Tallinna linna (Tallinna Transpordiameti kaudu) hagi Lindaliini aktsiaseltsi vastu võlgnevuse saamiseks
Tsiviilasja hind
23 967 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: Tallinna Linn Tallinna Transpordiameti kaudu (registrikood 75028252; asukoht Vabaduse väljak 10, 10146 Tallinn); Hageja esindaja: Kristel [email protected]);
Rätsep
(e-post
Kostja: Lindaliini aktsiaselts (registrikood 10308963; asukoht Ädala 15, 10614 Tallinn) Kostja lepinguline esindaja: advokaat Liisi Kents (e-post [email protected]) Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Tallinna linna (Tallinna Transpordiameti kaudu) hagi Lindaliini aktsiaseltsi vastu võlgnevuse saamiseks.
2.Mõista Lindaliini aktsiaseltsilt Tallinna linna kasuks välja 23 967 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
Jätta Tallinna linna menetluskulud Lindaliini aktsiaseltsi kanda.
4.Rahuldada Tallinna linna avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks.
5.Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista Lindaliini aktsiaseltsilt välja Tallinna linna kasuks menetluskulud summas 900 eurot.
6.Käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb Lindaliini aktsiaseltsil tasuda Tallinna linnale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (900 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
2-18-118207 Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks, peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetlusabi taotlemise selgitus Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUDED
1.Tallinna linn Tallinna Transpordiameti kaudu esitas 27.08.2018.a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 4793,37euro saamiseks. Kohus tegi 11.09.2018.a võlgnikule makseettepaneku, 18.09.2018.a esitas võlgnik vastuväite. Pärnu Maakohtu 26.09.2018.a määrusega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Harju Maakohus võttis 15.10.2018.a Tallinna linna hagiavalduse Lindaliini aktsiaselts vastu menetlusse.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Tallinna Teedevalitsus ja AS Tallinna Linnasadam 16.03.1992.a rendilepingu nr 16 tähtajaga 16.05.1992.a kuni 16.05.2002.a. Rendilepingu järgi rendib AS Tallinna Linnasadam Mere pst 20E kinnistu olulise osana Tallinna Linnahalli läänekai ja kivikindlustusega nõlva ning armeeritud raudbetoonist kaldakindlustuse. Rendilepingu nr 16 pooled muutsid 14.01.2002.a kokkuleppega lepingut. Muudatuste kohaselt loetakse rendileandjaks Tallinna Säästva Arengu ja Planeerimise Amet, alates 18.05.2005 on leping tähtajatu ning lepiti kokku, et renditasu arvestatakse aastase rendimaksena, mille maksmine toimub võrdsetes osades viie kuu jooksul alates juunist kuni oktoobrini. Renditasu suurus aastas koos käibemaksuga on 400 000 krooni. Rentnik on kohustatud tasuma renti rendileandja poolt esitatava arve alusel kuu 20-ndaks kuupäevaks. Rendilepingu nr 16 pooled sõlmisid 24.11.2004.a kokkuleppe, kus võeti teadmiseks, et AS Tallinna Linnasadam sundlõpetati Tallinna Linnakohtu 26.11.2003.a otsusega ja pärast seda on rendilepingu nr 16 objekti kasutanud Lindaliini aktsiaselts. Nimetatud kokkuleppe järgi andis rendileandja lepingust tulenevad rentniku õigused ja kohustused üle Lindaliini aktsiaseltsile. Rendilepingu nr 16 pooled sõlmisid 17.05.2005.a lepingu muudatuse, millega loetakse rendilaeandjaks Tallinna linn (Tallinna Transpordiameti kaudu) ning aastase renditasu suuruseks 450 000 krooni koos käibemaksuga, mille tasumine toimub võrdsetes osades viie kuu jooksul alates juunist kuni oktoobrini. Lisaks lepiti kokku, et pooltel on õigus leping lõpetada, teatades teisele poolele ette üks tiiburlaevade navigatsioonihooaeg. Etteteatamine peab toimuma
2-18-118207 hiljemalt jooksva aasta 1. detsembriks. Kuna Eestis võeti alates 01.01.2011.a kasutusele euro, siis edaspidi oli renditasu suurus aastas 23 967 eurot ilma käibemaksuta, mida rentnik tasus võrdsetes (viies) osades juunist kuni oktoobrini. Ühe kuu maksumus 4 793,37 eurot.
