7.Lugeda Marko Kangurilt Swedbank P&C Insurance AS-i kasuks väljamõistmisele kuuluvaks menetluskuluks 346,39 eurot.
8.Teha menetluskulude osas tasaarvestus ja mõista Swedbank P&C Insurance AS-lt Marko Kanguri kasuks välja menetluskulu 1637,61 eurot (1984 eurot - 346,39 eurot).
9.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude tasumiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud
ulatuses.
10.Toimetada otsus kätte pooltele. Apellatsioonkaebuse esitamine Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 632 lg 1, § 633 lg 7). Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse (TsMS § 187 lg 6). Hageja nõue ja põhjendused
1.Marko Kangur (edaspidi: hageja või kindlustusvõtja) esitas 19.10.2017 Tartu Maakohtule hagi Swedbank P&C Insurance AS-i (edaspidi: kostja või kindlustusandja) vastu kindlustushüvitise 25 500,34 euro, kahjuhüvitise 2160 euro ja viivise 2887,78 euro väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt poolte vahel on sõlmitud kodukindlustuse leping ning XX.XX.XXXX on väljastatud kodukindlustuse poliis nr XXX, mille kohaselt kindlustussummaks on ehitise kindlustusväärtus ja kindlustuskohaks XXX . 3.07.2016 toimus kahjujuhtum: tormi käigus kukkus puu vastu maja katust, mille tagajärjel said kannatada maja katus, sein, välisuks, siseviimistlus jne. Hageja andis kostjale kahjujuhtumist teada ning kostja registreeris kahjujuhtumi. Hageja tellis Tartu Katuseehitus OÜ-lt taastamistööde kalkulatsiooni. Tartu Katuseehitus OÜ on sama ettevõte, kes hoone ehitas. Kalkulatsiooni kohaselt oleks taastamistööde maksumus 25 682,38 eurot km-ga ilma siseviimistluse ja seinakonstruktsioonide taastamiseta. Kostja ei nõustunud kalkulatsioonis toodud kahjusummaga ning saatis kahju hindama endapoolse hindaja OÜ-st Ajaver. 2.08.2016 edastas kostja OÜ Ajaver kalkulatsiooni katusele ning 15.08.2016 OÜ Ajaver kalkulatsiooni seinale. OÜ Ajaver hindas taastamistööde maksumuseks 18 383,00 eurot ilma siseviimistluse ja seinakonstruktsioonide taastamiseta. Kostja nõustus andma garantiikirja Ajaver OÜ poolt antud hinna ulatuses. Tartu Katuseehitus OÜ ei olnud nõus hinda sellises ulatuses alandama. Hageja tegi kostjale ettepaneku tellida erapooletu ekspertiis või et kostja hüvitab kahju rahaliselt ning hageja taastab kõik kahjud. Seejärel muutis kostja oma meelt ning saatis kahjusid hindama omapoolse eksperdi. 14.09.2016 saabus kostja poolt tellitud ekspertiisi vastus, milles hinnati taastamismaksumuseks 3377,44 eurot. 20.09.2016 tegi kostja hüvitisotsuse, millega otsustasti hüvitada kahjud kokku summas 4292,24 eurot. Hüvitisotsuses toodud summa koosneb: kahjustada saanud koduse vara maksumusest summas 274,00 eurot, murdunud puu utiliseerimise ning kahjustunud katusepleki ajutise kinnitamise maksumusest summas 640,80 eurot ning hoone taastamiseks mõeldud kuludest summas 3377,44 eurot. Hageja ei nõustunud hüvitisotsusega osas, mis puudutab hoone taastamiseks mõeldud kulusid summas 3377,44 eurot ning saatis 14.10.2016 kostjale teate, milles juhtis tähelepanu olulisematele auditis esinevatele valeväidetele, puudustele ning vasturääkivustele. 2.11.2016 vastuses jäi kostja oma otsuse juurde. Hageja tellis riiklikult eksperdilt Ülo Lainsalu-lt OÜ-st Ehitusekspert ehitise erakorralise auditi. Ülo Lainsalu poolt koostatud ekspertiisi tulemusel on ekspert hinnanud kahjude likvideerimise summaks 28 878,00 eurot, mis jääb samasse suurusjärku kahe esimese hinnanguga. Hageja tasus auditi koostamise eest 2160 eurot.
Kostja seisukoht
2.Vastuses hagile palub kostja jätta hagi rahuldamata. Pooled vaidlevad selle üle, kas deklareeritud kahju on põhjustatud puu kukkumisest majale. Hageja tellitud ekspertiisi puhul on lähtutud eeldusest, et kõik kahjustused olid tingitud puu kukkumisest majale. Kostja audit on leidnud, et suur osa kahjusid on puuduliku ehitustöö tulemus eramu ehitamisel. Lisaks on kostja lähtunud olemasolevate materjalide taaskasutamise võimalusest, mida hageja võimalikuks ei ole pidanud. Lõplikes seisukohtades kostja märgib, et pooled on üksmeelel kahjude osas, mis puudutavad äärekive, välisvalgustust, välisust ning köögi kahju, kuid hindade osas ei ole erimeelsuste tõttu kokkuleppele jõutud. Kostja nõustub hagejale täiendavalt hüvitama köögi parandamisega seotud kulud (20 eur/m2 kokku 880 eurot + montaaž summas 261,60 eurot (sh km)) kokku summas 1141,60 eurot. Samuti on kostja nõus juurde tasuma katuse parandustööd vastavalt Tartu Katuseehitus OÜ kalkulatsioonile, millest on maha arvatud ehitustööde maksumus summas 1851,98 eurot (sh KM), sest need sisalduvad juba välja makstud hüvitise summas (kalkulatsiooni tööde tabel jrk 1-38, 691,75 eurot + 561,40 eurot + 290,17 eurot + km). Katuse eest kuulub väljamaksmisele 10 236,44 eurot (12 088,42 eurot - (1543,32 eurot + km 308,66 eurot)). Täiendavalt on kostja nõus hüvitama seega 11 378,04 eurot (1141,60 eurot + 10236,44 eurot). Kokku teeks see hüvitise summaks 14 755,48 eurot, sh juba tasutud 3377,44 eurot. Ülejäänud hageja poolt nõutud tööde ja kulude hüvitamisega kostja ei nõustu ning palub vastavas osas jätta hagi rahuldamata.
