Lennuabi OÜ hagi Air Baltic Corporation AS vastu võla väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 26.05.2025 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
Lennuabi OÜ apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
2479,63 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja Lennuabi OÜ (registrikood 14065010), lepinguline esindaja Nele Mals Kostja Air Baltic Corporation AS (välismaa registrikood 40003245752), lepingulised esindajad vandeadvokaadid Timo Kullerkupp ja Kai Villemsonn ning vandeadvokaadi abi Mikk Ilves
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 26.05.2025 otsus osas, milles Harju Maakohus jättis Lennuabi OÜ põhinõude 1600 euro ulatuses ja sellelt arvestatava viivisenõude, samuti sissenõudekulude 160 euro ulatuses rahuldamata ja menetluskulude jaotuse osas.
2.Teha asjas uus otsus, millega mõista Air Baltic Corporation AS-lt Lennuabi OÜ kasuks välja põhivõlgnevus 1600 eurot, sellelt sissenõutavaks muutunud viivis 37,07 eurot alates 02.05.2024 kuni hagi esitamiseni (08.07.2024), alates 09.07.2024 kuni kohustuse kohase täitmiseni edasiulatuv viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras ja sissenõudekulu 160 eurot.
4.1.Võtta vastu hageja Lennuabi OÜ loobumine põhinõudest 1600 eurot, sellelt arvestatud viivise ja sissenõudmiskulude nõudelt 120 eurot osas (reisijad ML, JL ja EP) ja lõpetada selles osas menetlus.
2-24-116577
4.2.Rahuldada hagi osaliselt.
4.3.Mõista Air Baltic Corporation AS-lt Lennuabi OÜ kasuks välja põhivõlg 1600 eurot, sellelt sissenõutavaks muutunud viivis 37,07 eurot alates 02.05.2024 kuni hagi esitamiseni (08.07.2024), alates 09.07.2024 kuni kohustuse kohase täitmiseni edasiulatuv viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras ja sissenõudekulu 160 eurot.
4.4.Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus poolte endi kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Lennuabi OÜ (hageja) esitas 02.05.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Air Baltic Corporation AS-lt (kostja) 3920 euro saamiseks. Seoses kostja vastuväitega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Hageja esitas 08.07.2024 Harju Maakohtule hagi kostja vastu, milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõla 3600 eurot, sissenõudmiskulud 320 eurot ja viivise. Hageja loobus 19.09.2024 seisukohas reisijate ML, JL ja EP lennuhüvitise nõuetest, sissenõudmiskuludest ja viivisest. Pärast hagist osalist loobumist palus hageja kostjalt välja mõista põhivõla 2000 eurot, sissenõudmiskulud 200 eurot, hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 46,34 eurot ja viivise põhivõlalt VÕS § 113 lg 1 teise lauses sätestatud määras alates 09.07.2024 kuni põhivõla tasumiseni.
2.1.Hagiavalduse kohaselt oli LK (reisija 1), EL (reisija 2), KP (reisija 3), MM (reisija 4) ja JP (reisija 5) (edaspidi reisijad 1–5 koos reisijad) broneeringud Air Baltic Corporation AS 10.10.2023 lennule BT498 suunaga Dubrovnik-Riia-Tallinn. Lend BT498 suunaga Dubrovnik-Riia pidi saabuma 10.10.2023 kell 15.30, kuid saabus hilinemisega 10.10.2023 kell 21.05. Seega lend hilines üle 5,5 tunni, mistõttu jäid reisijad maha Riia-Tallinn lennust. Lennu vahemaa suunaga Dubrovnik-Riia-Tallinn vahel on 1929 km.
2.2.Kuna lend hilines sihtpunkti üle 3 tunni tekkis reisijatel Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11.02.2004 määruse (EÜ) nr 261/2004, millega kehtestatakse ühiseeskirjad reisijatele lennureisist mahajätmise korral ning lendude tühistamise või pikaajalise hilinemise eest antava hüvitise ja abi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EMÜ) nr 295/91 (lennureisijate määrus), art 7 lg 1 (b) alusel õigus saada 400 euro suurust hüvitist. Kõik reisijad loovutasid oma hüvitise nõuded hagejale. Kostja ei tõendanud, et vaidlusaluse lennu 2
2-24-116577 hilinemise põhjustasid erakorralised asjaolud, mis välistanuks lennureisijate määruse art 5 lg 3 alusel hüvitise maksmise. Kostja vastuväited
3.Kostja palus jätta hagi rahuldamata.
