Määruse tegemise aeg ja koht 26.05.2025, Tallinn Kohtuasja number
2-23-147701
Kohtuasi
C.E & Co OÜ hagi X vastu võla 2866,15 eurot väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 03.04.2025 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
X 05.05.2025 apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind
2066,15 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja C.E & Co OÜ (registrikood 14975521), lepinguline esindaja Roman Maksimenko Kostja X (isikukood XXX), lepinguline esindaja Vassili Kosteitšuk
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Keelduda menetlusse võtmast X 05.05.2025 apellatsioonkaebust Harju Maakohtu 03.04.2025 otsuse peale.
2.Jätta apellatsioonkaebuse esitamisega seotud menetluskulud X kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
1.C.E & Co OÜ (hageja) esitas 24.11.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Xlt (kostja) 2866,15 euro saamiseks. Kohus tegi kostjale makseettepaneku. Seoses kostja vastuväitega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Hageja esitas 28.12.2023 Harju Maakohtule oma nõude hagiavaldusele ettenähtud vormis ning palus kostjalt hageja kasuks välja mõista võla 2866,15 eurot.
2.1.Hagiavalduse kohaselt pöördus kostja novembris 2022 hageja poole palvega remontida sõiduki Opel Movano mootor. Kostja toimetas mootori hageja autoremonditöökotta. Pooled sõlmisid suulise töövõtulepingu, mille kohaselt hageja kohustus remontima mootori hiljemalt 25.01.2023 ja kostja kohustus tasuma hagejale remonditööde eest 2866,15 eurot 15 päeva jooksul pärast kostjale remonditud mootori üleandmist. Mootor sai remonditud 2023 jaanuari alguses ja 25.01.2023 anti mootor kostjale üle. Hageja esitas 26.01.2023 kostjale arve tasumiseks hiljemalt 15.02.2023. Kostja helistas 20.02.2023 paiku hagejale ja teatas, et mootor töötab hästi, aga tal ei ole hetkel raha töö eest tasumiseks. Kostja palus pikendada tasumise tähtaega märtsi lõpuni. Hageja nõustus. Ka uue tähtaja saabudes ei tasunud kostja arvet ja lõpetas kõnedele vastamise.
2.2.Vastuseks kostja vastuväidetele leiab hageja, et kostja vastusele lisatud 17.11.2022 maksekorraldus hagejale 800 euro ülekandmise kohta tasuks autovaruosade eest ei oma mingit seost Opel Movano remondiga, sest hageja remontis ka kostja teisi autosid. Kostja väidab, et sai töö lepingutingimustele mittevastavusest teada 08.04.2023, kuid kostja teavitas hagejat sellest esmakordselt 17.01.2024 oma vastuses hagile. Seega möödus 8 kuud hetkest, mil tellija sai teada töö mittevastavusest lepingutingimustele. Seda ajavahemikku ei saa lugeda mõistlikult vabandatavaks. Kostja seisukoht
3.Kostja vaidles hagile vastu.
3.1.Kostja ei vaidlusta asjaolu, et novembri alguses 2022 pöördus kostja hageja poole palvega remontida sõiduki Opel Movano mootorit ja hageja nõustus seda tegema. Tõele ei vasta, et kostja kohustus tasuma hagejale remonditööde eest. Pooled leppisid kokku, et hageja teeb kostjale töö kalkulatsiooni või arve selleks, et see esitada kohtule Punane tn 6 asuva autotöökoja vastu. Poolte kokkuleppel pidi kalkulatsioon olema suurendatud kostja huvides oma nõuete esitamiseks kohtusse. Seetõttu koostas hageja arve nr 21-008 2866,15 eurot. Pooled leppisid kokku, et kostja kompenseerib hagejale raha vaid ostetud materjalide eest. Kostja maksis hagejale 800 eurot vajalike varuosade soetamiseks.