KOHTU SEISUKOHT
3.Hageja on esitanud kostja vastu kindlustuslepingust tuleneva kohustuse täitmise, kahju hüvitamise ning viivise nõude. VÕS § 422 lg 1 kohaselt kindlustuslepinguga kohustub üks isik (kindlustusandja) kindlustusjuhtumi toimumisel hüvitama kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju või maksma kokkulepitud rahasumma ühekordselt või osadena või täitma lepingu muul kokkulepitud viisil (kindlustusandja täitmise kohustus). Teine isik (kindlustusvõtja) kohustub tasuma kindlustusandjale kindlustusmakseid. Vaidlus puudub selles, et hageja kindlustusvõtjana on täitnud omapoolse kindlustusmaksete tasumise kohustuse. 3.07.2016 toimus kindlustusjuhtum, mille tingis puu kukkumine hageja majale. Kostja kindlustusandjana on hagejale hüvitanud kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju summas 4292,24 eurot (sh kahjustada saanud koduse vara maksumus 274,00 eurot, murdunud puu utiliseerimise ning kahjustunud katusepleki ajutise kinnitamise maksumus 640,80 eurot ning hoone taastamiseks mõeldud kulud 3377,44 eurot vastavalt ekspertide Gery Einbergi ja Peeter Pargi auditile.
4.Pooled vaidlevad hoone taastamise kulude suuruse üle. Pooled vaidlevad nii selle üle, millised kahjustused puu kukkumise tagajärjel majale tekkisid ning millised on nende kahjustuste kõrvaldamiseks vajalikud kulutused. Hageja nõuab kostjalt hoone taastamise kulude hüvitamist täiendavalt summas 25 500,34 eurot vastavalt eksperdi Ülo Lainsalu auditile (kd I tl 96-127). Kostja on menetluse käigus osaliselt täiendavate kulude hüvitamisega nõustunud. Kokku on kostja nõus täiendavalt hagejale hüvitama 11 378,04 eurot, sh köögi parandamisega seotud kulud 1141,60 eurot ning katuse parandustööd täiendavalt summas 10 236,44 eurot. Kostja lõplike seisukohtade kohaselt on pooled üksmeelel kahjude osas, mis puudutavad äärekive, välisvalgustust, välisust ning köögi kahju. Pooled vaidlevad üksnes kahjustuste parandamise maksumuse üle.
5.Katuse osas menetluse käigus pooled vaidlesid selle üle, kas katus ja vihmasüsteem tuleb tervikuna välja vahetada või mitte. Kostja on nõustunud katuse parandustööde hüvitamisega
vastavalt Tartu Katuseehitus OÜ Kalkulatsioonile, mis näeb ette katuse ja vihmasüsteemi tervikuna väljavahetamise. Kohus asub seisukohale, et ka katuse osas pooled vaidlevad üksnes kahjustuste parandamise maksumuse üle.
6.Välisseina osas vaidlus puudub selles, et kahjustada on saanud maja küljefassaadi laudis. Peeter Pargi auditi kohaselt erinevalt eramu küljefassaadi vertikaalsest laudisest vajab küljefassaadi horisontaalne laudis, mis asub katuse piirkonnas lisakinnitamist. Lauad on otstest lahti ning tuleb uuesti kinnitada ja horisontaalses osas üle värvida. Tööde teostamiseks on vajalik paigaldada tellingud (auditi lk 9). Ülo Lainsalu auditi kohaselt vigastada on saanud (murdunud) hoone otsaviilu üks laud ja osa laudisest on aluse küljest tulnud lahti (auditi lk 9, kd I tl 104). Kostja leiab, et muud maja välisseina kahjutused ei ole tekkinud kindlustusjuhtumi tagajärjel, vaid on ebakvaliteetse ehitustöö tulemus.
