Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtunik
Janek Väli
Kohtuotsuse tegemise aeg ja 03. aprillil 2025.a, Tallinnas koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Hagihind Menetlusosalised esindajad
ja
2-23-147701 BAIDIUK & Co OÜ hagi O. G. vastu võlgnevuse 2866,15 euro saamiseks 2866,15 eurot nende Hageja: BAIDIUK & Co OÜ (registrikood 14975521, asukoht Nurga tn 6-39, 74113 Maardu) Hageja lepinguline esindaja R. M. (e-post XXX;)
Kohtuistungi toimumise aeg Kohtuistungil osalesid
Kostja: O. G. (isikukood XXX, elukoht XXX; e-post XXX) Kostja lepinguline esindaja V. K. (e-post XXX) 14.03.2025.a Hageja seaduslik esindaja V. B. Kostja O. G. Kostja lepinguline esindaja V. K.
Resolutsioon
Hagi rahuldada osaliselt.
Välja mõista O. G.’ilt BAIDIUK & Co OÜ kasuks 2066,15 eurot.
Jätta menetluskulud 28% ulatuse hageja BAIDIUK & Co OÜ kanda ja 72% ulatuses kostja O. G. kanda.
Välja mõista O. G.’ilt BAIDIUK & Co OÜ kasuks menetluskulu summas 1645,20 eurot.
Välja mõista BAIDIUK & Co OÜ-lt O. G. kasuks menetluskulu summas 428,40 eurot.
Tasaarvestada hageja ja kostja vastastikused kohtuotsusega väljamõistetavad menetluskulud (otsuse resolutsiooni punktid 4 ja 5) ning tasaarvestuse tagajärjel mõista O. G.’ilt BAIDIUK & Co OÜ kasuks välja menetluskulu summas 1216,80 eurot.
Välja mõista O. G.’ilt BAIDIUK & Co OÜ kasuks viivis protsendina hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (1216,80 eurot) menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras.
Edasikaebamise kord Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 ei anna kohus menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebus tuleb esitada 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest Tallinna Ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt. 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused BAIDIUK & Co OÜ esitas Harju Maakohtule hagi O. G. vastu võlgnevuse 2866,15 euro saamiseks.
Hagiavalduse kohaselt pöördus kostja 2022.a novembri alguses hageja poole palvega remontida auto Opel Movano mootorit. Kostja toimetas mootori kohale hageja autoremonditöökotta. Pooled sõlmisid omavahel suulise töövõtulepingu, mille kohaselt hageja kohustus remontida auto mootorit hiljemalt 25.01.2023, aga kostja kohustus tasuma hagejale remonditööde eest summas 2866,15 eurot 15 päeva jooksul pärast kostjale remonditud mootori üleandmist.
2023.a jaanuari alguses sai kostja auto mootor remonditud. Pooled leppisid kokku kohtumise ja 25.01.2023 anti mootor kostjale üle. 26.01.2023 esitas hageja kostjale arve tasumiseks hiljemalt 15.02.2023.
Pärast mootori remondi eest tasumise tähtaja möödumist, helistas umbes 20.02.2023 kostja hagejale ja teatas, et mootor töötab hästi. Samuti teatas hagejale, et käesoleval hetkel tal ei ole raha töö eest tasumiseks. Kostja palus pikendada tasumise tähtaega veel üheks kuuks, 2023.a märtsi lõpuni. Hageja nõustus ootama. Ka uue tähtaja saabudes ei maksnud kostja arvet ja lõpetas kõnedele vastamise.
Kostja vastusele lisatud 17.11.2022.a. maksekorraldus hagejale 800 euro ülekandmise kohta tasuks autovaruosade eest ei oma mingit seost Opel Movano remondiga, sest hageja täitis mitu kostja tellimust teiste autode remondiks.
Kostja oma vastuses väidab, et sai töö lepingutingimustele mittevastavusest teada 08.04.2023. Kuid kostja teatas esmakordselt sellest, et hageja teostas töö ebakvaliteetselt, alles oma vastuses hagile 17.01.2024. Seega möödus 8 kuud hetkest, mil tellija sai teada töö mittevastavusest lepingutingimustele. Seda ajavahemikku ei saa lugeda isegi mõistlikult vabandatavaks.
