Seesam Insurance AS hagi Tallinna linna (Tallinna Kommunaalameti kaudu) vastu kahjuhüvitise 679,13 euro, viivise 25,15 euro ja alates 09.10.2018 edasise viivise saamiseks seadusjärgses määras
Tsiviilasja hind
758,61 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Seesam Insurance AS (registrikood 10055752; asukoht Maakri 19/1, 10145 Tallinn) Hageja esindaja: M P (e-post x) Kostja: Tallinna linn (Tallinna Kommunaalameti kaudu) (registrikood 75014913; asukoht Mündi 2, 15197 Tallinn; e-post [email protected]) Kostja esindaja: N K (e-post x) 29.01.2019
Kohtuistung Istungil osalenud isikud
hageja esindaja M P , kostja esindaja N K
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Seesam Insurance AS-i hagi osaliselt.
2.Välja mõista Tallinna linnalt (Tallinna Kommunaalameti kaudu) Seesam Insurance AS-i kasuks kahjuhüvitis 76,47 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis kahjuhüvitiselt 76,47 eurolt ajavahemiku 23.04.2018-22.02.2019 eest summas 5,13 eurot ja alates 23.02.2019 viivis arvestatuna kahjuhüvitiselt (76,47 eurolt) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras kuni kahjuhüvitise tasumiseni.
3.Jätta hageja menetluskulud 11% ulatuses kostja kanda.
4.Välja mõista Tallinna linnalt (Tallinna Kommunaalameti kaudu) Seesam Insurance AS-i kasuks menetluskuluna riigilõiv 19,25 eurot.
5.Jätta kostja menetluskulud 89% ulatuses hageja kanda, kuid rahaliselt kindlaks määramata kostjal nende puudumise tõttu.
Edasikaebamise kord ja selgitused Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue
1.Seesam Insurance AS esitas 08.10.2018 Harju Maakohtusse hagi Tallinna linna (Tallinna Kommunaalameti kaudu) vastu kahjuhüvitise 679,13 euro, viivise 25,15 euro ja alates 09.10.2018 edasise viivise saamiseks seadusjärgses määras kuni kohtuotsuse tegemise päevani kindlas summas ja pärast seda viivist kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevast kuni kahjuhüvitise täitmiseni.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kindlustusvõtja L L 22.02.2018 kindlustuslepingu sõiduki Volvo S90 registreerimismärgiga x kindlustamiseks. 12.04.2018 esitas kindlustusvõtja hagejale kahjuavalduse, mille kohaselt toimus 11.04.2018 Tallinnas Vabaõhumuuseumi teel Paljandi bussipeatusest ca 100-200 meetri kaugusel kesklinna suunal liiklusõnnetus. Kindlustusvõtja valduses ja Luminori Liising AS-ile kuuluv sõiduk, mida juhtis kindlustusvõtja, sõitis läbi tähistamata löökaugu, mille tagajärjel said kahjustada sõiduki rehvid. Antud asjaolu kinnitab Politsei- ja Piirivalveamet, kes fikseeris sündmuskoha ja eesmise parempoolse rehvi kahjustused. Sündmuskohal mõõdeti löökaugu sügavust 9 cm kõrguse sigaretipakiga. Politsei- ja Piirivalveameti poolt tehtud fotodest nähtub, et löökaugu sügavus on üle 5 cm ning läbimõõt üle 20 cm. 14.05.2018 teavitas kindlustusvõtja telefoni teel hagejat sõiduki tagumise parempoolse rehvi kahjustumisest. Tagumine rehv sai löökaugust läbi sõitmisel samuti tugeva löögi, kuid rehvi kahjustus avaldus paar nädalat hiljem.
3.Hageja hüvitas kindlustusvõtjale sõiduki remondikulud vastavalt kindlustusvõtja esitatud arvetele. Kindlustusvõtja esitas kostjale 22.04.2018 kahju hüvitamise nõude, millele kostja ei vastanud. Seetõttu esitas hageja kostjale 18.06.2018 tagasinõude 679,13 euro saamiseks. Kostja keeldus nõude rahuldamisest.