7.Peeter Pargi auditi kohaselt külje- ja esifassaadi laudis kahjustusi ei ole saanud (fotod 2, 3, 5 kd I tl 35,37). Laudade vahel puuduvad vahed ja laudis ei ole pragunenud. Fotol 2 on näha üks laudise nurk, mis on roovi küljest lahti. Auditis on märgitud, et eramu omaniku info järgi toimus teise korruse nurgapoolses toas seina nihkumine (fotod 11, 12, kd I tl 42,43). Laserniveliisirga mõõtmise tulemusel on 2,7 meetrise toa kõrguse kohta seina alumine osa vertikaalsuunaline hälve ≈15 mm. Seinakahjustused (praod) nurga piirkonnas puuduvad (auditi lk 6). Puu kukkumise tagajärjel ei ole küljefassaadi laudis kannatada saanud, vertikaalsete laudade vahel puuduvad vahed ning lauad on roovituse küljes kinni. Räästakasti piirkonnas oleva horisontaallaudise otsad on roovituse küljest osaliselt lahti. Eksperdi hinnangul on horisontaalne laudis tulnud lahti pigem selle tõttu, et on halvasti kinnitatud, sest eramu vastasküljel, mis tormikahjustusi ei saanud on lahti tulnud laudasid samas seinaosas massiliselt (fotod 21, 22, kd I tl 49, 50). Ka ei ole elamu pööningul, kahe välisseina nurgas näha konstruktiivseid kahjustusi (fotod 7, 25, kd I tl 39, 52) (auditi lk 8-9).Ekspert juhib tähelepanu, et eramu välissein on konstruktiivselt valesti ehitatud. Välisseina tuuletõkke kihis on kasutatud selleks sobimatut OSB plaati ning need on paigaldatud valesti, samuti välisseina laudise taga puudub tuulutus (auditi lk 9). Arvestades puu langemist, katuse ja räästakahjustusi, sarika ning pööningul nähaoleva välisseina nurga olukorda, teise korruse kaldus toaseinas puuduvaid pragusid, kööginurga krohvi pudenemist ning aknapõsel kipsplaadi kruvide väljatulekut ei olnud langeva puu löök selline, mis oleks põhjustanud välisseina kandekonstruktsiooni konstruktiivselt ohtlike kahjustusi. Eksperdi hinnangul langes puu vastu katust ning allavajudes muljus sisse katusepleki ja selle käigus purustas osaliselt tuulekasti laudise. Teise korruse toa seina kõverus on pigem mittekvaliteetse ehitustöö tulemus. Eelkirjeldatust tulenevalt puudub vajadus seinte avamiseks, soojustuse‐, roovituse‐, OSB‐ ja voodrilaua asendamiseks. Isegi kui puu kukkumisel oleks välisseina kandekonstruktsioon oleks viga saanud, puudub vajadus uue välisseina soojustuse paigaldamiseks, sest tegemist on rull või matt villaga, mille saab ära võtta ja tagasi panna. Lisaks nähtub remondikalkulatsioonidest, et neis ei ole ettenähtud seinakarkassi paranduse, sirgestamise, loodimise vms seotud töid(auditi lk 9).
8.Ülo Lainsalu auditi kohaselt vastavalt eramu ehitusprojektile ja tavapärasele tehnilisele lahendusele on katusekonstruktsioon hoone välisseintega ühendatud. Seetõttu puu kukkumine avaldas mõju lisaks hoone katusele ka tema välisseintele ja seda eriti eramu kahjustunud nurgatsoonis, kus hoone sees on vertikaalne pragu köögis seinte nurgasõlmes ning praod seinu katvate kipsplaatide liitekohtades. Hoone otsaseinas oleva sisemisi aknapõski katvast viimistletud kipsplaadist tungisid tekkinud deformatsioonidest tingituna välja kipsplaadi kinnituskruvid. Samas kohas teisel korrusel ehk nurgapoolses toas on välisseinal vertikaalsuunaline deformatsioon ehk hälve 15 mm. Seina nurgas on liitesõlmes vertikaalne pragu ja praod on ka seina katvate kipsplaatide ühenduskohtades. Kuna esimesel korrusel köögi nurgas, ehk kohas, kus puu kukkus hoone katusele, oli tunda jahedat õhku, siis teostati
kohtülevaatusel välisseina sisepinna temperatuuri mõõtmine (väline õhutemperatuur oli mõõtmise ajal -3 °C), mille puhul tulemused olid järgmised: temperatuur hoone nurgas (köögis), kus on vertikaalne pragu 15,4 °C; temperatuur välisseinal hoone nurgast mõnevõrra eemal 20,1 °C. Seinapinna temperatuuri mõõtmist teostati kontaktivaba termomeetri RAYNGER ST abil. Välisseina sisepinna temperatuur ei tohi langeda alla 16 °C. Kuna mõõtmised näitasid punkttemperatuuride suurt erinevust ruumi nurgas ja seina teises piirkonnas, siis näitab see seda, et kahjustunud kohas ja selle lähipiirkonnas on toimunud seina puidust kandekonstruktsiooni deformatsioonid koos sealoleva soojustusvilla õhupidavuse halvenemisega ehk seinas on tekkinud külmasillad (auditi lk 8, kd I tl 103).
9.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 esimese lause kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Seega pidi hageja tõendama, et puu kukkumise tagajärjel välisseina konstruktsioon liikus, mistõttu tekkisid seintes praod ning külmasillad. Lisaks ekspertide audititele on kohtule esitatud Peeter Pargi kirjalikud kommentaarid hageja auditi kohta (kd I tl 191-194), Peeter Pargi täiendavad vastused seonduvalt kindlustusjuhtumiga (kd II tl 28-30). 20.09.2018 kohtuistungil kuulas kohus vande all ära tunnistajad Priit Käbliku ja Jüri Lokko ning eksperdid Ülo Lainsalu ja Peeter Pargi. Mõlemad eksperdid on tuvastanud teise korruse nurgapooses toas välisseina hälbe (15 mm). Tuginedes Peeter Pargi auditile kostja leiab, et tegemist on mittekvaliteetse ehitustöö tulemusega. Hageja, tuginedes Ülo Lainsalu auditile, on seisukohal, et teise korruse nurgapoolse toa seina nihkumine toimus puu kukkumise tagajärjel ning et seina deformeerumist kinnitavad hoone sees ilmnenud praod ning külmasildade teke seinas.
