Greencube OÜ hagi XX vastu võlgnevuse 13 126.97 euro ja viivise väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 27. aprilli 2018. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
XX ja Greencube OÜ apellatsioonkaebused
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
XX apellatsioonkaebuse hind 10 120.36 eurot Greebcube OÜ apellatsioonkaebuse hind 0 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad apellatsioonimenetluses
Hageja (vastustaja) Greencube OÜ (registrikood 12601584), esindaja vandeadvokaat Hannes Toodu
Kohtuistungi toimumise aeg
18. jaanuar 2019. a
Kostja (apellant) XX (isikukood
XXXXXXXXXXX),
esindajad vandeadvokaat Kaarel Kais ja advokaat Janika Pajula
RESOLUTSIOON:
1.Tühistada Harju Maakohtu 27. aprilli 2018. a otsuses maakohtu poolt kindlaksmääratud menetluskulude jaotus ning teha menetluskulude jaotuse osas uus otsus, millega jätta maakohtu menetlusega seonduvad menetluskulud 30% ulatuses Greencube OÜ kanda ning 70% ulatuses XX kanda. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.
4.Lugeda Harju Maakohtu 27. aprilli 2018. a otsuse resolutsiooni kehtivaks terviklikuks sõnastuseks: 4.1 Hagi rahuldada osaliselt.
4.2 Mõista kostjalt XX-lt (XXXXXXXXXXX) hageja Greencube OÜ (12601584) kasuks välja põhivõlgnevus summas 9274.97 eurot, hagi esitamise hetkeks sissenõutavaks muutunud viivis summas 103.39 eurot ja viivis põhivõlgnevuselt (9274.97 eurot) alates 22.11.2016 kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. 4.3 Jätta menetluskulud 30% ulatuses hageja Greencube OÜ kanda ning 70% ulatuses kostja XX kanda.
5.Jätta apellatsioonimenetlusest tingitud menetluskulud kostja XX kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Greencube OÜ (hageja) esitas kohtule hagi XX (kostja) vastu võlgnevuse 13 126.97 euro ja viivise väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt soovis kostja, et hageja valmistaks ja paigaldaks kostja krundile elamu. 14.04.2016 esitas hageja hinnapakkumise summas 24 890 eurot. Pärast läbirääkimisi edastas 27.06.2016 hageja kostjale pakkumise nr 181, mille kohaselt oli elamu valmistamise ja paigaldamise hinnaks 26 790 eurot. Kostja kinnitas pakkumise nr 181 sobivust 29.06.2016 e-kirjaga. 01.07.2016 saatis hageja kostjale pakkumise nr 181 kohase müügilepingu allkirjastamiseks ning arve nr 28.1 ettemaksu 13 395 euro tasumiseks. Kostja on ettemaksu tasunud. 25.08.2016 saatis hageja kostjale arve nr 28.2 summas 13 126.97 eurot ja kirja täiendavate selgitustega saadetud arve kohta, ühtlasi üleandmis-vastuvõtmisakti. 31.08.2016 saatis kostja hagejale nimekirja elamul lasuvatest puudustest, millele hageja vastas, et asub puudusi kõrvaldama. 26.09.2016 teatas hageja, et on lõpetanud puuduste kõrvaldamise. Kuna kostja ei olnud jätkuvalt nõus arvet nr 28.2 tasuma, saatis hageja esindaja kostjale nõudekirja. Kostja esindaja vastas nõudekirjale kompromissi ettepanekuga ja väidetavate jätkuvate puuduste loeteluga. Poolte läbirääkimiste järgselt jäi kostja 25.10.2016 kirjas seisukohale, et pärast nõuetele vastava töö vastuvõtmisest kuulub tema poolt tasumisele 11 763.03 eurot (vastavalt 14.04.2016 hinnapakkumisele summas 24 890 eurot, millest on maha arvestatud ettemaks). Samas nõustus kostja tasuma ka 13 126.97 eurot juhul, kui hageja teostab ka tegemata tööd, milleks on katuseterrassi väljaehitus ja katusele viiva trepi olemasolu) ning muudetakse sisemise trepi asukohta.
29.10.2016 kirjas andis hageja kostjale tähtaja kuni 01.11.2016 rahalise kohustuse täitmiseks kompromissi korras vähemalt 80% ulatuses, s.o 10 501.58 eurot, ning selgitas, et kokkulepitud pakkumine ei sisaldanud katuseterrassi väljaehitust ja katusele viivat treppi. Kostja ei ole oma kohustust siiani täitnud, seega nõuab hageja võlgnevuse 13 126.97 euro tasumist ning viiviseid alates 02.09.2016 kuni kohustuse kohase täitmiseni VÕS § 113 lgs 1 nimetatud määras. Kostja vastuväited
2.Kostja hagi ei tunnista. Kuigi pooled lepingut allkirjastanud ei ole, on poolte vahel sõlmitud kokkuleppe puhul tegemist tarbijatöövõtulepinguga tulenevalt selle sisust, mitte müügilepinguga. Lepingu p-s 7.5 on kokku lepitud tööde vastuvõtmine üleandmisevastuvõtmise aktiga. Kuna hageja töös esinesid arvukad puudused, millest kostja on hagejat teavitanud ja mida hageja ei ole siiani kõrvaldanud, on kostja põhjendatult keeldunud arve nr 28.2 tasumisest.
