Välja mõista aktsiaseltsilt Kragen menetluskulude hüvitamiseks 466,65 eurot (käibemaksuga) XX kasuks. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise
menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Aktsiaselts Kragen esitas 13.02.2017 Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonnale maksekäsu kiirmenetluse avalduse XX vastu põhivõla 1920,80 euro ja samas ulatuses viivise väljamõistmiseks. Seoses võlgniku vastuväitega maksekäsu kiirmenetlus lõpetati ja asi anti üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hageja esitas maakohtule 24.03.2017 hagiavalduse, milles palus kostjalt välja mõista üürilepingust tuleneva põhivõla 1776,80 eurot, intressid 144 eurot ja põhinõude suuruseni vähendatud viivise 1776,80 eurot. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
2.Hagiavalduse kohaselt üüris kostja alates 2009.a hagejale kuuluvat korterit Tallinnas, aadressil Endla 48-1. 09.03.2013 sõlmitud uue üürilepingu kohaselt kohustus kostja tasuma üüri 350 eurot kuus ja kandma kõrvalkulud (elekter, gaas, vesi, kanalisatsioon, prügivedu). Leping kehtis kuni 08.03.2014.
3.Pooled allkirjastasid 15.10.2013 võlatunnistuse, millega kostja kohustus tasuma põhivõla 2250,80 eurot ja 180 eurot intresse 170 euro (sh 158 eurot põhiosa ja 12 eurot intressimakse) suuruste osamaksetena 15 kuu vältel alates 17.10.2013 kuni 17.12.2014. Kostja täitis kokkulepet vaid kolme esimese osamakse ulatuses, s.o tasus kokku 510 eurot. Kostja kohustus on 1920,80 euro ulatuses täitmata (sh põhiosa 1776,80 eurot ja intress 144 eurot). Kostja vastuväited
4.Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
5.Kostja vastuväidete kohaselt on hageja nõue tõendamata. Kostja pidi maksma üüri perioodi eest 09.03.2013 kuni 15.10.2013 kokku (350x7) 2450 eurot. Kostja maksis 2148 eurot. Samuti maksis kostja 575,20 euro suuruse pandi ja kommunaalteenuste eest 135 eurot. 09.03.2013 sõlmitud kokkuleppe alusel tasus kostja 510 eurot. Kostja kohustus küll üürilepingu p 8 alusel tasuma kommunaalteenuste eest, kuid hageja ei esitanud kostjale teenuste arveid.
6.09.03.2013 kokkuleppe allkirjastas kostja hageja surve all ja ähvarduste tõttu. Kui kostja soovis üürilepingut lõpetada, hakkas hageja teda jälitama ja ähvardas asendada ukselukud, et mitte anda välja kostja isiklikke asju. Esimese astme kohtu otsus
7.Maakohus jättis hagi rahuldamata, menetluskulud hageja kanda ja mõistis hagejalt kostja kasuks menetluskulude hüvitisena välja 1300 eurot.
8.Otsuse kohaselt ei vaidle pooled järgmiste asjaolude üle: hageja (üürileandja) ja kostja (üürnik) sõlmisid 09.03.2013 tähtajalise üürilepingu kehtivusega kuni 08.03.2014, mille kohaselt üüris kostja hagejalt Tallinnas, Endla 48-1 asuvat korterit. Üürileping lõppes kostjapoolse ülesütlemisega 2013.a oktoobris. Hageja ja kostja allkirjastasid 15.10.2013 kokkuleppe, mille kohaselt kohustus kostja tasuma hagejale 14 kuu jooksul üürisuhtest tuleneva põhivõla 2250,80 eurot ja intressi 180 eurot, s.o kokku 2430,80 eurot. Pooled
vaidlevad selle üle, kas kostjal on 15.10.2013 võlatunnistusest tulenev võlg hageja ees või on see lõppenud.
9.Poolte vahel 15.10.2013 sõlmitud kokkulepe, arvestades selle sõnastust, sõlmimise eesmärki (üürivõlgnevuse kustutamine) ja põhjust, on deklaratiivne võlatunnistus. Deklaratiivse võlatunnistusega kandus tõendamiskoormis üle kostjale, kes pidi tõendama, et tunnustatud võlga ei ole või see on lõppenud.
10.Hageja kinnitas nii hagiavalduses kui ka kohtuistungil, et tema nõue tuleneb 09.03.2013 sõlmitud üürilepingust. Seega ei saa nõude kujunemisel võtta aluseks 2012.a väidetavat üürivõlga. Selline nõue oleks ka aegunud.