3.2.Pooled ei leppinud kokku mootori remontimise tähtajas. Hageja esindaja lubas teha tööd oma vabal ajal, kuid töö jäi tegemata ja mootor seisma hageja töökotta. Seoses sellega ei ole kostja nõus, et hageja osutas kostjale teenuseid nõuetekohaselt ja väljastas arve vastavalt nimetatud lepingu tingimustele. Hageja väljastatud arve ei ole kohustuste tekkimise aluseks ning kostja ei ole saanud hagejalt kokkulepitud teenust. Töö ei olnud tehtud vastavalt kokkuleppele. Kostja kahju antud juhul seisneb selles, et ta on tasunud hagejale ettemaksu tulemust saamata ning tema sõiduk seisab siiani parklas, kostja ei saa seda kasutada ega oma klientidele teenust osutada.
2
2-23-147701
3.3.Alternatiivselt leiab kostja, et poolte vahel oli sõlmitud seltsinguleping võlaõigusseaduse (VÕS) § 580 mõttes. Kostja väitel oli poolte ühine tahe kaasabi humanitaarabina Ukraina sõjaväelastele, kus kostja tegi oma panuse (leidis auto ja ostis detailid) ja hageja remontis sõiduki remonti, mistõttu ei ole hagejal õigust nõuda tasu sõiduki mootori remontimise eest. Maakohtu otsus
4.Maakohus rahuldas 03.04.2025 otsusega hagi osaliselt, mõistes kostjalt hageja kasuks välja 2066,15 eurot. Menetluskulud jättis maakohus 28% ulatuses hageja kanda ja 72% ulatuses kostja kanda ja mõistis tasaarvestuse tulemusel kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 1216,80 eurot ja viivise.
4.1.Maakohus tuvastas, et pooled sõlmisid novembris–detsembris 2022 tarbijatöövõtulepingu kostja sõiduki Opel Movano mootori remontimiseks hageja poolt (VÕS § 635 lg 4), kostja toimetas mootori sõidukilt maha monteerituna remontimiseks hageja autoremonditöökotta, hageja tagastas jaanuaris 2023 remonditud mootori kostjale (VÕS § 636 lg 1), hageja koostas kostjale 26.01.2023 kuupäevaga arve nr 21-008 2866,15 eurot maksetähtajaga 15.02.2023, mida kostja ei tunnista ja mis on kostja poolt tasumata.
4.2.Pooled vaidlesid selle üle, mis oli kokkulepe tasu osas, kas ja kui palju on kostja töövõtulepingu alusel hagejale tasunud ja kas hageja tehtud töö oli puudustega või mitte.
4.3.Hageja ja kostja seletuste ning tunnistaja Y ütluste põhjal tuvastas maakohus, et hageja esitas kostjale hinnakirja (nimekirja) materjalidest ja töödest, mida mootori remontimiseks vaja on. Kostja kinnitas, et see nimekiri asub toimikus dtl 97-99 (eestikeelne tõlge dtl 100101). Selle kohaselt oli varuosade ja töö maksumus kokku 2866,15 eurot. Hageja, kostja ja tunnistaja kinnitasid selle nimekirja esialgu kohapeal käsitsi koostamist ja kostjale üleandmist ning hiljem selle ümbertrükkimist elektrooniliselt faili. Hageja ega tunnistaja ei kinnitanud kostja väidet, et see koostati ainult eelmisele remonditöökojale kahjunõude esitamiseks.
4.4.Maakohtu hinnangul ei olnud usutav, et nimekiri koostati ülepaisutatuna ja vaid selleks, et selle alusel eelnevalt mootorit remontinud ettevõttelt kahju hüvitamist nõuda. Samuti ei ole kostja esitanud väiteid ega tõendeid, et ta reaalselt oleks nõudnud selle nimekirja alusel eelmiselt ettevõttelt mingit hüvitist ehk et tal selline kavatsus ka päriselt oli. Kostja ei tõendanud oma väidet, et selles nimekirjas olevad hinnad on üle paisutatud 1200 euro võrra. Kostja ei toonud esile, miks hageja oleks pidanud nõustuma sellise (potentsiaalselt kriminaalõiguslikult kelmuse katsena kvalifitseeritava) afääriga kaasa minema.
