Lennuabi OÜ (L. K., E. L., K. P., M. M., J. P. M. L. J. L., E. P.) hagi Air Baltic Corporation AS vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
4443,83 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Lennuabi OÜ (Registrikood 14065010) Hageja lepinguline esindaja: N. M. (Mals&Mals OÜ; e-post: [email protected]) Kostja: Air Baltic Corporation AS (Välismaa registrikood 40003245752) Kostja lepingulised esindajad: vandeadvokaat Timo Kullerkupp ja vandeadvokaat Kai Villemsonn (Advokaadibüroo
1.Võtta vastu hageja Lennuabi OÜ loobumine põhinõudest summas 1600 eurot, sellelt arvestatud viiviste ja sissenõudmiskulude nõudelt summas 120 eurot osas (reisijad M. L., J. L. ja E. P.) ja lõpetada selles osas menetlus.
2.Jätta Lennuabi OÜ hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus
Määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS §187 lg 6). Kohus ei annab loa otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10).
HAGEJA NÕUE JA HAGI ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD
1.OÜ Lennuabi esitas Harju Maakohtule hagi Air Baltic Corporation AS vastu, milles palus mõista välja Air Baltic Corporation AS-lt Lennuabi OÜ kasuks võlgnevus kokku summas 3600 eurot, sissenõudmiskulud summas 320 euro ja viivised.
2.Hagi aluseks olevate asjaolude kohaselt L. K. broneering OL2W3K, E. L., K. P. broneering VHLIZM, M. M., J. P. broneering U9D8TW reisisid 10.10.2023 Air Baltic Corporation AS (edaspidi kostja) opereeritaval lennul XXX suunaga Dubrovnik-Riga-Tallinn. Lend XXX suunaga Dubrovnik-Riga pidi saabuma 10.10.2023 kell 15:30, kuid saabus hilinemisega 10.10.2023 kell 21:05, seega lend hilines üle 5,5 tunni. Lennu vahemaa suunaga DubrovnikRiga-Tallinn vahel on 1 929 km.
3.M. L. broneering TYZT2I reisis 20.02.2024 kostja opereeritaval lennul XXX suunaga Nice-München-Tallinn. Lend XXX suunaga München-Tallinn pidi tühistati aga 19.02.2024 kell 16:11 e-kirja teel. Lennu vahemaa suunaga Nice -Tallinn vahel on 2,121 km.
4.J. L., E. P. broneering 5zqpms reisisid 04.07.2023 kostja opereeritaval lennul XXX suunaga Denpasar Bali-Singapore-Amsterdam-Tallinn. Lend XXX suunaga AmsterdamTallinn pidi saabuma 04.07.2023 kell 13:15, lennufirmal oli probleem piletite leidmisega süsteemist, mistõttu reisijad jäid maha lennust Amsterdam-Tallinn ja lennufirma asendas reisijate lennu Amsterdam-Oslo-Tallinn, mis jõudis sihtkohta 04.07.2023 kell 22:55. Seega jõudsid reisijad sihtkohta 9,5 tunnise hilinemisega. Lennu vahemaa Denpasar Bali -Tallinn vahel on 10 863 km.
5.Kõigi eelnimetatud lendude puhul hilinesid reisijad sihtpunkti üle 3 tunni ja reisijatel L. K., E. L., K. P., M. M., J. P. ja M. L. tekkis tulenevalt EU 261/2004 määrusest õigus nõuda artikkel 7 lõige 1 punkti b alusel hüvitist 400 eurot reisija kohta ja reisijatel J. L., E. P. tekkis tulenevalt EU 261/2004 määrusest õigus nõuda artikkel 7 lõige 1 punkti c alusel hüvitist 600 eurot reisija kohta. Kõik 8 eelnimetud reisijat loovutasid oma hüvitise nõuded Lennuabi OÜle (edaspidi hageja).
6.EU 261/2004 määruse artikkel 7 lõige 1 punkti b) alusel on reisijate õigus hüvitisele 400 euro ulatuses kõikide üle 1500 kilomeetri pikkuste ühendusesiseste lendude ning kõikide muude 1500-3500 kilomeetri pikkuste lendude puhul ja punkti c) alusel on reisijatel õigus hüvitisele 600 euro ulatuses kõikide muude kui punktides a või b nimetatud lendude puhul. Lennu vahemaa Dubrovnik-Riga-Tallinn vahel on 1 929 km, Nice -Tallinn vahel on 2,121 km ja Denpasar Bali -Tallinn vahel on 10 863 km.
2
7.Lennuettevõtja ei ole kohustatud maksma hüvitist, kui ta suudab tõendada, et hilinemise põhjustasid erakorralised asjaolud, mida ei oleks suudetud vältida isegi siis, kui oleks võetud kasutusele kõik vajalikud meetmed (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse nr 261/2004 art 5 lg 3, Euroopa Kohtu 19.11.2009 otsus ühendatud kohtuasjades C 402/07 ja C-432/07, resolutsiooni p 2). Seega vabaneb kostja hüvitise maksmise kohustusest, kui kostja suudab tõendada eelnevalt välja toodud hüvitise maksmist välistavaid asjaolusid.
8.Kostja ei ole selgitanud ega tõendanud, et kuupäevadel 10.10.2023 toimunud lennu XXX suunaga Dubrovnik-Riga-Tallinn, 20.02.2024 tühistatud lennu XXX suunaga Nice-MünchenTallinn ja 04.07.2023 toimunud lennu XXX suunaga Denpasar Bali-Singapore-AmsterdamTallinn hilinemise põhjustasid erakorralised asjaolud. Seega puuduvad erakorralised asjaolud, mis välistaks hüvitise maksmise EU 261/2004 artikkel 7 lõige 1 punktide b ja c alusel. Vastavalt EU 261/2004 artikkel 7 lõige 1 punkti b) alusel saavad reisijad hüvitist 400 euro ulatuses kõikide üle 1 500 kilomeetri pikkuste ühendusesiseste lendude ning kõikide muude 1 500–3 500 kilomeetri pikkuste lendude puhul ning punkti c) alusel saavad reisijad alusel 600 euro ulatuses kõikide muude kui punktides a või bnimetatud lendude puhul. Seega on hagejal 11 loovutatud nõude alusel õigus saada EU 261/2004 artikkel 7 lõige 1 punkti b ja a järgi hüvitist kokku summas 3 600 eurot (6x400+2x600= 3600).