2
Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda ning välja mõista kostjalt riigilõiv summas 385 eurot ja esindajakulu summas 2150 eurot. Samuti palub hageja välja mõista menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
Kostja vastuväited ja põhjendused
17.01.2024 vastuses hagiavaldusele ei vaidlusta kostja asjaolu, et 2022.a novembri alguses kostja pöördus hageja poole palvega remontida sõiduki Opel Movano mootorit. Mootorist lekkis õli ning oli kokkulepitud, et hageja teeb mootori remonti. Hageja nõustus mootori remondi tegemisega. Vastab tõele, et kostja toimetas mootori kohale hageja autoremonditöökotta. Vastab tõele samuti see, et pooled sõlmisid omavahel suulise töövõtulepingu, mille kohaselt hageja kohustus remontida auto mootorit, kuid ei vasta tõele, et kostja kohustus tasuma hagejale remonditööde eest. Oli kokkulepitud, et hageja teeb kostjale töö kalkulatsiooni või arve selleks, et edaspidi esitada seda kohtusse Punane tn. 6 asuva autotöökoja vastu. Poolte kokkuleppel pidi kalkulatsioon olema eelnevalt suurendatud kostja huvides oma nõuete edaspidiseks esitamiseks kohtusse. Nii oligi koostatud hageja arve: 21-008 summas 2866,15 eurot. Pooled leppisid kokku, et kostja kompenseerib hagejale raha vaid ostetud materjalide eest. Nii oli kostja poolt makstud hagejale raha summas 800 eurot vajalike varuosade soetamiseks.
Poolte vahel puudusid kokkulepitud tähtajad mootori remontimiseks. Hageja esindaja lubas teha tööd omal algatusel vaba aja jooksul, kuid töö on jäänud tegemata ja mootor jäi seisma hageja töökojas. Seoses sellega kostja ei ole nõus sellega, et hageja osutas kostjale teenuseid nõuetekohaselt ja väljastas arve vastavalt nimetatud lepingu tingimustele. Kostja on seisukohal, et hageja poolt väljastatud arve ei ole aluseks kohustuste tekkimiseks ning tegelikult kostja ei ole saanud hagejalt kokkulepitud teenuse/töö tulemusi. Töö ei olnud tehtud vastavalt kokkuleppele. Kostja kahju antud juhul seisneb selles, et ta on tasunud hagejale ettemaksu ning ei saanud tulemust ning tema sõiduk seisab seni ajani parklas ja kostja ei saa seda kasutada ja oma klientidele teenust osutada.
Alternatiivselt, kostja juhib kohtu tähelepanu sellele, et poolte vahel oli sõlmitud seltsinguleping VÕS § 580 mõttes.
Kostja palub menetluskulud jätta hageja kanda ning välja mõista hagejalt esindajakulu summas 1450 eurot ja tõlgikulu summas 80 eurot.
Kohtu seisukoht ja põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
TsMS § 405 lg 1 järgi menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000
3
eurole. Muu hulgas võib sellise hagi menetlemisel kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all (TsMS § 405 lg 1 p 5). Käesoleva asja hagihind on 2866,15 eurot. Kohus on asja lahendanud lihtmenetluses TsMS § 405 lg 1 alusel.
Kohus poolte poolt vaidlustamata asjaoludena tuvastab järgmised faktid: pooled on sõlminud 2022.a novembris-detsembris tarbijatöövõtulepingu kostja sõiduki Opel Movano mootori remontimiseks hageja poolt (VÕS § 635 lg 4) (kostja kinnitus dtl 46; dtl 105); kostja toimetas mootori (sõidukilt maha monteerituna) selle remontimiseks hageja autoremonditöökotta (kostja kinnitus dtl 46); 2023. aasta jaanuaris tagastas hageja remonditud mootori kostjale (VÕS § 636 lg 1) (kostja kinnitus dtl 105); Hageja on koostanud 26.01.2023 kuupäevaga arve kostjale nr 21-008 summas 2866,15 eurot maksetähtajaga 15.02.2023 (dtl 25), mida kostja ei tunnista, mis on kostja poolt tasumata ja mille sissenõudmiseks on hageja kohtusse pöördunud. Pooled vaidlevad järgmiste asjaolude üle: Mis oli kokkulepe tööde tasu osas? Hageja väitel oli selleks arvel nr 21-008 näidatud summa, kostja väitel pidi ta tasuma vaid remondiks kulunud varuosade eest, aga mitte töö eest. Kui palju on kostja töövõtulepingu alusel hagejale tasunud – kas 0 eurot (hageja väite) või 800 eurot või 1500 eurot (mõlemad kostja väited). Kas hageja poolt tehtud töö oli puudustega või mitte (kas mootor lekkis õli pärast kostjale tagastamist ja kas hageja vastutab selle eest).