10.Kohus käsitleb esmalt hageja väidet külmasildade tekke kohta. Auditis Ülo Lainsalu märgib, et kasutas külmasildade tuvastamiseks kontaktivaba termomeetrit. Peeter Pargi vande all antud ütluste kohaselt külmasilla mõõtmiseks kasutatakse termograafiat. Lainsalu tuvastas külmasilla pinnatemperatuurimõõtjaga, millega ei mõõdeta külmasilda. Nende seadmete tööpõhimõtted on erinevad. Kahe kiirega seade mõõdab temperatuuri kiirte vahelt ja arvutab keskmise. Pinna temperatuuri mõõdetakse 20 cm kauguselt. Lainsalu ekspertiisifoto nr 32 (kd I tl 124-125). Mõõtes pinnatemperatuurimõõtjaga, ei ole võimalik külmasilda tuvastada juba seepärast, et mõõtekaugusest sõltub temperatuurinäit. Foto 32 – üks kiire täpp roosetevaba terase peal ja teine kipsplaadi peal, erinevad materjalid (kd II tl 59 pöördel). Neile Peeter Pargi ütlustele tuginedes kostja leiab, et Ülo Lainsalu ei ole külmasildasid korrektselt tuvastanud. Lõplikes seisukohtades on hageja selgitanud, et ekspert kasutas ühe kiirega mõõtevahendit. Peeter Park on lasknud end eksitada fotol olevast valgusefektist. Mõõtmisi ei teostatud selliselt, et asetas ühe kiire roostevabast terasest pinnale ning teise kipsplaadile (kd II tl 82). Kohus leiab, et Peeter Pargi ütlused seavad kahtluse alla Ülo Lainsalu kasutatud seadme ja metoodika külmasildade tuvastamisel. Kohtu hinnangul ei ole Ülo Lainsalu püstitatud kahtlusi kõrvaldanud ja seda pole hageja teinud ka hageja oma hilisemas menetlusdokumendis. Eeltoodut arvestades kohus leiab, et külmasildade tekkimine ei ole tõendatud. Lisaks puudub vaidlus selles, et maja ehitus oli mitmeid aastaid olnud pooleli, teisel korrusel ei olnud põrandat all (kd II tl 59). Kohus nõustub kostjaga, et teise korruse temperatuur ei saanud olla sama, mis esimese korruse eluruumides.
11.Eksperdi Ülo Lainsalu vande all antud ütluste kohaselt mõjutas löök lisaks katusele ka seinu. Löögi mõju oli näha köögis esimesel korrusel, kus olid praod kipsiga kaetud seinas, mis deformatsioone eriti ei kannata, kruvid olid tulnud akende põski katvatelt kipsielementidelt välja ja lisaks köögiaken ei käinud, oli vaja reguleerida, tihendada aknaümbrused. Kahjustada oli saanud välisuks, ei tahtnud korralikult liikuda, oli vertikaal-horisontaalsuunas väljas, mida on ka Peeter Park märkinud. Sein oli saanud jõudu, mille tulemusena deformeerunud, seetõttu
on tekkinud praod, mis olid hoone sees näha (kd II tl 58). Selline löök peale kukkunud puuga tekitab deformatsiooni. Hoone tervik, seinad, laed, uksed, aknad moodustavad terviku. Kui mitteettenähtud jõud mõjub, siis mõju kandub edasi ja see on põhjuseks, miks on tekkinud praod ja miks on vaja lahti võtta hoone kaks ristuvat seina ja tugevdada kahjustused, mis seal ilmselgelt on. Selline kõva pauk, mis hoone nurgale tuli, siis selle mõju on läinud edasi maja seintele. Vaja seinad lahti võtta ja vaadata ära kui kaugele kahjustus on läinud, mis avaldub karkassi sõlmedes. Vaja kinnitada uuesti, tagada vertikaalsus, panna soojustus tagasi. Mõlemal eksperdil on teisel korrusel tehtud fotod, kust näha, et teise korruse seinas on praod ja mitte ainult nurga kohas vaid ka hoone keskele poole tulles on mõjud näha, praod kipsplaatide vahel, mis sumbuvad nurgast vasakule garaaži poole, maja taha. /.../ Tuleb välisseinad lahti võtta ja vaadata, mis seal nihkunud on, nihkumise resultaat on tekkinud praod (kd II tl 58 pöördel).
12.Hageja väite osas, et sarikas sai liikuda üksnes seinaga koos, selgitab Peeter Park kirjalikes vastustes (kd II tl 28) et ristsarikatega kinnitatakse puitlaudis ja laudise külge kruvitakse katuseplekk. Puu kukkus vastu katuse nurka ja lükkas pleki all olevat lauda (roovitus) ja sarikas lükkus natuke paigast ära ehk ülemine ots pöördus sisse poole. Nurga liikumist see kaasa ei toonud. Kui maja nurk oleks liikunud, oleks pidanud laudis mõranema, vahed tekkima vms (kd II tl 28). Teisi maja nurkasid ei kontrollitud (kd II tl 29). Kirjalikes vastustes (kd II tl 28) ekspert Peeter Park jäi seisukohale, et teise korruse seinas mõra ei olnud ning tegemist on valgusefektiga.
13.Eksperdi Peeter Pargi kohtuistungil vande all antud ütluste kohaselt OSB plaadi vale kasutuse tõttu oli nurk, kuhu puu langes tugevam, jäigem ja võimalikke kahjustusi tegi see väiksemaks. Sarikas võis puu kukkumise tulemusena paigast nihkuda, sest ei olnud vastavalt ehitusnormidele kinnitatud. Otsasarika pöördumine sai toimuda ainult tänu sellele, et oli kinnitatud ehitusnormidele mittevastava metalllindiga ja mitte nurgikuga. Kui sarika nihkumine oleks kaasa toonud maja nurga liikumise, oleks laudis pidanud nähtavalt mõranema, oleks pidanud olema nähtav liikumine. Seda ei olnud. Sellist kahjustust, nagu Lainsalu väidab, ei saanud üldse tekkida, sest puu libises maha, muljus ainult plekki katuse äärest. OSB plaat hoidis seda nurka kinni. Mingit nihkumist ei saanud toimuda. Kui sarikas oleks olnud tugevalt kinnitatud, ei oleks saanud ka see nihkuda (kd II tl 59). Praegu ka sarikas fikseeritud, aga ei ole kinnitatud vastavalt normidele, nurgikuga. Pleki alusroovitus purunes ja võttis nurgast jõu maha. Otsasein ei saanud puruneda, puu läks sellest mööda. Plekialusroovitus maandas pinge, jõu ja plekk suunas puu mööda (kd II tl 59 pöördel. Seinapindadel teisel korrusel pragusid ei mäleta (kd II tl 59 pöördel).