9.Hageja palub kostjalt välja mõista igale reisijale sissenõudmiskulu 40 eurot, kokku 320 eurot (8 reisijat x 40 eurot). Kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot (VÕS § 1131 lg 1). Õiguse teostamine ei ole lubatud selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule (TsÜS § 138 lg 2). Sissenõudmiskulude hüvitise nõude lahendamisel tuleb arvesse võtta hea usu põhimõtet hindamaks, kas sissenõudmiskulude välja mõistmine iga reisija kohta on õigustatud, kui hageja oleks saanud saata erinevate nõuete kohta ühise nõudekirja ning osaliselt saatiski nõudekirju reisijate eest ühiselt.
10.19.09.2024 esitatud seisukohas hageja nõustub kostja vastuväitega ja loobub reisija M. L. lennuhüvitise nõudest, sissenõudmiskuludest ja viivisest. Hageja leiab, et kuivõrd J. L., E. P. broneeringu 5ZQPMS vastutava lennufirmana oli märgitud kostja, siis ei saanud hageja kuidagi teada, et vastutav lennufirma on vahepeal vahetunud Air France vastu (uut broneeringut ega infot reisijatele ei väljastatud) ning selle ei osundanud ka kostja oma maksekäsu kiirmenetluseraames esitatud vastuväites, mis oleks hoidnud ära hagiavalduse esitamise kostja vastu. Hageja möönab, et üldjuhul, esitavad lennufirmad juba maksekäsu kiirmenetluses vastuväidetes põhjendused, miks nad pole nõus hüvistist maksma ja see hoiab ära hagiavaldused selliste reiside osas nagu käesolev. Kuivõrd kostja ei ole vastutavaks lennuettevõtjaks broneeringu 5ZQPMS viimase lennu Amsterdam-Tallinn osas siis loobub hageja reisijate J. L., E. P. lennuhüvitise nõudest, sissenõudmiskuludest ja viivisest ja pöördub nõudega õige lennufirma vastu.
11.Pärast hagist osalist loobumist palub hageja kostjalt välja mõista võlgnevuse summas 2000 eurot, sissenõudmiskulud summas 200 eurot, viivise kuni hagi esitamiseni 08.07.2023 summas 46,34 eurot ja alates 09.07.2024 viivised põhivõlgnevuselt summas 2000 eurot VÕS § 113 lg 1 teise lauses sätestatud määrus kuni põhivõla tasumiseni.
KOSTJA SEISUKOHT
12.Kostja palus hagi jätta rahuldamata.
13.Kostja vastuse kohaselt hageja esitas kostja vastu nõude seoses kostja poolt planeeritud (i) 10.10.2023 lennu XXX suunaga Dubrovnik-Riia hilinemisega (Dubrovnik-Riia-Tallinn); (ii) 20.02.2024 lennu XXX suunaga München-Tallinn tühistamisega (Nice-München-Tallinn)
3
ning (iii) 04.07.2023 lennu XXX suunaga AmsterdamTallinn (Denpasar Bali-SingaporeAmsterdam-Tallinn) reisijate lennult mahajätmisega. Hageja nõuab kostjalt Määruse alusel hüvitist, viivist ja sissenõudmiskulusid.
14.Käesoleval juhul ei ole vaidlust selle üle, et: 1) reisijatel L. K., E. L., K. P., M. M. ja J. P. olid kinnitatud broneeringud kostja 10.10.2023 lendudele suunal Dubrovnik-Riia (XXX) ja Riia-Tallinn (BT317); 2) lend XXX hilines Riiga, mistõttu jõudsid reisijad Tallinnasse hilinenult; 3) reisijale L. K. pakuti asenduslendudeks 10.10.2023 lend Dubrovnik-Ateena (XXX) kell 16:45 saabumisega Riias kell 19:20 ja 10.10.2023 lend Ateena-Tallinn (A3 770) kell 23:00 saabumisega Tallinnas kell 02:45+1. 4) reisijatele E. L. ja K. P. pakuti BT317 asenduslennuks 11.10.2023 lend Riia-Tallinn (XXX) väljumisega kell 07:35 saabumisega Tallinnas kell 08:25:. 5)reisijatele M. M. ja J. P. pakuti BT317 asenduslennuks 11.10.2023 lend Riia-Tallinn (XXX) väljumisega kell 07:35 saabumisega Tallinnas kell 08:25: 6 reisijal M. L. oli kinnitatud broneering Lufthansa 20.02.2024 lennule suunal Nice-München (LH2275) ja 20.02.2024 lennule München-Tallinn (XXX); 7) lend XXX suunal MünchenTallinn tühistati; 8) reisijale M. L. pakuti asenduslendudeks 21.02.2024 lend MünchenAmsterdam (XXX) kell 07:00 saabumisega Amsterdamis kell 08:45 ja 21.02.2023 lend Amsterdam-Tallinn (XXX) kell 10:10 saabumisega Tallinnas kell 13:30: 9) reisijatel J. L. ja E. P. oli kinnitatud broneering kostja 04.07.2023 lennule XXX Amsterdam-Tallinn (suunal Denpasar Bali-Singapur-Amsterdam-Tallinn).
15.Kostja vaidleb hagiavaldusele täies ulatuses vastu. Kostja põhjendab oma seisukohti järgnevalt.
16.10.10.2023 lend Dubrovnik-Riia (XXX) hilines erakorralise asjaolu tõttu.
17.10.10.2023 lendu XXX pidi teenindama eelnevalt lendu XXX suunal Riia-Dubrovnik teenindanud lennuk (registreerimisnumbriga YLAAS). Lendu XXX teenindanud lennukit tabas aga kokkupõrge linnuga, mis nähtub nii lennuki registreerimismärgiga YLAAS logist kui ka lennu XXX kapteni raportist. Lennu XXX hilinemise minimeerimiseks võttis kostja operatiivjuhtimiskeskus kell 10:26 UTC vastu otsuse saata Riiast lendu XXX teenindama teine lennuk (registreerimisnumbriga XXX). Nimetatule viitab kood ACH – „Aircraft Change“ ehk lennuki vahetus. Kui eelnevalt pidi lendu XXX teenindama lennu registreerimisnumbriga YLAAS, siis linnuga kokkupõrke järgselt teenindas lendu hoopis lennuk registreerimismärgiga XXX.
