Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

04.01.2019 kohtumäärusega jättis kohus esitatud hagi käiguta ja andis hagejale tähtaja kohtualluvuse valiku põhjendamiseks. Kohus selgitas hagejale, et kohtualluvuse puudumine on üheks hagi menetlusse võtmisest keeldumise aluseks (TsMS § 371 lg 1 p 2). 17.01.2019 puuduste kõrvaldamise käigus hageja märgib, et kuivõrd pooled ei ole lepingus kokku leppinud valduse üleandmise kohta, siis käesoleva võlasuhte olemusest tuleneb, et lepingu esemeks oleva xxxx kinnistu otsese valduse saab üle anda ainult kinnisasja asukohas. Seega hageja sai kinnistu valduse üle anda ja lepingulise kohustuse täita ainult aadressil xxxx (praegune xxxx), xxxx. Eelnimetatut kinnitab 24.07.2017 kinnistu ja vara üleandmise akt. Kuna pooltevaheline leping täideti (otsene valdus anti üle) aadressil xxxx (praegune xxxx), xxxx, siis hageja hinnangul allub käesolev vaidlus tulenevalt TsMS § 89 lg-le 1 Eesti kohtule, s.o Viru Maakohtule. Eelnimetatu on kooskõlas ka kohtu poolt kohtumääruses viidatud Brüssel I määruse artikkel 7 punktiga 1 a), mille kohaselt võib isiku vastu, kelle alaline elukoht on liikmesriigis, esitada hagi teises liikmesriigis lepinguid puudutavates asjades selle paiga kohtusse, kus tuli täita asjaomane kohustus. Kohus on 17.01.2019 küsinud kostja seisukohta tsiviilasja menetlemise kohta Eesti Vabariigi kohtus ning kostja tegelikku kehtivat elukohta. 10.02.2019 vastuses teatab kostja, et ei soovi tsiviilasja arutamist Eesti kohtus ning teatab, et tema alaline elukoht on tõepoolest xxxx.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud hagiavalduse ning sellele lisatud materjalidega, leiab, et hagiavalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 75 lg 1 kohaselt kontrollib kohus, kas asi allub kohtule, kuhu avaldus esitati. Vastavalt TsMS § 75 lg 2 kui asi sellele kohtule ei allu, saadab kohus avalduse kohtule, kellele avaldus allub, välja arvatud juhul, kui kohus leiab, et asi ei allu rahvusvahelise kohtualluvuse järgi Eesti kohtule. TsMS § 70 lg 1 kohaselt määratakse rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi, millal võib asja menetleda Eesti kohus. TsMS § 70 lg 4 p 1 järgi kohaldatakse TsMS-is rahvusvahelise kohtualluvuse kohta sätestatut üksnes ulatuses, milles ei ole sätestatud teisiti välislepingus või Euroopa Liidu nõukogu määruses (EL) nr 1215/2012. Brüsseli I (uuesti sõnastatud) määruse artikkel 4 lg 1 ja artikkel 5 lg 1 kohaselt esitatakse hagi isiku vastu, kelle alaline elukoht on liikmesriigis, selle liikmesriigi kohtusse sõltumata kostja kodakondsusest. Isiku vastu, kelle alaline elukoht on liikmesriigis, võib hagi esitada teise liikmesriigi kohtusse Brüsseli I bis määruse II peatüki 2.–7. jaos sätestatud korras. Lisaks üldisele kostja elukohajärgsele kohtualluvusele näeb Brüsseli I bis määrus üldjuhul ette ka hageja võimaluse valida, millise riigi kohtusse pöörduda (valikuline kohtualluvus, artikkel 7). Valikulise kohtualluvuse eeskirju tuleb tõlgendada kitsalt ja tõlgendus ei tohi minna kaugemale nimetatud määruses sõnaselgelt ette nähtud juhtudest. Brüsseli I bis määruse artikkel 7 lg 1 p. a) alusel võib isiku vastu, kelle alaline elukoht on liikmesriigis, esitada hagi teises liikmesriigis lepinguid puudutavates asjades selle paiga kohtusse, kus tuli täita asjaomane kohustus. Määruse art 7 lg 2 alusel võib isiku lepinguvälise kahju puhul kaevata selle paiga kohtusse, kus kahju tekitanud juhtum on toimunud või võib toimuda. Käesoleval juhul on hageja elukohaks xxxx, kostja elukohaks on xxxx. Hageja on esitanud hagi Eesti kohtusse ning soovib seoses poolte vahel 20.07.2017 sõlmitud Eestis asuva kinnistu müügilepingu ja asjaõiguslepinguga VÕS § 628 lg 2 alusel kulutuste hüvitamist seoses kasutusloa taotlemisega, kahju hüvitamist seoses õigusabi kasutamisega ja viivist seoses ostuhinna osalise tasumise viivitamisega. Hageja on seisukohal, et kohtualluvus tuleneb TsMS § 89 lg 1 alusel

