Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja
Kohtunik
Liisi Vernik
Otsuse tegemise aeg ja koht
18.02.2019.a Tallinn
Tsiviilasja number
2-18-7649
Tsiviilasi
Eesti
OÜ
hagi
R
B
vastu
võlgnevuse
väljamõistmiseks Tsiviilasja hind
14 116,37 eurot
Menetlusosalised ja nende
Hageja: W.EG. Eesti OÜ (registrikood 10326286) Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Kristjan Aava (e-post [email protected]) Kostja: R B (isikukood xxxx) Kostja lepinguline esindaja: advokaat Birje Kalmus, e-post:
esindajad
[email protected]) Menetluse liik
Kohtuistung 06.11.2018, edasi kirjalikus menetluses
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2). Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 16.05.2018 esitatud ning 22.05.2018 täpsustatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid W.EG. Eesti OÜ (endise ärinimega Elektroskandia Baltics OÜ; hageja) ning Xxxx OÜ (põhivõlgnik) kliendilepingu, mille alusel tarnis hageja põhivõlgnikule elektrimaterjale ning tarvikuid. 10.04.2014 sõlmisid hageja ning R B (kostja) esimese käenduslepingu, mille alusel vastutab kostja põhivõlgniku ning hageja vahel 10.04.2014 sõlmitud lepingust tulenevate nõuete täieliku ning nõuetekohase täitmise eest piirmääraga 5000 eurot. Novembris 2015 taotles põhivõlgnik hageja juures krediidi limiidi suurendamist, mille eelduseks oli täiendava tagatise andmine. 27.11.2015 sõlmisid hageja ning kostja täiendava käenduslepingu, mille alusel andis kostja käenduse täiendavalt 10 000,00 euro ulatuses põhivõlgniku ning hageja vahel 10.04.2014 sõlmitud müügilepingust tulenevate nõuete täitmiseks. Kokkuvõttes kehtib hageja ning kostja vahel kaks käenduslepingut, mille alusel vastutab kostja, käendajana hageja ning põhivõlgniku vahel 10.04.2014 sõlmitud müügilepingust tulenevate kohustuste täitmise eest 15 000,00 euro ulatuses. Perioodist 12.08.2016 kuni 27.09.2016 on põhivõlgnik jätnud hagejale tasumata 4 arvet, mis on väljastatud 10.04.2014 müügilepingu alusel. Põhivõlgnikul on tasumata hagejale: arvest 00202337, 8654,36 eurot; arvest 00202417, 4 155,54 eurot; arvest 00204523, 46,51 eurot; arvest 00208659, 1 259,96 eurot. Kokku võlgneb põhivõlgnik hagejale märgitud arvete alusel 14 116,37 eurot, mille tasumist nõuab hageja kostjalt kahe käenduslepingu alusel. Eeltoodust tulenevalt palus hageja kostjalt välja mõista võlgnevuse summas 14 116,37 eurot. Kostja vastus Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta see rahuldamata. Hageja ei ole tõendanud, et müügileping on sõlmitud – püsikliendi avaldusel puudub hageja allkiri ning näidatud ei ole ka seda, et hageja oleks esitanud enda poolt allkirjastatud dokumendi põhivõlgnikule (Xxxx OÜ). Kui lugeda nimetatud püsikliendi avaldust kliendilepinguks, siis märgib kostja, et nimetatud avalduses on täitmata Elektroskandia Baltics OÜ poolt täidetavad lahtrid, mis peaksid ära näitama kliendikoodi, kooskõlastatud krediidilimiidi jne. Kuivõrd kostja on füüsiline isik, kes on lepingu järgi käendajaks, on tegemist tarbijakäenduslepinguga VÕS § 143 kohaselt. 21.04.2014 käendaja poolt allkirjastatud