4.Hageja leiab, et kahju tekitamine on õigusvastane, kui kahju tekitati seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega. Hageja leiab, et kuivõrd löökauk ei olnud nõuetekohaselt tähistatud, ei olnud kindlustusvõtjal võimalik ette näha, et teel on ohtlik löökauk. Antud teel on liiklustihedus suur ning seoses vastutulevate sõidukitega ei olnud võimalik viimasel hetkel löökauku märgates teha sellest möödasõitu. Sõiduki juhil on õigus eeldada, et teel saab sõiduautoga ohutult liigelda. Liikluskorraldusvahendi olemasolul oleks kindlustusvõtja saanud võimalikult varakult reageerida ning vastavalt sõidutrajektoori ning kiirust muuta, et vältida löökauku sõitmist. Hageja leiab, et isegi sõltumata sellest, kas löökauk oli nõuetekohaselt tähistatud või kas löökauk vastab tee seisundinõuete määruses ettenähtud nõuetele, ei välista see kostja vastutust kohalikul teel ohtlikest löökaukudest sõidukitele tekitatud kahjude eest. Kostjal on kohustus tagada tee korrashoiul tingimused ohutuks liikluseks. Järelikult, kui sõidukile tekib sõiduteel liigeldes löökaugust läbi sõites kahju, on kostja oma kohustust rikkunud. Kostja on jätnud tee korrashoiuga tagamata tingimused ohutuks liiklemiseks ning oma tegevusetusega
põhjustanud sõidukile kahju. Alternatiivselt tuleb kostja vastutust hinnata alusel, mille kohaselt kahju tekitamine on õigusvastane, kui see tekitati kannatanu omandi rikkumisega.
5.Hageja hüvitas kahe eesmise rehvi kulud 467,94 eurot ja ühe tagumise rehvi kulu 211,19 eurot, kokku seega 679,13 eurot, mille hüvitamist hageja kostjalt ka nõuab. Hageja hüvitas kahe rehvi vahetuse kulud seetõttu, et sõidukil peavad olema sama kulumisastmega rehvid. Sõiduki stabiilsuse tagamiseks ei piisa ainult ühe poole rehvi vahetamisest, vaid seda tuleb teha paarina mõlemalt poolt. Kuigi kindlustusvõtja esialgselt soovis mõlema tagumise rehvi hüvitamist, jõudsid kindlustusvõtja ja hageja kokkuleppele, mille alusel hüvitas hageja ainult ühe tagumise rehvi maksumuse. Kostja vastuväited
6.Kostja ei tunnista hagi ja palub jätta selle rahuldamata. Kostja ei ole seadusest tulenevaid kohustusi rikkunud ega vastuta antud juhul tekkinud kahju eest. Kostja hinnangul puuduvad usaldusväärsed tõendid selle kohta, et sündmus toimus hageja nimetatud kohas ja ajal. Kahju ei ole osaliselt põhjuslikus seoses sündmusega ja kahju on tekkinud sõidukijuhi süül.
7.Kostja on seisukohal, et tee seisundinõuded ei ole rikutud. Hageja väited löökaugu pikkuse, laiuse ja sügavuse kohta ei ole tõendatud ega vasta sündmuskohal tehtud pildimaterjalidele. Kostja leiab, et sigaretipaki suuruse kohta puuduvad igasugused tõendid. Isegi kui eeldada, et kõne all oleva sigaretipaki kõrgus on 9 cm, siis Põhja Politseiprefektuuri poolt koostatud liiklusõnnetuse materjalidest nähtub selgelt, et suitsupaki kõrval asuva asfaldikihi kõrgus on mitte üle 1/3 suitsupaki kõrgusest, s.t. et sündmuskohal asunud löökaugu sügavus on alla 5 cm. Tee seisundinõuete § 12 kohaselt üle 20 cm läbimõõduga ja üle 5 cm sügavusega auk peab olema tähistatud liikluskorraldusvahendiga. Seega liikluskorraldusvahendi paigaldamiseks on vajalik, et mõlemad parameetrid oleksid ületatud. Kostja peab võimalikuks, et löökaugu läbimõõt on üle 20 cm, kuid sündmuskohal tehtud piltidest nähtub selgelt, et löökaugu sügavus on alla 5 cm, seetõttu ei nõua selline koht tähistamist liikluskorraldusvahenditega.