4.5.Kostja väide, et ta pidi tasuma ainult varuosade eest 820,53 eurot, aga mitte töö eest ning see on tasutud (ülekandega 800 eurot ja ülejäänu sularahas) ei ole kooskõlas muude tõenditega. Kostja oli enda kinnitusel sõidukit remontinud juba teises töökojas ning hageja poole pöördus ta pärast seda, kui oli selgunud eelmise töökoja ebakvaliteetne teenus, ning kostja soovis vastava kahju ka eelmiselt töökojalt sisse nõuda. Ei ole usutav, et hageja nõustus parandama teise töökoja tehtud praaktööd ilma ise selle eest tasu saamata.
4.6.Kohtu hinnangul andis hageja tööd kostjale üle. Kostja võttis tööd vastu, mistõttu eeldatakse, et need olid tehtud nõuetekohaselt ning töödes puuduse tõendamise koormis on kostjal. Kostja ei ole seda teinud. Kohus selgitas menetluse ajal kostjale, et 04.08.2023 sõiduki tehnoülevaatuse kontrollkaart ei tõenda auto/mootori seisundit veebruaris 2023. Muid tõendeid kostja selle väidetava puuduse kohta ei esitanud.
3
2-23-147701
4.7.Kostja ei tõendanud, et ta oleks väidetavast puudusest kostjat informeerinud enne kui kohtule 17.01.2024 esitatud vastusega hagile (VÕS § 644 lg 1, § 642 lg 2, § 644 lg 3). Kostja on kinnitanud, et sai väidetavast puudusest teada paar-kolm päeva pärast auto mootori käivitamist ehk jaanuaris 2023. Seega informeeris kostja väidetavas puudusest esmakordselt hagejat alles aasta möödudes. Kostja ei esitanud hageja vastu kahju nõude ega hinna alandamise vastuväidet. Hageja tasunõue muutus sissenõutavaks jaanuaris 2023. Kostja kinnitas 17.01.2024 vastuses hageja 26.01.2023 arve 21-008 2866,15 eurot kättesaamist.
4.8.Maakohtu hinnangul tõendas kostja 800 euro tasumist mootori remonditööde eest. Sõnumivahetuse ja seal esitatud varuosade maksumuse kuupäev haakub sellega, millal hageja kinnitusel toimus mootori esmane ülevaatus. Hageja kinnitusel oli tegemist esialgse summaga, et hageja asuks tööle. Kostja tõendas, et tasus 17.11.2022 800 eurot selgitusega „auto varuosade makse“. Hageja ei esitanud kohtule tõendeid, millest kohus saaks järeldada, et tegemist oli mõne muu hageja poolt kostja tellimusel remonditud auto varuosade eest tasumisega.
4.9.Kostja ei tõendanud väidet, et ta tasus lisaks 700 eurot sularahas. Väide esitati esmakordselt 14.03.2025 toimunud viimasel istungil, mis muudab selle ka väheusaldusväärseks, kuna jääb selgusetuks, miks kostja seda varem välja ei toonud.
4.10.Seega oli hageja nõue põhjendatud osaliselt. Kostja kohustus vastavalt 26.01.2023 arvele nr 21-008 tasuma 2866,15 eurot, millest tal 800 eurot oli tasutud ettemaksuna 17.11.2022.
4.11.Kostja alternatiivne väide, et poolte vahel oli sõlmitud seltsinguleping, oli maakohtu hinnangul edutu. Seltsingulepingu sätete kohaldamise eelduseks on poolte ühise eesmärgi tuvastamine. Kostja ei toonud selgelt välja, mis oli väidetava pooltevahelise seltsingu eesmärk. Asjas esitatud tõendite põhjal ei võimalik kohtul tuvastada, et hageja eesmärgiks oli humanitaarabiga tegelemine kostja osundatud viisil. Asjas esitatud pinnalt ei saa tuvastada mingit hageja huvi ega eesmärki osaleda seltsingus.