käenduslepingu punkti 2.1 kohaselt on käendaja vastutuse rahaliseks maksimumsummaks 5000 eurot. Elektroskandia Baltics OÜ esindaja on saatnud käendajale 27.11.2015 uue käenduslepingu, et suurendada kokkulepitud limiiti. Kuivõrd Xxxx OÜ oli püsikliendi avaldusse märkinud taotletavaks krediidilimiidiks 5000 eurot ning kostja poolt 21.04.2014 allkirjastatud käenduslepingus oli samuti käendaja vastutuse rahaliseks maksimumsummaks märgitud 5000 eurot, leppisid hageja ja kostja kokku käenduse maksimumsumma suurendamises, et Xxxx OÜ-l oleks võimalik suuremat krediiti kasutada. Seega on uus käendusleping sõlmitud eesmärgiga suurendada käendaja vastutust 5000 eurolt 10 000 eurole. Seega ei saa kostja ehk käendaja vastutada suuremas ulatuses kui 10 000 eurot. Käenduslepingu kohaselt käendati hageja ja Xxxx vahel 10.04.2014 sõlmitud lepingut. Püsikliendi avaldusest ei tulene konkreetset kohustust, mida käenduslepinguga tagatakse. Lisaks ei tulene kohustuse perioodi, summat ega muud sarnast, mistõttu ei pruugi nimetatud püsikliendi avaldusest tulenev olla piisavalt määratletud, et seda saaks nimetatud käenduslepinguga tagada. Hageja poolt esitatud arved on esitatud ajavahemikul 12.08.2016-27.09.2016. Kostja on seega sõlminud käenduslepingu enne, kui põhivõlgnikul tekkis nimetatud arvete tasumise kohustus. Lähtudes käenduslepingu p 1 sõnastusest ning püsikliendi avaldusest ei olnud käendatavad kohustused käenduslepingu sõlmimise ajal kostjale vajalikus ulatuses määratletavad VÕS § 142 lg 2 mõttes. Kostja on hagejale juba tasunud Xxxxs OÜ võlgnevuse eest 3000 eurot 22.09.2017. Kostja ei ole nimetatud ulatuses kohustuse täitmist hagiavalduses nõutud summast maha arvestanud. Seega on hageja nõutav summa 3000 euro ulatuses väiksem. Kokkuvõttes on kostja seisukohal, et nimetatud käenduslepingute sõlmimise ajal ei olnud käendatav kohustus piisavalt määratletav, mistõttu võib käendusleping osutuda tühiseks. Juhul, kui käenduslepingud ei ole tühised, siis leiab kostja, et tema vastutuse rahaline maksimumsumma on 10 000 eurot. Samuti on kostja olnud olulises eksimuses hilisemale käenduslepingule allkirja andes ning seega 27.11.2015 sõlmitud käendusleping kuulub tühistamisele. Menetluse käik 04.12.2018 esitatud dokumendis loobus hageja osaliselt oma nõudest, s.o 3000 euro ulatuses ning palus kostjalt välja mõista võlgnevuse summas 11 677,21 eurot. 09.01.2019 määrusega võttis kohus hageja hagist osalise loobumise vastu (tlk 78-79). Kohtu põhjendused
või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
Samuti ei pidanud püsikliendi avalduses kohtu hinnangul sisalduma konkreetsete toodete nimetused ja hinnad. Kohus on seisukohal, et püsikliendiks olemise mõtteks on see, et püsiklient saab osta kõiki müüja poolt müüdavaid tooteid. Avaldusest nähtub nii eeldatavate ostude maht kuus ning taotletav krediidilimiit, mis on kohtu hinnangul piisav. Seega ei ole asjakohane kohtu hinnangul ka kostja viide hinna puudumise osas.