8.Vastavalt kindlustusvõtja esitatud teatele kahjujuhtumi kohta sõitis kindlustusvõtja pärast löökaugust läbisõitmist edasi ning pidas sõiduki kinni Vabaõhumuuseumi 31 maja sissesõidul, mis asub ca 1 km kaugusel väidetavast sündmuskohast, seejärel helistas politseile. Vastavalt liiklusseaduse § 169 lg-le 1 nõuetele peab liiklusõnnetuses osalenud juht võimalikult kiiresti seisma jääma. Juht seda ei teinud. Politsei poolt sündmuskohal tehtud piltidest tulenevalt ei ole sõiduautot sündmuskohal fikseeritud. Liiklusõnnetuse sündmuskohalt lahkumine on rikkumine, mis muuhulgas takistab sündmuse tegelike asjaolude tuvastamist. Kostja leiab, et sündmuse objektiivsed asjaolud ei ole tõendatud. Seega ei ole tõendatud, et kahju tekkis linnale kuuluval teelõigul asuvast löökaugust läbisõitmisel. Seejuures ei ole rohkem kui kuu aega hiljem pärast sündmust fikseeritud rehvi vigastus („muhk“) põhjuslikult seotud 11.04.2018 toimunud sündmusega.
9.Kostja leiab, et kahju on tekkinud sõidukijuhi enda süül. Vastavalt esitatud kahjunõudele leidis sündmus aset hilisõhtul kell 21.40, mistõttu ei ole eluliselt usutav ega ka tõendatud, et sellel kellaajal on nimetatud teelõigul niivõrd tihe liiklus, mis ei luba juhil õigeaegselt reageerida teeoludele. Kostja leiab, et sõidutee väidetava sündmuse kohal on piisavalt lai, löökauk asub teeservas, seega piisava hoole väljendamisel märganuks juht löökauku ning kahju olnuks välditav.
10.Hageja ei ole 23.04.2018 kostja poole seoses kõne all oleva kahjuga seoses pöördunud. Esmakordne hageja pöördumine selles küsimuses on kostja poolt registreeritud 18.06.2018. L L ei ole hageja esindaja ning tema pöördumist ei tohi samastada hageja pöördumisega kostja poole. Sellest tulenevalt ei ole hageja viivise tasumise nõue alates 24.04.2018 põhjendatud ega
tõendatud. Hageja leiab, et juhul, kui kohus hagi rahuldab, tuleb viivise arvutuse alguse kuupäevaks lugeda 18.06.2018. Kohtuotsuse põhjendused
11.Kohus, tutvunud asja materjaliga, samuti uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid ja kuulanud pooled ära, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
12.Poolte vahel puudub vaidlus selles, et: 1) hageja ja kindlustusvõtja L L vahel on sõlmitud kindlustusleping kehtivusega 22.02.201821.02.2019, millega on kindlustatud sõiduk Volvo S90 registreerimismärgiga x (tlk 6-7); 2) 11.04.2018 toimus Tallinnas Vabaõhumuuseumi teel liiklusõnnetus (tlk 18); 3) liiklusõnnetus põhjustati kindlustusvõtja L Lehe valduses ja Luminor Liising AS-ile kuuluva sõidukiga Volvo S90 registreerimismärgiga x; 4) hageja on hüvitanud kindlustusvõtjale sõiduki remondikulud summas 679,13 eurot (tlk 22-23).
13.Pooled vaidlevad selle üle, kas löökauk, millest kindlustusvõtja läbi sõitis, pidi olema tähistatud liikluskorraldusvahendiga ja kas tekkinud kahju on põhjuslikus seoses liiklusõnnetusega. Samuti selle üle, kas kostjal on kohustus tagada tingimused ohutuks liiklemiseks, kas hageja väited löökaugu sügavuse ja laiuse kohta on tõendatud ning kas viivist tuleks kahjuhüvitiselt arvestada alates 23.04.2018 või 18.06.2018.