3.1.Lend Dubrovnik-Riia marsruudil (BT498) hilines, kuna algselt planeeritud lennuk (YLAAS) sattus eelneval lennul BT497 linnuga kokkupõrkesse. Selle tõttu tuli lennukit kontrollida ning see ei saanud järgmist lendu teenindada. Hilinemise vähendamiseks otsustas lennufirma saata asenduslennuki (YLCSL), mis pidi esmalt Pariisist Riiga naasma ja vajas ka valmisolekuks lisaaega. Asenduslennuk saabus Dubrovnikusse hiljem, mistõttu väljus lend BT498 ja saabus Riiga plaanitust hiljem. Hilinemise põhjuseks märgiti lennukikahjustus linnuga kokkupõrke tõttu, mida käsitletakse lennuettevõtja kontrolli alt väljuva erakorralise asjaoluna vastavalt lennureisijate määrusele.
3.2.Kostja võttis kasutusele kõik mõistlikud meetmed, et lennutõrget vältida. Siinsel juhul ei olnud kostjal, eeskätt tehnilises ja halduslikus plaanis, võimalik võtta otseselt või kaudselt ennetavaid meetmeid linnuga kokkupõrke ohu vähendamiseks ja isegi ennetamiseks või sellele järgnenud kohustusliku lennuki kontrolli vältimiseks. See-eest otsustas kostja toimetada Riia lennujaamast Dubrovniku lennujaama asenduslennuki koos varumeeskonnaga ning korraldas ümber reisija 1 reisi läbi Ateena.
3.3.Eeltoodust tulenevalt ei ole kostja kohustatud maksma lennureisijate määruse art 7 hüvitist, kuna lennu hilinemise põhjustasid erakorralised asjaolud ning kostja võttis asjaolusid arvestades kasutusele kõik mõistlikud meetmed, et hilinemist vältida. Põhinõude rahuldamata jätmise tõttu tuleks jätta rahuldamata ka hageja kõrvalnõuded. Maakohtu otsus
4.Maakohus võttis 26.05.2025 otsusega vastu hageja loobumise põhinõudest 1600 eurot, sellelt arvestatud viivise ja sissenõudmiskulude nõudelt 120 eurot osas (reisijad ML, JL ja EP) ja lõpetas selles osas menetlus ning ülejäänud osas jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Maakohus menetles asja lihtmenetluses ega andnud luba otsuse edasikaebamiseks (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10).
4.1.Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt ei olnud poolte vahel vaidlust järgmistes olulistes asjaoludes: reisijatel oli broneering 10.10.2023 kostja opereeritaval lennul BT498 suunaga DubrovnikRiia-Tallinn. Lend BT498 suunaga Dubrovnik-Riia pidi saabuma 10.10.2023 kell 15.30, kuid saabus hilinemisega 10.10.2023 kell 21.05, mistõttu jõudsid reisijad Tallinnasse hilinenult; reisijale 1 pakuti asenduslendudeks 10.10.2023 lend Dubrovnik-Ateena (OU300) kell 16.45 saabumisega Riias kell 19.20 ja 10.10.2023 lend Ateena-Tallinn (A3 770) kell 23.00 saabumisega Tallinnas kell 02.45+1; reisijatele 2–5 pakuti BT317 asenduslennuks 11.10.2023 lend Riia-Tallinn (BT311) väljumisega kell 07.35 saabumisega Tallinnas kell 08.25; reisijate lend hilines üle 5,5 tunni; lennu vahemaa suunaga Dubrovnik-Riia-Tallinn vahel on 1929 km; kõik reisijad loovutasid oma hüvitise nõuded hagejale.
3
2-24-116577
4.2.Lennureisijate määruse art 5 lg 3 järgi ei ole lennuettevõtja kohustatud tasuma art 7 kohast hüvitist, kui ta suudab tõendada, et lend tühistati erakorraliste asjaolude tõttu, mida ei oleks suudetud vältida isegi siis, kui oleks võetud kõik vajalikud meetmed. Maakohus leidis, et kostja ei ole kohustatud maksma art 7 kohast hüvitist, kuna lennu hilinemise põhjustasid erakorralised asjaolud ning kostja võttis asjaolusid arvestades kasutusele kõik mõistlikud meetmed, et hilinemist vältida.
4.3.Kostja tõendas, et 10.10.2023 lennu BT498 tühistamise põhjustasid erakorralised asjaolud.
