Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja
Kohtukoosseis
Kohtunik Reena Nieländer
Otsuse tegemise aeg ja koht
02.04.2018, Tallinn
Tsiviilasja number
2-17-100891 AS Kragen hagi kostja XXX vastu põhivõla 1776,80 euro, intresside 144 euro ja viivise 1776,80 euro nõudes 3697,60 eurot
Tsiviilasi Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Kohtuistungi toimumise aeg, osalenud isikud
Hageja: AS Kragen, registrikood 10101765, aadress XXX3, Tallinn, e-post: [email protected] Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Arvo Junti, Advokaadibüroo Arvo Junti, aadress Sakala 22, Tallinn, epost: [email protected] Kostja: XXX, isikukood XXX, aadress XXX, e-post: XXX Kostja volitatud esindaja: Irina Vassiljeva, Irina Vassiljeva Õigusbüroo OÜ, registrikood 14291188, e-post: [email protected] 15.11.2017, hageja lepinguline esindaja Arvo Junit, kostja XXX, kostja volitatud esindaja Irina Vassiljeva (tl 118-120)
Jätta hagi rahuldamata.
Menetluskulude jaotus: 1) Menetluskulud jätta hageja AS Kragen kanda. 2) Määrata kostja menetluskulud kindlaks rahaliselt. Rahuldada kostja XXX taotlus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks ning mõista AS-lt Kragen XXX kasuks välja menetluskulude hüvitis summas 1300 eurot. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest 02.04.2018. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna Ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7, Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist.
Kohtu selgitus menetlusabi taotlemise kohta Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE 1) Hageja on kostja vastu esitanud hagi, milles palub kohtul kostjalt välja mõista 09.03.2013 üürilepingust tulenev põhivõlgnevus 1776,80 eurot, intressid 144 eurot ja viivis 1776,80 eurot (tl 28-30, 38, 90-92, 122-124, 165-167). 2) Kostja üüris alates 2009 hagejalt kahetoalist korterit Tallinnas, aadressil XXX. Poolte vahel oli ka varasemalt sõlmitud üürileping, kuid uus üürileping sõlmiti 09.03.2013 kehtivusega kuni 08.03.2014. Vastavalt lepingule kohustus üürnik tasuma hagejale üüri 350 eurot kuus, samuti kandma kõrvalkulud (tl 28-30, 33). Kostjal tekkis hageja ees üürisuhtest tulenev võlgnevus kogusummas 2250,80 eurot, mille likvideerimiseks pooled sõlmisid 15.10.2013 kokkuleppe (tl 32), mis on käsitletav võlatunnistusena. Kokkuleppe kohaselt kohustus kostja hagejale tasuma 2250,80 eurot põhivõlgnevuse katteks ning 180 eurot intressideks, so kokku 2430.80 eurot. Kostja kohustus võlgnevuse likvideerima 170 euroste (põhiosa 158 eurot ja intressid 12 eurot) suuruste osamaksetena 15 kuu vältel alates 17.10.2013 kuni 17.12.2014. Sõlmitud kokkuleppe alusel tasus kostja hagejale kokku 510 eurot, kuid alates 2014. aasta algusest ei ole kostja kokkulepet täitnud ning tasumata on perioodil 17.01.2014 kuni 17.12.2014 tasumisele kuulunud osamaksed kogusummas 1920,80 eurot, millest põhisosa on 1776.80 eurot ja intressid 144 eurot. Kõikide perioodil 17.01.2014 kuni 17.12.2014 tasumisele kuuluvate osamaksete osas aeguks nõue 31.12.2017, seega on maksekäsu kiirmenetluse avaldus esitatud kohtule tähtaegselt (tl 28-30). 3) Üürisuhted olid poolte vahel sõlmitud juba alates aastast 2009. Perioodil 2012 kuni 08.03.2013 kohustus kostja tasuma hagejale üüri 256 eurot kuus. Kostja jäi 2012 eest võlgnevusse summas 643 eurot; 2013 aasta jaanuari- ja veebruarikuu eest võlgneb kostja hagejale 512 eurot. 