14.Hageja leiab, et tema kahju hüvitamise nõude aluseks on võlaõigusseaduse (VÕS) § 492 lg 1, § 1043 ja § 1045 lg 1 p 7. VÕS § 492 lg 1 kohaselt kindlustusandjale läheb tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue. VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 7 järgi on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega. Viidatud sätetest tulenevalt peab kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks olema täidetud eelkõige järgmised üldised eeldused: 1) objektiivne koosseis (kahju tekitaja tegu, kannatanule tekkinud kahju, põhjuslik seos teo ja kahju vahel); 2) õigusvastasus; 3) süü. Seega hageja kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks tuleb kohtul kontrollida nimetatud eelduste olemasolu.
15.1.Objektiivne koosseis
15.1.1.Kahju tekitaja tegu Ehitusseadustiku (EhS) § 97 lg 1 järgi teed ja tee toimimiseks vajalikud rajatised tuleb hoida korras viisil, et need vastaksid nõuetele ning tagatud oleksid tingimused ohutuks liiklemiseks. EhS § 97 lg 2 kohaselt tee seisundinõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Nimetatud tee seisundinõuete määruse § 12 kohaselt üle 20 cm läbimõõduga ja üle 5 cm sügavusega auk peab olema tähistatud liikluskorraldusvahendiga. Kostja leiab, et löökaugu läbimõõduks võib olla küll üle 20 cm, kuid sündmuskohal tehtud piltidest nähtub, et löökaugu sügavus on alla 5 cm, mistõttu ei nõua selline koht tähistamist liikluskorraldusvahendiga. Kohtu hinnangul ei ole oluline tuvastada, kas hageja väited löökaugu sügavuse ja laiuse kohta on tõendatud, sest käesoleval juhul ei ole oluline, kas vaidluse all olev löökauk vastas tee seisundinõuete määruse §-s 12 väljatoodud parameetritele, s.o kas löökauk oli üle 20 cm
läbimõõduga ja üle 5 cm sügavusega. Kostja on istungil kinnitanud, et Vabaõhumuuseumi tee 31 ja Paljandi bussipeatuse ümbruses asuv tee on Tallinna linna ehk kostja omandis (tlk 101). Kohus leiab, et EhS § 97 lg-st 1 tuleneb seega kostjale kohustus tagada tingimused ohutuks liiklemiseks. Kui kostja ei ole seda teinud, on see tema riisiko. Olukorras, kus sõidukile on tekkinud kahju seoses teel olevast löökaugust, on kostja enda tegevusetusega põhjustanud sõidukile kahju, kuivõrd on jätnud tagamata tingimused ohutuks liiklemiseks. Seega olenemata sellest, kui suure läbimõõdu ja sügavusega löökauk oli ning kas löökauk pidi olema tähistatud liikluskorraldusvahendiga või mitte, pidi kostja tagama tingimused ohutuks liiklemiseks. Kui sõidukile tekib liikluses osalemisel löökaugu tõttu kahju, siis ei ole tingimused ohutuks liiklemiseks tagatud. Eeltoodust tulenevalt on kostja enda tegevusetusega rikkunud EhS § 97 lgst 1 tulenevat kohustust.
