Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

2-18-18442 enammakstud riigilõiv summas 50 eurot, kokku 187,50. Edasikaebamise kord Määruse peale ei saa esitada määruskaebust. Menetluse käik Hageja esitas 06.12.2018 hagiavalduse kostjate vastu laenulepingust tuleneva võlgnevuse nõudes. Hagi kohaselt andis hageja kostjatele 18.02.2018 laenu 2000 eurot igakuise intressiga 10%. Lepingu kohaselt lubasid kostjad laenu tagastada kahe kuu jooksul, hiljemalt 18. aprilliks 2018. Hagi esitamise ajaks on võlgnevus koos intressiga kokku 3800 eurot. Kostjad tunnistasid, et võtsid laenu 2000 eurot ja pidid 18.a prilliks 2018 tagastama 2400 eurot. Kostjad ei tunnistanud võlgnevust 3800 eurot. Kostjad leidsid, et tegemist on väljapressimisega. 12.09.2019 toimunud kohtuistungil saavutasid pooled kokkuleppe võlgnevuse tasumise osas. Nimetatud kokkulepe on protokollitud. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et poolte kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi ning on võimalik kinnitada. Kohus kinnitab kompromissi ja lõpetab asja menetluse. Vastavalt TsMS § 428 lg 1 p-le 4 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 järgi ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus selgitab kompromissi sõlmimise ja menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi: TsMS § 432 näeb ette, et menetluse lõpetamise korral kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Pooled on kompromissiga kokku leppinud, et loobuvad määruskaebuse esitamise õigusest. TsMS § 661 lg 4 alusel on see võimalik, seega ei ole käesolev määrus edasikaevatav. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

2-18-18442 TsMS § 168 lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled leppisid kokku menetluskulude hüvitises, mille kohus kompromissiga kinnitas. Hüvitist ületavas osas pole pooled kokku leppinud teisiti. Seetõttu jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. Hageja taotles poole riigilõivu tagastamist. TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Kohus on tuvastanud, et hageja on käesolevas tsiviilasjas nõude esitamise eest riigilõivu tasunud 325 eurot. Hageja oleks hagi esitamisel pidanud tasuma riigilõivu 275 eurot. Hageja tasus riigilõivu seega 50 eurot rohkem. Hageja on istungil taotlenud ka enamtasutud riigilõivu tagastamist. Kuna kohus kinnitab kompromissi, tuleb pool riigilõivu ehk 137,50 eurot hagejale tagastada ning lisaks TsMS § 150 lg 1 p 1 alusel enamtasutud riigilõiv summas 50 eurot, kokku seega 187,50 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.