4.3.1.Maakohus tuvastas, et 10.10.2023 lendu BT498 pidi teenindama eelnevalt lendu BT497 suunal Riia-Dubrovnik teenindanud lennuk (registreerimisnumbriga YLAAS). Lennu BT497 kapteni raporti ja lennuki registreerimismärgiga YLAAS logi kohaselt lendu BT497 teenindanud lennukit tabas kokkupõrge linnuga. Kostja operatiivjuhtimiskeskus võttis kell 10.26 UTC vastu otsuse saata Riiast lendu BT498 teenindama teine lennuk (registreerimisnumbriga YLCSL). Sellele viitab kood ACH – „Aircraft Change“ ehk lennuki vahetus. Seega, kui eelnevalt pidi lendu BT498 teenindama lennu registreerimisnumbriga YLAAS, siis pärast lennuki vahetust teenindas seda lendu hoopis lennuk registreerimismärgiga YLCSL. Maakohus tuvastas, et asenduslennuk registreerimismärgiga YLCSL väljus Riia lennujaamast kell 12.19 UTC ning saabus Dubrovniku 14.32 UTC (16.32 kohalik aeg). Pärast asenduslennuki saabumist, väljus lend BT498 kell 15.19 UTC ning saabus Riiga kell 18.09 UTC (21.09 kohalik aeg). Maakohus tuvastas, et lennuki BT498 logist nähtub viide IATA hilinemiskoodile DF, mis viitab kahjustustele lennutoimingute ajal, linnuvõi pikselöögid, turbulents, raske või ülekaaluline maandumine, kokkupõrge ruleerimise ajal.
4.3.2.Hageja jättis tähelepanuta, et nii lennu BT497 väljumise kui ka maandumise aeg, samuti linnuga kokkupõrke aeg oli märgitud erinevates ajatsoonides, millest tingituna jõudis hageja ebaõigete järeldusteni. Lend BT497 suunaga Riia-Dubrovnik väljus Riia lennujaamast kell 09.38 AM EEST (06.38 UTC) ning maandus Dubrovniku lennujaamas kell 10.51 AM CEST (08.51 UTC). Lennu BT497 kapteni raportis oli märgitud linnuga kokkupõrke intsidendi ajaks 10.10.2023 kell 06.35 UTC. Seega ei põrganud lendu BT497 teenindanud lennuk linnuga kokku 3 tundi enne kõnealuse lennu väljumist, nagu väitis hageja, vaid hageja ajas segi kapteni raportis märgitud UTC ja lennu lähtejaamas kasutatava ajavööndi ajad (mis erinevad 3h).
4.3.3.Seega tõendas kostja, et kokkupõrge leidis aset 10.10.2023 lennu BT497 suunal RiiaDubrovinik ajal, mitte juba Riia lennujaamas, kuivõrd lennuk ei olnud kohustatud läbima Riia lennujaamas läbivaatust. Asjaolu, et lennuk ei pidanud läbima kohustuslikku ülevaatust, tõendas ka see, et, et lennuk väljus Riiast 23 minutit varem. Lisaks oli kapteni raportis kirjas, et linnujäänuseid leiti lennuk nina radoomil pärast lendu BT497.
4.3.4.Maakohus nõustus kostjaga, et kokkupõrge linnuga ja sellest kokkupõrkest tingitud võimalik vigastus, väljub lennuettevõtja tegeliku kontrolli alt. Euroopa Liidu Lennundusohutusameti (EASA) eeskirjade kohaselt pärast lindude kokkupõrget lennukiga on kohustuslik teostada põhjalik tehniline kontroll enne järgmise lennu lubamist. EASA rõhutab, et pärast igasugust lindude kokkupõrget tuleb lennuk maandumise järel põhjalikult üle vaadata.
4.3.5.Eeltoodust tulevalt tuli nimetatud kokkupõrge kvalifitseerida „erakorraliseks asjaoluks“ lennureisijate määruse art 5 lg 3 tähenduses.
4
2-24-116577
4.4.Kostja võttis kasutusele mõistlikud meetmed, et lennutõrget vältida.
4.4.1.Maakohus viitas Euroopa Kohtu 11.06.2020 lahendi C-74/19 p-s 57 toodud seisukohale, mille kohaselt lendu opereeriv lennuettevõtja vabaneb erakorralise asjaolu ilmnemisel hüvitise maksmise kohustusest siis, kui ta suudab tõendada, et ta oli kogu tema käsutuses olevat personali või seadmeid ja rahalisi vahendeid kasutades võtnud olukorrale vastavad meetmed, vältimaks seda, et see asjaolu viiks asjaomase lennu tühistamise või pikaajalise hilinemiseni, nõudmata temalt siiski seda, et ta teeks oma ettevõtte suutlikkuse seisukohast asjakohasel hetkel vastuvõetamatuid ohverdusi.