15.1.2.Kahju ja põhjuslik seos Järgnevalt tuleb kohtul tuvastada, kas hagejale on tekkinud kahju. VÕS § 128 lg 1 kohaselt hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline või mittevaraline. Lõike 2 kohaselt varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Lõike 3 järgi otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Hageja leiab, et talle on tekkinud kahju seoses kahe esimese rehvi ja ühe tagumise rehvi vahetusega kokku summas 679,13 eurot. Hageja on selle tõenduseks esitanud 19.04.2018 maksmisotsuse nr 1 ja 17.05.2018 maksmisotsuse nr 2. Maksmisotsuse nr 1 kohaselt on kahe rehvi kulud vastavalt arvele 782,94 eurot, millest 315 eurot on omavastutus. Seega on hageja kuluks kahe esimese rehvi osas 467,94 eurot. Maksmisotsuse nr 2 kohaselt on hageja ühe tagumise rehvi kuluks 211,19 eurot (tlk 22-25). VÕS § 127 lg 4 kohaselt peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Kohtu hinnangul ei ole käesoleval juhul põhjuslik seos tõendatud kahju osas, mis tekkis seoses tagumise rehviga. Kohtule esitatud asjaoludest tulenevalt avastas kindlustusvõtja tagumise rehvi kahjustuse alles kahe nädala möödumisel pärast liiklusõnnetust. Kohtule on tõendatud, et kindlustusvõtja kasutas sõidukit pärast kindlustusjuhtumit (tlk 20). Kui kindlustusvõtja on sõidukiga pärast liiklusõnnetuse toimumist osalenud liikluses, siis ei saa olla kindel, et tagumise rehvi kahjustus tekkis just 11.04.2018 toimunud liiklusõnnetuse tagajärjel. Seega ei ole tõendatud, et tagumise rehvi kahjustus on põhjuslikult seotud 11.04.2018 toimunud liiklusõnnetusega ning sellega seotud kahju summas 211,19 eurot tuleb jätta rahuldamata. Hageja on kohtule esitanud internetiportaalist võetud väljaprindi, millega soovib tõendada miks tuleb korraga välja vahetada kaks rehvi ühe rehvi purunemisel (tlk 42). Kohtu hinnangul ei tulene nimetatud tõendist, et rehvi purunemisel tuleb ilmtingimata vahetada kaks rehvi. Väljaprindist nähtub, et enamus juhtudel tuleb vahetada kaks rehvi korraga. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et käesoleval juhul oli vajalik vahetada kaks rehvi korraga. Seejuures tuleneb VÕS § 128 lg-st 3, et otsene varaline kahju hõlmab sh kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavaid mõistlikke kulusid. Kohtu hinnangul on mõistlikuks kuluks vaid selline kahju, mille tekkimine oli otseses põhjuslikus seoses löökaugust läbisõitmisel. Seega tuleks kahju hüvitada vaid selle rehvi osas, mis löökaugust läbisõitmisel kahjustus. Seega põhjuslik seos tekkinud kahju ja kostja kohustuse rikkumise vahel seisneb selles, et juhul, kui kostja oleks taganud tingimused ohutuks
liiklemiseks, ei oleks sõidukile esimese parempoolse rehvi osas kahju tekkinud ning hageja poleks pidanud kindlustusvõtjale kahju hüvitama. Kõigest eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et otsene varaline kahju on tekkinud kindlustusvõtjale vaid esimese parempoolse rehvi osas. Maksmisotsuse nr 1 alusel on kahe rehvi kulud vastavalt arvele 782,94 eurot. Seega ühe rehvi maksumus on 391,47 eurot. Ühe rehvi maksumusest tuleb maha arvutada omavastutus 315 eurot, seega on hageja kahjuks 76,47 eurot.
15.2.Õigusvastasus VÕS § 1045 lg 1 p 7 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega. EhS § 97 lg-st 1 tuleneb kohustus tagada tingimused ohutuks liiklemiseks. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et kostja rikkus nimetatud sättest tulenevat kohustust. VÕS § 1045 lg 2 punktide 1-4 järgi ei ole kahju tekitamine õigusvastane, kui: 1) kahju tekitamise õigus tuleneb seadusest; 2) kannatanu nõustus kahju tekitamisega, välja arvatud juhul, kui nõusoleku andmine on vastuolus seaduse või heade kommetega; 3) kahju tekitaja tegutses hädakaitse- või hädaseisundis; 4) kahju tekitaja kasutas oma õiguse teostamiseks või kaitseks õigustatult omaabi. VÕS § 1045 lg 3 järgi seadusest tuleneva kohustuse rikkumisega kahju tekitamine ei ole õigusevastane, kui kahju tekitaja poolt rikutud sätte eesmärk ei olnud kannatanu kaitsmine sellise kahju tekkimise eest. Kohtu hinnangul ei ole ükski eelpool VÕS § 1045 lg 2 punktides 1-4 nimetatud asjaoludest käesoleva olukorra puhul kohaldatav. Kohtu hinnangul ei esine ka VÕS § 1045 lg-s 3 väljatoodud asjaolu. EhS § 97 lg 1 eesmärgiks on justnimelt teise poole kaitsmine kahju tekkimise eest. Seega ei esine teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid ja kostja poolt kahju tekitamine on õigusvastane.