18.Enne lennuki rotatsiooni otsust oli lennuk registreerimismärgiga XXX naasmas Riiga lennuga Pariis–Riia ning ka ootemeeskonnal oli lennuks valmisolekuks vaja täiendavat aega – viidatud asenduslennuk registreerimismärgiga XXX väljus seega Riia lennujaamast kell 12:19 UTC ning saabus Dubrovniku 14:32 UTC (16:32 kohalik aeg). Pärast asenduslennuki saabumist, väljus lend XXX kell 15:19 UTC, ning saabus Riiga kell 18:09 UTC (21:09 kohalik aeg). Lennuki XXX logist nähtub ka viide IATA hilinemiskoodile DF, mis viitab kahjustustele lennutoimingute ajal, linnu- või pikselöögid, turbulents, raske või ülekaaluline maandumine, kokkupõrge ruleerimise ajal.
19.Kokkupõrke tagajärjel tuli lennukit kontrollida. Käesoleval juhul ei ole lennuki kokkupõrge linnuga ja sellest kokkupõrkest tingitud võimalik vigastus – mis ei ole lahutamatult seotud lennuki töötamissüsteemiga – oma olemuselt või päritolult omased asjaomase lennuettevõtja tavapärasele tegevusele ja väljuvad tema tegeliku kontrolli alt. Seetõttu tuleb nimetatud kokkupõrge kvalifitseerida „erakorraliseks asjaoluks“ Määruse artikli 5 lõike 3 tähenduses.
20.Eeltoodust johtuvalt on kostja tõendanud, et lend hilines erakorraliste asjaolude tõttu.
21.Lisaks on kostja kasutusele võtnud kõik mõistlikud meetmed, et lennutõrget vältida. 4
22.Käesoleval juhul ei olnud kostjal, eeskätt tehnilises ja halduslikus plaanis, tegelikult võimalik võtta otseselt või kaudselt ennetavaid meetmeid linnuga kokkupõrke ohu vähendamiseks ja isegi ennetamiseks või sellele järgnenud kohustusliku lennuki kontrolli vältimiseks. See-eest aga otsustas kostja toimetada Riia lennujaamast Dubrovniki lennujaama asenduslennuki koos varumeeskonnaga ning korraldas ümber reisija L. K. reisi läbi Ateena.
23.Eeltoodust tulenevalt ei ole kostja kohustatud maksma Määruse artiklis 7 toodud hüvitist, kuna lennu hilinemise põhjustasid erakorralised asjaolud ning kostja võttis asjaolusid arvestades kasutusele kõik mõistlikud meetmed, et hilinemist vältida. Põhinõude rahuldamata jätmise tõttu tuleks jätta rahuldamata ka hageja kõrvalnõuded.
20.02.2024 lend München-Tallinn (XXX) tühistati erakorralise asjaolu tõttu.
25.Kostja leiab, et ei ole kohustatud reisijaga seoses hüvitist tasuma, kuivõrd lennu tühistamise põhjustas lennujaamatöötajate streik.
26.Määruse artikkel 5(3) kohaselt ei ole lennuettevõtja kohustatud maksma hüvitist vastavalt artiklile 7, kui ta suudab tõestada, et tühistamise põhjustasid erakorralised asjaolud, mida ei oleks suudetud vältida isegi siis, kui oleks võetud kõik vajalikud meetmed (Määruse artikkel 5 lg 3). Määrus sätestab, et sellised asjaolud võivad eelkõige esineda poliitiliselt ebastabiilsetes oludes, asjaomase lennu tegemiseks sobimatute ilmastikutingimuste tõttu, turvalisuse ohu, ettenägematute lennuohutusega seotud vajakajäämiste ning streikide korral, mis mõjutavad tegutseva lennuettevõtja toimimist.
27.Käesoleval juhul ei olnud tegemist kostja töötajate streigiga, vaid lennujaamatöötajate streigiga, mis ei allu kostja kontrollile ega ole omane kostja tavapärasele tegevusele. Vaidlusalune lend tühistati kolmandate isikute, s.o. lennujaamatöötajate, sh Lufthansa pagasikäitlejate streigi tõttu ajavahemikul 19.02.2024-21.02.2024.
28.Kostja ei vastuta reisijate J. L. ja E. P. 04.07.2023 lennutõrke eest.
29.J. L. ja E. P. oli kinnitatud broneering, mille alusel reisisid reisijad 19.06.2024 suunal Tallinn-Helsingi-Doha-Bali ning 04.07.2023 suunal Bali-Singapur-Amsterdam-Tallinn. Reisijate väitel ei lastud neid Amsterdam-Tallinn lennule, tulenevalt piletite väljastamise süsteemi veast, mistõttu jäid reisijad lennust maha.
30.Käesoleval juhul leiab kostja, et kostjat ei saa pidada lennu Amsterdam-Tallinn puhul tegutsevaks lennuettevõtjaks.
31.Kostja selgitab, et reisijatel oli esialgselt broneering 18.06.2023 suunal Tallinn-PariisSingapur– Bali lendudele, mis oli broneeritud Trip.com vahendusel. 18.06.2023 lennul Tallinn-Pariis aga esines erakorralise asjaolu tõttu lennutõrge. Vastavalt artiklile 8 on lennuettevõtja kohustatud pakkuma reisijale võimalust reis ümber broneerida või piletiraha tagasimaksele. Reisijatele pakuti algselt asenduslennuks 19.06.2023 lendu Tallinn-HelsingiDoha-Bali.
32.Seejärel helistasid reisijad 19.06.2023 kell 09:57 UTC (kell 12:57 kohalik aeg) kostja klienditeenindusse, sooviga kogu broneering nr 5ZQPMS tühistada ja kogu piletiraha tagasi saada. Kõnest on selgelt kuulda, et reisijad on eelnevalt ka Trip.com-lt broneeringu tühistamist taotlenud, nad ei soovi väsimuse tõttu enam reisida ning kogu tasu tagastatakse.