Kostja on hagejat teavitanud vähemalt järgmistest puudustest: - Maja on viltu ja ohtlik, seinad “kõhtu“ vajunud; - Puudub katuseterrass ja terrassile viiv trepp; - Hageja on ilma kostja nõusolekuta muutnud sisetrepi asukohta; - Elektrikilp on paigaldatud ebasobivalt suur; - Esimese korruse põrandal on laigud; - Õhksoojuspumba toitekaabel ja elektrikaabel majja tuleva vee soojustamiseks on välja toomata; - Välisuks on reguleerimata. - Hageja poolt on kostjale üle andmata teostusdokumentatsioon. Kostja poolt tellitud ekspertiisi toestamise käigus selgusid lisapuudused vundamendiga, milliste esinemisest ei saanudki kostja enne ekspertiisi tellimist tarbijana teada.
Kostja hinnangul kuulus katuseterrass ja terrassile viiv trepp pakkumisse, sest pakkumise põhiplaanil oli vähemalt terrassile viiv trepp olemas. Lisaks ei tekkinud küsimust sisetrepi pakkumises sisaldumise osas, kuigi seda otsesõnu pakkumine ei sisalda aga põhiplaanil on see olemas. Samuti on hageja ise tunnistanud katuseterrassi ja sinna viiva trepi olemasolu pakkumises, kui pakkus nende puudumise tõttu kostjale hinnaalandust 400 eurot 29.09.2016 kirjavahetuses.
Oluliste puuduste esinemise tõttu ei ole kostja töid vastu võtnud ja seega ei ole sissenõutavaks muutnud ka arve nr 28.2 alusel nõutav summa. Alusetu on seetõttu ka viivisenõue.
Kui hageja parandab puudused täiendava tähtaja jooksul, on kostja nõus tasuma arve nr
28.2.Vastupidisel juhul soovib kostja lepingust taganeda ning nõuda hagejalt kõigi lepingu rikkumisest tulenevate kahjude hüvitamist.
Esimese astme kohtu otsus
7.Harju Maakohus rahuldas 27.04.2018 otsusega hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja võlgnevuse 9 174.97 eurot, hagi esitamise hetkeks sissenõutavaks muutunud
viivised 103.39 eurot ja alates 22.11.2016 kuni võlgnevuse kohase täitmiseni viivised seaduses sätestatud määras. Menetluskulud jättis kohus poolte endi kanda.
Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt puudus vaidlus selles, et: - Pooled sõlmisid lepingu, mille alusel hageja müüs ja paigaldas kostjale Greencube maja. - Hageja esitas kostjale arve 28.1 summas 13 395 eurot, mille kostja tasus. - Hageja esitas kostjale arve 28.2 summas 13 126.97 eurot, mis on kostja poolt tasumata. - Hageja poolt kostjale müüdud ja paigaldatud majal esinevad puudused.
Kohus leidis, arvestades, et pooled leppisid kokku vallasasjaks oleva maja valmistamises ja paigaldamises kostja kinnistule, on seega tegemist VÕS § 635 lg 4 kohaselt tarbijatöövõtuga.
Menetluses määratud 13.03.2017 ekspertiisiakti kokkuvõtte kohaselt on peamised probleemid objektil põhjustatud ebasobilikult valitud ja paigaldatud vundamentidest, millest on tekkinud rida defekte ka teistele hoone osadele. Kuna hoone vundamendid on tugevalt aladimensioneeritud ja oskamatult paigaldatud, tuleb need esimesel võimalusel edasiste kahjude ja avarii vältimiseks tugevdada kas lintvundamendi hoone alla rajamise teel või täiendavate vaiade paigaldamisega. Vundamentide tugevdamiseks on kindlasti vajalik tellida asjakohane ehitusprojekt ja tööd teostada pädeva järelevalve all. Teised puudused hoones on pigem visuaalset ja kosmeetilist laadi ja ei ohusta hoonet kui tervikut ja nende kõrvaldamine on suhteliselt lihtne ja odav, mis aga ei vabanda nende olemasolu. Ekspert leidis, et puuduste kõrvaldamise hind kokku on 3 210 eurot + km. Seega koos käibemaksuga hind 3 852 eurot.
Kohtu hinnangul on paljasõnaline ja tõendamata väide, et hageja pakkumise osaks oli ka katuseterrass ja terrassile viiv trepp. Selline kokkulepe ei leia kajastust üheski poolte vahelises kirjavahetuses ega töösse läinud pakkumises ning seega ei ole katuseterrassi ja sellele viiva trepi puudumise näol tegemist puudusega, millise eest peaks vastutama hageja.