4.4.2.Hageja hinnangul oleks kostja saanud reisijad lõppsihtkohta transportida 10.10.2023 kell 16.18 väljunud lennuga suunal Dubrovnik-Kopenhaagen-Helsinki-Tallinn, millega oleksid reisijad Tallinna jõudnud 11.10.2023 kell 00.28, või 10.10.2023 kell 15.16 väljunud lennuga suunal Dubrovnik-Ateena-Tallinn, millega oleksid reisijad Tallinna jõudnud 11.10.2023 kell 02.45.
4.4.3.Maakohus ei nõustunud hageja käsitlusega. Selleks, et vabaneda hüvitise maksmise kohustusest, peab lennuettevõtja erakorraliste asjaolude korral tõendama, et neid ei oleks saanud vältida isegi siis, kui lennuettevõtja oleks kasutusele võtnud kõik mõistlikud meetmed. Euroopa Kohus on leidnud, et lennureisijate määruse art 5 lg 3 kohaselt võib seada lennuettevõtjale kohustuse korraldada oma tegevust aegsasti selliselt, et kavandatud lennud toimuksid pärast erakorraliste asjaolude lõppemist, st teatava ajavahemiku jooksul pärast kavandatud väljumisaega. Eelkõige peaks lennuettevõtja nägema ette teatava ajavaru, mis lubaks tal võimaluse korral teostada kogu lennu, kui erakorralised asjaolud on lõppenud. Sellist ajavaru hinnatakse juhtumipõhiselt. Art 5 lg 3 ei saa tõlgendada selliselt, et see paneb kohustuse planeerida mõistliku meetmena üldiselt ja erisusteta minimaalset ajavaru, mida kohaldatakse ühtmoodi kõigi lennuettevõtjate suhtes kõigis olukordades, kus ilmnevad erakorralised asjaolud.
4.4.4.Kostja selgitas, et lennuettevõtjad saavad reisijaid ümber broneerida ainult nendele lendudele, mille puhul eksisteerivad lennuettevõtjate vahel koodijagamise- või interline kokkulepped. Ümberbroneerimine väljapoole neid kokkuleppeid oleks: (i) logistiliselt teostamatu, kuna puudub juurdepääs teiste vedajate broneerimissüsteemidele, ning (ii) õiguslikult ebakindel, sest puudub lepinguline alus pileti ja kulude katmiseks. Vaidlust ei olnud selle üle, et siinsel juhul pakkus kostja reisijale 1 asenduslennuks 10.10.2023 lendu Dubrovnik-Ateena (OU300) kell 16.45 saabumisega Riias kell 19.20 ja 10.10.2023 lendu Ateena-Tallinn (A3 770) kell 23.00 saabumisega Tallinnas kell 02.45+1. Seega pakkus kostja asenduslennuks hageja poolt välja toodud lendu. Tegemist oli Aegean Airlines'i lennuga (kood A3). Seega ei kasutanud kostja asenduslennu pakkumisel üksnes enda lende. Air Balticu veebilehelt nähtuvad kõik lennuettevõtjad, kellega kostjal on koodijagamise kokkulepe. Hageja viidatud lendu suunal Dubrovnik-Kopenhaagen teostas lennuettevõtja (Norwegian Air International), kellega kostjal ei ole koodijagamise-või interline kokkulepet.
4.4.5.Maakohus tuvastas, et 10.10.2023 lennule nr BT498 suunal Dubrovnik-Riia oli broneeritud 113 reisijat, kellest omakorda 106 reisijat lendasid viidatud lennuga. Maakohus tuvastas, et 106 reisijast pidi kostja ümber broneerima 24 reisijat, kuivõrd nad jäid Riias maha oma jätkulennust. Nimetatud raportist nähtub, et kostja on kasutanud ka teisi lennuettevõtjaid ja ka marsruute kui tema enda lennud. Näiteks kostja on kasutanud nii Lufthansa (koodiga LH) kui ka Croatia Ailrline (koodiga OU) lende. Seega asjaolu, et reisijad, kes on oma nõude hagejale loovutanud, paigutati kostja enda asenduslennule, ei tähenda, et kostja ei oleks teiste lennuettevõtjate poole abi saamiseks pöördunud. Siinsel juhul on kostja seda teinud ega ole 5
2-24-116577 piirdunud asenduslennu pakkumisel vaid enda järgmise võimaliku lennuga. Arvestada tuleb siin ka sellega, et asenduslend tuli leida kokku 24 reisijale. Eeltoodust tulenevalt puudus maakohtul alus kahelda, et kostja valis reisijate lõppsihtpunkti transportimiseks kõige kiirema ja reisijaid vähem koormava lennu ehk võttis kõik mõistlikud meetmed lennu pikaajalise hilinemisega kaasnevate tagajärgede leevendamiseks. Apellatsioonkaebus
5.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osas, millega maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda, ning teha selles osas uue otsuse, millega rahuldada hageja esitatud lennuhüvitise nõuded 2000 eurot ja nendega seonduvad kõrvalnõuded, s.o sissenõudmiskulud 200 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 83,41 eurot ning viivisenõue põhivõlalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 09.07.2024 kuni nõude täieliku täitmiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
5.1.Maakohus kohaldas valesti materiaalõiguse norme, hindas ebaõigesti tõendeid ja rikkus oluliselt selgitamis- ja kohtulahendi põhjendamiskohustust ning ei võtnud arvesse Riigikohtu ja ringkonnakohtute praktikat.