TsMS § 405 lg 1 järgi menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Muu hulgas võib sellise hagi menetlemisel kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all (TsMS § 405 lg 1 p 5). Käesoleva asja tsiviilasja hind on 2866,15 eurot. Kohus on asja menetlusse võtnud lihtmenetluses tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 alusel (dtl 34). Kohus käesolevas asjas TsMS § 405 lg 1 p 5 alusel tunnustab tõendina ka menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all.
Kohus selgitas pooltele õiguslikku olukorda ja tõendamiskoormist 19.02.2024 kirjaga (dtl 85-88) ning arutas pooltega asja ühel korraldaval istungil 18.06.2024 (dtl 125-129) ja põhiistungil 14.03.2025 (dtl 190-195).
Kohus eelnevalt otsuse p-s 5.1 tuvastas pooltevahelise tarbijatöövõtulepingu sõlmimise.
VÕS § 635 lg 1 sätestab, et töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. VÕS § 635 lg 4 sätestab, et tarbijatöövõtuleping on oma majandus- või kutsetegevuses tegutseva töövõtja ja tarbijast tellija vaheline töövõtuleping, mille esemeks on teenuse osutamine tarbija
4
vallasasja suhtes.
VÕS § 637 lg 1 sätestab, et kui töövõtulepinguga ei ole tasus või selle suuruses kokku lepitud, kuulub maksmisele tavaline tasu, selle puudumisel aga vastavalt asjaoludele mõistlik tasu. VÕS § 637 lg 3 kohaselt muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest. VÕS § 637 lg 4 sätestab, et kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Kui töö tuleb üle anda ositi ja hind on samuti määratud ositi, tuleb iga osa eest tasuda vastava tööosa vastuvõtmisel. VÕS § 637 lg 5 alusel ei pea tellija töö eest tasuma enne, kui tal on olnud võimalus asi üle vaadata, välja arvatud juhul, kui kokkulepitud üleandmisviis või maksmise tingimused ei anna talle selleks võimalust.
Riigikohus on 03.06.2016 kohtuotsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-18-16 punktis 14 leidnud, et töövõtulepingust tuleneva tasu maksmise nõude rahuldamiseks tuleb kohtul esmalt kindlaks teha, kas hageja tasunõue on muutunud VÕS § 82 lg 7 mõttes sissenõutavaks, ja seejärel hinnata, kas tellija on esitanud sellele nõudele vastuväiteid, mis välistaks nõude maksmapaneku kestvalt või vähemalt annaks õiguse selle rahuldamisest ajutiselt keelduda. Töö vastuvõtmine ei muuda VÕS § 76 lg-s 1 sätestatud põhimõtet, et lepingujärgne kohustus tuleb täita kohaselt ning kui tehtud tööd ei vasta lepingutingimustele, saab tellija kasutada sellest tulenevaid õiguskaitsevahendeid.
Riigikohtu 21.06.2018 kohtuotsusest tsiviilasjas nr 2-16-5851 punktist 16 tuleneb, et tasunõude sissenõutavuse eeldusteks võivad esiteks olla töö valmimine ja ülevaatamise võimaluse andmine (VÕS § 637 lg-d 3 ja 5) või teiseks töö vastuvõtmine või vastuvõetuks lugemine (VÕS § 637 lg-d 4 ja 5). VÕS § 637 lg 3 järgi muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest. Kui aga kokku on lepitud, et tellija võtab töö vastu, või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks VÕS § 637 lg 4 esimese lause järgi töö vastuvõtmisega või vastuvõetuks lugemisega.
Kohus analüüsib esimest vaidlusalust küsimust, mis oli poolte kokkulepe mootori remonditööde tasu osas.