14.Tunnistaja Priit Käbliku sõnul ta teab, milline oli maja enne ja pärast tormi. Priit Käbliku vande all antud ütluste kohaselt käis ta hageja juures 2-3 päeva pärast kahjujuhtumit. Muu hulgas teisel korrusel kipsplaatide liitekohtades olid mõrad, mida enne ei olnud. Fotol nr 9 (kd I tl 40) nähtav must joon on mõra. Enne olid kipsplaadid koos. Pärast puu kukkumist tekkinud 3-4 mm vahe kipsplaatidel. Näha, et liikumine on toimunud. Ülejäänud maja nurgad on sirged. Ülemine nurk on seespool kui alumine, sein on 15 mm nihkunud sissepoole (kd II tl 54 pöördel). Jüri Lokko (Tartu Katuseehituse omanik, juhataja, ehitas ka hageja majale katuse) vande all antud ütluste kohaselt ta käis pärast kahjujuhtumit mõni päev hiljem kohal. Maja oli saanud nii suure löögi, et nurk oli nihkesse läinud. Köögi nurgas oli mõra, nurgas kuhu puu oli kukkunud. Teisel korrusel oli mõra. Mõra läbi kahe korruse (kd II tl 55 pöördel). Hinnates eeltoodud tõendeid kogumis, ei ole kohtu hinnangul tõendatud, et maja nurk puu kukkumise tagajärjel liikus. Kohus ei pea võimalikuks arvestada tunnistajate ütlusi osas, milles nad väidavad, et puu kukkumise tagajärjel oli nurk / sein nihkesse läinud. Asjaoludest ei nähtu, et tunnistajad oleksid enne puu kukkumist majale tuvastanud, et hälve puudus. Mõõtmistulemusi olukorra kohta enne puu kukkumist majale kohtule esitatud ei ole. Eksperdid
Ülo Lainsalu ja Peeter Park on hälbe võimalike põhjuste osas erinevatel seisukohtadel. Võrdväärsete eksperdiarvamuste puhul, kui asjaolu kohta muid tõendeid ei ole, tulevad kohaldamisele tõendamiskoormuse jagamise reeglid (V. Kõve jt. Tsiviilkohtumenetluse seadustik I. Komm vlj. Tallinn 2017, lk 1538-39). Kohus ei nõustu hageja seisukohaga, nagu oleks Peeter Pargi koostatud audit puudulik või mitte piisavalt põhjalik. Peeter Pargi auditit ei muuda kohtu arvates ebausaldusväärsemaks mh asjaolu, et, erinevalt Ülo Lainsalust, teostas Peeter Park ekspertiisi omamata kahjustada saanud hoone ehitusprojekti. Peeter Pargi ja tunnistaja Priit Käbliku ütlused on vastuolus osas, kas ekspert pidi vajadusel projekti ise küsima või oli kokkulepe, et projekt saadetakse talle järgi. Peeter Park pidas kahjusid arvestades võimalikuks koostada auditi ilma projektita (kd II tl 55, 59-60). Asja materjalidest nähtub, et kumbki ekspert sündmuskohal konstruktsioone täiendavalt ei avanud (Ülo Lainsalu ütlused kd II tl 58 pöördel). Puuduvad andmed selle kohta, et teisi hoone nurkasid oleks mõõdetud. Audititest ega ekspertide ütlustest seda ei nähtu. Seega ei saa väita, et viltu oli ainult puu kukkumise nurka jääv hoone nurk. Peeter Pargi ütluste kohaselt teisi maja nurkasid ei kontrollitud (kd II tl 29).
15.Hageja lõplikes seisukohtades väidab, et sarikad ei olnud kinnitatud üksnes montaažilindiga, vaid ka naeltega. Montaažilint oli üksnes abivahend sarikate paigaldamisel ja need on lihtsalt jäänud eemaldamata. Hageja esitas selle kohta ka fotod (kd II tl 81, 86, 88). Samuti juhib hageja tähelepanu, et sarika ja seina liitekoht on terve, ning esitas kas selle kohta foto (kd II tl 81, 87). Nimetatud tõendite osas kohus leiab, et need on esitatud hilinenult (TsMS § 329 lg 1, § 330 lg 1, § 331) ja kohus jätab need tähelepanuta.