11.Hagiavalduse kohaselt jättis kostja tasumata alates 2013.a märtsist kuni 15.10.2013 kokkuleppe sõlmimiseni igakuiselt 350 eurot ja tema põhivõlgnevus oli kokkuleppe sõlmimisel 2250,80 eurot, millele lisandub intress 180 eurot. Kostja tõendas, et ta teostas hagejale 2013 märtsist juulini üürilepingu alusel järgmised üürimaksed, kokku 2148 euro suuruses: 28.03.2013 100 eurot, selgitusega „üür“; 02.04.2013 150 eurot, selgitus puudub, kuid märgitud aadress Endla 48-1; 07.05.2013 350 eurot, selgitusega „üür Endla 48/1 (09.05.13 – 08.06.13); 07.05.2013 350 eurot, selgitusega „üürirent 09.05.13 – 08.06.13); 16.05.2013 425 eurot, selgitusega „üür Endla 48/1 graafiku alusel“; 01.07.2013 260 eurot, selgitusega „üür Endla 48/1 graafiku alusel“; 10.07.2013 350 eurot, selgitusega „üür Endla 48/1 (09.07.13 – 08.08.13); 26.07.2013 163 eurot, selgitusega „Kragen 270713“.
12.Lisaks tasus kostja üürilepingu sõlmimisel hagejale pandina 575,20 eurot, mis on käsitletav üürileandja tagatisrahana. Kokku on kostja seega hagejale tasunud 2723,20 eurot.
13.09.03.2013 sõlmitud üürilepingu kohaselt kohustus kostja tasuma üüri 350 eurot kuus. Perioodi eest 09.03.2013 – 08.10.2013 pidi kostja seega tasuma kokku (7 x 350) 2450 eurot. Lisaks pidi kostja tasuma 6 oktoobri päeva eest (09.10.2013 – 15.10.2013) 72 eurot. Kostja kohustus oli kokku 2522 eurot. Kuna kostja tasus 2723,20 eurot, on ta katnud kõik hageja üürimaksetest tulenevad nõuded ja tal ei ole 15.10.2013 kokkuleppest ega 09.03.2013 üürilepingust tulenevaid täitmata kohustusi. Kuna põhinõue ei kuulu rahuldamisele, jäävad rahuldamata ka hageja kõrvalnõuded.
14.Menetluskulud jäävad hageja kanda. Kostja esindaja osutas õigusabiteenust tunnihinnaga 100 eurot, toimingutele kulus 13 tundi. Õigusabikulud summas 1300 eurot on põhjendatud ja vajalikud kulud. Apellatsioonkaebus
15.Hageja palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
16.Kaebuse kohaselt on kohtu otsus põhjendamata. Kohus ei tuvastanud, kas tegemist on konstitutiivse või deklaratiivse võlatunnistusega ega selgitanud, mis viitavad 15.10.2013 kokkuleppe sõnastuses, selle andmise eesmärgis ja põhjustes sellele, et tegemist on just deklaratiivse võlatunnistusega. Kohtul tuli kokkulepet tõlgendada olenemata sellest, et pooled ise pidasid võlatunnistust deklaratiivseks ja teha kindlaks, millised on kokkuleppe õiguslikud tagajärjed.
17.Kui kokkulepe on deklaratiivne võlatunnistus, ei pea hageja esile tooma võla tekkimise asjaolusid. Võla puudumise tõendamise koormis lasub kostjal. Kostja ei toonud esile erandlikke asjaolusid tõendamiskoormise ümberpööramiseks hageja kahjuks.
18.Kostja ei tõendanud, et tema poolt tunnustatud võlga ei ole või et see on lõppenud. Kohtu järeldus kokkuleppe kohase täitmise kohta ei ole jälgitav. Kohus jättis käsitlemata hageja vastuväited kostja esitatud tõenditele.
19.Kohus ei analüüsinud jälgitavalt mitte ühtegi tõendit. Mh jättis kohus arvestamata, et kostja tasus hagejale kokkuleppe alusel oktoobris, novembris ja detsembris 2013. Seega sai kostja aru endale võetud kohustustest ja tunnistas neid. Kohus jättis hindamata ka selle, et kostja ei eitanud kokkuleppe sõlmimist ega allkirjastamist.
20.Kohus leidis alusetult, et üürileping lõppes 08.10.2013. Lepingu tähtaeg oli 08.03.2014 ja selle väidetav ennetähtaegne ülesütlemine on tõendamata. Kohtuistungil avaldas kostja, et lahkus hoopis novembris 2013 ja kinnitas, et tasus viimase üürimakse juulis.