4.12.Maakohus jättis TsMS § 163 lg 1 alusel menetluskulud 28% ulatuses hageja kanda ja 72% ulatuses kostja kanda tulenevalt hagi rahuldamise proportsioonist. Apellatsioonkaebus
5.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osas, millega maakohus hagi osaliselt rahuldas, ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.
5.2.Esile toodud asjaoludel pidi maakohus tuvastama, kas pooled on suulise lepingu sõlmimisel tasu suuruses kokku leppinud. Kui kokkulepet tasu suuruses ei olnud, siis kuulus maksmisele tavaline või mõistlik tasu. Maakohus tuvastas alusetult tasu suuruse kokkuleppe olemasolu ja selle sisu. Kohus jättis ekslikult VÕS § 637 lg 1 kohaldamata. Hageja ei ole tavalise või mõistliku tasu suurust asjas esile toonud ega tõendanud. Kohus jättis tähelepanuta hageja ja kostja vande all antud selgitused ja tunnistaja ütlused. Kostja selgitas vande all, et hageja koostatud nimekirja alusel ei ole ta hagejaga kokku leppinud selle summa tasumises.
4
2-23-147701 See nimekiri koostati teise teeninduse jaoks, seda muudeti korduvalt ja oli ülepaisutatud 1200 euro võrra.
5.3.Hageja töö ei vastanud lepingutingimustele. Maakohus ei põhjendanud, miks 04.08.2023 sõiduki tehnoülevaatuse kontrollkaart ei tõenda auto/mootori seisundit veebruaris 2023. Esitatud tõendid kogumis (sh kostja vande all antud seletus, tehnoülevaatuse akt, hageja seadusliku esindaja antud selgitused) kinnitavad seda, et mootorist lekkis õli, et see mittevastavus avastati pärast hageja töö tegemist ja kostja teavitas hagejat sellest. Kostja on tarbija ja VÕS § 642 lg 2 järgi tarbijatöövõtu puhul vastutab töövõtja töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis ilmneb kahe aasta jooksul, alates töö üleandmisest tarbijale. Kohus ei põhjendanud nimetatud materiaalõiguse normi kohaldamata jätmist, rikkudes sellega oluliselt menetlusõiguse normi.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta menetlusökonoomia kaalutlustel TsMS § 637 lg 1 p 6 ja lg 21 alusel koosmõjus TsMS § 405 lg-ga 1 menetlusse võtmata. Ringkonnakohus lähtub kaebuse menetlusse võtmist kaaludes TsMS §-s 2 sätestatud tsiviilkohtumenetluses valitsevast põhimõttest lahendada kohtuasi õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Sellest tulenevalt arvestab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise üle otsustades mh seda, et menetlusosalistel ei tekiks apellatsioonkaebuse menetlemisel ülemääraseid menetluskulusid.
7.TsMS § 405 lg 1 esimese lause alates 01.01.2022 kehtiva redaktsiooni järgi menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes TsMS-s sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole (lihtmenetlus). Praeguses asjas oli hagi esitamisel hagihinnaks 2866,15 eurot. Kuna asja hind on alla 7000 euro, on tegemist lihtmenetluse asjaga TsMS § 405 lg 1 mõttes. Viidatud asjas saab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtta üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 21).
8.Maakohus ei andnud luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Asjaolu, et maakohus täitis seadusest tuleneva nõude ja lisas kohtuotsusele edasikaebamise korda käsitleva selgituse, ei ole edasikaebamise loa andmine TsMS § 637 lg 21 tähenduses. Edasikaebamise korda tuleb selgitada ka nendes maakohtu otsustes, milliste puhul edasikaebamise luba ei anta, sest edasikaebamine ei ole ka välistatud TsMS § 637 lg-s 21 sätestatud alustel.