lepingukohustuse täitmise kohast, mis on lepingu eseme üleandmise koht ehk kinnistu asukoht. Samuti märgib hageja, et kuivõrd pooled ei ole lepingus kokku leppinud valduse üleandmise kohta, siis käesoleva võlasuhte olemusest tuleneb, et lepingu esemeks oleva xxxx kinnistu otsese valduse saab üle anda ainult kinnisasja asukohas. Kohus hageja seisukohaga ei nõustu. Nimelt sisaldab hagiavaldusele lisatud 20.07.2017 leping kahte lepingut - müügilepingut ja asjaõiguslepingut. Poolte vahel ei nähtu vaidlust seoses asjaõiguslepinguga ning ka kinnistu valduse üleandmisega. Seega ei ole kohtu hinnangul oluline kas ja kus toimus kinnistu otsese valduse üleandmine ning kohtualluvuse määramisel ei saa aluseks võtta kinnistu asukohta. Hageja on esitanud kohtule viivisenõude ehk raha maksmisega viivitamisest tekkinud kahju hüvitamise nõude. Pooled on lepingu punktis 3.2. kokku leppinud, et müügihinnast 16 000 eurot kohustub ostja tasuma müüja kontole. Seega ei saa seostada raha üleandmist või kahju tekkimist kinnistu asukohaga. Samuti ei nähtu, et pooled oleksid kokku leppinud kulutuste hüvitamises seoses kasutusloa taotlemisega, mistõttu ei ole võimalik määrata ka nimetatud kohustuse täitmise kohta. Hageja ei tugine hagiavalduses lepinguvälisele suhtele. Kuivõrd poolte elukohad ei ole Eesti Vabariigis, ei saa kahju olla tekkinud Eestis, kus ei ole kahju kannataja ehk hageja huvide kese. Huvide kese füüsilise isiku puhul vastab tavaliselt tema alalise elukoha liikmesriigile. Määramaks kohtualluvus vastavalt sellele, kus asub hageja huvide kese on oluline ka õigusemõistmise tõrgeteta toimimiseks, mitte vajadusega kaitsta just hagejat. Olukorras, kus hageja nõuete puhul on sisuliselt tegemist rahaliste nõuetega, puudub kohtu hinnangul Eesti kohtul seos kohaga, kus kostja peab täitma oma võimalikud kohustused hageja ees. Arvestades eeltoodut on kohus seisukohal, et käesoleval juhul ei kuulu kohtualluvuse üle otsustamisel kohaldamisele Brüsseli I bis määruse artikli 7 lõikes 1 a) ega lõikes 2 sätestatud valikuline kohtualluvus Eesti kohtus. Hageja on viidanud kohtualluvuse osas ka TsMS § 89 lg 1 kohaldamise võimalusele. Kohus on seisukohal, et nimetatud säte käesolevas tsiviilasjas ei kohaldu. Seda eelkõige põhjusel, et rahvusvahelise elemendi olemasolul tuleb vastavalt TsMS § 75 lg-le 1 kontrollida kohtualluvust Brüsseli I bis määruse alusel. TsMS § 372 lg 3 sätestab, et kohus võib vajaduse korral küsida kostja seisukohta hagi menetlusse võtmise lahendamiseks ja pooled ära kuulata. Sel juhul lahendab kohus hagi menetlusse võtmise viivitamata pärast seisukoha saamist või ärakuulamist. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-123-12 leidnud, et kui hagi menetlusse võtmisel tekib küsimus, kas hagi allub Brüsseli I määruse järgi Eesti kohtule, oleks üldjuhul vajalik küsida selle kohta ka kostja seisukohta. Seega saab kohus hagi menetlusse võtmisest keelduda, kui kostja elukoht on teises liikmesriigis ning ta vaidleb kohtualluvusele Eestis vastu või ei vasta kohtule. TsMS § 371 lõike 1 punkti 2 kohaselt ei võta kohus avaldust menetlusse, kui avaldus ei allu sellele kohtule. Kuna nii hageja poolt hagis märgitu kui ka rahvastikuregistri andmete kohaselt elab kostja xxxx ning Brüsseli I bis määruse artikkel 4 lg 1 ja artikkel 5 lg 1 kohaselt saab hagi üldalluvusena esitada üksnes kostja elukoha järgi, siis ei ole Viru Maakohus pädev käesolevat tsiviilasja arutama. Samuti ei ole kostja nõustunud tsiviilasja menetlemisega Eesti Vabariigi kohtus, avaldades oma alaliseks elukohaks xxxx. Seega tuleb hagi jätta menetlusse võtmata. TsMS § 372 lg 1 alusel lahendab kohus hagiavalduse menetlusse võtmise või sellest keeldumise määrusega mõistliku aja jooksul. TsMS § 372 lg 4 kohaselt hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruses tuleb märkida menetlusse võtmisest keeldumise põhjus. Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega hagejale.

TsMS § 372 lg 6 kohaselt, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et avaldus ei ole olnud kohtu menetluses. TsMS § 168 lõike 1 kohaselt kannab menetluskulud hageja, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus menetluskulud hageja kanda. (digitaalselt allkirjastatud) Marika Leimann Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.