lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-19-369/11

Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

TsiviilasiJõustunudViru Maakohus Jõhvi kohtumaja · 22.02.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
2-19-369/11
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
22.02.2019
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1084
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-19-369

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

2-19-369

Määruse tegemise aeg ja koht

22. veebruar 2019, Jõhvi

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Tarmo Tina

Kohtuasi

G B hagi Eesti Vabariigi (Justiitsministeeriumi kaudu) vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõudes

Menetlustoiming

Hagi läbi vaatamata jätmine

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: G B (IK xxx, viibimiskoht Viru Vangla Ülesõidu 1 41536 Jõhvi) Hagejale määratud esindaja: vandeadvokaadi abi M K (Advokaadibüroo xxx ) Kostja: Eesti Vabariik (Justiitsministeeriumi kaudu), esindaja Viru Vangla (Ülesõidu 1 Jõhvi 41536, e-post [email protected] )

RESOLUTSIOON

1.Jätta G Bi hagi Eesti Vabariigi (Justiitsministeeriumi kaudu) vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõudes läbi vaatamata.
2.Jätta menetluskulud hageja kanda.
3.Saata kohtumäärus menetlusosalistele teadmiseks.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest alates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
1.Hagiavalduse kohaselt määrati hageja Viru Vangla 07.09.2018 käskkirjaga nr 6-2/728-1 tööle finants- ja majandusosakonda majandustööde abitööliseks, koristaja ametikohale, tähtajatult alates 10.09.2018. Nimetatud käskkirjas tugineti perearsti 04.09.2018 otsusele, millega ta vaatamata erialaarsti arvamusele tunnistas hageja töövõimeliseks. Erialaarst (xxx) on korduvalt hinnanud hageja tervisliku seisundit ning jõudnud järeldusele, et hageja tuleb vabastada koristaja tööst. Eriarst on andnud loa töötamiseks ainult kergematel töödel. Vangla perearstid ja õed on jätnud tähelepanuta erialaarsti diagnoosi, ei ole arvestanud määratud lisapiiranguid ja on tunnistanud hagejat „töövõimeliseks kuni vabanemiseni“. Vangla tervisehoiuteenuse osutajate hooletus on põhjustanud seda, et hageja paigutati korduvalt tööle asumisest tervislikel põhjustel keeldumisel 1(3)

2-19-369 kartserisse, mis põhjustas liigesevaludes hagejale kartseris viibimise ajal (110 päeva) täiendavaid piinu.

2.Raviviga tähendab VÕS § 762, 763 rikkumist. Vangla arstid ja õed määrasid hageja tööle ilma, et oleks tuginenud erialaarsti diagnoosile või oleks enne hinnanud hageja töövõimelisust. Viru Vangla arstide lepinguliste kohustuste rikkumised (ravi- ja diagnoosivead, suunamiskohustuste rikkumised, hoolsus- ja ravikvaliteedinõuete rikkumised) põhjustasid hageja kartserisse paigutamist ja tekitasid hagejale hingelist ja füüsilist kannatust, füüsilist valu ning kogu tervisliku seisundi halvenemist. Hageja viitab Riigikohtu lahendile nr 3-3-1-93-09 p 12. Hageja määrati vangla meditsiinitöötajate loal tööle, mida ta ei ole võimeline tegema tervisliku seisundi tõttu. Kuivõrd hageja korduvat paigutamist kartserisse põhjustasid vangla arstide ja õdede ravivead hageja tervisliku seisundi, töövõimekuse hindamisel ja tööle määramisel on hagejal õigus rahalisele hüvitisele. Hageja palub kostjalt välja mõista tema kasuks mittevaralise kahju hüvitise kohtu äranägemisel.
3.Kostja vastuse kohaselt on hagi valesti maakohtu menetlusse võetud. Hagiavalduse kohaselt ei ole hageja nõus sellega, et vangla tunnistas ta osaliselt töövõimeliseks ja määras tööle. Tööle asumise korralduste täitmisest keeldumise tõttu paigutati hageja distsiplinaarkorras kartserisse ning selle tõttu tekkis hagejale kahju, mille hüvitamist hagis nõutakse. Kinnipeetava tööle määramine, töökorralduste andmine ning võimalik distsiplinaarmenetlus toimub avalik-õiguslikus suhtes ning esitatud nõuded tuleb lahendada halduskohtumenetluses. Riigikohus on selgitanud, „et Arst täidab VangS § 37 lg 3 alusel töövõimelisust hinnates avalik-õiguslikku ülesannet ega anna kooskõlastust tervishoiuteenuse osutamise käigus. Tegemist oli haldusesisese menetlustoiminguga vangistuse täideviimisel. Kooskõlastus on osa kinnipeetava tööle määramise käskkirja menetlusest, mille käigus koostatakse käskkirja aluseks olev tõend. Seega on hagi aluseks oleva arsti tegevuse näol tegemist vangla arsti avalik-õigusliku tegevusega. Kohtupraktikas on korduvalt jaatatud põhimõtet, et arsti kooskõlastus ja selle erialane õigsus on kontrollitav halduskohtumenetluses kinnipeetavate tööle määramiste vaidlustes (3-3-1-44-14 p 19. Kui asi allub halduskohtule, ei ole isikul võimalik sama nõuet esitada tsiviilkohtumenetluses ja hagi menetlemine ei ole lubatud TsMS § 371 lg 1 p 1 tõttu, sest see on halduskohtu pädevuses (3-2-1-40-16). Jätta hagi läbi vaatamata TsMS § 423 lg 1 p 13 alusel.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