sõlmitud käenduslepingust üksnes p 1.2 osas, milles on käendaja vastutuse rahaliseks maksimumsummaks märgitud 10 000 eurot. Kohtu hinnangul saab käsitleda 27.11.2015 sõlmitud lepingut 21.04.2014 käenduslepingu muutmisena käendaja vastutuse rahalise maksimumsumma suurendamise näol. Kohus selgitab, et käendaja vastutuse rahaline maksimumsumma on absoluutne maksimumsumma, mida saab võlausaldaja käendajalt nõuda käenduslepingu alusel põhivõlgniku poolt käendusega tagatud kohustuse rikkumise korral. Käesoleval juhul on kõik lepingu punktid, s.h lepingu ese, mõlema käenduslepingu puhul samad (v.a maksimumsumma suurus) ning hageja ei ole tõendanud, et põhivõlgnikul oleks tekkinud uus kohustus, mida oleks saanud uue käenduslepinguga käendada. Ka 27.11.2015 ekirjavahetusest nähtub, et kostjale on saadetud uus käendusleping, et saaks teha limiidi suurendamise (tlk 8). Kohus on seisukohal, et ka lepingupooltega sarnane mõistlik isik võis sõlmitud käenduslepingust aru saada selliselt, et vastutuse maksimumsummaks jääb 10 000 eurot. Samuti ei nähtu 27.11.2015 sõlmitud lepingust, et summale 10 000 eurot lisanduks veel 5000 eurot. Samuti ei ole hageja vastavat tahet tõendanud. Kui poolte tahe oleks olnud suurendada vastutuse maksimumsummat 15 000 euroni, siis oleks saanud seda ka lepingus märkida.
Kohtu hinnangul on esitatud käenduslepingutes kohustused piisavalt määratletud. Käendatud on hageja ja põhivõlgniku vahel 10.04.2014 sõlmitud lepingust tulenevaid nõudeid (vt lepingu p 1), s.h põhivõlgniku poolt maksmata summa, intressid ning kohustuse rikkumisest tulenevad nõuded, leppetrahv, viivis ja kahju hüvitamise nõuded. Samuti on käenduslepingus määratletud käendaja vastutuse rahaline maksimumsumma. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-177-10 märkinud, et käenduslepingust peab tulenema käendaja tahe vastutada võlausaldaja ees põhivõlgniku kohustuste täitmise eest. Kohtu arvates selline tahe kostja kui käendaja poolt antud kinnitustest tuleneb. Kohtu hinnangul ei saa käenduslepingule anda ka sellist tähendust, et kostja vastutaks ainult tingimuslikult ning selle perioodi eest, kui ta oli juhatuse liige. Nimetatud tõlgenduse andmine sättele kaotaks käenduskohustuse tähenduse, kuivõrd sellisel juhul saaks juhatuse liikmena allkirjastatud käenduskohustuse lõpetada ametist lahkumisega. Tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et kostja oleks käenduslepingu ülesöelnud. Juhatusest lahkumist ei saa pidada võlausaldaja suhtes käenduslepingu ülesütlemiseks.
Nimetatud summa tuleneb järgnevatest arvetest: arve nr 00202337 summas 9007,08 eurot (tlk 22-23); arve nr 00204523 summas 254,63 eurot (tlk 24-25); arve nr 00202417 summas 4155 eurot (tlk 26); arve nr 208659 summas 1259,96 eurot (tlk 27). Kokku arved summas 14 677,21 eurot. Esmalt märgib kohus, et arve nr 00204523 ei saa suurem olla, kui 46,51 eurot. Arvelt nähtub ettemaks summas 208,12 eurot ning jääk seega 46,51 eurot. Seega saaks tasumata arvete kogusumma olla 14 469,09 eurot. Kõik arved on esitatud 2016 augustis maksetähtajaga 26.09.2016, 13.10.2016 ning 11.11.2016. Seega on käendatud kohustus muutunud sissenõutavaks ja hagejal on õigus nõuda käenduskohustuse täitmist kostjalt VÕS § 108 lg 1 alusel koosmõjus VÕS § 142 lgga 1 kokkulepitud rahalises maksimumsummas 10 000 eurot. Kostja on tasunud 22.09.2017 hagejale 3000 eurot. Kostja ei ole tõendanud, et ülejäänud summa osas oleksid arved tasutud. Seega on hageja nõue põhjendatud 7000 euro ulatuses.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.