33.Seejärel helistasid reisijad 19.06.2023 kell 11:31 UTC (kell 14:31 kohalik aeg) taas kostja klienditeenindusse, uurides, miks nende piletid suunal Tallinn-Bali tühistatud on, kuigi reisijad olid ise kaks tundi varem kostjalt kogu broneeringu tühistamist taotlenud. Seejuures on sellest kõnest kuulda, kuidas reisijad arutavad Määruse alusel lennuhüvitise nõudmise või kindlustuselt hüvitise saamise osas, jättes seejuures mulje, nagu ei oleks reisijad ise kogu
5
broneeringu tühistamist eelnevalt taotlenud. Kusjuures, kostja oli võimeline reisijad eelnevalt broneeritud lendudele suunal Tallinn-Helsingi-Doha- Bali kõne ajal taastama (11:38 UTC, 14:38 kohalik aeg), kuigi reisijad olid juba valinud piletiraha tagastamise võimaluse. Seejuures reisijad siiski reisisid allpool viidatud lendudega.
34.Reisijad võtsid 03.07.2023 kell 13:54 UTC (ehk 21:30 Singapuri aja järgi) ühendust kostja klienditoega. Kostja informeeris reisijaid, et viimane lend Amsterdam-Tallinn on broneeringusse lisatud ja pilet on reisijatele Air France poolt väljastanud, kuid Air France ei sidunud seda reisijate esialgse broneeringuga, mida ei saa ka teha kostja ning ühendust tuleb võtta just nimelt Air France’ga. Seega olid reisijad juba 03.07.2023 õhtul teadlikud, et neil tuleb ühendust võtta Air France’ga, et piletid broneeringuga siduda ning et kostja seda teha ei saanud, kuivõrd piletid oli väljastanud Air France.
35.Reisijad võtsid seejärel ühendust KLM-ga, kes reisijate piletid kell 06:24 UTC (08:34 kohalik aeg) PNR-s kinnitasid ning lend pidi väljuma 07:55 UTC (09:55 kohaliku aja järgi). Seega oleksid reisijad saanud viidatud lennuga lõppsihtkohta lennata.
36.AMS GH poolt kell 07:49 UTC (09:49 kohaliku aja järgi; lend pidi väljuma 09:55 kohaliku aja järgi) piletid aga kustutati PNR-st, kuna reisijad ei ilmunud lennu väravasse, mis nähtub nii reisijate PNR-st kui süsteemi Amadeus väljavõttest. Seejärel väljastas hoopis KLM, kelle koodi all Amsterdam-Tallinn reis teostati, reisijatele asenduslennule piletid suunal Amsterdam-Oslo ja Oslo-Tallinn.
37.Kokkuvõtlikult, kuivõrd reisijad ise taotlesid oma broneeringu tühistamist, kostja reisijate lendu suunal Amsterdam-Tallinn ei broneerinud ning reisijad väravasse ei ilmunud, kuigi lennu pardalemineku ajaks oldi ka piletid KLM poolt reisijate PNR-s broneeringuga seotud, ei saa asuda seisukohale, et kostja puhul oleks tegemist tegutseva lennuettevõtjaga ning kostja ei ole kohustatud Määruse alusel reisijatele hüvitist maksma. Põhinõude rahuldamata jätmise tõttu tuleks jätta rahuldamata ka hageja kõrvalnõuded.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
38.Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ning toimiku kõigi materjalidega ja asjas esitatud tõenditega ning hinnanud neid kogumis, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
39.Hageja loobus 19.09.2024 menetlusdokumendis nõudest reisijate M. L., J. L. ja E. P. seonduvate nõuete osas. TsMS § 429 lg 1 järgi hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus leiab, et hagist osaliselt loobumine on hageja õigus, kohus võtab loobumise vastu ja lõpetab menetluse osaliselt reisijaid M. L., J. L. ja E. P. puudutava põhinõude summas 1600 eurot, sissenõudmiskulude summas 120 eurot ja viivise nõude osas.
40.Poolte vahel ei ole vaidlust alljärgnevates olulistes asjaoludes: Reisijatel L. K., E. L., K. P., M. M. ja J. P. oli broneering 10.10.2023 Air Baltic Corporation AS (edaspidi kostja) opereeritaval lennul XXX suunaga Dubrovnik-Riga-Tallinn (dtl 33- 35). Lend XXX suunaga Dubrovnik-Riga pidi saabuma 10.10.2023 kell 15:30, kuid saabus hilinemisega 10.10.2023 kell 21:05, mistõttu jõudsid reisijad Tallinnasse hilinenult. Reisijale L. K. pakuti asenduslendudeks 10.10.2023 lend Dubrovnik-Ateena (XXX) kell 16:45 saabumisega Riias kell 19:20 ja 10.10.2023 lend Ateena-Tallinn (XXX) kell 23:00 saabumisega Tallinnas kell 02:45+1. Reisijatele E. L. ja K. P. pakuti BT317 asenduslennuks 11.10.2023 lend Riia-Tallinn (XXX) väljumisega kell 07:35 saabumisega Tallinnas kell 08:25.
6
Reisijatele M. M. ja J. P. pakuti BT317 asenduslennuks 11.10.2023 lend Riia-Tallinn (XXX) väljumisega kell 07:35 saabumisega Tallinnas kell 08:25.
Reisijate L. K., E. L., K. P., M. M. ja J. P. lend hilines üle 5,5 tunni.
Lennu vahemaa suunaga Dubrovnik-Riga-Tallinn vahel on 1 929 km.
Kõik 5 eelnimetud reisijat loovutasid oma hüvitise nõuded Lennuabi OÜle (edaspidi hageja) (dtl 55-69).
41.Hageja on esitanud kohtule hagi, milles palub kostjalt välja mõista võlgnevuse summas 2000 eurot, sissenõudmiskulud summas 200 eurot, viivise kuni hagi esitamiseni 08.07.2023 summas 46,34 eurot ja alates 09.07.2024 viivised põhivõlgnevuselt summas 2000 eurot VÕS § 113 lg 1 teise lauses sätestatud määrus kuni põhivõla tasumiseni.