5
osas oli kõik kirjas sellel lehel, mis oli alguses käisitsi kirjutatud. Koos J. G. printisin selle nimekirja välja. Mul on vihik olemas, kus on käsitsi kirjas kõik minu poolt tehtud tööd ja varuosad. Kui klient soovib, siis J. G. trükib välja selle ja annab selle kliendile. Ma rebisin selle lehe vihikust välja ja andsin selle lehe talle isiklikult kätte. Kostjale andsin ma käsitsi kirjutatud nimekirja. Pärast ta soovis seda nimekirja trükitud kujul lehele. Enne seda, kui ta pidi mulle mootori tooma, siis ta remontis seda teises firmas Punasel tänaval. Ta soovis seda firmat kohtusse kaevata viletsa töö pärast ja soovis dokumenti teostatud tööde kohta, et ta saaks nõuda teiselt firmalt nende maksmist, sest teine firma oli süüdi mootori purunemises. Varuosad olid kohe kirja pandud, meil oli kokku lepitud ligikaudne summa, see oli sellel lehel kirjas.“ (dtl 127, 00:28:11 all, dtl 128 ülal). Samuti selgitas hageja 14.03.2025 istungil: „Hakkasime kostjaga arutama seda, kui palju see kõik maksma läheb. 820 eurot sentidega- see oli töö algus, et me hakkaksime tööle. Hakkasin tööd tegema. Mootor pandi kokku. Kostja tuli oma sõbraga. Alguses me panime vajalikud tööd ja materjalid kirja paberi peale. Ta soovis saada paberi elektroonselt. Minu naine kirjutas nimekirja ja saatis selle.“ (dtl 191, 00:46:39 all). Samuti kinnitavad seda 14.03.2025 istungil tunnistajana vande all üle kuulatud J. G., kes viibis kostjat ja hageja vahel tööde kokkuleppimise juures ning tema järgmised ütlused: „Kostja palus minu mehelt, et hageja parandaks selle mootori ära, hageja võib selle mootori kuidagi tööle panna, et see mootor töötaks. [---] Ma olin selle jutuajamise kõrval, minu mehe töökojas on kontor, nad arutasid seal neid asju. Nad leppisid kokku, et varuosade ja töö eest peab maksma 100%. See ei olnud tasuta töö. Kostja palus, et minu mees teeb nimekirja, kus ta kirjutab enam-vähem need hinnad, kui palju see maksab. Ta tegi selle nimekirja paberil käsitsi. Ma ei mäleta täpselt, mis summast nad rääkisid. See nimekiri tehti sellel päeval, kui ma olin seal. Ta tegi nimekirja ja andis selle kostjale. Kostja võttis selle nimekirja kaasa. Pärast kostja ütles, et on vaja, et see peab olema digitaalselt. Kuna minu mees ei ole arvuti tundja, siis ma trükkisin selle nimekirja ise ümber. Ma kirjutasin kõik need varuosa nimed kirja ja kirjutasin, kui palju peab maksma töö eest ka. [---] Ta [kostja] palus, et see hind oleks 30% kõrgem, ma ei tea miks, aga tal oli nii vaja. Minu mees ei olnud sellega nõus, ta tahtis, et kõik oleks nii nagu pidi olema. Summa oli see, mis oli reaalne maksumus. See summa oli rohkem kui 2000 eurot. Täpset summat ma ei mäleta. See summa oli töö ja varuosad kokku.“ (dtl 199). Ka kostja kinnitas 14.03.2025 istungil, et „V. abikaasa oli kohal alguses, kui me arutasime mootori remonti“ (dtl 193, keskel).
Kohus eelneva põhjal tuvastab, et hageja esitas kostjale hinnakirja (nimekirja) materjalidest ja töödest, mida mootori remontimiseks vaja on. Kostja kinnitas, et see nimekiri asub toimikus dtl 97-99 (eestikeelne tõlge dtl 100-101). Selle kohaselt oli varuosade ja töö maksumus kokku 2866,15 eurot. Hageja, kostja ja tunnistaja kinnitasid selle nimekirja esialgu kohapeal käsitsi koostamist ja kostjale üleandmist ning hiljem selle ümbertrükkimist elektrooniliselt faili. Hageja ega tunnistaja ei kinnitanud kostja väidet, et see koostati ainult eelmisele remonditöökojale kahju nõude esitamiseks.