21.Kuna kostja esindajal ei ole magistrikraadile vastavat kvalifikatsiooni, ei ole ta käsitletav esindajana TsMS § 175 lg 1 mõistes ja kostja esindajakulusid ei ole võimalik kindlaks määrata. Vastus apellatsioonkaebusele
22.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
23.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuse resolutsioon tuleb jätta tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 21 alusel muutmata, kuid otsuse põhjendusi tuleb osaliselt muuta. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata.
24.Maakohtus ei olnud vaidlust järgmiste asjaolude üle: hageja (üürileandja) ja kostja (üürnik) sõlmisid 09.03.2013 tähtajalise üürilepingu kehtivusega kuni 08.03.2014, mille kohaselt üüris kostja hagejalt Tallinnas Endla 48-1 asuvat korterit. Üürileping lõppes kostjapoolse ülesütlemisega 2013.a oktoobris. Hageja ja kostja allkirjastasid 15.10.2013 kokkuleppe, mille kohaselt kohustus kostja tasuma hagejale 14 kuu jooksul üürisuhtest tuleneva põhivõla 2250,80 eurot ja intressi 180 eurot, s.o kokku 2430,80 eurot. Pooled vaidlevad apellatsioonimenetluses jätkuvalt selle üle, kas kostjal on 15.10.2013 võlatunnistusest tulenev võlg hageja ees või on see lõppenud.
25.Ebaõige on apellatsioonkaebuse väide, nagu ei oleks kohus teinud kindlaks, kas 15.10.2013 kokkulepe on konstitutiivne või deklaratiivne võlatunnistus. Maakohus tuvastas õigesti, et tegemist on deklaratiivse võlatunnistusega, kuna sellega ei loodud uut kohustust, vaid kinnitati poolte üürisuhtest tulenevat kohustust. Sellele tugines ka hageja nii hagiavalduses kui kohtuistungil. Samuti on kokkuleppe tekstis märgitud, et see on sõlmitud üürivõla kustutamise eesmärgil.
26.Konstitutiivse võlatunnistuse puhul on määravaks poolte tahe luua uus iseseisev ja sõltumatu nõudealus, st aluskohustusest isoleeritud kohustus. Pooled ei ole vaidlusaluses kokkuleppes uue kohustuse loomises kokku leppinud. Sellele ei tuginenud hageja ka maakohtu menetluses. Maakohtu menetluses leidis ka hageja, et 15.10.2013 kokkulepe on deklaratiivne võlatunnistus. Täiendavalt märgib ringkonnakohus, et poolte tahet luua just konstitutiivne võlatunnistus peab tõendama pool, kes võlatunnistuse konstitutiivsusele
tugineb (VÕS I kommenteeritud väljaanne, lk 168, kommentaar 4.1.5). Nagu juba eelnevalt märgitud, ei tuginenud hageja maakohtus võlatunnistuse konstitutiivsusele, rääkimata selle tõendamisest.
27.Maakohus leidis õigesti, et deklaratiivse võlatunnistuse andmisega pöördub tõendamiskoormus ümber, kuna eeldatakse, et võlgnikul on võlausaldaja ees võlatunnistusega tunnistatud kohustused. Kohustustest vabanemiseks ja võlausaldaja hagi rahuldamata jätmiseks peab võlgnik tõendama, et tal ei ole võlatunnistusega tunnistatud võlga (vt nt Riigikohtu lahendeid nr 3-2-1-149-14, p 13, 3-2-1-125-15, p 13 jt). Kostja on antud juhul tõendanud, et tal ei ole hageja ees üürivõlga. Asjaolu, et kostja ei eitanud kokkuleppe sõlmimist ja selle allkirjastamist ning tasus kokkuleppe täitmiseks 3 makset, ei tähenda seda, et kostja ei või võla puudumisele tugineda ega seda tõendada, nagu hageja apellatsioonkaebuses leiab.
28.Ebaõiged on apellatsioonkaebuse väited, nagu ei oleks maakohus ühtegi tõendit analüüsinud. Maakohus märkis otsuses, millal ja kui suures summas on kostja tasunud hagejale üüri 09.03.2013 sõlmitud üürilepingu alusel. Kohus viitas konkreetsetele toimikus asuvatele tõenditele. Maakohus tuvastas, kui palju pidi kostja hagejale üüri tasuma ning kui palju ja millal kostja tasus. Kohus tuvastas, et kostja on maksnud hagejale 201,20 eurot rohkem ja tal ei ole hageja ees võlga.