9.Riigikohus on märkinud, et ringkonnakohus ei pea lihtmenetluse asjas apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumist TsMS § 637 lg 21 alusel põhjendama pikemalt, kui et määrusest oleks selgelt arusaadav, et kaebuse menetlemisest on keeldutud viidatud normi alusel ning põhjusel, et maakohus ei ole andnud luba edasikaebamiseks ning maakohtu otsuse tegemisel ei ole selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi, selgelt rikutud menetlusõiguse normi ega selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid või et võimalikud minetused materiaalõiguse normi ebaõigel kohaldamisel, menetlusnormide järgimisel või tõendite hindamisel ei võinud oluliselt mõjutada maakohtu lahendit. Sisuliselt nõustub ringkonnakohus 5
2-23-147701 sel juhul maakohtu otsuse põhjendustega neid kordamata. Määruse pikemalt põhjendamise kohustus ei oleks kooskõlas menetlusökonoomiaga (RKTKm 27.08.2018, 2-17-13363, p 15). Ringkonnakohus lahendab lihtmenetluse asjas apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise korral vaikimisi ka juba sisuliselt, jättes kaebuse menetlusse võtmata, kui sel ei ole ilmselgelt edulootust (RKTKm 27.02.2017, nr 3-2-1-159-16, p 13).
10.Arvestades asja materjale, maakohtu otsuse põhjendusi ja apellatsioonkaebuse väiteid, ei ole maakohus kolleegiumi hinnangul otsust tehes selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi ega rikkunud menetlusõiguse normi viisil, mis võinuks kaasa tuua ebaõige otsuse. Maakohus on kolleegiumi hinnangul tõendeid kooskõlas TsMS § 232 lg-tega 1 ja 2 hinnates asunud põhjendatult seisukohale, et hagi tuleb osaliselt rahuldada. Kostja mittenõustumine maakohtu järeldustega ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks, kui maakohus on materiaalõigust õigesti kohaldanud ega ole rikkunud oluliselt menetlusõiguse norme. Kostja on apellatsioonkaebuses korranud maakohtus esile toodud asjaolusid ja väiteid. Maakohus on neile vastuväidetele piisavalt põhjalikult vastanud. Kostja apellatsioonkaebuses esitatud väited ei võimalda ringkonnakohtu hinnangul jõuda maakohtu otsuses märgitust teistsugustele järeldustele.
11.Ringkonnakohus selgitab, et TsMS § 5 lg 1 sätestab, et vaidlust menetletakse poolte esitatud asjaolude ja tõendite alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lõige 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti (TsMS § 230). Kui kostja väidab, et kalkulatsioon (dtl 100–101) ei kajasta poolte vahel kokku lepitud hinda, peab kostja seda väidet ka tõendama. Olukorras, kus maakohus tuvastas, et pooled olid tööde hinnas tööde kalkulatsioonist nähtuvalt kokku leppinud, ei ole tööde mõistliku tasu suuruse kindlaksmääramisel oluline, kuna VÕS § 637 lg 1 järgi tuleb maksta kokkulepitud tasu. Kostja ei ole tõendanud ega teinud usutavaks, et kuigi ta viis sõiduki mootori hageja juurde remonti, oli neil kokkulepe vaid varuosade eest tasumiseks ja tööde tegemise tasus lepiti kokku üksnes selleks, et hiljem teiselt teenusepakkujalt kahju hüvitamist nõuda. Kostja viitab kaebuses ka tööde mittevastavusele, kuid ei ole tõendanud, et ta pärast tööde vastuvõtmist oleks mootori õlilekke avastanud ja sellest hagejat teavitanud, nagu ta apellatsioonkaebuses väidab. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja tagastas remonditud mootori kostjale 2023. aasta jaanuaris (dtl 105). VÕS § 642 lg 2 sätestab, et tarbijatöövõtu puhul vastutab töövõtja töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis ilmneb kahe aasta jooksul, alates töö üleandmisest tarbijale. Tarbijatöövõtu puhul eeldatakse, et kuue kuu jooksul töö tarbijale üleandmise päevast ilmnenud lepingutingimustele mittevastavus oli olemas töö üleandmise ajal, kui selline eeldus ei ole vastuolus töö või puuduse olemusega. Kostja soovib puuduse olemasolu tõendada 04.08.2024 tehnoülevaatuse kontrollkaardiga. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega sellest, et 04.08.2024 tehnoülevaatuse kontrollkaart ei tõenda puuduse olemasolu 2024. aasta jaanuaris. Samuti ei ole kostja tõendanud, et ta oleks väidetavast puudusest kostjat informeerinud enne kui kohtule 17.01.2024 esitatud vastusega hagile. VÕS § 644 lg 1 sätestab, et tellija peab teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Tarbijatöövõtu puhul peab tarbija teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale kahe kuu jooksul.