42.Kohus juhindub antud asja lahendamisel võlaõigusseaduse (VÕS) § 824 lg-st 1, mille kohaselt kohustub reisijaveolepinguga üks isik (vedaja) teise lepingupoole ees vedama ühe või mitu isikut (reisija) sihtkohta koos pagasiga või ilma, teine lepingupool aga maksma tasu (veotasu). VÕS § 827 järgi vedaja peab vedama nii reisija kui ka tema pagasi veo sihtkohta lepingus kokkulepitud tähtaja jooksul, kokkuleppe puudumisel aga tähtaja jooksul, mida hoolikalt vedajalt võib tavalistel tingimustel oodata (veotähtaeg). VÕS § 830 p 3 alusel vedaja peab hüvitama kahju, mis tekib veotähtaja ületamisest. VÕS § 824 lg 3 kohaselt reisijate vedamisele õhus või merel kohaldatakse käesolevas jaos sätestatut üksnes ulatuses, milles seda valdkonda ei ole seaduse või Eestile siduva rahvusvahelise konventsiooniga reguleeritud teisiti.
43.VÕS § 164 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule. Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. Riigikohus on märkinud, et üldpõhimõtte kohaselt on kõik rahalise kohustuse täitmisele suunatud nõuded oma olemuse poolest üleantavad ja seetõttu ka loovutatavad, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti (vt nt Riigikohtu lahendit nr 3-2-1-132-04 p 14). VÕS § 166 lg 1 sätestab loovutamise piirangud, mille kohaselt loovutada ei või ülalpidamise nõuet, kehavigastuse tekitamise, tervise kahjustamise või surma põhjustamisega tekitatud kahju hüvitamise nõudeid ega muid nõudeid, millele seadusest ülenevalt ei saa pöörata sissenõuet.
44.Hüvitise nõude õiguslikuks aluseks on Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 11.02.2014 määrus nr 261/2004 (edaspidi Määrus), millega kehtestatakse ühiseeskirjad reisijatele lennureisist mahajätmise korral ning lendude tühistamise või pikaajalise hilinemise eest antava hüvitise ja abi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EMÜ) nr 295/91. Nimetatud määruse artikkel 7 (1) näeb ette, et reisijal on õigus hüvitisele kuni: 250 euro ulatuses kõikide kuni 1500 kilomeetri pikkuste lendude puhul; 400 euro ulatuses kõikide üle 1500 kilomeetri pikkuste ühendusesiseste lendude ning kõikide muude 1500-3500 kilomeetri pikkuste lendude puhul; 600 euro ulatuses kõikide muude kui punktides a või b nimetatud lendude puhul. Vahemaa määramisel võetakse aluseks lõppsihtkoht, kuhu reisija jõuab lennureisist mahajätmise või lennu tühistamise tõttu pärast kavandatud aega. Seega määruse artiklile 7 lg 1 punkt c kohaselt on kõikide üle 3500 kilomeetri pikkuste lendude tühistamise puhul õigus hüvitisele 600 euro ulatuses. Artikli 7 lg 2 punkt c kohaselt on kõikide üle 3500 kilomeetri pikkuste lendude puhul, mis hilinevad alla nelja tunni lennuettevõtjal õigus vähendada hüvitist 50%. Artikli 7 lg 4 kohaselt mõõdetakse vahemaid vahemaa mõõtmise suurringjoone meetodil. Artikli 7 lg 3 järgi osutatud hüvitist makstakse sularahas, elektroonilise pangaülekandena, pangakorralduse või pangatšekkidena või kirjalikul kokkuleppel reisijaga reisitšekkides ja/või muudes teenustes.
7
45.Määruse artikkel 5 lõige 3 näeb ette õiguse lennuettevõttel keelduda hüvitise maksmisest, kui on üheaegselt täidetud järgmised kaks eeldust: - tühistamise põhjustasid erakorralised asjaolud ja - lennuettevõtja võttis kasutusele kõik vajalikud meetmed, et vältida lennutõrget.
46.Kostja vaidleb hagile vastu põhjusel, et reisijatel L. K., E. L., K. P., M. M. ja J. P., kelle oli broneering 10.10.2023 lennule XXX suunaga Dubrovnik-Riga-Tallinn ei ole õigust nõuda kostjalt määruse alusel hüvitist, kuna lendude tühistamise põhjustasid erakorralised asjaolud. Samuti on kostja veendunud, et võttis tarvituse kõik vajalikud meetmed asenduslendude pakkumisel.
47.Määruse nr 261/2004 art 5 lõike 3 tähenduses võib erakorralisteks asjaoludeks pidada sündmusi, mis oma olemuselt või põhjuselt ei ole asjaomase lennuettevõtja tavapärasele tegevusele omased ja väljuvad tema tegeliku kontrolli alt. Kostja tugineb sellele, et 10.10.2023 lend XXX suunaga Dubrovnik-Riia tühistati järgmistel asjaoludel: 10.10.2023 lendu XXX pidi teenindama eelnevalt lendu XXX suunal Riia-Dubrovnik teenindanud lennuk (registreerimisnumbriga YLAAS). Lendu XXX teenindanud lennukit tabas aga kokkupõrge linnuga. Lennu XXX hilinemise minimeerimiseks võttis kostja operatiivjuhtimiskeskus kell 10:26 UTC vastu otsuse saata Riiast lendu XXX teenindama teine lennuk (registreerimisnumbriga XXX). Kui eelnevalt pidi lendu XXX teenindama lennu registreerimisnumbriga YLAAS, siis linnuga kokkupõrke järgselt teenindas lendu hoopis lennuk registreerimismärgiga XXX. Enne lennuki rotatsiooni otsust oli lennuk registreerimismärgiga XXX naasmas Riiga lennuga Pariis–Riia ning ka ootemeeskonnal oli lennuks valmisolekuks vaja täiendavat aega – viidatud asenduslennuk registreerimismärgiga XXX väljus seega Riia lennujaamast kell 12:19 UTC ning saabus Dubrovniku 14:32 UTC (16:32 kohalik aeg). Pärast asenduslennuki saabumist, väljus lend XXX kell 15:19 UTC, ning saabus Riiga kell 18:09 UTC (21:09 kohalik aeg). Kokkupõrke tagajärjel tuli lennukit kontrollida. Kostja on seisukohal, et käesoleval juhul ei ole lennuki kokkupõrge linnuga ja sellest kokkupõrkest tingitud võimalik vigastus – mis ei ole lahutamatult seotud lennuki töötamissüsteemiga – oma olemuselt või päritolult omased asjaomase lennuettevõtja tavapärasele tegevusele ja väljuvad tema tegeliku kontrolli alt. Kostja hinnangul tuleb nimetatud kokkupõrge kvalifitseerida „erakorraliseks asjaoluks“ Määruse artikli 5 lõike 3 tähenduses.