09.03.2013 sõlmitud üürilepingu alusel kohustus kostja tasuma üüri 350 eurot kuus, so 2013 märtsikuust oktoobrikuuni kohustus kostja tasuma 2800 eurot. Kokku olid kostja kohustused hageja ees summas 3955 eurot. Perioodil jaanuarist kuni oktoobrini 2013 on kostja hagejale tasunud kogusummas 1635 eurot: 28.03.2013 100 eurot; 02.04.2013 150 eurot; 07.05.2013 350 eurot; 16.05.2013 425 eurot; 01.07.2013 260 eurot; 10.07.2013 350 eurot. Seega on kostja võlgnevus 3955 - 1635 = 2320 eurot (tl (tl 165-167). 4) Vastavalt üürilepingule kohustus kostja tasuma viiviseid, milliste näol lisandus võlgnevusele 431 eurot, pooled leppisid kokku ka kostja poolt lõhutud luugi eest tasumises summas 75 eurot (tl 32), mahaarvamisele kuulus 575,20 euro suurune ettemaksusumma, seega võlgnevuseks jäi 2250.80 eurot, millise tasumiseks pooled 15.10.2013 sõlmisid kokkuleppe (tl 165-167). Seega on hageja nõue kujunenud: 2320 + 431 + 75 - 575.20 = 2250.80 eurot. 5) Pooled on 15.10.2013 sõlminud võlatunnistusena käsitletava kokkuleppe, millisega on tõendatud kostja võlgnevus hageja ees. Kostja on tunnistanud ja tunnustanud oma kohustust hageja ees 15.20.2013 kokkuleppe allkirjastamisega, samuti selle osalise täitmisega. Kostja on võlatunnistusega tunnistanud kohustuse olemasolu. Kokkuleppe
eesmärgiks oli kinnitada olemasolevat, üürilepingu mittekohasest täitmisest tulenevat kohustust. Kostja ei ole tõendanud, et tema poolt tunnustatud võlgnevust ei ole või see on lõppenud. Tegemist on deklaratiivse võlatunnistusega (tl 90-92, 122-124). 6) 15.11.2017 kohtuistungil (tl 118-120) hageja lepinguline esindaja märkis: „võlgnevus on 15.10.2013 seisuga 2320 eurot. Me räägime ainult nendest võlgnevustest, mis on selleks ajaks tekkinud. Kostja ei tasunud sellele eelnevate kuude eest. 8 kuu eest ei ole kostja hagejale makseid teinud. 7-8 kuud on erinevus. Vastavalt lepingule tuleb 2320 eurot, seal tekib väike vahe sisse. Eelnev periood on maksmata, see mahub täpselt lepingu piiridesse. Kostja ei ole ühegi kuu osas näidanud mingeid makseid, v.a. kokkuleppe järgsed maksed. Kommunaalmaksed 13.06.2013 eest. Kostja 27.07.2017 vastusest nähtub, et 28.03.2013 on esitatud esimene order (tl 65-68). Ma veelkord seletan, et meie nõue tuleneb 09.03.2013 üürilepingust.“
7) Kostja hagi ei tunnista ning palub kohtul jätta hagi rahuldamata (tl 66-68, 97-99, 126128). Kostja on hagejale tasunud kõik üürimaksed ning lisaks on üürilepingu sõlmimisel tasunud pandiraha summas 575,20 eurot (üürilepingu p 18 alusel). Kostjal puudub hageja ees võlgnevus. Kostja lõpetas üürilepingu 2013 oktoobris teatades sellest hagejale suuliselt kuu aega ette (tl 118-120). 8) 15.10.2013 kokkuleppe allkirjastas kostja hageja surve all. Alates sellest hetkest, mil kostja avaldas soovi üüripindadelt lahkuda, jälitas hageja seaduslik esindaja kostjat. Mitmel korral ootas ta kostjat töökoha juures ja nõudis antud kokkuleppe allkirjastamist, see juures ähvardades naisterahvast sellega, et vastasel juhul ei anna kostjale välja tema isiklikud asjad üüriruumist ning asendab ukselukud. Kostja lõpuks andis alla hageja survele, lootes, et sellega kõik laheneb, kuid isegi peale kokkuleppe allkirjastamist ei suutnud kostja oma isiklikke asju üüriruumist ära võtta, mille tõttu oli kostja sunnitud 06.11.2013 kutsuma kohale politsei (tl 66-68). 9) 15.11.2017 kohtuistungil (tl 118-120) hageja lepingulise esindaja märgitu kohaselt on kostja võlgnevus hageja ees tekkinud perioodil 09.03.2013 kuni 15.10.2013 eest, so kokku on 7 kuud ja 6 päeva. Seega on kostja üürimaksed selle perioodi eest 2522 eurot. Kostja poolt tasutud üüri maksed olid summas 2148 eurot + pandi raha summas 575,20 eurot = 2723,2 eurot (tl 126-128). 10) 2012 eest kostjal üürivõlgnevus puudub (tl 126-128). Lisaks on hageja nõue selles osas aegunud (tl 182-186). 2013 jaanuari ja veebruari eest on kostja üür tasutud (tl 182-186).