5.2.Maakohus järeldas, et linnuga kokkupõrge toimus kapteni raporti järgi 10.10.2023 kell 06.35 UTC, kuigi kapteni raportil puudub märge aasta kohta, sellel on ainult kuupäev ja kellaeg. Hageja seadis tõendi usaldusväärsuse kahtluse alla ja ka kostja väitis, et kapteni raportis esitatud andmed ei ole õiged. Samuti järeldas maakohus, et lennuk ei pidanud läbima kohustuslikku ülevaatust, kuna lennuk väljus Riiast 23 minutit varem, kuid samas viitas, et EASA eeskirjade kohaselt pärast lindude kokkupõrget lennukiga on kohustuslik viia läbi põhjalik tehniline kontroll enne järgmise lennu lubamist. Hagejale jääb arusaamatuks, millisele tõendile tuginevalt jõudis maakohus järeldusele, et lennuk väljus Riiast 23 minutit varem – sellekohast tõendit ei ole esitanud. Hageja esitas tõendina flightradar24.com väljavõtte, et lennuk väljus Riiast 10.10.2023 kell 09.38 (06.38 UTC) ja saabus Dubrovnikusse 23 minutit varem, ning kostja esitas tõendina kapteni raporti, mille järgi toimus linnuga kokkupõrge 10.10.2023 kell 06.35 UTC. Seega toimus kokkupõrge enne lennu väljumist ja lennuk oleks pidanud mitte väljuma või pöörduma tagasi Riiga ning läbima põhjaliku tehnilise kontrolli. Eeltoodust tulenevat hindas maakohus tõendeid ebaõigesti ja lahendist ei nähtu, miks kohus pidas kostja tõendit usaldusväärseks ja hageja tõendeid ei pidanud usaldusväärseteks.
5.3.Maakohus tõlgendas vääralt lennureisijate määruse art 5 lg 3. Maakohus leidis, et lennuettevõtja täitis oma kohustuse, rakendades „mõistlikke meetmeid“, ning aktsepteeris piirangutena ümbersuunamise „logistilist teostamatust“ ja „õiguslikku ebakindlust“ väljaspool koodijagamise ja interline-kokkuleppeid. Maakohus pidas piisavaks, et valiti kiireim ja reisijaid vähim koormav lahendus olemasolevate partnerlussuhete piires. Selline lähenemine erineb oluliselt Tallinna Ringkonnakohtu ja Riigikohtu seisukohtadest tsiviilasjas 2-23-12908, mille kohaselt tuleb „kõiki vajalikke meetmeid“ tõlgendada rangemalt: lennuettevõtja peab proaktiivselt uurima ja pakkuma kõiki võimalikke ümbersuunamisvõimalusi, sh teiste lennuettevõtjatega ja sõltumata alliansist, välja arvatud juhul, kui see tooks kaasa vastuvõetamatuid ohverdusi. Samuti rõhutatakse, et reisijatel ei ole kohustust ise alternatiive otsida ega teavet hankida.
5.4.Euroopa Kohtu järjepidev praktika (nt kohtuasjad C-354/18 ja C-516/23) rõhutab lennuettevõtja kohustust reisijaid teavitada kõigist alternatiivlendudest ja kinnitab reisija õigust mitte ise aktiivselt alternatiive otsida. 6
2-24-116577 Vastustaja seisukoht
6.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
7.Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 järgi osaliselt rahuldada ja maakohtu otsus osaliselt tühistada. Ringkonnakohus saab teha asjas ise uue otsuse, millega rahuldab hagi osaliselt. Maakohtu otsuse osalise tühistamise tõttu tuleb TsMS § 173 lg 3 esimese lause järgi muuta ka menetluskulude jaotust.
8.Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Siinsel juhul vaidlustas hageja maakohtu otsuse osas, millega hagi jäeti rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda (maakohtu otsuse resolutsiooni p-d 2 ja 3). Maakohtu otsust ei ole vaidlustatud ja see on seega TsMS § 456 lg 1, lg 2 p 1 ja lg 4 teise lause järgi jõustunud osas, millega maakohus võttis vastu hageja loobumise põhinõudest 1600 euro ulatuses (reisijate ML, JL ja EP loovutatud hüvitisnõuded).