48.Hageja seab kahtluse alla kostja poolt esitatud kapteni raporti, mille kohaselt kokkupõrge linnuga toimus 10.10 kell 06:35 UTC, sest sellest ei nähtu, mis aastal nimetatud kokkupõrge toimus. Hageja leiab, et isegi kui pidada tõendatuks, et kokkupõrge linnuga toimus 10.10.2023 kell 06:35, siis toimus kokkupõrge vahetult enne lennuki Riia lennujaamast väljumist, seega lennuk oleks pidanud pöörduma juba Riia lennujaamas inspektsiooni. Ka olukorras, kus õhkutõusmisel toimus väidetav kokkupõrge linnuga oleks lennuk pidanud naasma Riia lennujaama tehnilisse kontrolli, ja lend XXX oleks pidanud edasi lükkuma, kuid lennuk ei naasnud Riias tagasi tehnilisse kontrolli vaid lendas sihtkohta. Hageja on seisukohal, et väidatav kokkupõrge linnuga aga ei mõjutanud kuidagi 10.10.2023 lendu XXX suunal Riia- Dubrovnik. Lend XXX lendas väidetava defektiga ninal ja maandus Dubrovnikus tervelt 23 minutit varem (pidi maanduma kell 11:15 AM, kuid maandus 10:52 AM). Samuti hageja leiab, et määruse 261/2004 art 5 lg 3 kohaldamise teine eeldus on täitmata ehk kostja ei olnud võtnud kasutusele „kõik vajalikud meetmed“ erakorralistest asjaoludest (lennuki väidetav kokkupõrge linnuga) põhjustatud lennu pikaajalise hilinemise vältimiseks selle sätte tähenduses. Kostja lend XXX suunaga Dubrovnik-Riia pidi saabuma 10.10.2023 kell 15:30, kuid saabus Riia hilinemisega 10.10.2023 kell 21:05; mille tulemused reisijad jäid maha RiiaTallinn lennust, mis väljus 10.10. 2023 kell 20:05 ega jõudnud sihtkohta 10.10.2023 kell 20:55. Reisijad olid sunnitud lennu XXX suunaga Dubrovnik-Riia hilinemise tulemusel jääma ööseks Riiga ja said sihtkohta Tallinnasse järgmisel päeval 11.10.2025 kell 08:15. Samal ajal 8
oli võimalik lennata 10.10.2023 kell 16:18 Dubrovnik-Copenhagen-Helsinki-Tallinn, jõudes nii Tallinnasse kell 11.10.2023 kell 00:28. Või lennates Dubrovnik-Athena-Tallinn, milline lend väljus 10.10.2023 kell 15:16 ja jõudis Tallinnasse 11.10.2025 kell 02:45.
49.Kohus on seisukohal, kostja on tõendanud, et 10.10.2023 lennu XXX tühistamise põhjustasid erakorralised asjaolud ja kostja võttis lennuettevõtjana kasutusele kõik vajalikud meetmed, et vältida lennutõrget. Kohus põhjendab oma seisukohta alljärgnevalt.
50.Määruse artikkel 5(3) kohaselt ei ole lennuettevõtja kohustatud maksma hüvitist vastavalt artiklile 7, kui ta suudab tõestada, et tühistamise põhjustasid erakorralised asjaolud. Määruse põhjendused 14 selgitavad, et erakorralised asjaolud võivad eelkõige esineda poliitiliselt ebastabiilsetes oludes, asjaomase lennu tegemiseks sobimatute ilmastikutingimuste tõttu, turvalisuse ohu, ettenägematute lennuohutusega seotud vajakajäämiste ning streikide korral, mis mõjutavad tegutseva lennuettevõtja toimimist.
51.Euroopa Kohus on selgitanud, et termini „erakorralised asjaolud” all peetakse otseselt silmas asjaolusid, mis on „mittekorralised”. Õhutranspordi kontekstis tähistavad need sündmust, mis ei ole oma olemuselt või päritolult omased asjaomase lennuettevõtja tavapärasele tegevusele ja väljuvad tema tegeliku kontrolli alt. Teisisõnu, hõlmab see kõiki asjaolusid, mis ei allu lennuettevõtja kontrollile, sõltumata nende asjaolude olemusest ja tõsidusest.
52.Määruse põhjendused 14 ja 15 ega Määruse artikli 5 lõige 3 ei piira tegutseva lennuettevõtja õigust tugineda „erakorralisele asjaolule“ ainult nende juhtudega, kus see asjaolu puudutas hilinenud või tühistatud lendu, jättes välja need juhud, mil nimetatud asjaolu mõjutas sama lennukiga teostatud eelnevat lendu (11. juuni 2020. aasta kohtuotsus Transportes Aéreos Portugueses, C- 74/19, EU:C:2020:460, p 51). Seetõttu peab tegutsev lennuettevõtja, vabanemaks oma kohustusest maksta reisijatele lennu pikaajalise hilinemise või tühistamise eest hüvitist, saama tugineda „erakorralisele asjaolule“, mis mõjutas tema enda poolt sama õhusõidukiga teostatud eelnevat lendu (Id. p 53).