29.Ringkonnakohus nõustub hagejaga selles, et kostja koostatud avansiaruande (I kd lk 76) alusel ei saa tõendatuks lugeda 26.07.2013 kostja poolt 163 euro tasumist hagejale. Selle kohta, et kostja oleks ka tegelikult hagejale selle summa üle andnud, ei ole tõendit esitatud. Kostja enda koostatud aruanne ei ole piisav tõend raha maksmise kohta. Samas ei anna see eksimus alust maakohtu otsuse tühistamiseks, sest kostja on maksnud hagejale vaidlusalusel perioodil ikkagi ettenähtust rohkem - 38,20 eurot (maakohtu poolt ekslikult arvestatud summast 201,20 eurost lahutada 163 eurot). Muus osas nõustub ringkonnakohus maakohtu otsuse põhjendustega ja tulenevalt TsMS § 654 lg-s 6 sätestatust neid ei korda.
30.Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus veel järgmist. Kostja on tõendanud, et ta tasus hagejale perioodi 09.05.2013 - 08.06.2013 eest üüri topelt (I kd lk 71,72). Käsikirjalisele order-kviitungile ei ole tehtud märget selle kohta, et see oleks duplikaat ja sellel on raamatupidaja allkiri raha vastuvõtmise kohta. Maakohus arvestas nimetatud tõendeid otsuse tegemisel õigesti.
31.Ekslik on hageja seisukoht, nagu tähendaks asjaolu, et kostja maksis viimast korda üüri juulis 2013 seda, et kostjal on vähemalt 3 kuu üürivõlg 2013.a augusti, septembri ja oktoobri eest. Maakohus tuvastas lõppjärelduses õigesti, et arvestades tasutud üürisummasid ja tagatisraha, oli kostja tasunud hagejale rohkem, kui hagejal oli õigus saada.
32.TsMS § 5 lg-te 1 ja 2 järgi menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest ning pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste asjaoludega neid asjaolusid tõendab.
33.Hagiavalduse kohaselt tuleneb hageja nõue 09.03.2013 sõlmitud üürilepingu järgsest võlast, mille kohta vormistati 15.10.2013 võlatunnistus. Seda kinnitas hageja mitu korda ka 15.11.2017 kohtuistungil (I kd lk 119 ja selle pöördel). Maakohus jättis hageja väited 2012.a võla kohta põhjendatult otsuse tegemisel arvesse võtmata.
34.Maakohtus ei olnud pooltel vaidlust selle üle, et üürileping lõppes kostjapoolse ülesütlemisega 08.10.2013. Seetõttu ei pidanud kostja selle kohta ka tõendeid esitama. Apellatsioonkaebuses esmakordselt esitatud väite, nagu oleks lepingu ennetähtaegne ülesütlemine tõendamata, jätab ringkonnakohus TsMS § 652 lg 4 alusel tähelepanuta.
35.Maakohus leidis õigesti, et kostja lepingulisel esindajal on TsMS § 218 lg 1 p-s 2 sätestatud nõuetele vastav haridus ja hageja peab hagi rahuldamata jätmise tõttu hüvitama kostjale õigusabikulud. Menetluskulud
36.Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda.
37.Kostja palus hagejalt välja mõista apellatsioonimenetluses kantud õigusabikulude hüvitamiseks 525 eurot. Menetluskulude nimekirja järgi kulus kostja esindajal apellatsioonkaebusega tutvumisele 1 tund, apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise määrusega tutvumisele 30 minutit, esindatavaga suhtlemisele ja analüüsile 1 tund, apellatsioonkaebusele vastuse koostamisele 2 tundi 30 minutit ja menetluskulude nimekirja koostamisele 15 minutit. Esindaja tunnihind on 100 eurot.
38.Ringkonnakohtu hinnangul on esindaja tunnihind mõistliku suurusega ning ajakulu kaebusega tutvumisele, kliendiga suhtlemisele ja vastuse koostamisele oli kostja õiguste efektiivseks kaitsmiseks mõistlik ja vajalik. Ringkonnakohtu hinnangul on aga mõistlik ajakulu apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise määrusega tutvumisele 10 minutit, mitte 30 minutit.
39.Samuti jätab ringkonnakohus arvestamata menetluskulude nimekirja koostamise ajakulu 15 minutit. Riigikohus on korduvalt märkinud, et kuna menetluskulude avalduse ja nimekirja koostamine ei nõua õigusalaseid eriteadmisi ja need saab kohtule esitada ka menetlusosaline ise ilma lepingulise esindajata, ei ole tegemist põhjendatud ja vajalike kuludega TsMS § 175 lg 1 mõttes (vt Riigikohtu lahendeid nr-d 3-2-1-77-14, p 12, 3-2-1-4-15, p 13 jt).
40.Seega kuulub hageja poolt kostjale hüvitamisele õigusabikulu 4 tunni 40 minuti vältel tehtud toimingute eest suurusega 466,65 eurot (4 tundi 40 minutit x 100).