16.Lisaks hindab kohus siseveendumusele tuginedes, ehitusvaldkonnas isiklikke kogemusi (ehitanud kaks maja) ning kahju kohta toimikus olevaid fotosid arvestades eksperdi Peeter Pargi seisukohta puu kukkumise võimalikest tagajärgedest eluliselt usutavamaks. Toimikus olevatelt fotodelt on näha puu kukkumise asukoht ja katuse äärele tekitatud kahjustused, laudisele tekkinud kahjustused, sarika kinnituskohad. Kohus leiab, et katuse sarikate (sarika vermide) ebapiisav kinnitus sarika vööle on tinginud sarikate ja katuse roovituse nihkumise. Toaseina nihkumine 15 mm so 1,5 cm, mida väidavad tunnistajad Jüri Lokko ja Priit Käblik on lihtsalt seina viltu ehitamise tagajärg (vt foto nr 43 tl 35 I kd) ja seda kinnitab ka ekspert Peeter Pargi arvamus koos fotodega. Fotolt on näha ja kohtu siseveendumuse kohaselt pole eluliselt usutav kogu seina liikumine 1, 5 cm võrra eemale. Teine korrus on hagejal lõpuni välja ehitamata. Väidetavalt teise korruse seinas ilmnenud pragude osas märgib kohus järgmist. Peeter Pargi auditis olevalt fotolt nr 11 (auditi lk 8) pragusid teise korruse seinas ei nähtu. Ka kirjalikes seisukohtades ja vande all antud ütlustes jäi ekspert seisukohale, et pragusid seinas ei olnud / ei mäleta. Ülo Lainsalu auditi fotolt nr 36 kohus samuti pragusid ei näe. Hiljem hageja poolt esitatud fotol (kd II tl 9) on seinas pragu siiski näha. Samuti kinnitavad tunnistajad Priit Käblik ja Jüri Lokko vande all antud ütlustes, et ka teisel korrusel oli seinas mõra. Asjaolu, et mõra võis olla ka teise korruse seinas, ei anna kohtu arvates alust asuda seisukohale, et see oli tekkinud seina nihkumise tagajärjel. Teisel korrusel mõra parandamise kulutuste hüvitamist hageja ei nõua. Eeltoodud põhjendustel kohus leiab, et muude välisseina kahjustuste, peale küljefassaadi laudise kahjustuste, tekkimine kindlustusjuhtumi tagajärjel ei ole tõendatud.
17.Hageja taotleb katuse parandustööde hüvitamist vastavalt Ülo Lainsalu auditi juurde kuuluvale ehitustööde eelarvele (kd I tl 91-95), mille kohaselt on katuse parandustööde kulud kokku 14 632,20 eurot (sh käibemaks). Eelarve kohaselt materjalile kulus 4583,91 eurot, masinatele 476,10 eurot, töötasuks 7133,49 eurot (summad ilma käibemaksuta). Kostja on nõustunud katuse parandustööd hüvitama vastavalt Tartu Katuseehitus OÜ kalkulatsioonile (kd I tl 15-16),
millest nähtuvalt katuse taastamise maksumus oli kokku 12 088,42 eurot (sh käibemaks). Tartu Katuseehitus OÜ kalkulatsiooni kohaselt tööde kulu oli kokku 5612,20 eurot, materjalid kokku 3886,48 eurot, muud kulud kokku 575 (tõstuk, tõstetööd, transport) (summad ilma käibemaksuta). Ekspertide Gery Einbergi ja Peeter Pargi auditile vastavalt on kostja katuse parandustööd hüvitanud summas 1851,98 eurot (sh käibemaks) (Jrk nr-d 1-38, kd I tl 53-54). Eeltoodut arvestades on kostja nõus hüvitama hagejale katuse parandustööd täiendavalt summas 10 236,44 eurot (12 088,42 eurot - 1851,98 eurot).
18.Asjas on täiendavalt esitatud OÜ Ajaver remondikalkulatsioon katusele (kd I tl 17), mille kohaselt tööde maksumus oli kokku 10 357 eurot. Arvestades asjas esitatud erinevaid hinnakalkulatsioone, peab kohus põhjendatuks hüvitada vastavalt Tartu Katuseehitus OÜ kalkulatsioonile, millega ka kostja on nõustunud, ning mõista kostjalt hageja kasuks täiendavalt katuse parandustööde katteks välja 10 236,44 eurot. Kohus ei pea katuse parandustööde maksumuse hüvitamist põhjendatuks vastavalt hageja tellitud auditi juurde kuuluvale eelarvele, kuna selle järgi on tööde maksumus teistes võrreldavate hinnakalkulatsioonides toodust tunduvalt suurem.
19.Kostja on hagejale hüvitanud lahtiste laudiste kinnitamise ja värvimise kulu vastavalt Peeter Pargi auditi juurde kuuluvale parandustööde kalkulatsioonile (kd I tl 54). Laudise parandamise maksumust eraldi Ülo Lainsalu auditi juurde kuuluvas eelarves kajastatud ei ole. Seetõttu asub kohus seisukohale, et küljefassaadi laudise taastamise kulud on kostja hagejale hüvitanud. Kuigi kostja tellitud auditi kohaselt oli ekspert tuvastanud, et köögi nurgas ja akende ümbruses olevad kahjustused on tingitud hoonele kukkunud puust (auditi lk 6, fotod 8, 9, 10, kd I tl 3941), ei olnud nimetatud taastamistööde maksumust auditis kajastanud. Kostja on nõus hüvitama hagejale köögi parandamisega seotud kulud summas 1141,60 eurot (hind 20 eur/m2 kokku 880 eurot + montaaž summas 261,60 eurot (sh käibemaks). Montaaž summas 261,60 eurot (sh km) tuleneb Ülo Lainsalu auditist (kd I tl 93).