Kohtu hinnangul ei ole usutav, et see nimekiri koostati ülepaisutatuna ja vaid selleks, et eelnevalt mootorit remontinud ettevõttelt kahju hüvitamist nõuda selle alusel. Esiteks ei kinnita seda versiooni ükski muu tõend peale kostja seletuse. Samuti ei ole kostja esitanud väiteid ega tõendeid, et ta reaalselt ka oleks nõudnud selle nimekirja alusel eelmiselt ettevõttelt mingit hüvitist ehk et tal selline kavatsus ka päriselt oli. Kostja ei ole tõendanud oma väidet (dtl 194 vastused kohtu
6
küsimustele), et selles nimekirjas olevad hinnad on üle paisutatud 1200 euro võrra. Kostja ei ole isegi esile toonud, miks hageja oleks pidanud sellise (potentsiaalselt kriminaalõiguslikult kelmuse katsena kvalifitseeritava) afääriga kaasa minema nõustuma.
Kohtu hinnangul ei ole see seisukoht kooskõlas muude tõenditega. 14.03.2025 istungil tunnistajana vande all üle kuulatud J. G., kes viibis kostjat ja hageja vahel tööde kokkuleppimise juures, ütles: „.Mina olin selle jutuajamise kõrval, ma kuulsin seda juttu ise pealt. Minu mees tegi enne kostja palvel paar autot, miks läksid Ukrainasse rindele. Ma kuulsin, et kostja oli Ukraina vabatahtlik ja minu mees tegi paar autot siin Eestis, et need autod lähevad Ukraina rindele. Minu mees tegi nende autodega töö tasuta, aga varuosade eest tuli kostjal ikkagi maksta. Ma kuulsin, et see auto, mille mootor oli mehe töökojas oli kostja enda oma, seda ei olnud vaja saata rindele. Tegemist oli kostja isikliku autoga. Seda autot ei pidanud parandama tasuta. Ma olin selle jutuajamise kõrval, minu mehe töökojas on kontor, nad arutasid seal neid asju. Nad leppisid kokku, et varuosade ja töö eest peab maksma 100%. See ei olnud tasuta töö.“ (dtl 199). Ka kostja ise andis 14.03.2025 istungil seletuse, et „Pöördusime hageja poole remondi tegemiseks. Alguses oli tegemist sõidukitega, mis vabatahtliku tegevuse käigus läksid Ukrainasse rindele. Pärast seda läks rikki minu isiklik sõiduk, millega ma viisin neid sõidukeid koos haagisega sihtkohta Ukrainasse rindele. Enne hageja poole pöördumist tegin isiklikule sõidukile remonti teises teeninduses, kus remont oli tehtud halvasti ja poolel teel Ukrainasse sõiduk läks rikki. Pöördusin hageja poole ja kuna temal on väike garaaži ruum, siis me V. (minu sõber ja tunnistaja) koos võtsime sõiduki küljest mootori maha ja tõime mootori hageja juurde remondiks.“ (dtl 192, 01:02:00).
Seega kinnitasid hageja ja kostja, et tasuda tuli nii tööde kui varuosade eest. Kohus eelnevalt tuvastas, et see tasu oli kajastatud hageja koostatud ja kostjale antud eelarves.
Samuti ei olnud vaidlusalune sõiduk mitte Ukraina armeele annetatav ja selleks korda tehtav (remonditav) sõiduk, vaid kostja isiklik sõiduk. Kuna tegemist oli erinevate kategooriatega (Ukraina armeele annetatavad sõidukid ja kostja isiklik sõiduk), ei saa kohtu hinnangul järeldada, et kehtisid ka varasemad kokkulepped tööde tasustamise osas. Samuti oli kostja enda kinnitusel sõidukit remontinud juba teises töökojas ning hageja poole pöördus pärast seda, kui oli selgunud eelmise töökoja ebakvaliteetne remonditeenus, ning kostja soovis vastavad kahjud ka eelmiselt töökojalt sisse nõuda. Ei ole usutav, et hageja nõustub parandama teise töökoja tehtud praaktööd ilma ise selle eest tasu saamata. Samuti ei ole loogiline, et eelmine remonditöökoda (kes on eeldatavalt asjatundja) ei saaks aru, kui hinnad talle esitatavas kahju hüvitamise nõudes oleks ülepaisutatud, mis muudaks selle plaani juba eos ebarealistlikuks ja ei tundu tõenäoline, et pooled seda tõsimeeli kavandasid.