15.3.Süü VÕS § 104 lg 1 kohaselt seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel vastutab isik oma kohustuse rikkumise eest üksnes süü olemasolu korral. VÕS § 104 lg 1 järgi on süü vormid hooletus, raske hooletus ja tahtlus. VÕS § 1050 lg 1 järgi kahju tekitaja ei vastuta kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ei ole kahju tekitamises süüdi, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Seega sätestab VÕS § 1050 lg 1 süü presumptsiooni, s.o eeldatakse kahju tekitaja süüd. Kostja vabaneks vastutusest, kui ta tõendab mõne VÕS § 1045 lg 1 punktides 1-4 nimetatud õigusvastasust välistava asjaolu esinemise või süü puudumise (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-53-06 p 12). Kostja leiab, et kahju on tekkinud kindlustusvõtja süül. Kostja leiab, et ei ole eluliselt usutav, et sündmuse tekkimise ajal kell 21.40 on nimetatud teelõigul niivõrd tihe liiklus, mis ei lubanud kindlustusvõtjal õigeaegselt teeoludele reageerida ja sellega ka kahju vältida. Kohtu hinnangul on kostja väited paljasõnalised, mistõttu tuleb need jätta tähelepanuta. Kohtu hinnangul ei ole kostja esitanud tõendeid, millest saaks kohus järeldada, et kahju tekkimises on süüdi kindlustusvõtja. Kohus leiab, et kahju ei ole tekkinud kindlustusvõtjast tulenevatel asjaoludel. Kohtu hinnangul ei ole kostja tõendanud mõne VÕS § 1045 lg 1 punktides 1-4 nimetatud õigusvastasust välistava asjaolu esinemise või süü puudumise. Eeltoodust tulenevalt on kostja kahju tekitamises süüdi.
16.Eelnevaga on kohus tuvastanud kahjuhüvitise nõudmiseks vajalike eelduste olemasolu.
Kohtu hinnangul on oluline märkida ka järgnevat. Kostja heidab kindlustusvõtjale ette, et pärast löökaugust läbisõitmist pidas kindlustusvõtja sõiduki kinni Vabaõhumuuseumi 31 maja sissesõidul, mis asub ca 1 km kaugusel väidetavast sündmuskohast Paljandi bussipeatusest kesklinna suunas. Kohus leiab, et kostja vastuväited seoses sellega, et puuduvad usaldusväärsed tõendid selle kohta, et sündmus toimus hageja nimetatud kohas ja ajal, on asjakohatud. Politseija Piirivalveameti poolt esitatud tõendiga on tõendatud, et liiklusõnnetus toimus 11.04.2018 kell 21.40 Tallinnas, Vabaõhumuuseumi tee 31 juures (tlk 18). Seejuures on kostja kinnitanud, et Vabaõhumuuseumi tee 31 ja Paljandi bussipeatuse ümbruses asuv tee on Tallinna linna ehk kostja omandis (tlk 101). Seega on liiklusõnnetuse aeg ja koht politsei poolt fikseeritud ning liiklusõnnetus juhtus teel, mis on kostja omandis. Kuivõrd kohus on välja selgitanud, et kostja vastutab tekitatud kahju eest, ei ole vajadust kostja vastutust hinnata alternatiivselt VÕS § 1045 lg 1 p 5 alusel. Kõigest eeltoodust tulenevalt on hagejal VÕS § 492 lg 1 alusel nõude üleminekust tulenevalt õigus nõuda kostjalt kahjuhüvitise tasumist, mistõttu tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista kahjuhüvitis 76,47 eurot.
