Võlaõigus › Võõrandamislepingud

2-18-14798 Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Menetluse käik Hageja esitas 03.10.2018 Harju Maakohtule hagi kostja vastu võla 11 175,20 eurot, viivise 154,31 eurot ja TsMS § 367 alusel viivise nõudes. Kohus võttis hagi menetlusse 26.10.2018. Kostja esitas vastuse hagile 19.11.2018. Hageja esitas seisukoha kostja vastuse osas 10.12.2018. Kohtuistung toimus 16.01.2019. Hageja seisukohad Hagiavalduse kohaselt, hageja ja kostja on sõlminud suulise müügilepingu VÕS § 208 lg 1 alusel. Hageja müüs kostjale 13 235,88 euro eest kaupa ja väljastas selle eest arve. Kaupade eest tasumise tähtaeg oli 20.06.2017. Kostja jättis arve eest tähtaegselt tasumata. Hageja väljastas 23.07.2018 kostjale kreeditarve summas 29,40 eurot, mille võrra võlgnevus vähenes, seega tuli kostjal tasuda kaupade eest kokku 13 206,48 eurot (ilma viiviseta). Hageja esitas 04.07.2018 kostjale e-kirjaga pankrotihoiatuse, millele kostja ei vastanud. Kostja tasus hagejale 31.07.2018.a 3206,48 eurot. Kostja pole hagejale üle antud asjade suhtes ühtegi pretensiooni esitanud, seega kostjal ei esine ühtegi õiguslikku alust keelduda asjade eest tasumast. Kostja on osaliselt nõude täitnud ja sellega kohustust tunnustanud. Kostja on asjade eest tasumata jätmisega lepingut rikkunud ja hagejal on õigus nõuda kohustuste täitmist ehk raha maksmist ja lisaks viivist 8% aastas. Kuna kostja peab lisaks põhikohustusele tasuma ka viivist, siis tulenevalt VÕS § 88 lg 8 loetakse täitmine toimunuks esmalt sissenõutavaks muutunud viivise ja seejärel põhikohustuse katteks. Seega loetakse 31.07.2018 laekunud 3206,48 euro arvel esmalt tasutuks viivis ja üle jäävas osas põhivõlg. Hageja põhivõlanõue 02.10.2018 on 11 175,20 eurot ja viivis 154,31 eurot vastavalt järgmisele arvutusele: perioodi 21.06.2017-31.07.2018 (406 kalendripäeva) eest on kostja kohustatud tasuma viivist kokku 1175,20 eurot põhivõlalt 13 206,48 eurot. Viivis loetakse esmalt tasutuks VÕS § 88 lg 8 alusel ja lisandub põhivõlale 13 206,48 eurot + 1175,20 eurot = 14381,68 eurot; 31.07.2018 tasus kostja 3206,48 eurot, mille järel on põhivõla suuruseks 11 175,20 eurot (14381,68 eurot 3206,48 eurot). Perioodi 01.08.2018-02.10.2018 (63 kalendripäeva) eest on kostja kohustatud tasuma viivist 154,31 eurot põhivõlalt 11 175,20 eurot. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja 11 329,51 eurot, millest põhivõlgnevus on 11 175,20 eurot ja viivis 154,31 eurot alates 31.07.2018 kuni hagi esitamiseni. Samuti mõista kostjalt TsMS § 367 alusel välja viivis põhinõudelt (11 175,20 eurot) VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras hagi esitamisest alates kuni põhinõude täitmiseni. 10.12.2018 menetlusdokumendis leiab hageja, et kostja väited ei ole põhjendatud ja selgitab, et kui kostja väidab põhivõla olevat 10 000 eurot ja hagiavalduse järgi on hageja põhivõlanõue 11175,20 eurot, siis erinevus tulenebki ainult sellest, et hageja on VÕS § 88 lg 8 alusel esmalt lugenud täidetuks sissenõutavaks muutunud viivise nõude, mistõttu ongi põhivõlanõue suurem. Kostja vastus Kostja on seisukohal, et võlgnevus hageja ees seisuga 19.11.2018 on 10 000 eurot ja on olnud seda enne hagi avalduse esitamist kuupäevast 02.10.2018. Kostja kinnitab koostööd hagejaga alates sügisest 2016. Koostöö eesmärkideks oli hageja väetistoodete registreerimine Eestis ja nende turustamine kostja kaudu Eesti jaemüügiturul. Kahel müügihooajal on kostja tellinud ja