Kohus eelnevalt otsuse p-s 5.3 tuvastas, et hageja remontis mootori ja andis selle kostjale
7
üle jaanuaris 2023.
Kostja ei ole esitanud asjakohaseid tõendeid selle kohta, et hageja tehtud tööd ei oleks vastanud vähemalt tavapäraselt esitatavatele nõuetele (nn keskmine kvaliteet). Kostja esitas kohtule tehnoülevaatuse tõendi (dtl 58)), mille kohaselt seisuga 04.08.2023 sõidukil Opel Movano on avastatud järgmised rikked/puudused: „mistahes veedelikuleke (v.a. vesi), mis võib kujutada ohu teistele liiklejatele või keskkonnale. Mootor lekkib õli.“ Kohus selgitas oma 19.02.2024 kirjas kostjale, et 04.08.2023 sõiduki tehnoülevaatuse kontrollkaart pigem ei tõenda auto / mootori seisundit veebruaris 2023 (dtl 87, p 1.6) ning jääb selle juurde. Muid tõendeid kostja selle väidetava puuduse kohta esitanud ei ole.
Samuti ei ole kostja tõendanud, et ta oleks väidetavast puudusest kostjat informeerinud enne, kui kohtule 17.01.2024 esitatud vastusega hagile. VÕS § 644 lg 1 sätestab, et tellija peab teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Tarbijatöövõtu puhul peab tarbija teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale kahe kuu jooksul. VÕS § 642 lg 2 sätestab, et tarbijatöövõtu puhul vastutab töövõtja töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis ilmneb kahe aasta jooksul, alates töö üleandmisest tarbijale. Tarbijatöövõtu puhul eeldatakse, et kuue kuu jooksul töö tarbijale üleandmise päevast ilmnenud lepingutingimustele mittevastavus oli olemas töö üleandmise ajal, kui selline eeldus ei ole vastuolus töö või puuduse olemusega. VÕS § 644 lg 3 sätestab, et kui tellija ei teata töövõtjale töö lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt, ei või tellija töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Kui teatamata jätmine on mõistlikult vabandatav, võib tellija siiski lepingutingimustele mittevastavusele tuginedes alandada makstavat tasu või nõuda, et töövõtja hüvitaks tekitatud kahju, välja arvatud saamata jäänud tulu. Kostja on kinnitanud, et sai väidetavast puudusest teada paar-kolm päeva pärast auto mootori käivitamist ehk jaanuaris 2023. Seega informeeris kostja väidetavas puudusest esmakordselt hagejat alles aasta möödudes. Kostja ei ole esitanud hageja vastu kahju nõude ega hinna alandamise vastuväidet.
Eeltoodust tulenevalt muutus hageja tasunõue sissenõutavaks jaanuaris 2023. Kostja on 17.01.2024 vastuses kinnitanud hageja 26.01.2023 arve: 21-008 summas 2866,15 eurot kättesaamist (dtl 47).
8
Kostja väitel on ta kokkulepitud tasu vähemalt osaliselt tasunud. 17.01.2024 vastuse kohaselt (dtl 47) maksis ta hagejale 800 eurot vaidlusaluse mootori varuosade eest (dtl 57). 14.03.2025 istungil väitis kostja, et lisaks tasus ta hagejale 700 eurot sularahas (dtl 193 vastused kohtu küsimustele). Hageja on kinnitanud 800 euro saamist kostjalt, kuid väidab, et see oli ühe teise auto varuosade eest (dtl 128, 00:51:09).
Kokkuvõtvalt asub kohus seisukohale, et hageja nõue on põhjendatud osaliselt. Kostja kohustus vastavalt 26.01.2023 arvele nr 21-008 tasuma 2866,15 eurot, millest tal 800 eurot oli tasutud ettemaksuna 17.11.2022. Seega rahuldab kohus hageja nõude summas 2066,15 eurot.