11) Käesolevas asjas on toimunud kohtuistung 15.11.2017 (tl 118-120). 12) 07.02.2018 kohtumäärusega jätkus menetlus kirjalikus menetluses (tl 180).
13) Kohus, tutvunud menetlusosaliste poolt esitatuga ja uurinud seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub seisukohale, et hagi tuleb jätta rahuldamata ning menetluskulud tuleb jätta hageja kanda.
14) Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 438 lg 1 kohaselt hindab kohus otsuse tegemisel tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele ning TsMS § 442 lõike 8 alusel märgitakse otsuse põhjendavas osas ära tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused. TsMS § 5 alusel hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 alusel peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 231 lg 2 järgi poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. TsMS § 232 lg 1 alusel kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte, arvestades muu hulgas poolte kokkuleppeid tõendamise kohta. Sama sätte lõike 2 alusel ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Kohus on 31.05.2017 (tl 40-41) ja 19.09.2017 (tl 93) kohtumäärustes ning kohtuistungil (tl 118-120) selgitanud menetlusosalistele, et hagimenetluses peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. 15) Pooled ei vaidle järgmiste oluliste asjaolude üle, mille kohus loeb TsMS § 231 lõigete 2 ja 4 ning viidatud tõendite alusel tuvastatuks: Hageja (üürileandja) ja kostja (üürnik) sõlmisid 09.03.2013 tähtajalise üürilepingu kehtivusega kuni 08.03.2014, mille kohaselt üüris kostja hagejalt Tallinnas, XXX asuvat korterit (tl 33). Üürileping lõppes kostjapoolse ülesütlemisega 2013 oktoobris. Hageja ja kostja vahel allkirjastati 15.10.2013 kokkulepe, mille kohaselt on kostjal kohustus hagejale tasuda 14 kuu jooksul üürisuhtest tulenev põhivõlgnevus 2250,80 eurot ja intress 180 eurot, so kokku 2430,80 eurot (tl 32, 81). 16) Käesolevas asjas vaidlevad pooled kokkuvõtlikult selle üle, kas kostjal on 15.10.2013 võlatunnistusest tulenev võlg hageja ees või on see lõppenud. 17) Esmalt hindab kohus, kas 15.10.2013 kokkulepe on käsitletav võlatunnistusena VÕS § 30 tähenduses. VÕS § 30 lg 1 kohaselt leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu, on võlatunnistus. Hageja ja kostja hinnangul on tegemist deklaratiivse võlatunnistusega. Võlatunnistuse sõnastusest nähtuvalt on poolte vahel sõlmitud kokkulepe üürivõlgnevuse kustutamiseks. Kohus, hinnates kokkuleppe sõnastust, selle andmise eesmärki ja põhjust, leiab, et 15.10.2013 kokkulepe on käsitletav deklaratiivse võlatunnistusena, mille eesmärk ei ole luua uut kohustust, vaid üksnes kinnitada olemasolevat hageja ja kostjavahelisest üürisuhtest tulenevat kohustust. 18) Deklaratiivse võlatunnistuse põhiliseks tagajärjeks on tõendamiskoormise muutmine selle ülekandmisega võlgnikule (kostjale). Kostja peab tõendama, et tunnustatud võlga ei ole või see on lõppenud. Samas, kui hageja tugineb võlatunnistuse kehtivale andmisele, peab hageja võlausaldajana seda võlgniku (kostja) vastuväitel ka tõendama (vt RKL 3-2-1-634
