Muud › Muud hagiasjad

EDASIKAEBAMISE KORD

Menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale võib hageja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Määruskaebust ei saa esitada peale viie kuu möödumist määruse tegemisest arvates.

1(3)

2-18-17914 Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Hagejad esitasid kohtule hagi kostja vastu valduse üleandmise nõudes. Hagejad esitas kohtule 20. veebruaril 2019 hagi tagasivõtmise avalduse.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud avalduse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi menetlusse võtmisest tuleb keelduda. Hagejad teatasid kohtule, et võtavad hagi tagasi kostja vastu omal soovil. Kohus tuvastas, et hagi ei ole menetlusse võetud ja seega ei saa kohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 423 lg 1 p 2 alusel jätta hagi läbivaatamata. TsMS § 371 lg 2 p 2 kohaselt kohus võib jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kohus on seisukohal, et kuna hagejad on enne hagi menetlusse võtmist avaldanud, et ei soovi kohtus asja alustamist, tuleb keelduda hagi menetlusse võtmast, kuna antud juhul puudub õiguskaitse andmise vajadus - riik ei pea tsiviilasjas andma isikule õiguskaitset, kui isik ise seda ei soovi. Vastavalt TsMS § 372 lg 4 ja lg 6, hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruses tuleb märkida menetlusse võtmisest keeldumise põhjus. Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega hagejale. Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. Kohus tagastab avalduse koos lisadega hagejatele. Menetlusabi taotlus Hagejad esitasid kohtule koos hagiavaldusega menetlusabi taotlused, milles paluvad vabastada neid riigilõivu tasumise kohustusest. Vastavalt TsMS § 181 lg 1 p 2, lg 2 ja lg 3, menetlusabi taotlejale antakse menetlusabi, kui on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. Menetluses osalemise edukust eeldatakse, kui taotlus, mille esitamiseks menetlusabi taotletakse, on õiguslikult veenvalt põhjendatud ja faktiliselt põhistatud. Menetluses osalemise edukuse hindamisel arvestatakse ka asja tähendust menetlusabi taotlejale. Isikule ei anta menetlusabi, kui tema menetluses osalemine on ebamõistlik, eelkõige kui tema taotletu saab saavutada lihtsamalt, kiiremini või odavamalt.

2(3)

2-18-17914 Kohus keeldus hagiavalduse menetlusse võtmisest ning seega ei ole hagejate menetluses osalemine edukas ja hagejatel ei saa olla õigust, mille kaitsmiseks nad õigusabi taotlevad. Kohus leiab, et hagejate menetlusabi taotluste menetlusse võtmisest tuleb keelduda. Menetluskulud TsMS § 168 lg 1 kohaselt hageja kannab menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle ning vastavalt TsMS § 165 lg 1 jäävad menetluskulud kaashagejate kanda võrdsetes osades. Hageja I palub jätta riigi õigusabi kuulud riigi kanda. Hagejal II menetluskulud puuduvad. Kohus tuvastas, et Viru Maakohtu 05. septembri 2018 määrusega tsiviilasjas nr 2-18-11908 anti hagejale I riigi õigusabi isiku esindamiseks kohtueelses menetluses ja kohtus, mis on seotud korterist väljatõstmise nõudes hagi esitamisega ilma kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud. Kuna hagejale I anti riigi õigusabi ilma kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud, jätab kohus hageja I riigi õigusabi kulud riigi kanda. Ülejäänud menetluskulud tuleb hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jätta hagejate kanda võrdsetes osades. Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Menetlusosalistele hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Hageja I riigi õigusabi korras määratud esindaja esitas kohtule riigi õigusabi tasu taotluse. Kuna kohus küsib hageja I riigi õigusabi korras määratud esindajalt täiendavaid andmeid ja selgitusi riigi õigusabi tasu taotluse osas, ei määra kohus koos käesoleva määrusega riigi õigusabi tasu ja kulude hüvitamise ulatust. Riigi õigusabi tasu ja kulude hüvitamise ulatuse määrab kohus kindlaks eraldi määrusega. Digitaalne allkiri Aarne Lõhmus Kohtunik

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.