ostnud hagejalt eelpool nimetatud hageja tooteid seitsmel korral. Võlgnevus on tekkinud ainult esimesest sisseostust kuupäevast 22.03.2017, kõigi teiste lisatarnete arved on kostja poolt hagejale tasutud. Koostöö hagejaga on lähtunud hageja esindajatega suusõnalisest kokkuleppest turule (Eesti Vabariigi territoorium) sisenemise toetusest. Kusjuures turule sisenemise toetuseks oli kokkulepitud esimese tarne arve nr 201700394 tasumine vastavalt realisatsioonile (läbimüügile) kostja poolt. Kostja kinnitab, et kirjalik leping hagejaga heas-usus on sõlmimata. 14.11.2018 seisuga on kostja laovarus hageja kaupasid 9642,53 euro väärtuses hankimise hinnas. Kostja on suhtunud heaperemehelikult koostöösse hageja ja hagejalt hangitud kaubavarudega, registreerides ja turustades neid Eesti Vabariigi jaemüügiturul vastavalt koostöös hagejaga seatud eesmärkidele. Hageja valikus olevad tooted on hooajalised tooted ning nende turustamine on võimalik Eesti jaemüügiturul ainult kalendriaasta esimeses pooles. Kohtuistung Hageja lepinguline esindaja vastas kohtule, et hageja nõuab lisaks põhivõlgnevusele ka viivist. Enne kohtusse pöördumist pidasid pooled läbirääkimisi võlanõude täitmiseks. Kuna see ei õnnestunud, tuli kohtusse pöörduda. Põhinõude üle vaidlust ei ole, kostja on seda aktsepteerinud. Viivis on hageja jaoks oluline, äriühingute vahel on intresside tasumine tavapärane, ilma intressita reeglina kokkuleppeid ei sõlmita. Hageja ei soovi viivisest loobuda. 1175 eurot on viivis. Seadus näeb ette, et esmasena tasutakse viivis, seejärel põhivõlgnevus, hetkelist viivise seisu ei oska hetkel öelda. Kostja väited ei vasta tõele. Maksetähtajaks lepiti 20.06.2017. Ei ole usutav, et suuliselt lepiti kokku muud kui kirjas on. Kostja esitatud versiooni asjaoludest kuuleb hageja esimest korda, pooltel on olnud varasemalt võimalus asjaolusid esitada. Hageja palub hagi rahuldada ja mõista kostjalt välja põhivõlg, viivis põhinõude rahuldamiseni ning menetluskulud ja intress menetluskuludelt kuni nõude rahuldamiseni. Poolte vahel puudub vaidlus nõude põhjendatuse osas, kostja tunnistab võlgnevust. Vaidlus on olnud viivise osas, kuid hageja viivisenõue tuleneb seadusest. Kostja seaduslik esindaja vastas kohtule, et kostja tunnistab võlga ja soovib leida maksegraafikut võla tasumiseks. Võlgnevuse kohta oli kokkulepe, et see on turule sisenemise toetus. Kõik järgnevad arved on makstud. Võlg on üleval, kuna kostjat on arvatud konsortsiumist välja. Kostja on pakkunud omal kulul originaalpakendis toodete tagastamist. Kostja hetkel ei tea kui suur on viivis. On võimalus, et pooled on üksteist valesti mõistnud, et kas intress ongi see 1175 eurot. Kostja tunnistab põhivõlgnevust, kas pooled leiavad intressis kokkuleppe või saavad maksegraafiku. Arve peal originaalselt viiteid võlgnevusele ei olnud. Võlgnevus on arvest esimese kauba sisseostu kohta, lepiti kokku tasumine vastavalt läbimüügile. Suur osa asjaajamist käis suuliselt. Kostja ei vaidlusta arveid. Pooled on olnud kirjavahetuses, kostja ei ole võlgnevust eitanud. Maksetähtaeg oli arvel olemas, oli ka kostja raamatupidamises. Kostja kinnitab võlga. Kohtu seisukoht Vastavalt TsMS § 5 lg 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt. TsMS § 235 kohaselt tuleb väidet kohtule põhistada selliselt, et põhjenduse õigsust eeldades saab kohus lugeda selle väite usutavaks. VÕS § 208 lg 1 kohaselt, asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva,