20.Eelistungil kostja selgitas, et siseviimistlus teeb 20 eurot ruutmeeter, köögi suurus 44 ruutmeetrit, mis teeb kokku 880 eurot (kd II tl 32 pöördel). Kohtule jääb arusaamatuks, kus tuleneb kostja märgitud hind 20 eur/m2 ning millega on see tõendatud. Eeltoodut arvestades kohus leiab, et köögi parandamise kulutused kuuluvad hüvitamisele vastavalt Ülo Lainsalu auditi juurde kuuluvale eelarvele summas 1819,67 eurot (sh käibemaks) (seinte viimistlemine, pragude ja krohvi parandamine, sh välisaken-ukse sisepalede remont ja viimistlus 1298,39 eurot ja köögi mööbli demontaaž ja montaaž 218 eurot + km).Äärekivide, välisvalgustuse ja välisukse osas leiab kohus järgmist. Peeter Pargi kalkulatsiooni kohaselt, mille alusel kostja hagejale kahjud hüvitas, on äärekivide, betooni, äärekivide demontaaži ja montaaži maksumus 122,52 eurot (sh käibemaks). Samas on Ülo Lainsalu auditi juurde kuuluva eelarve kohaselt äärekivide väljavahetamise (2 tk) ja korrastamise, sh demontaaži ja uute kivide montaaži maksumus 564 eurot (sh käibemaks). Peeter Pargi kalkulatsiooni kohaselt, mille alusel kostja hagejale kahjud hüvitas, maksab välisvalgusti koos vahetusega 152,4 eurot (sh käibemaks). Samas Ülo Lainsalu auditi juurde kuuluva eelarve kohaselt maksab välisvalgusti väljavahetamine koos kaasnevate elektritöödega 316,8 eurot (sh käibemaks). Peeter Pargi kalkulatsiooni kohaselt, mille alusel kostja hagejale kahjud hüvitas, maksab välisukse demontaaž ja montaaž koos sisemise uksepõse viimistluse ja materjalidega 72 eurot (sh käibemaks). Samas Ülo Lainsalu auditi juurde kuuluva eelarve kohaselt maksab välisukse demontaaž ja montaaž koos palede viimistlusega 324,60 eurot (sh käibemaks). Eeltoodust nähtuvalt erinevad Peeter Pargi kalkulatsioonis ning Ülo Lainsalu auditi juurde kuuluvas eelarves toodud maksumused mitmekordselt.
Ülo Lainsalu auditi juurde kuuluva eelarve osas on Peeter Park leidnud, et summad on õhku täis, töömahukus so. kokku 869 tundi on ebareaalselt suur (kd II tl 60 pöördel). Samal ajal Ülo Lainsalu hinnangul Peeter Pargi kalkulatsioonis toodud summadega ei ole võimalik märgitud töid ära teha.
21.Kohus nõustub ekspert Peeter Parki arvamusega, et tööde teostamise aeg 869 tundi on ebamõistlikult pikk aeg nende tööde teostamiseks. Kohus leiab, et äärekivide, välisvalgustuse ja välisukse taastamise maksumus tuleb hagejale hüvitada Peeter Pargi kalkulatsioonis ja Ülo Lainsalu auditi juurde kuuluvas eelarves toodud summade keskmisena, s.o kokku summas 776,16 eurot [(122,52 eurot + 152,4 eurot + 72 eurot + 564 eurot + 316,8 eurot + 324,60 eurot) : 2]. Hageja on kostjale hüvitanud sellest 346,92 eurot (122,52 eurot + 152,4 eurot + 72 eurot) ning täiendavalt kuulub väljamõistmisele 429,24 eurot (776,16 eurot - 346,92 eurot). Eeltoodud põhjendustel kohus rahuldab hageja kindlustushüvitise nõude osaliselt ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja kindlustushüvitise täiendavalt summas 12 485,35 eurot (10 236,44 eurot + 1819,67 eurot + 429,24 eurot).
22.VÕS § 491 lg 1 kohaselt kui kindlustusandja peab hüvitama tekkinud kahju, peab ta hüvitama sealhulgas kindlustusvõtja poolt kahju kindlakstegemise ja selle suuruse määramisega seoses kantud vajalikud kulud. Kindlustusandja ei pea kindlustusvõtjale hüvitama eksperdi või nõuandja palkamise kulusid, kui kindlustusvõtja ei olnud lepingu järgi eksperdi või nõuandja palkamiseks kohustatud. Õiguskirjanduses on asutud seisukohale, et kindlustusandja peab hüvitama ka kulud, mida kindlustusvõtja on teinud kahju kindlakstegemiseks ilma kindlustusandja juhiseta (J. Lahe, O.-J. Luik. Kindlustusõigus. Tallinn 2018, lk 153; P. Varul jt. Võlaõigusseadus II. Komm vlj. Tallinn 2007, § 492 komm 3.2., lk 535). Hageja on auditi koostamise eest tasunud 2160 eurot, mille väljamõistmist kostjalt ta taotleb. Lisaks auditile on hageja nõude tõendamiseks esitanud Ehitusekspert OÜ arve (kd I tl 75) ja arve tasumist tõendava maksekorralduse (kd II tl 10). Kohus leiab, et hageja kahju hüvitamise nõue on põhjendatud hüvitada proportsionaalselt tema põhinõude rahuldamise ulatusega. Hageja palus välja mõista kindlustushüvitise täiendavalt summas 25 500,34 eurot, kohus rahuldas hageja nõude summas 12 485,35 eurot, seega 48,96% ulatuses. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele kahju summas 1057,54 eurot (2160 eurot x 0,4896).