Kostja alternatiivne väide, et poolte vahel oli sõlmitud seltsinguleping, on edutu. Kostja väitel oli poolte üldine tahe kaasabi humanitaarabina Ukraina sõjaväelastele, kus kostja tegi oma panuse (leidis auto ja ostis detailid) ja kostja tegi omalt poolt sõiduki remonti, ning kirjeldatud asjaoludest lähtudes ei ole hagejal õigust nõuda kostjalt tasu sõiduki mootori teostamise eest (dtl 107-108).
9
Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle.
Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine TsMS § 442 lg 2 p 5 1 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind. Tulenevalt TsMS § 122 lg 1, § 123 ja § 133 on tsiviilasja hagihinnaks 2866,15 eurot.
Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine
Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.
Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõivu summas 385 eurot ja esindajakulu summas 2150 eurot (dtl 64-66, 202-204).
Hageja esindaja on ajakulu antud vaidluse lahendamisel on kokku 21,5 tundi. Kostja leiab, et hageja taotlus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks tuleb (hagiavalduse rahuldamise korral) jätta olulises osas rahuldamata.
Kostja palub vähendada hagiavalduse koostamisele kulunud ajakulu ning 02.01.2024 kohtumäärusega tutvumisele kulunud aega (dtl 72). Kostja hageja 16.03.2025 menetluskulude nimekirjas toodud ajakulule vastuväiteid esitanud ei ole.
Kohus leiab, et hageja esindaja ajakulu on põhjendatud osaliselt. Kohus nõustub
1
käesoleval juhul kostja seisukohaga, et hagiavalduse koostamisele kulunud ajakulu 6 tundi on ülepaisutatud ning ei vasta kohtule esitatud menetlusdokumendi mahule. Hagiavaldus on esitatud sisuliselt 1 leheküljel ning samuti ei sisalda see mahukaid lisasid. Seega peab kohus põhjendatud ajakuluks hagiavalduse koostamiseks 3 tundi. 02.01.2024 kohtumäärusega (menetluse võtmise määrus) tutvumise põhjendatud ajakulu võib olla 0,5 tundi. Ülejäänud osas peab kohus hageja esindaja ajakulu põhjendatuks. Seega kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele esindajakulu summas 1368 eurot (19 tundi x 100€ = 1900€ x 72%).
Kostja palub hagejalt välja mõista esindajakulu kogusummas 1450 eurot ja tõlgikulu summas 80 eurot (dtl 206-207).
Kostja esindaja ajakulu antud vaidluse lahendamisel on olnud 14,5 tundi. Hageja nimetatu osas omapoolseid vastuväiteid esitanud ei ole ning kohus leiab, et kostja esindaja ajakulu 14,5 tundi vastab antud tsiviilasjas esitatud menetlusdokumentide mahule ning asja keerukusele. Seejuures arvestab kohus, et vaidlust on lahendatud istungimenetluses ning üle on kuulatud tunnistaja. Seega kuulub hageja poolt kostjale hüvitamisele esindajakulu summas 406 eurot (14,5 tundi x 100€ = 1450€ x 28%).
Kostja on palunud hagejalt välja mõista tõlgikulu summas 80 eurot. Kohus leiab, et vastav taotlus kuulub kooskõlas TsMS § 143 p 1 rahuldamisele, kuivõrd tõlk osales 14.03.2025 toimunud kohtuistungil. Seega kuulub hageja poolt kostjale hüvitamisele tõlgikulu summas 22,40 eurot (80€ x 28%).
TsMS § 445 lg 1 kohaselt, kui pooled esitavad menetluses teineteise vastu tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt rahuldab, tasaarvestatakse resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas. TsMS § 463 lg 2 kohaselt kohtumäärusele kohaldatakse vastavalt otsuse kohta sätestatut, kui seadusest või määruse olemusest ei tulene teisiti. Lähtudes eeltoodust tasaarvestab kohus hageja ja kostja vastastikused kohtumäärusega välja mõistetavad menetluskulud ning tasaarvestuse tagajärjel mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu summas 1216,80 eurot (1645,20€ - 428,40€).
Kooskõlas TsMS § 177 lg 4 tuleb rahuldada hageja taotlus menetluskuludelt viivise väljamõistmiseks VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.
1
/allkirjastatud digitaalselt/ Janek Väli Kohtunik
1
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.