2-18-14798 valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. VÕS § 3 p 1 on sätestatud, et võlasuhe võib tekkida lepingust ja § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 11 lg 1 kohaselt võib lepingu sõlmida suuliselt. VÕS § 76 lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja: 1) nõuda kohustuse täitmist; 6) rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 101 lg 2 kohaselt, võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada. Hageja on esitanud kostja vastu lepingust tuleneva rahalise kohustuse täitmise ja viivise nõude Kohtu poolt on tuvastatud järgmised asjaolud, mille üle ei ole pooltel vaidlust: -hageja ja kostja sõlmisid suuliselt müügilepingu, mille kohaselt hageja müüs kostjale väetisetooteid ja kostja kohustus hageja poolt esitatud arvete alusel toodete eest tasuma; -hageja on kostjale esitanud 22.03.2017 arve nr 201700394 summas 13 235,88 eurot tasumise tähtajaga 20.06.2017; -kostja on 22.03.2017 arve nr 201700394 kätte saanud ja ei ole arvega nõutavat summat vaidlustanud; -kostja ei ole 22.03.2017 arvet nr 201700394 tähtaegselt tasunud; -hageja esitas 23.07.2018 kostjale kreeditarve summas 29,40 eurot, mille võrra võlgnevus vähenes ja võlgnevuseks jäi 13 206,48 eurot; -kostja tasus 31.07.2018 hagejale 3206,48 eurot; -kostja on kohtuistungil põhivõlgnevust tunnistanud. Pooled ei ole üksmeelel selles, kas hagejal on õigus nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt, rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 94 lg 1 kohaselt, kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Hageja poolt kostjale esitatud 22.03.2017 arvelt nr 201700394 nähtub, et summa 13 235,88 eurot tasumise tähtaeg on 20.06.2017. Kostja on vastuses küll väitnud, et pooled olid kokku leppinud esimese tarne arve nr 201700394 alusel tasumise vastavalt läbimüügile kostja poolt, kuid ei ole oma väidet tõendanud. Kostja on kohtuistungil kinnitanud, et suur osa asjaajamist käis suuliselt ja et kostja ei vaidlusta arveid. Hageja ei ole nõustunud väitega, et arve tasumise tähtaeg oli teine kui on arvel märgitud. Lähtudes eeltoodust loeb kohus tõendatuks, et hageja poolt kostjale esitatud 22.03.2017 arve nr 201700394 summas 13 235,88 eurot tasumise tähtaeg oli 20.06.2017. Hageja väljastas 23.07.2018 kostjale kreeditarve summas 29,40 eurot, mille võrra võlgnevus vähenes ja võlgnevuseks jäi 13 206,48 eurot. Seega tuleb arve nr 201700394 alusel tasuda 13 206,48 eurot. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kostja ei ole arvet nr 201700394 tähtajaks tasunud, samuti on kostja pärast tähtaja möödumist tasunud arvet osaliselt, seega on kostja vastavalt VÕS § 100