17.Viivisest Hageja nõuab kostjalt sissenõutavaks muutunud viivise väljamõistmist summas 25,15 eurot ajavahemiku 23.04.2018-08.10.2018 eest. Lisaks nõuab hageja kostjalt viivist tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 alusel kahjuhüvitiselt alates 09.10.2018 kuni kohtuotsuse tegemise päevani kindlas summas ja pärast seda viivist kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevast kuni kahjuhüvitise täitmiseni. Hageja lähtub seaduses sätestatud viivisemäärast. Kostja leiab, et hageja teavitas kostjat nõude olemasolust ja suurusest 18.06.2018, seega hagi rahuldamise korral tuleb viivise arvutuse alguse kuupäevaks lugeda 18.06.2018. Vaidlust ei ole selles, et kostja on rahalise kohustuse täitmisega olnud viivituses. Kohtule on tõendatud, et kindlustusvõtja pöördus kahju hüvitamise nõudega kostja poole 22.04.2018 (tlk 26). Seega sai kostja kahjust esmakordselt teada 22.04.2018. Kohus leiab, et olenemata sellest, kas kahjunõudest teatas esmakordselt kindlustusvõtja või hageja, on kostjal kohustus kahju hüvitada, sest kostja on rikkunud EhS § 97 lg-st 1 tulenevat kohustust tagada tingimused ohutuks liiklemiseks. Kahe esimese rehvi kohta on tehtud 19.04.2018 maksmisotsus nr 1 arve nr 14184600 alusel (tlk 22, 24). Menetluse käigus on selgunud, et kostjal tuleb hüvitada hagejale esimese parempoolse rehvi kulu, mis tuleneb arvest nr 14184600. Arvest nr 14184600 on kindlustusvõtja kostjat teavitanud esitatud kahjunõudega 22.04.2018. Seega oli kostja juba 22.04.2018 teadlik hageja nõudest. Kõigest eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et viivise arvutamise perioodi tuleb hakata arvestama seega alates 23.04.2018. TsMS § 367 kohaselt võib viivist eelkõige nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kuivõrd kahjuhüvitise väljamõistmine kostjalt on põhjendatud osaliselt, on ka sissenõutavaks muutunud viivise väljamõistmine põhjendatud kahjuhüvitisega rahuldatud osas. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise protsendina kahjuhüvitiselt (76,47 eurolt) alates 23.04.2018 kuni 22.02.2019 summas 5,13 eurot. Kohus leiab, et edasiulatuva viivise väljamõistmine kostjalt on põhjendatud osaliselt vastavalt hageja kahjuhüvitise rahuldamise ulatusele. Seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja
viivise protsendina rahuldatud põhinõudelt (76,47 eurolt) alates 23.02.2019 kuni 76,47 euro täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Menetluskulude jaotus
18.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Kohus leiab, et tulenevalt TsMS § 163 lg-st 1 tuleb hagi osalise rahuldamise tõttu jätta hageja menetluskulud 11% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 89% ulatuses hageja kanda. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks kohtuotsuses TsMS § 174 lg 1 ja 2 ning § 177 lg 1 järgi. Hageja menetluskuluks on riigilõiv 175 eurot. Hagiavalduselt tasutud riigilõiv 175 eurot on menetluskulu ja tuleb kostjalt hagejale välja mõista. Kuivõrd kohus rahuldas hagi 11% ulatuses, tuleb kostjalt hagejale välja mõista menetluskuluna riigilõiv summas 19,25 eurot. Kuivõrd kohus jättis hagi rahuldamata 89% ulatuses, tuleb nimetatud ulatuses kostja menetluskulud jätta hageja kanda. Kostja on kohtule teatanud, et temal menetluskulud puuduvad (tlk 101 pöördel). Kuna kostja ei ole menetluses kulusid kandnud, tuleb need jätta rahaliselt kindlaks määramata. TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Moonika Tähtväli kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.