4.Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, hageja ja kostja esindaja seisukohtadega leiab et hagi tuleb jätta läbi vaatamata tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 1 p 13 alusel, mille kohaselt jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui kohus ei ole pädev asja lahendama. Hagi sisust on aru saada, et hageja peab kostja rikkumiseks asjaolu, et ta tunnistati osaliselt töövõimeliseks (mille tagajärjel määrati koristajana tööle) eirates erialaarsti diagnoosi. Kohus nõustub kostja seisukohaga, et hagi tuleb jätta läbi vaatamata, kuna asja lahendamine ei ole maakohtu pädevuses. Õige on kostja viide Riigikohtu lahendile nr. 3-3-1-44-14 p 19. Viidatud lahendi p-s 19 on selgitatud, et VangS § 37 lg 3 järgi teeb kinnipeetava võime tööd teha kindlaks arst. Arst täidab VangS § 37 lg 3 alusel töövõimelisust hinnates avalik-õiguslikku ülesannet. Arst ei andnud kooskõlastust tervishoiuteenuse osutamise käigus. Tegemist oli haldusesisese menetlustoiminguga vangistuse täideviimisel. Kooskõlastus oli osa kinnipeetava tööle määramise käskkirja menetlusest. Selle käigus koostati käskkirja aluseks olev tõend. Nii vanglas kui ka väljaspool seda töötava arsti tõend, millele tugineb haldusakt, on halduskohtus hinnatav ja teiste tõenditega ümberlükatav. Kuna hageja vaidlustab sisuliselt vangla meditsiinitöötajate poolt tema töövõimelisuse hindamist ja arst täidab VangS § 37 lg 3 alusel töövõimelisust hinnates avalikõiguslikku ülesannet, mis on osa kinnipeetava tööle määramise käskkirja menetlusest, tuleb hagi jätta läbi vaatamata TsMS § 423 lg 1 p 13 alusel. Olukorda ei muuda hageja õiguslik käsitlus, kus 2(3)

2-19-369 on tuginetud nii Riigikohtu halduskolleegiumi lahendile ja riigivastutuse seadusele, kui ka võlaõigusseaduse vastavatele sätetele.

5.Samuti leiab kohus, et hagi on lisaks perspektiivitu ja see tuleks jätta läbi vaatamata ka TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel, kuna sellega ei ole võimalik saavutada soovitud eesmärki, milleks on hageja puhul vanglas töö tegemisest vabastuse saamine. Hageja selline eesmärk on aru saadav asja materjalide põhjal. Sarnases asjas on Tartu Ringkonnakohus tsiviilasjas nr 2-18-10594 tehtud määruse p-s 10, 11 leidnud, et kui hageja eesmärk on vanglas ettenähtud töö tegemisest vabastuse saamine, siis isegi, kui hagi rahuldada ja mõista hageja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitis, siis see ei muuda asjaolu, et hageja on kohustatud tegema vanglas oma terviseseisundile vastavaid majandustöid (koristamine). Seega on hageja mittevaralise kahju hüvitamise nõue perspektiivitu, kuivõrd sellega ei ole võimalik saavutada soovitud eesmärki (TsMS § 371 lg 2 p 2). Lisaks sellele on eesmärki, mida hageja soovib saavutada, s.o töö tegemisest vabastamist, võimalik saavutada üksnes halduskohtumenetluses. Hageja on haldusasjas 3-18-2288 esitanud kaebuse Viru Vangla 07.09.2018 käskkirja nr. 6-2/7281 (millele on viidatud ka hagis) tühistamiseks, millega hageja määrati tööle alates 10.09.2018 koristajana. Kaebuses leiab hageja samuti, et tema töövõimet on hinnatud ebaõigesti ning kaebus on halduskohtu menetluses.
6.Kohus märgib, et oma 14.01.2019 hagi menetlusse võtmisest keeldumise määruses on kohus välja toonud, et kui väidetavat hingelist ja füüsilist kannatust, valu, tervisliku seisundi halvenemist, piinu (mittevaraline kahju) põhjustas hagejale tema korduvalt kartserisse paigutamine (seal pikaaegselt viibimine), siis selliste vaidluste lahendamine on halduskohtu pädevuses ning sellises olukorras tuleks hagejal pöörduda kaebusega Halduskohtusse. TsMS § 425 lg 1 kohaselt jätab kohus hagi läbi vaatamata määrusega. Menetluskulud Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagi jäetakse menetlusse võtmata (TsMS § 173 lg 3). TsMS § 168 lg 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud hageja kanda.

Tarmo Tina Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja