseks olev kinnistu ja selle müügist saadud vahenditest ei piisanud laenu tagastamiseks. Pankrotiseaduse mõistes on tegemist maksujõuetuse tekkimisega muudel alustel. Pankrotimenetluse jooksul ei ole pankrotivara hulka laekumisi olnud, seega puudub alus halduri tasu arvutamiseks PankrS § 651 alusel. Haldur on kirjeldanud aruandes oma tegevust käesolevas pankrotimenetluses ning nendeks on halduril kulunud kokku x tundi, arvestada halduri tasuks x € /tunnis, on halduril õigus tasule summas x €. Kuna menetluses puuduvad vahendid halduri tasu maksmiseks, siis tuleb taotleda halduri tasu kinnitamist ning selle hüvitamist menetlusabi korras riigi vahenditest seaduses ettenähtud ulatuses. Seega teeb haldur kohtule ettepaneku määrata pankrotihalduri tasuks x eurot (lisanud käibemaks) ja mõista see pankrotihalduri kasuks menetlusabi korras välja Eesti Vabariigi vahenditest. Kohtu põhjendused Kohus leiab, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada, sest halduri aruandest ega toimiku materjalidest ei nähtu, et pankrotimenetluses oleks rikutud võlgniku ja võlausaldajate õigusi. Võlgnikul puudub pankrotimenetluse jätkamiseks vajalik vara, samuti puuduvad võimalused vara tagasivõitmiseks või tagasinõudmiseks. Ükski võlausaldaja ega kolmas isik, samuti mitte võlgnik ise, ei ole tundnud pankrotimenetluse läbiviimise vastu sellist huvi, et oleks tasunud kohtu nõutud summa (1000 eurot) deposiiti. Kohtu vastav määrus tehti 30.01.2019 ning tähtaeg summa tasumiseks oli 13.02.2019. Maksejõuetuse põhjuste ja selle tekkimise aja osas ei ole kohtul alust asuda halduriga teistsugusele seisukohale. Tegemist on maksejõuetuse tekkimisega muudel asjaoludel PankrS § 22 lg 5 tähenduses. PankrS § 65 lg 11 kohaselt kui kohus on kuulutanud pankroti välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on (ajutisel) pankrotihalduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus (ajutise) pankrotihalduri ülesannete mahtu ja keerukust ning (ajutise) pankrotihalduri kutseoskusi. Kohus kontrollib (ajutise) halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. PankrS § 23 lg 2 näeb ette, et tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. PankrS § 23 lg 3 kehtestab (ajutise) pankrotihalduri tunnitasu ülemmäära, milleks on x eurot. Pankrotihaldur on pärast pankroti väljakuulutamist oma ametiülesannete täitmisele aruande kohaselt kulutanud kokku x tundi arvestusega x eurot töötunni kohta, kuid haldur palub määrata tema tasu suuruseks x eurot. Vastavalt PankrS § 65 lg 11 tuginevale pankrotihalduri 3 (4)
Tsiviilasi nr 2-18-12303 taotlusele tuleb määrata menetlusabi andmine halduri tasu hüvitamiseks ning mõista tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 183 lg 2 alusel riigituludest pankrotihalduri kasuks välja x eurot. PankrS § 171 lg 1 alusel otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise sama paragrahvi lõikes 11 sätestatud juhul, PankrS § 158 lõikes 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel. Käesoleval juhul on kohustustest vabastamise menetluse algatamise eeldused täidetud. Võlausaldajad on kohustustest vabastamise menetluse avaldusest teadlikud ega ole esitanud menetluse algatamisele vastuväiteid. Kohtule ei ole teada PankrS § 171 lõikes 2 nimetatud asjaolusid, mis võiksid tingida nimetatud menetluse algatamata jätmise. PankrS § 172 lg 1 sätestab, et kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb käesoleva seaduse § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. 17.10.2018 toimunud võlausaldajate koosolekule keegi ei ilmunud, mistõttu usaldusisikut ei määratud ning haldur on teinud kohtule ettepaneku määrata võlgnik ise usaldusisiku kohustusi täitma. Kohus leiab, et selline ettepanek on mõistlik (võlausaldajatel puudub huvi usaldusisiku suhtes) ning jätab tulenevalt PankrS § 172 lg 6 usaldusisiku määramata ja kohustab võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Kohus on võlgnikuga 26.02.2018 isiklikult vestelnud ning selgitanud temale kohustustest vabastamise menetluse sisu ja peamisi kohustusi. Pankrotihaldur tuleb vabastada tema kohustustest. Pankrotimenetlus tuleb selle raugemise tõttu lõpetada kooskõlas PankrS § 158 lg 4 sätetega, samuti tuleb Ametlikes Teadaannetes avaldada vastava sisuga teade.
/allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Talviste kohtunik
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.