16, p 10). Deklaratiivne võlatunnistus on aktsessoorne, st kehtivussõltuvuses aluseks olevast põhikohustusest. Deklaratiivse võlatunnistuse andmisel on kaks peamist tagajärge: 1) tegemist on tõendamiskoormise ümberpööramisega, st võlausaldajal (hagejal) ei ole vaja tunnustatud võla sissenõudmiseks esitada muid tõendeid peale võlatunnistuse ning kostja võlgnikuna peab kohustusest vabanemiseks ja hagi rahuldamata jätmiseks tõendama, et tal ei ole võlatunnistusega tunnistatud võlga; 2) võlgnik on loobunud võimalikest vastuväidetest võlale, millega lihtsustatakse võla sissenõudmist (vt RKL 3-2-1-103-16, p 20). Deklaratiivne võlatunnistus katkestab aegumise TsÜS 158 alusel (vt RKL 3-2-1-63-08, p 15; 3-2-1-103-16, p 26). Seega peab kohustusest vabanemiseks ja võlausaldaja hagi rahuldamata jätmiseks kostja tõendama, et tal ei ole võlatunnistusega tunnistatud võlga või et see on lõppenud (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-125-15, p 13). 19) Hageja on nii hagis (tl 28-30) kui 15.11.2017 toimunud kohtuistungil (tl 118-120) kinnitanud, et hageja nõue tuleneb pooltevahelisest 09.03.2013 sõlmitud üürilepingust, kuna kostja ei tasunud üüri eest ning seda võlgnevust on kostja 15.10.2013 võlakirjaga kinnitanud. Seega ei saa hageja nõude kujunemisel võtta aluseks 2012. aasta väidatavat kostja üürivõlga (tl 165-167). Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 146 alusel on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. TsÜS § 147 lg 3 kohaselt kokkulepitud tasu maksmise nõude aegumistähtaeg algab selle aasta lõppemisest, mil nõue muutub sissenõutavaks. Kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada. Seega algas hageja 2012. aasta arvete eest esitatud nõude aegumistähtaeg kulgema TsÜS § 147 lg 3 alusel alates 01.01.2013 ning aegumistähata lõpp oli 31.12.2016 (maksekäsu kiirmenetluse avaldus on esitatud kohtusse 2017 jaanuaris). Kuivõrd hageja on korduvalt kinnitanud, et tema nõue tuleneb 09.03.2013 sõlmitud üürilepingust, siis hageja nõue 2012. aastal väidetavalt kostja poolt tasumata jäetud üürimaksetest tulenevalt on aegunud (tl 20). 20) Hagi (ja kohtuistungil hageja esindaja poolt kinnitatud seisukoha) järgi on kostja jätnud hagejale tasumata alates 2013 märtsist kuni 15.10.2013 kokkuleppe sõlmimiseni igakuiselt 350 eurot üürilepinguga kokkulepitud üürisumma ning tema põhivõlgnevus on 15.10.2013 kokkuleppe kohaselt 2250,80 eurot, millele lisandub intress 180 eurot, so kokku 2430,80 eurot (tl 32). Kohus märgib, et poolte vahel on vaidlus vaid üürimaksetes, mitte kommunaalkulude maksete või muude võlgnevuste (laenu vms) osas. Kostja seisukoha järgi on ta hagejale tasunud kõik 2013. aasta üürimaksed (tl 126-128, 182183). 21) Kostja on tasunud hagejale perioodil märtsist 2013 kuni juulini 2013 järgmised maksed kogusummas 2148 eurot (tl 69-76): 28.03.2013 100 eurot, selgitusega „üür“ (tl 69, 77); 02.04.2013 150 eurot, selgitus puudub, kuid märgitud aadress XXX (tl 70); 07.05.2013 350 eurot, selgitusega „üür XXX(09.05.13 – 08.06.13) (tl 71); 07.05.2013 350 eurot, selgitusega „üürirent 09.05.13 – 08.06.13) (tl 72); 16.05.2013 425 eurot, selgitusega „üür XXXgraafiku alusel“ (tl 73); 01.07.2013 260 eurot, selgitusega „üür XXXgraafiku alusel“ (tl 74); 10.07.2013 350 eurot, selgitusega „üür XXX(09.07.13 – 08.08.13) (tl 75); 26.07.2013 163 eurot, selgitusega „Kragen 270713“ (tl 76). 22) Kohus loeb tõendatuks, et kõik nimetatud summad on kostja poolt tasutud 09.03.2013 sõlmitud üürilepingu alusel ning on leidnud tõendamist, et tegemist on just