53.Kohus tuvastab, et 10.10.2023 lendu XXX pidi teenindama eelnevalt lendu XXX suunal Riia-Dubrovnik teenindanud lennuk (registreerimisnumbriga YLAAS) (dtl 96). Lennu XXX kapteni raporti ja lennuki registreerimismärgiga YLAAS logi kohaselt lendu XXX teenindanud lennukit tabas kokkupõrge linnuga (dtl 97-109). Kostja operatiivjuhtimiskeskus võttis kell 10:26 UTC vastu otsuse saata Riiast lendu XXX teenindama teine lennuk (registreerimisnumbriga XXX) (dtl 110-112). Sellele viitab kood ACH – „Aircraft Change“ ehk lennuki vahetus. Seega kui eelnevalt pidi lendu XXX teenindama lennu registreerimisnumbriga YLAAS, siis pärast lennuki vahetust teenindas seda lendu hoopis lennuk registreerimismärgiga XXX. Kohus tuvastab, et asenduslennuk registreerimismärgiga XXX väljus Riia lennujaamast kell 12:19 UTC ning saabus Dubrovniku 14:32 UTC (16:32 kohalik aeg) (dtl 112). Pärast asenduslennuki saabumist, väljus lend XXX kell 15:19 UTC, ning saabus Riiga kell 18:09 UTC (21:09 kohalik aeg) (dtl 111). Kohus tuvastab, et lennuki XXX logist nähtub viide IATA hilinemiskoodile DF, mis viitab kahjustustele lennutoimingute ajal, linnu- või pikselöögid, turbulents, raske või ülekaaluline maandumine, kokkupõrge ruleerimise ajal (dtl 113-114).
54.Hageja on jätnud tähelepanuta, et nii lennu XXX väljumise kui ka maandumise aeg, samuti linnuga kokkupõrke aeg on märgitud erinevates ajatsoonides, millest tingituna on hageja jõudnud ebaõigete järeldusteni. Nimelt lend XXX suunaga Riia-Dubrovnik väljus Riia lennujaamast kell 09.38 AM EEST (06.38 UTC) ning maandus Dubrovniku lennujaamas kell 10:51 AM CEST (08.51 UTC) (dtl 96). Lennu XXX kapteni raportis on märgitud linnuga kokkupõrke intsidendi ajaks 10.10.2023 kell 06.35 UTC (dtl 97-107). Seega ei põrganud lendu XXX teenindanud lennuk linnuga kokku 3 tundi enne kõnealuse lennu väljumist nagu 9
väidab hageja, vaid hageja on segi ajanud kapteni raportis märgitud UTC ja lennu lähtejaamas kasutatava ajavööndi ajad (mis erinevad 3h).
55.Seega on kostja poolt kohtule esitatud tõenditega on leidnud kinnitust, et kokkupõrge lennukiga leidis aset 10.10.2023 lennu XXX suunal Riia -Dubrovinik ajal, mitte juba Riia lennujaamas, kuivõrd lennuk ei olnud kohustatud läbima Riia lennujaamas läbivaatust. Asjaolu, et lennuk ei pidanud läbima kohustuslikku ülevaatust tõendab ka see, et, et lennuk väljus Riiast 23 minutit varem. Lisaks on kapteni raportis kirjas, et linnujäänuseid leiti lennuk nina radoomil pärast lendu XXX (dtl 97-107).
56.Kohus nõustub kostjaga, et kokkupõrge linnuga ja sellest kokkupõrkest tingitud võimalik vigastus, väljub lennuettevõtja tegeliku kontrolli alt. Kohus märgib, et Euroopa Liidu Lennundusohutusameti (EASA) eeskirjade kohaselt pärast lindude kokkupõrget lennukiga on kohustuslik teostada põhjalik tehniline kontroll enne järgmise lennu lubamist. EASA rõhutab, et pärast igasugust lindude kokkupõrget, isegi väikese linnuga, tuleb lennuk maandumise järel põhjalikult üle vaadata (dtl 244-268)
57.Eeltoodust tulevalt tuleb nimetatud kokkupõrge kvalifitseerida „erakorraliseks asjaoluks“ Määruse artikli 5 lõike 3 tähenduses.
58.Kohus märgib, et kokkupõrget linnuga on ka Euroopa Kohus erakorraliseks asjaoluks pidanud (04. mai 2017 aasta kohtuotsus Marcela Pešková, Jiří Peška, C-315/15, p 24). Eelnevat lendu mõjutanud asjaolu ja järgnenud lennu hilinemise vahel esineb otsene põhjuslik seos (11. juuni 2020. aasta kohtuotsus Transportes Aéreos Portugueses, C-74/19, EU:C:2020:460, p 54).
59.Kohus leiab, et tõendamist on leidnud, et kostja on võtnud kasutusele mõistlikud meetmed, et lennutõrget vältida.
60.Määruse artikkel 5 lõige 3 sätestab, et „Tegutsev lennuettevõtja ei ole kohustatud maksma hüvitist vastavalt artiklile 7, kui ta suudab tõestada, et tühistamise põhjustasid erakorralised asjaolud, mida ei oleks suudetud vältida isegi siis, kui oleks võetud kõik vajalikud meetmed“. Kohus tuvastab, et Määruse ingliskeelne originaalversioon sätestab, et „An operating air carrier shall not be obliged to pay compensation in accordance with Article 7, if it can prove that the cancellation is caused by extraordinary circumstances which could not have been avoided even if all reasonable measures had been taken“. Kostja poolt esitatud Määruse artikli 5 võrdlusest muudes keeltes, nähtub, et Määruse muudes versioonides on lennuettevõtja kohustatud tõendama, et tühistamise põhjustasid erakorralised asjaolud, mida ei oleks suudetud vältida isegi siis, kui oleks võetud kasutusele kõik mõistlikud meetmed, mitte kõik vajalikud meetmed nagu see on sätestatud Määruse eestikeelses versioonis (dtl 115-117). Euroopa Liidu õigusnorme tuleb tõlgendada ja kohaldada ühetaoliselt, arvestades liidu kõigis keeltes kehtivaid versioone( Euroopa Kohtu 04.05.2017 lahend asjas nr C-315/15 p 44). Kohus märgib, et Euroopa Kohus asus 11.06.2020 lahendi C-74/19 punktis 57 seisukohtale, et lendu teostav lennuettevõtja vabaneb erakorralise asjaolu ilmnemisel Määruse nr 261 artikli 5 lõike 1 punktist c ja artikli 7 lõikest 1 tuleneva hüvitise maksmise kohustusest siis, kui ta suudab tõendada, et ta oli kogu tema käsutuses olevat personali või seadmeid ja rahalisi vahendeid kasutades võtnud olukorrale vastavad meetmed, vältimaks seda, et see asjaolu viiks asjaomase lennu tühistamise või pikaajalise hilinemiseni, nõudmata temalt siiski seda, et ta teeks oma ettevõtte suutlikkuse seisukohast asjakohasel hetkel vastuvõetamatuid ohverdusi.