3.Kostja teatas 23.05.2018.a kirjas, et soovib rendilepingu lõpetada kuna on peatanud oma aktiivse majandustegevuse. Hageja oli lõpetamisega nõus juhul, kui kostja tasub 2018.a aasta eest ette nähtud renditasu 23 967 eurot, kuivõrd lepingu kohaselt peab lepingu lõpetamisest etteteatamine toimuma üks tiiburlaevade navigatsioonihooaeg ette hiljemalt
01.detsembriks. Antud juhul pidi kostja lepingu lõpetamisest ette teatama hiljemalt 01. detsembriks 2017. Juunis 2018.a toimunud nõupidamisel ei olnud kostja nõus sellistel tingimustel lepingut lõpetama. Hageja teatas 15.08.2018.a kirjas kostjale, et lepingut ei ole võimalik navigatsioonihooaja kestel lõpetada ja kostja on kohustatud tasuma arved 2018. aasta eest. Kostja teatas 15.08.2018 vastuskirjas, et Lindaliini AS tegevus on hetkel peatatud ja tal puuduvad vahendid rendi tasumiseks. Tegevuse jätkamisel võlg tasutakse. Kostjal on tasumata renditasu juunist augustini 2018, kokku summas 14 380,11 eurot (arved nr 7000198722, 7000200475 ja 7000202146).
4.Hageja palub mõista Lindaliini aktsiaseltsilt Tallinna linna kasuks välja võlgnevus 14 380,11 eurot. Juhul kui Lindaliini aktsiaselts käesoleva kohtumenetluse ajal oma lepingulisi kohustusi ei täida, siis mõista Lindaliini aktsiaseltsilt Tallinna linna kasuks välja tulevase nõude täitmise korras 9 587 eurot (2018. aasta septembri ja oktoobri renditasu). Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE
5.Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja leiab, et hagiavalduses on esitatud mitmeid eksitavaid ja seadusega vastuolus olevaid väiteid ja seisukohti. Kostja hinnangul on hagiavaldus põhjendamatu ning oluliselt vastuolus seadusega, mistõttu see kuulub rahuldamata jätmisele. Hea usu põhimõttest tuleneb, et mistahes seadusest või lepingust tuleneva õiguse kasutamine peab vastama hea usu põhimõttele, olema proportsionaalne ning vastavaid õigusi ei tohi kuritarvitada. Igaühel on seadusest tulenev kohustus tegutseda oma õigusi kasutades viisil, mis ei kahjusta teisi isikuid. Isik ei või oma õigusi kuritarvitada, käituda vastuoluliselt ega eesmärgiga tekitada teisele lepingupoolele kahju. Tsiviilõiguse teoorias üldiselt tunnustatud seisukoha järgi kaotab võlausaldaja seadusest, tavast või tehingust tuleneva nõudeõiguse, kui tuvastatud asjaolude tõttu ei vasta õiguse teostamine lepingulise suhte olemusele, lepingu eesmärgile ega poolte käitumisele seaduse või ühiskonnas väljakujunenud moraalistandardite seisukohast. Lindaliini aktsiaseltsi hinnangul on ebamõistlik ning tema suhtes ülekohtune, et Tallinna Transpordiamet on asunud nõudma renditasu 2018.a juunist augustini kokku summas 14 380,11 eurot olukorras, kus kostja lepingujärgset kaid 2018.a tegelikult ei kasutanud ning teatas juba 23.05.2018.a, et soovib rendilepingu lõpetada kuna on peatanud oma aktiivse majandustegevuse. Ülaltoodust tulenevalt on põhjendamatu ning oluliselt vastuolus seadusega Tallinna Transpordiameti hagiavaldus Lindaliini aktsiaseltsi vastu võlgnevuse nõudes. Kostja palub hagiavaldus jätta rahuldamata.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
6.Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada. TsMS § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste
2-18-118207 tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
7.Pooled ei vaidle järgmiste faktiliste asjaolude üle: Tallinna Teedevalitsus ja AS Tallinna Linnasadam sõlmisid 16.03.1992.a rendilepingu nr 16 tähtajaga 16.05.1992.a kuni 16.05.2002.a. Rendilepingu järgi rentis AS Tallinna Linnasadam Mere pst 20E kinnistu olulise osana Tallinna Linnahalli läänekai ja kivikindlustusega nõlva ning armeeritud raudbetoonist kaldakindlustuse (hagiavalduse lisa 1). Rendilepingu nr 16 pooled muutsid 14.01.2002.a kokkuleppega lepingut ja lugesid rendileandjaks Tallinna Säästva Arengu ja Planeerimise Ameti, alates 18.05.2005 on leping tähtajatu (lisa 2). Rendilepingu nr 16 pooled sõlmisid 24.11.2004.a kokkuleppe, kus märgiti, et AS Tallinna Linnasadam sundlõpetati Tallinna Linnakohtu 26.11.2003.a otsusega ning rendileandja andis lepingust tulenevad rentniku õigused ja kohustused üle kostjale (lisa 3). Rendilepingu nr 16 pooled sõlmisid 17.05.2005.a lepingu muudatuse, millega loetakse rendileandjaks Tallinna linn (Tallinna Transpordiameti kaudu) ning aastase renditasu suuruseks 450 000 krooni koos käibemaksuga. Samuti muutsid pooled lepingu lisa punkti 4. (lisa 4). Kostja teatas 23.05.2018.a hagejale, et soovib lõpetada 16.03.1992.a sõlmitud Linnahalli kai rendilepingu (lisa 5). Kohus loeb need asjaolud TsMS § 231 lg 2 ja 4 alusel tuvastatuks.