12.Seega kostja apellatsioonkaebuses esitatud väited ei võimalda ringkonnakohtu hinnangul jõuda maakohtu otsuses märgitust teistsugustele järeldustele ja eeltoodust tulenevalt puudub ringkonnakohtul apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks õiguslik alus. 6
2-23-147701
13.Kostja on apellatsioonkaebuses palunud jätta uue otsusega menetluskulud hageja kanda, st kostja on vaidlustanud maakohtu otsuse ka menetluskulude osas, kuid sellekohaseid sisulisi põhjendusi kaebuses ei ole esitanud. Kuna hagi rahuldati osaliselt, siis jaotas maakohus menetluskulud õigesti TsMS § 163 lg 1 alusel vastavalt hagi rahuldamise proportsioonile.
14.Ringkonnakohtul on TsMS § 637 lg 21 järgi õigus keelduda apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest juhul, kui apellatsioonkaebuses on mh vaidlustatud menetluskulude jaotust ning maakohtu otsuses on menetluskulud kindlaks määratud 280 eurot ületavas summas, kuid apellant ei ole apellatsioonkaebuses vaidlustanud temalt välja mõistetud või tema kasuks välja mõistmata jäänud menetluskulude suurust (RKTKm 19.01.2022, 2-2014547/20, p 13). Ka siinsel juhul ei ole kostja vaidlustanud temalt välja mõistetud menetluskulude suurust, vaid on piirdunud üksnes viitega, et vaidlustab maakohtu otsuse osas, millega hagi rahuldati. Seega kostja ei ole tuginenud sellele, et maakohus on temalt hageja kasuks välja mõistetud menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramisel rikkunud TsMS § 174 lg-s 1 sätestatut. Seetõttu ei ole ringkonnakohtul võimalik hinnata, kas ta peaks TsMS § 178 lg-st 2 tulenevalt apellatsioonkaebust menetlema menetluskulude suuruse rahalise kindaksmääramise osas (RKTKm 19.01.2022, 2-20-14547/20, p 15).
15.Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta TsMS § 638 lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebust vastustajale kätte ning apellatsioonkaebus tuleb selle esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada. Kuna apellant esitas apellatsioonkaebuse elektrooniliselt, ei ole vaja seda talle tagastada. Ringkonnakohus toimetab määruse TsMS § 638 lg 8 järgi apellandile kätte ja edastab teistele menetlusosalistele. TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.
16.Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jäävad kaebuse esitamisega seotud menetluskulud TsMS § 168 lg 1 alusel koosmõjus § 639 lg-ga 1 kaebuse esitaja, s.o kostja kanda. Kuivõrd apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keelduti ning ei edastatud kaebust kostjale vastamiseks, ei saanud kostjale apellatsioonimenetluses tekkida vastaspoolelt välja mõistmisele kuuluvaid menetluskulusid ja neid ei ole vaja rahaliselt kindlaks määrata.
17.Apellandil on apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise korral õigus nõuda määruse jõustumisel TsMS § 150 lg 1 p 2 ja lg 4 järgi tagasi apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv.
18.TsMS § 638 lg-st 9 tulenevalt võib apellant esitada käesoleva määruse peale määruskaebuse Riigikohtule.
(allkirjastatud digitaalselt)
7
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.