61.Hageja on leidnud, et kostja ei ole Euroopa Kohtu praktika taustal võtnud kasutusele kõiki mõistlikuid meetmeid, et vältida erakorralisest asjaolust põhjustatud lennu pikaajalise hilinemisega kaasnevaid tagajärgi. Täpsemalt oleks kostja saanud reisijad lõppsihtkohta transportida 10.10.2023 kell 16.18 väljunud lennuga suunal Dubrovnik-Kopenhaagen-
1 0
Helsinki-Tallinn, millega oleksid reisijad Tallinna jõudnud 11.10.2023 kell 00.28, või 10.10.2023 kell 15.16 väljunud lennuga suunal Dubrovnik-Ateena-Tallinn, millega oleksid reisijad Tallinna jõudnud 11.10.2023 kell 02.45.
62.Kohus ei nõustu hageja käsitlusega. Selleks et vabaneda hüvitise maksmise kohustusest, peab lennuettevõtja erakorraliste asjaolude korral tõendama, et neid ei oleks saanud vältida isegi siis, kui lennuettevõtja oleks võtnud kõik mõistlikud meetmed. Lisaks on Euroopa Kohus leidnud, et määruse artikli 5 lõike 3 kohaselt võib seada lennuettevõtjale kohustuse korraldada oma tegevust aegsasti selliselt, et kavandatud lennud toimuksid pärast erakorraliste asjaolude lõppemist, st teatava ajavahemiku jooksul pärast kavandatud väljumisaega. Eelkõige peaks lennuettevõtja nägema ette teatava ajavaru, mis lubaks tal võimaluse korral teostada kogu lennu, kui erakorralised asjaolud on lõppenud. Sellist ajavaru hinnatakse juhtumipõhiselt. Kohus nõustub kostjaga, et Artikli 5 lõiget 3 ei saa tõlgendada selliselt, et see paneb kohustuse planeerida mõistliku meetmena üldiselt ja erisusteta minimaalset ajavaru, mida kohaldatakse ühtmoodi kõigi lennuettevõtjate suhtes kõigis olukordades, kus ilmnevad erakorralised asjaolud.
63.Kostja on selgitanud, et lennuettevõtjad saavad reisijaid ümber broneerida ainult nendele lendudele, mille puhul eksisteerivad lennuettevõtjate vahel koodijagamise- või interline kokkulepped. Ümberbroneerimine väljapoole neid kokkuleppeid oleks: (i) logistiliselt teostamatu, kuna puudub juurdepääs teiste vedajate broneerimissüsteemidele, ning (ii) õiguslikult ebakindel, sest puudub lepinguline alus pileti ja kulude katmiseks. Vaidlust pole selle üle, et käesoleval juhul kostja pakkus reisijale L. K. asenduslennuks 10.10.2023 lendu Dubrovnik-Ateena (XXX) kell 16:45 saabumisega Riias kell 19:20 ja 10.10.2023 lendu Ateena-Tallinn (A3 770) kell 23:00 saabumisega Tallinnas kell 02:45+1. Seega pakkus kostja asenduslennuks hageja poolt välja toodud lendu. Tegemist oli Aegean Airlines'i lennuga (kood A3). Seega ei kasutanud kostja asenduslennu pakkumisel üksnes enda lende. Air Balticu veebilehelt nähtuval kõik lennuettevõtjad, kellega kostjal koodijagamise kokkulepe on (dtl 269-273). Hageja viidatud lendu suunal Dubrovnik-Kopenhaagen teostas lennuettevõtja (Norwegian Air International), kellega kostjal ei ole koodijagamise-või interline kokkulepet.
64.Kohus tuvastab, et 10.10.2023 lennule nr XXX suunal Dubrovnik-Riia oli broneeritud 113 reisijat, kellest omakorda 106 reisijat lendasid viidatud lennuga (dtl 274-275). Kohus tuvastab, et 106 reisijast pidi kostja ümber broneerima 24 reisijat, kuivõrd nad jäid Riias maha oma jätkulennust (dtl 275). Nimetatud raportist nähtub, et kostja on kasutanud ka teisi lennuettevõtjaid ja ka marsruute kui tema enda lennud. Näiteks kostja on kasutanud nii Lufthansa (koodiga LH) kui ka Croatia Ailrline (koodiga OU) lende. Seega asjaolu, et reisijad, kes on oma nõude hagejale loovutanud, paigutati kostja enda asenduslennule, ei tähenda, et kostja ei oleks teiste lennuettevõtjate poole abi saamiseks pöördunud. Käesoleval juhul on kostja seda teinud ega ole piirdunud asenduslennu pakkumisel vaid enda järgmise võimaliku lennuga. Arvestada tuleb siin ka sellega, et asenduslend tuli leida kokku 24 reisijale. Eeltoodust tulenevalt kohtul puudub aluse kahelda, et kostja valis reisijate lõppsihtpunkti transportimiseks kõige kiirema ja reisijaid vähem koormava lennu ehk võttis kõik mõistlikud meetmed lennu pikaajalise hilinemisega kaasnevate tagajärgede leevendamiseks.
65.Tulenevalt eeltoodust on kohus seisukohal, et kostja ei ole kohustatud maksma EU Määruse 261/2004 artiklis 7 toodud hüvitist, kuna lennu hilinemise põhjustasid erakorralised asjaolud ning kostja võttis asjaolusid arvestades kasutusele kõik mõistlikud meetmed, et hilinemist vältida.
66.Kuna kohus jätab rahuldamata hageja põhinõude, siis tuleb jätta rahuldamata ka hageja kõrvalnõuded. 1 1
MENETLUSKULUDE JAOTUS
67.TsMS § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel.
68.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldab hagi, siis jäävad menetluskulud kostja kanda. TsMS § 168 lg 2 ja lg 4 järgi kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. Kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Kuivõrd hageja loobus nõudest 3 reisija osas ja 5 reisija osas jättis kohus hagi rahuldamata, siis jäävad menetluskulud hageja kanda.
69.Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks mõistliku aja jooksul kohtuotsuse jõustumises alates TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras.
70.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt, menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Marget Henriksen kohtunik
1 2
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.