9.Ringkonnakohus võtab vaidluse lahendamisel aluseks siinse otsuse punktis 4.1. nimetatud ja maakohtu otsusega tuvastatud asjaolud.
10.Hageja heidab apellatsioonkaebuses maakohtule ette tõendite igakülgse, objektiivse ja täieliku hindamise kohustuse rikkumist, kui maakohus jõudis järeldusele, et eelnevat lendu (BT498) teenindav lennuk põrkas kokku linnuga. Ringkonnakohus järeldab sellest, et hageja hinnangul tuvastas maakohus ebaõigesti, et lennukivahetuse põhjustas eelneval lennul toimunud kokkupõrge linnuga. Hageja on esitanud flightradar.com väljavõtte, mille andmetel väljus lennuk Riiast 10.10.2023 kell 06.38 UTC ja saabus Dubrovnikusse 23 minutit enne planeeritud saabumisaega. Kostja esitatud kapteni raporti (dtl 97–98) kohaselt toimus kokkupõrge linnuga kell 06.35. Kapteni raporti kohaselt on lennuki ninalt leitud linnujäänused. Seejuures on kostja selgitanud, et kapteni raportis on kokkupõrke ajaks ekslikult märgitud lennu planeeritud väljumisaeg. Lennuki logi (dtl 108–109) kohaselt on lennuk 10.10.2023 kell 9.30–15.45 läbinud maapealse inspekteerimise seoses lennuki ja linnu kokkupõrkega.
10.1.Hageja hinnangul, kuna kapteni raport ei sisalda aastaarvu, ei ole see linnuga kokkupõrke tuvastamiseks tõendina usaldusväärne, eriti arvestades, et kostja ise on selles möönnud ka kellaaja viga. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Hageja ei ole toonud esile mis tahes asjaolusid, mis viitaksid, et kapteni raport võiks käia mõne muu aasta kui 2023 kohta. Seetõttu peab ringkonnakohus tõendit usaldusväärseks, kuigi sellel puudub aastaarv. Samuti haakub kapteni raport lennuki logiga, mille kohaselt on lennuk pärast Dubrovnikusse saabumist olnud samal päeval maapealses kontrollis, kuna lennuk põrkas kokku linnuga. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus õigesti tuvastanud, et lennuk registreerimismärgiga YLAAS põrkas eelneval lennul nr BT497 kokku linnuga. Lennureisijate määruse art 5 lg 3 järgi ei ole lennuettevõtja kohustatud tasuma art 7 kohast hüvitist, kui ta suudab tõendada, et lend tühistati erakorraliste asjaolude tõttu, mida ei oleks suudetud vältida isegi siis, kui oleks võetud kõik vajalikud meetmed. Apellatsioonkaebuses ei vaidlusta hageja, et kokkupõrge linnuga on käsitatav erakorralise asjaoluna lennureisijate määruse art 5 lg 3 mõttes.
7
2-24-116577
11.Lennureisijate määruse art 5 lg 3 järgi ei ole lennuettevõtja kohustatud tasuma hüvitist, kui ta suudab tõendada, et lend tühistati erakorraliste asjaolude tõttu, mida ei oleks suudetud vältida isegi siis, kui oleks võetud kõik vajalikud meetmed. Seega ühenduse seadusandja mõte ei olnud lennu tühistamise või hilinemise korral reisijatele hüvitise maksmise kohustusest vabastada mitte kõigi erakorraliste asjaolude puhul, vaid üksnes nende, mida ei oleks saanud vältida või ületada isegi siis, kui oleks võetud kõik sobivad meetmed. Lennuettevõte peab tõendama, et isegi kogu tema käsutuses oleva personali või kõigi seadmete ja rahaliste vahendite kasutamisega ei oleks ta oma ettevõtte suutlikkusele asjakohasel hetkel vastuvõetamatute ohverdustega nõustumata saanud ilmselgelt vältida, et need erakorralised asjaolud, millega ta silmitsi seisis, viiksid lennu tühistamiseni (Wallentin-Hermann, C-549/07 p 39-41). Hoolsus, mida nõutakse lennuettevõtjalt selleks, et ta vabaneks hüvitise maksmise kohustusest, eeldab seda, et ta rakendab kõiki tema käsutuses olevaid vahendeid, et tagada teekonna muutmine mõistlikult, rahuldavatel tingimustel ja esimesel võimalusel. Selline hoolsus eeldab mh, et otsitakse teisi otse- või vahemaandumisega lende, mis saabuvad sihtkohta varem kui asjaomase lennuettevõtja järgmine lend (RKTKm 19.11.2025, 2-23117906/34, p 17).