üürimaksetega, mitte aga kommunaalkulude või muude võlgnevuste eest tasumisega. Seega on kostja tasunud hagejale 09.03.2013 üürilepingu alusel 2148 eurot üüri. 23) Vaidlustamata asjaoludel üürilepingu punkti 18 kohaselt tasus kostja hagejale üürilepingu sõlmimisel pandiks 575,20 eurot (tl 33). Kuigi üürilepingus on kasutatud mõistet „pant“, leiab kohus, et 575,20 euro näol on tegemist üürileandja tagatisrahaga VÕS § 308 mõttes, mis tagastatakse üürnikule 2 kuu jooksul peale üürilepingu lõppemist, kui üürileandjal ei ole nõudeid üürniku vastu (VÕS § 308 lg 3). Seega on kostja hagejale tasunud 2013 märtsist kuni 2013 juulini 2148 eurot üürimakseid ning lisaks 575,20 eurot tagatisraha, so kokku 2723,20 eurot. 24) Kostja oli kohustatud hagejale tasuma 09.03.2013 üürilepingu alusel üüri 350 eurot kuus. Perioodil 09.03.2013 kuni 08.10.2013 pidi kostja tasuma hagejale 7 x 350 eurot= 2450 eurot. Lisaks pidi kostja tasuma hagejale ajavahemiku 09.10.2013 kuni 15.10.2013 eest 6 päeva eest üüri, mis moodustab 350 eurosest kuumaksest 72 eurot. Kokkuvõtlikult oli kostjal kohustus hagejale tasuda perioodil 09.03.2013 (üürilepingu sõlmimise kuupäevast) kuni 15.10.2013 (kokkuleppe sõlmimiseni) üüri summas 2522 eurot (2450 + 72). Kuna kostja on hagejale tasunud 09.03.2013 üürilepinguga seoses 2723,20 eurot, on ta sellega katnud kõik hageja üürimaksetest tulenevad nõuded summas 2522 eurot (kostja on hagejale tasunud 201,20 eurot rohkem). Seetõttu ei ole kostjal hageja ees 15.10.2013 kokkuleppest ja 09.03.2013 üürilepingust tulenevat kohustust, mida kostja peaks vastavalt lepingule või seadusele täitma hageja ees VÕS § 76 lg 1 kohaselt. Eeltoodust tulenevalt tuleb hageja hagi jätta täielikult rahuldamata, sest kostja on 09.03.2013 üürilepingust tuleneva igakuise üüri maksmise kohustuse hageja ees täielikult täitnud. Kuivõrd hageja põhinõue ei kuulu rahuldamisele, tuleb jätta rahuldamata ka hageja kõrvalnõuded. 25) Eeltoodust tulenevalt ning hinnates kõiki käsitletud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub kohus seisukohale, et hageja hagi tuleb jätta rahuldamata. 26) Käesolevas kohtuotsuse käsitlemata menetlusosaliste seisukohad ja tõendid jätab kohus TsMS § 238 lg 5 alusel arvestamata, kuna nendel ei ole asja lahendamisel tähtsust. Kohus jätab arvestamata järgmised tõendid, mis ei ole käesoleva vaidluse lahendamise seisukohast tähtsust: orderid, arved (tl 78-80, 100, 129-141, 168-177, 184-185); e-kiri (tl 82-83); fotod (tl 84-85); PPA vastus (tl 86); sõnumid (tl 103-104); 18.02.2013 kinnitus (tl 178); tabel (tl 179), 27) Hagi hind käesolevas asjas on TsMS § 124 lg 1 ja § 133 kohaselt 3697,60 eurot. Menetluskulude jaotus 28) TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173 lg 4 näeb menetluskulude jaotuses kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse.
29) TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. 30) Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid (vt Riigikohtu 15.02.2012 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. 31) TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg 2 kohaselt hüvitab pool, kelle kahjuks otsus tehti, teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kooskõlas TsMS § 162 lg 1 ja 2 jäävad käesolevas asjas kõik menetluskulud hageja kanda. 32) Kostja poolt esitatud menetluskulude nimekirjadest nähtub, et kostja esindaja osutas õigusabiteenust hinnaga 100 eurot tunnis (ilma käibemaksuta) ning kostja esindajal on kulunud õigusabi toiminguteks aega kokku 13 tundi, kogusummas 1300 eurot (käibemaksuta) (tl 114-117, 142-148, 188-195). 33) Hageja on esitanud kostja menetluskuludele vastuväite (tl 214-216). 34) TsMS § 218 lg 1 p 2 kohaselt võib lepinguline esindaja kohtus olla muu isik, kes on omandanud õiguse õppesuunal vähemalt riiklikult tunnustatud magistrikraadi, sellele vastava kvalifikatsiooni Eesti Vabariigi haridusseaduse § 28 lõike 22 tähenduses või sellele vastava välisriigi kvalifikatsiooni. Kostja esindaja on kohtule esitanud enda haridust tõendava dokumendi ning Eesti ENIC/NARIC Keskuse (akadeemilise tunnustamise infokeskuse) tõendi selle kohta, et nimetatud diplomiga kostja esindajale antud haridus vastab TsMS § 218 lg 1 p 2 nõuetele (tl 57-63). 35) Kohus ei pea vajalikuks hinnata minutilise täpsusega iga kostjale osutatud teenuse raames tehtud õigusabitoimingu vajalikkust ja põhjendatust, vaid annab hinnangu kostja menetluskulude põhjendatusele tervikuna. Kohus leiab, et arvestades käesoleva tsiviilasja mahtu, keerukust, menetluse kestvust maakohtus ning toimunud kohtuistungit, leiab kohus, et kostja esindaja õigusabi teostamisele kulunud ajast on põhjendatud kogu ajamaht 13 tundi. Kostja on esitanud kohtule neli menetlusdokumenti (tl 66-68, 97-99, 126-128, 182-183), mis on tingitud eelkõige sellest, et hageja on korduvalt oma nõude kujunemis selgitanud ja täpsustanud, samuti on kostja esindaja osalenud kohtuistungil. Riigikohus on 13.11.2013 määruses kohtuasjas nr 3-2-1-115-13 asunud seisukohale, et lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb TsMS § 175 lg 1 järgi hinnata ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes sellisel juhul saab hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja
vajalikud. Üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Lisaks on leidnud Riigikohus, et lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata igas kohtuasjas eraldi ning tunnitasu vähendamise või selle keskmisest suurema väljamõistmise eelduseks saab olla konkreetse asja keerukus. Kostja mitteadvokaadist esindaja tunnitasumäär on olnud 100 eurot (käibemaksuta). Kohus leiab, et arvestades käesoleva asja võib kostja esindaja märgitud tunnitasu suurust 100 eurot pidada põhjendatuks ja mõistlikuks tunnitasu suuruseks. Kohus leiab, et kogu hageja esindamisega seotud õigusabikulud summas 1300 eurot on põhjendatud ja vajalikud kulud. 36) Hageja on esitanud menetluskulude nimekirjad, mille kohaselt on hageja tasunud riigilõivu kogusummas 325 eurot (tl 31, 46) ja õigusabile on kulunud 1673 eurot, seega hageja menetluskulu on kokku 1998 eurot (tl 42-50, 105-112, 196-213). Hagi rahuldamata jätmise tõttu jäävad aga kõik menetluskulud hageja kanda, mistõttu kohus ei hinda hageja menetluskulude vajalikkust ja põhjendatust ega määra hageja menetluskulusid rahaliselt kindlaks.
/allkirjastatud digitaalselt/ Reena Nieländer Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.