23.VÕS § 113 lg 1 esimese lause kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. VÕS § 450 lg 1 kohaselt kindlustusandja lepingu täitmise kohustus muutub sissenõutavaks kindlustusjuhtumi toimumise ja kindlustusandja täitmise ulatuse kindlaksmääramiseks vajalike toimingute lõpetamisega. Vastavalt kindlustuslepingu üldtingimuste p-le 18.7 kui kindlustusandja viivitab kindlustushüvitise väljamaksmisega, on ta kohustatud maksma kindlustushüvitist saama õigustatud isiku nõudmisel viivist 0,1 % makstavast hüvitisest iga viivitatud päeva kohta, kuid kokku mitte rohkem kui 10% väljamaksmisele kuuluvast kindlustushüvitisest. Viivisenõudes tugineb hageja sellele, et kahju suurus tehti kindlaks Ülo Lainsalu poolt. Hageja edastas auditi kostjale 16.05.2017 ning andis tasumiseks viie päevase tähtaja. Seega muutus hüvitise nõue sissenõutavaks hiljemalt 21.05.2017. Hüvitise summalt 12 485,35 oli hagi esitamise ajaks muutunud sissenõutavaks viivis summas 1897,77 eurot. Koos varem makstud kindlustushüvitisega on hagejale makstav kindlustushüvitis kokku 16 777,59 eurot (12 485,35 eurot + 4292,24 eurot). Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele viivis summas 1677,76 eurot (16 777,59 eurot x 0,1).
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
24.Arvestades et kohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja kokku 15 220,65 eurot, kohus rahuldas hagi ca 50% ulatuses. Seega TsMS § 163 lg 1 alusel tuleks menetluskulud jätta 50% ulatuses hageja ja 50% ulatuses kostja kanda. TsMS § 163 lg 2 kohaselt kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud. Kostja oli menetluses nõus sõlmima kompromissi, mille kohaselt koos juba tasutud kindlustushüvitisega hagejale hüvitataks kokku seoses kindlustusjuhtumiga 18 500 eurot, täiendavalt seega 14 207,76 eurot (18 500 eurot - 4292,24 eurot). Eeltoodut arvestades peab kohus põhjendatuks jätta menetluskulud hageja kanda 60% ulatuses ja kostja kanda 40% ulatuses.
25.Hageja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja (kd II tl 84), mille kohaselt tema menetluskuludeks on tasutud riigilõiv 1000 eurot, eksperditasu 360 eurot ning lepingulise esindaja kulud 4226,40 eurot (sh käibemaks), kokku 5586,40 eurot. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu oli 120 eurot (ilma käibemaksuta). Hageja kinnitab, et ei ole käibemaksukohustuslane, mistõttu taotleb menetluskulude hüvitamist koos käibemaksuga. Lisatud hageja lepingulise esindaja tegevuste spetsifikatsioonist nähtub, et hageja lepingulise esindaja ajakulu oli kokku 33 tundi ja 53 minutit.
26.Kostja hageja menetluskuludega ei nõustu (kostja 6.11.2018 seisukoht, kd II tl 101), ning leiab, et hageja menetluskulud on tekkinud hageja enda käitumise tulemusena, sh kompromissist korduvalt keeldudes, mistõttu on taotletavad kulud ebamõistlikult suured ning põhjendamatud. Lisaks, arvestades, et hageja eksperdi ülekuulamine ei andnud menetlusse lisaväärtust, vaid lükkas hoopis osaliselt ümber hageja varasemalt esitatud väited, ei ole põhjendatud kulude kostja kanda jätmine. Samuti ei ole kostja hinnangul käesolevas asjas põhjendatud sedavõrd suure tunnihinna rakendamine, kuivõrd hageja esindaja esitas läbivalt samu seisukohti. Kostja menetluskulude nimekirja (kd II tl 97) kohaselt kostja menetluskuluks on sõidukulu summas 73,32 eurot seoses 20.09.2018 ja 5.03.2018 toimunud kohtuistungitega Tartu Maakohtu Tartu kohtumajas. Kütusekulu on Tallinn-Tartu-Tallinn vahemaa läbimiseks 27,9 liitrit. 5.03.2018 maksis kütusehind Tondi Neste tanklas 1,239 eurot, mis teeb sõidukuluks ca 34,57 eurot. 20.09.2018 oli kütusehind Tondi Neste tanklas 1,389 eurot, mis teeb sõidukuluks ca 38,75 eurot. Lisaks nähtub asja materjalidest, et kostja menetluskuluks on eksperdi kohtuistungil ülekuulamisega seonduvalt 504 eurot (kd II tl 73).
27.Kohus leiab, et hageja menetluskulud on põhjendatud riigilõivu ja eksperdikulude osas. TsMS § 175 lg 1 esimese lause kohaselt kuuluvad lepingulise esindaja kulud hüvitamisele põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kostja väljatoodud asjaolu, et hageja esindaja esitas läbivalt samu seisukohti, saab olla tema ajakulu, mitte tunnitasu suuruse vähendamise aluseks. Arvestades tsiviilasja keerukust ja mahtu, kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja ajakulu on põhjendatud kokku 25 tunni ulatuses. Tunnitasu 120 eurot, koos käibemaksuga või ilma, on tavapärane advokaadi tunnitasu, ning kohus ei pea põhjendatuks rakendada madalamat tunnitasu. Eeltoodut arvestades kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja kulud on põhjendatud 3600 euro ulatuses (25x120+km 20%) ning määrab hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 4960 eurot (1000 eurot + 360 eurot + 3600 eurot). Kohus leiab, et kostja menetluskulud on tervikuna põhjendatud ning määrab kostja menetluskulude rahaliseks suuruseks 577,32 eurot (73,32 eurot + 504 eurot). Arvestades menetluskulude jaotust, kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele menetluskulu summas 1984 (4960 eurot x 0,4) ning hagejalt kostja kasuks väljamõistmisele 346,39 eurot (577,32 x 0,6). Kuna pooltel on vastastikused kohustused menetluskulude
tasumisel, siis teeb kohus nõuete osas tasaarvestuse ja mõistab lõppkokkuvõttes kostjalt hageja kasuks välja 1637,61 eurot (1984 eurot - 346,39 eurot). Vastavalt TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus hageja taotlusel, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude tasumiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ Andrus Miilaste Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.