11.1.Ringkonnakohtus vaidlevad pooled eelkõige selle üle, kas kostja oleks pidanud reisijatele asenduslendude otsimisel pakkuma ka nende lennundusettevõtete lendusid, mis ei kuulu kostjaga samasse lennundusallianssi.
11.2.Hageja heidab kostjale ette, et kostja oleks saanud reisijad Tallinnasse transportida 10.10.2023 kell 16.18 väljunud lennuga suunal Dubrovnik-Kopenhaagen-Helsinki-Tallinn, millega oleksid reisijad Tallinna jõudnud 11.10.2023 kell 00.28, või 10.10.2023 kell 15.16 väljunud lennuga suunal Dubrovnik-Ateena-Tallinn (OU300), millega oleksid reisijad Tallinna jõudnud 11.10.2023 kell 02.45 (dtl 237).
11.3.Asja materjalidest nähtuvalt on kostja reisijale 1 pakkunud 10.10.2023 DubrovnikAteena (OU300) ja Ateena-Tallinn (A3 770) asenduslende (dtl 87), seega sama lendu, mille mittepakkumist hageja kostjale ette heidab. Ringkonnakohus leiab, et maakohus jättis õigesti rahuldamata reisija 1 hüvitisnõude, sest kostja võttis erakorralise asjaolu esinemisel kasutusele vajalikud meetmed ja on lennureisijate määruse art 5 lg 3 alusel hüvitise maksmise kohustusest vabanenud.
11.4.Kostja hinnangul on ühtsesse allianssi mittekuuluvate lennundusettevõtete lendudele piletite broneerimine ja reisijatele pakkumine ületamatuid ohverdusi nõudev, mis vabastab kostja hüvitise maksmise kohustusest lennureisijate määruse art 5 lg 3 alusel. Kostja on esile toonud, et samasse lennundusallianssi mittekuuluvate lennundusettevõtete lendude broneerimiseks puudub kostjal lepinguline alus ja tehniline ligipääs, mis võimaldaks kostjal väljastada pileteid, näha selliste lendude saadavust ja teostada broneeringuid ühtse broneerimissüsteemi kaudu. Sellistele lendudele reisijad ümber broneerides peaks kostja toimima nagu tavaline tarbija – esitama iga reisija täielikud isikuandmed, tasuma pileti hinna ettemaksuna ja ootama teise lennuettevõtja broneeringu kinnitust. Nimetatut peab kostja mõistlikult vastuvõetamatuks ohverduseks lennureisijate määruse art 5 lg 3 mõistes. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Esiteks kinnitab alliansivälise konkurendi pakutava lennule broneerimise võimalikkust siinses asjas asjaolu, et reisijale 1 väljastati pilet alternatiivsele Dubrovnik-Ateena-Tallinn lennule. Lennureisijate määruse eesmärk on pakkuda reisijatele võimalikult kiiret toimetamist sihtkohta. Asenduslendusid tuleb pakkuda ka sellistele reisidele, mis toimuvad enne kostja enda uut lendu, millega on võimalik lennureisijate määruse eesmärki täita ja isegi siis, kui konkurent ei kuulu samasse allianssi. Ka kostja väide, et kostja peaks alliansivälistele lendudele broneerimisel toimima nagu tavaline 8
2-24-116577 tarbija, kinnitab, et objektiivselt oli sellistele lendudele broneerimine võimalik. Ka Riigikohus ja Euroopa Kohus on ühemõtteliselt leidnud, et lennureisijate määrusest tuleneva kohustuse täitmisel tuleb lennundusettevõttel pakkuda ka selliste konkurentide lende, mis ei kuulu samasse allianssi (RKTKo 19.11.2025, 2-23-117906, p 17, EKo 11.06.2020, C.74/19, LE v Transportes Aéreos Portugueses SA).
12.Eelnevast tulenevalt leiab ringkonnakohus, et maakohus jättis hagi osaliselt rahuldamata põhjendamatult. Ringkonnakohus teeb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel uue otsuse, millega rahuldab hagi osaliselt.
12.1.Lennureisijate määruse artikleid 5, 6 ja 7 tuleb tõlgendada nii, et hüvitise saamise õiguse kohaldamise eesmärki arvestades võib hilinenud lendude reisijaid võrdsustada tühistatud lendude reisijatega. Seega võivad reisijad tugineda õigusele saada hüvitist, mis on ette nähtud lennureisijate määruse artiklis 7, kui hilinenud lennu tõttu reisijad kaotavad kolm tundi või rohkem (EKo 19.11.2009, C-402/07 ja C-432/07, Christopher Sturgeon, Gabriel Sturgeon, Alana Sturgeon v Condor Flugdienst GmbH, ja Stefan Böck, Cornelia Lepuschitz v Air France SA, p 61).