8.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 339 järgi kohustub rendilepinguga üks isik (rendileandja) andma teisele isikule (rentnik) kasutamiseks rendilepingu eseme ning võimaldama talle rendilepingu esemest korrapärase majandamise reeglite järgi saadava vilja. Rentnik on kohustatud maksma selle eest tasu (renti). VÕS § 3 p 1 järgi tekib võlasuhe muuhulgas lepingust. VÕS § 8 kohaselt on leping tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.
9.Pooled vaidlevad selle üle, kas kostjal on kohustus tasuda hagejale 16.03.1992.a sõlmitud rendilepingust nr 16 tulenevaid makseid perioodi juuni kuni oktoober 2018.a. eest. Kostja on seisukohal, et tegemist on heade kommetega vastuolus oleva nõudega hageja poolt. Kohus kostjaga ei nõustu.
10.VÕS § 6 kohaselt peavad võlausaldaja ja võlgnik peavad teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt. Võlasuhtele ei kohaldata seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu. Kohus ei saa kuidagi nõustuda kostja seisukohaga selles, et lepingust tulenevate kohustuste täitmine oleks kostja suhtes mingil viisil ebaõiglane. Kostja edastas hagejale 23.05.2018.a teatise rendilepingu nr 16 lõpetamise kohta. Viidatud teatisest nähtub, et kostja ütles hagejale lepingu üles põhjusel, et „kostja müüs 2017.a kiirlaevad, millega teostas rahvusvahelisi reise Tallinna ja Helsingi liinil. Seoses sellega on Lindaliini AS aktiivne majandustegevus peatunud. 2018.a navigatsioonihooaega Lindaliini AS alustanud ei ole ja lepingujärgset kaid 2018.a kasutanud ei ole. Sellest tulenevalt soovib kostja kai rendilepingu lõpetada.“ Järelikult ei öelnud kostja hagejale lepingut üles põhjusel, et hageja ei täitnud lepingust tulenevaid omapoolseid kohustusi ega võimaldanud kostjal lepingu esemeks olevat kaid kasutada, vaid kostja ütles lepingu hagejale üles temast
2-18-118207 endast tuleneval põhjusel. Seega on tegemist korralise ülesütlemisega, järelikult tuleb lepingu lõpetamise soovist teisele poolele ette teatada.
11.Rendilepingu nr 16 17.05.2005.a muudatuste kohaselt leppisid pooled kokku, et lepingupooltel on õigus leping lõpetada, teatades teisele poolele ette üks tiiburlaevade navigatsioonihooaeg. Etteteatamine peab toimuma hiljemalt jooksva aasta 1. detsembriks.“ Lepingutingimuste muutmine toimub poolte kirjalikul kokkuleppel. Kohtu ette ei ole toodud asjaolu, et lepingutingimusi (sealhulgas lepingu lõpetamise soovist etteteatamise tähtaega) oleks muudetud. Seega, kui kostja soovis rendilepingu lõpetada ja 2018.a rendimakseid mitte tasuda, pidi ta hagejat sellest teavitama hiljemalt 01.12.2017.a. Kostja teatas hagejale, et soovib lõpetada rendilepingu 23.05.2018.a, seega arvestades rendilepingus kokku lepitud etteteatamise tähtaega, tuleb asuda seisukohale, et kostja lõpetas lepingu 2018.a navigatsioonihooaja kestel ning ja tal on kohustus tasuda rendilepingust tulenevaid makseid 2018.a navigatsioonihooaja eest.