jätnud oma lepingust tuleneva kohustuse täitmata. Samuti on kostja oma kohustuse täitmisega viivitanud. Tulenevalt VÕS § 113 lg 1 ja § 101 lg 1 p 1 ja 6 on hagejal õigus nõuda viivist arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Hageja on esitanud viivisenõude VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Kuivõrd arve nr 201700394 tasumise tähtaeg oli 20.06.2017, muutus nimetatud arvest tulenev rahaline kohustus sissenõutavaks 21.06.2017. Pooled on üksmeelel, et kostja on hagejale 31.07.2018 tasunud 3206,48 eurot. Kohus nõustub hageja viivisearvestusega, mille kohaselt oli ajavahemiku 21.06.2017-31.07.2018 eest viivis 1175,20 eurot (vastavalt viivisekalkulaatorile 406 päeva, 8% aastas, 0,021918% päevas). VÕS § 88 lg 8 kohaselt, kui võlgnik peab lisaks rahalisele põhikohustusele tasuma kulutusi ja intressi, loetakse, et täitmine on toimunud esmalt kulutuste, seejärel juba sissenõutavaks muutunud intressi ning lõpuks põhikohustuse katteks. VÕS § 88 lg 9 kohaselt, võlgnik ei või võlausaldaja nõusolekuta määrata kohustuse täitmiseks käesoleva paragrahvi lõikes 8 sätestatust erinevat järjekorda. Seega on hageja põhjendatult arvestanud kostja poolt 31.07.2018 tasutud 3206,48 eurost 1175,20 eurot viivise võla katteks ja 2031,28 eurot põhivõla katteks. Lähtudes eeltoodust on alates 01.08.2018 hagejal põhinõue summas 11 175,20 eurot. Kohus nõustub hageja viivisearvestusega, mille kohaselt on ajavahemiku 01.08.2018-02.10.2018 eest viivis 154,31 eurot (vastavalt viivisekalkulaatorile 63 päeva, 8% aastas, 0,021918% päevas). TsMS § 367 kohaselt, viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja palub välja mõista TsMS § 367 alusel viivise alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Kohtu hinnangul on hageja nõue tõendatud ja on põhjendatud hagi rahuldada. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 11 175,20 eurot ja viivise ajavahemiku 01.08.201802.10.2018 eest summas 154,31 eurot ning viivise põhinõudelt alates 03.10.2018 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kohus selgitab, et TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt, hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldab hagi täielikult, jätab kohus menetluskulud kostja kanda. TsMS § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses. Riigikohus on 26.06.2014 määrusega kohtuasjas nr 3-2-1-153-13 tunnistanud põhiseaduse vastaseks ja kehtetuks tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 175 lg 4 ja Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määruse nr 137. Seega hindab kohus tulenevalt TsMS § 175 lg 1 hageja lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Hageja menetluskuludeks on riigilõiv 600 eurot ja lepingulise esindaja kulud 1972,95 eurot. Hageja taotleb menetluskulude hüvitamist ilma käibemaksuta. Hageja on riigilõivu tasunud vastavalt hagihinnale Riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 sätestatud määras. Seega on riigilõiv 600 eurot põhjendatud ja vajalik menetluskulu. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on lepinguline esindaja osutanud hagejale õigusabi 12,2 tundi keskmise tunnihinnaga 161,71 eurot, kokku summas 1972,95 eurot.

2-18-14798 Lepinguline esindaja on osutanud hagejale õigusabi järgmiselt: -arve nr 2018-202 summas 995,40 eurot, hagiavalduse koostamine 7,3 tundi; -arve nr 2018-283 summas 798 eurot, kohtu nõude läbirääkimisteks alusel kliendiga nõupidamine, ettepanek kostjale, seisukoht kohtule 4 tundi; -arve nr 2019-001 summas 99,75 eurot, kohtuistungi ettevalmistamine 0,5 tundi; -arve nr 2019-002 summas 79,80 eurot kohtuistungil osalemine 0,4 tundi (menetluskulude nimekirjas on õigusabitoiminguks kohtuistungi ettevalmistamine, kuid arvel on märgitud 16.01.2019 kohtuistungil osalemine). Kohtu hinnangul on hageja taotlus põhjendatud osaliselt. Arvestades asja sisu ja kohtule esitatud menetlusdokumendi sisu ja mahtu, peab kohus hagiavalduse ettevalmistamise ja koostamise põhjendatud kuluks 5 tundi. Ülejäänud osas peab kohus õigusabitoiminguid menetluskulude nimekirjas märgitud ulatuses põhjendatud ja vajalikuks. Tsiviilasja toimiku andmetel on menetluskulude nimekirjas nimetatud menetlusdokumendid esitatud ja vastav õigusabi hageja lepingulise esindaja poolt osutatud ning need toimingud on olnud hageja esindamiseks kohtu poolt märgitud ulatuses kohtumenetluses põhjendatud ja vajalikud. Kohtuvaidluse asjaolusid (hagihind, esitatud menetlusdokumentide sisu ja maht, asja arutamine kohtuistungil) tervikuna arvestades peab kohus hageja lepingulise esindaja poolt osutatud õigusabi ja menetluskulusid põhjendatud ja vajalikuks 9,9 tundi summas 1600,93 eurot. Kohus määrab juhindudes TsMS § 138, § 144, § 173 - § 177 hageja menetluskulud kindlaks summas 2200,93 eurot ilma käibemaksuta, millest riigilõiv on 600 eurot ja lepingulise esindaja kulud on 1600,93 eurot. TsMS § 177 lg 4 kohaselt, kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on viivise väljamõistmist taotlenud. TsMS § 178 lg 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. /digitaalselt allkirjastatud/

Raivo Einula

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.