12.2.Lennureisijate määruse artikli 7 lg 1 punkti b kohaselt on kõikide üle 1500 kilomeetri pikkuste ühendusesiseste lendude üle kolme tunni hilinemise reisijatel õigus hüvitisele 400 euro ulatuses. Viidatud artikli lg 4 kohaselt mõõdetakse vahemaid vahemaa mõõtmise suurringjoone meetodil. Lennu Dubrovnik-Riia-Tallinn vahemaa on 1929 km.
12.3.Kuigi kokkupõrge linnuga on mõistetav erakorralise asjaoluna, ei ole kostja siiski kasutusele võtnud reisijate 2–5 osas vajalikke meetmeid, mistõttu on nendel reisijatel õigus lennuhüvitisele igaühel 400 euro ulatuses, s.o kokku 1600 eurot. Vastava hüvitisenõude on reisijad 2–5 loovutanud hagejale. Ringkonnakohus rahuldab hageja põhinõude 1600 euro ulatuses.
13.VÕS § 101 lg 1 p 1 ja VÕS § 108 lg 1 sätestavad, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni (VÕS § 113 lg 1 ls 1). Viivise määraks loetakse VÕS §-is 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas (VÕS § 113 lg 1 ls 2).
13.1.VÕS § 113 lg 2 kohaselt, kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, arvestatakse kahju hüvitamise nõude puhul viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Hageja põhjendatud põhinõue on 1600 eurot (4 x 400). Hagejal on õigus VÕS § 113 lg 2 alusel arvestada viivist alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest 02.05.2024 kuni hagiavalduse esitamiseni 08.07.2024. Seega on hageja viivisenõue põhjendatud kogusummas 37,07 eurot.
13.2.Hageja palub edasiulatuvalt mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis protsendina VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 09.07.2024 kuni kohtuotsuse tegemiseni kindla summana ning kuni kohustuse kohase täitmiseni. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja 9
2-24-116577 edasi protsendina põhinõudest. Hageja palub kostjalt välja mõista ka viivis, mis ei olnud hagi esitamise seisuga veel sissenõutavaks muutunud, kuni võlgnevuse tasumiseni. Kohus rahuldab selle nõude.
13.3.Kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot (VÕS § 1131 lg 1). Hageja palub kostjalt välja mõista igale reisijale sissenõudmiskulu 40 eurot. Kuna hageja nõue on põhjendatud osaliselt (1600 eurot), on põhjendatud sissenõudekulu suuruseks 160 eurot (4 x 40). Kohus rahuldab hageja nõude 160 euro ulatuses. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
14.TsMS § 173 lg 3 kohaselt tuleb ringkonnakohtul maakohtu otsuse tühistamisel muuta vastavalt menetluskulude jaotust.
15.Hageja esitas hagiavalduses põhinõude 3920 eurot (3600+320). Hageja loobus põhinõudest 1720 eurot (1600+120). Ringkonnakohus rahuldas hageja põhinõude 1760 eurot (1600+160).
16.Ringkonnakohus leiab, et esmalt tuleb menetluskulude jaotamisel arvesse võtta, et hageja loobus osaliselt hagist. TsMS § 168 lg 4 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Asja materjalidest nähtuvalt ei loobunud hageja nõudest osaliselt seetõttu, et kostja oleks nõuded osaliselt rahuldanud. Seega peaksid menetluskulud hagist loobutud osas jääma TsMS § 168 lg 4 alusel hageja kanda. Kuivõrd siinses asjas on hagist loobumise ja nõude rahuldamata jätmise ulatus samas suurusjärgus hagi rahuldamise ulatusega, siis on ringkonnakohtu hinnangul õiglane ja põhjendatud jätta kõik menetluskulud TsMS § 163 lg 1 kolmanda alternatiivi alusel täielikult poolte endi kanda.
17.TsMS ei näe ette võimalust jaotada menetluskulusid poolte vahel kaebuse rahuldamise ulatusest lähtudes. Ka sel juhul tuleb lähtuda TsMS §-st 163 (RKTKo 27.03.2017, 3-2-1-1817, p 18). Neil kaalutlustel jaotab ringkonnakohus apellatsioonimenetluse kulud samas suhtes.
18.Menetluskulude jaotusest tulenevalt puudub vajadus menetluskulusid rahaliselt kindlaks määrata.
19.Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).
(allkirjastatud digitaalselt)
10
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.