12.Viidatud 23.05.2018.a teatises (lisa 5) viitas kostja, et võõrandas kiirlaevad 2017.a, seega pidi kostjale olema hiljemalt 30.11.2017.a teada, et ta on kiirlaevad kas juba võõrandanud või kavatseb need võõrandada 2017.a detsembrikuu jooksul. Asjaolu, et kostja ei teavitanud hagejat õigeaegselt sellest, et ei soovi 2018.a navigatsioonihooaega avada, ei muuda hageja nõuet kuidagi kostja suhtes ebaõiglaseks või hea usu põhimõtte vastaseks. Kohtu hinnangul ei oma mingit tähendust, et kostja ei alustanud 2018.a navigatsioonihooaega ega kasutanud lepingujärgset kaid aastal 2018. Rendileping poolte vahel kehtis ning seega hageja ei saanud talle kuuluvat kaid välja rentida kolmandatele isikutele ega saada temale kuuluvast kinnistust tulu. Kostja pidanuks 2018.a navigatsioonihooajaks lepingu lõpetamise soovist teavitama hagejat vastavalt lepingus kokkulepitud etteteatamisetähtajale so hiljemalt 30.11.2017.a, seda kostja ei teinud ei ole. Kostja ei ole ka väljatoonud seda, et lepingu lõpetamise soovist õigeaegselt teavitamine oli kuidagi raskendatud hagejast tingitud põhjustel. Kostja ise on jätnud oma lepingupartneri lepingu lõpetamise soovist õigeaegselt teavitamata, seega ei ole kostja etteheited hagejale hea usu põhimõtte vastase käitumise suhtes põhjendatud.
13.Hageja nõuab kehtinud lepingust tulenevate kohustuste täitmist ja mingit kostja poolt viidatud hea usu vastast käitumist kohus hageja tegevuses ei näe. Kostja ei ole esile toonud, milles seisneb tema hinnangul hageja käitumise vastuolulisus või pahatahtlikkus või oma õiguste kuritarvitamine. Ka ei ole kohtule arusaadav, millisel alusel leiab kostja, et hageja poolt lepinguliste kohustuse täitmise nõudmine kostjalt ei vasta lepingulise suhte olemusele, lepingu eesmärgile seaduse või ühiskonnas väljakujunenud moraalistandardite seisukohast. Kuigi kostja on viidanud, et hagiavalduses on esitatud mitmeid eksitavaid ja seadusega vastuolus olevaid väiteid ja seisukohti, ühtegi konkreetset viidet eksitavate faktiliste asjaolude kohta kostja esile toonud ei ole.
14.Kostja ei ole vaidlustanud, et rendilepingust nr 16 ja selle hilisematest muudatustest tulenevalt oli kostjal kohustus tasuda hagejale renditasu kokku 23 967 eurot aastas. Kohtu ette ei ole toodud ka asjaolu, et kostja ei ole talle esitatud arveid kokku summas 14 380,11 eurot kätte saanud (arved nr 7000198722, 7000200475 ja 7000202146, lisad 6-8). Vastupidi – kostja on 15.08.2018.a hagejale avaldanud, et tal puuduvad vahendid rendi tasumiseks seoses põhiaktsionäri pankrotimenetlusega ning Lindaliini tegevuse jätkamisel tasutakse võlg (lisa 10). Seega sellel ajahetkel kostja isegi tunnistas võlgnevust hageja ees ja avaldas valmidust võlg tasuda. Miks kostja hiljem on asunud võlgnevust eitama, kohtule arusaadav ei ole.
2-18-118207
15.Hageja on palunud kostjalt välja mõista juba sissenõutavaks muutunud võlgnevus 14 380,11 eurot ning juhul kui kostja käesoleva kohtumenetluse ajal oma lepingulisi kohustusi ei täida, siis mõista kostjalt välja tulevase nõude täitmise korras 9 587 eurot. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 järgi kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. TsMS § 369 järgi võib tulevase nõude täitmise hagi esitada juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Kohtule ei ole väidetud, et kostja oleks võlgnevuse hagejale tasunud.
16.Kõige eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et hagi tuleb rahuldada, võlgnevus summas 23 967 eurot kostjalt hageja kasuks välja mõista.
17.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitlenud. Menetluskulude jaotus
18.TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti, lg 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Käesolev kohtuotsus on tehtud kostja kahjuks. Seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.
19.TsMS § 174 lg 2 ja § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse tegemist. Kohus on seisukohal, et menetluskulude kindlaksmääramine ei takista käesolevas asjas kohtuotsuse tegemist.
20.Kohtuinfosüsteemist nähtub, et hageja on 27.08.2018.a ja 10.10.2018.a tasunud riigilõivu kokku 900 eurot. Vastava kulu kandmine on tõendatud. Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud ja vajaliku kuluga, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.
21.TsMS § 177 lg 3 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. TsMS § 178 lg 4 sätestab, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.