Kuna võlaõigusseadus ei defineeri olulist lepingurikkumist ega anna ammendavat loetelu olulistest lepingurikkumistest, ei saa pidada puudusi oluliseks, kui need moodustavad tööde kogumaksumusest hinnanguliselt umbes 14%. Ebaoluliste puuduste korral võib keelduda maksmisest üksnes ulatuses, mis tõenäoliselt võiks kuluda puuduste kõrvaldamiseks. Seega tuleb tööde kogumaksumusest lahutada puudustega tööde maksumus ehk kostjal tuleb hagejale tasuda 13 126.97 – 3 852 = 9 274.97 eurot.
10.Rahuldamisele kuulub ka viivisenõue suuruses 103.39 eurot ning alates 22.11.2016 kuni põhivõlgnevuse kohase täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Kostja apellatsioonkaebus
11.Kostja esitas maakohtu 27.04.2018 otsusele apellatsioonkaebuse, paludes maakohtu otsuse tühistada hagi rahuldatud ulatuses ning teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud palub kostja jätta terves ulatuses hageja kanda.
12.Kostja nõustub kohtu poolt õigussuhte kvalifitseerimisega, kuid kostja hinnangul on kohus jätnud täielikult arvestamata kostja kui tarbija huvide ja õigustega, kui asus
seisukohale, et kostjal oli kohustus võtta vastu elamu, mis tegelikult ei olnud kasutuskõlblik ja oli avariiohtlik.
13.Kohus tuvastas ning hageja ei vaidlustanud, et elamul esinevad puudused, mille eest hageja vastutab. Kohtu seisukoht, et tegemist on ebaoluliste puudustega, on ebaõige. Kostja hinnangul ei saa pidada ebaoluliseks puuduseks vundamendi puudusi, mille kohaselt on tegemist avariiohtliku ehitisega. Kuigi kõiki väiksemaid puudusi ei saa eraldisesivana ehk tõepoolest pidada olulisteks puudusteks, tuleb siiski vaadata erinevaid puudusi kogumis ning arvestada lepingu eesmärki, milleks oli erilahendusega eksklusiivne ja kõrgkvaliteedilise maja, mida on hiljem vajaduse korral lihtne võõrandada.
14.Kohus on põhjendamatult puuduste hindamisel lähtunud ainult puuduste kõrvaldamise minimaalsest eelduslikust maksumusest. Puuduseid, mille olemasoluga võib kaasneda avariioht, ei saa pidada väheoluliseks, sõltumata sellest, kui suur on nende kõrvaldamise rahaline maksumus. Lisaks ei ole kohus hinnanud kostja seisukohta, et oluliseks lepingurikkumiseks on ka teostusdokumentatsiooni puudumine, mida hageja ei ole kostjale tänase päevani üle andnud.
15.Kohus on jätnud analüüsimata ETÜT 2013 asjakohased (eelkõige p 10.2.3 ning selle alapunktid) tingimused, milliste kohaldumises pooled kokku leppisid, ning ei ole selgitanud, miks need ei kohaldu.
16.Kohus on jätnud esitatud tõendid hindamata ja järeldanud ebaõigesti, et katuseterrass ja katusele viiv trepp pakkumises ei sisaldunud.
17.Kuna kostjal puudus kohustus võtta vastu töid neis esinevate oluliste puuduste tõttu, ei ole muutunud sissenõutavaks ka hageja tasunõue. Seega on alusetu ka viiviste väljamõistmine.
18.Menetluskulud on põhjendamatult jäetud poolte endi kanda, sh on põhjendamatult jäetud ekspertiisikulud kostja kanda. Kuna hageja kohustus oli tõendada tööl lasuvate puuduste puudumist, mistõttu on põhjendatud jätta ekspertiisikulud hageja kanda hoolimata asja lõpplahendusest. Hageja apellatsioonkaebus
19.Hageja esitas maakohtu otsusele apellatsioonkaebuse, milles palub otsuse tühistada menetluskulude jaotuse osas ning teha uus otsus, mille kohaselt jätta menetluskulud terves ulatuses kostja kanda või alternatiivselt poolte kanda võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kohus ei ole menetluskulude poolte endi kanda jätmist põhjendanud.
Vastused apellatsioonkaebustele
20.Kostja hageja apellatsioonkaebusega ei nõustunud ja jäi menetluskulude jaotuse osas oma apellatsioonkaebuses märgitud seisukohtadele.
21.Hageja kostja apellatsioonkaebusega ei nõustu. Kohus on jõudnud õigele järeldusele, et tegemist ei olnud oluliste puudustega.
Tuginemine ETÜT tingimustele on alusetu, kuna ETÜT p 10.2.1 viitab tööde üleandmise ja vastuvõtmise regulatsiooni kohaldumise juures selgelt, et juhul, kui lepingus on kokku lepitud teisiti, tuleb lähtuda lepingus kokkulepitust. Hageja ja kostja vahel sõlmutud lepingu p 7.7 sätestab, et kui ostjal on pretensioone kauba mõne osa suhtes, ei anna see õigust keelduda ülejäänud kauba vastuvõtmisest. Kui müüja ei saa temast sõltumatutel tehnilistel või muudel põhjustel viia toodangu ehitamist lõpuni, kohustub ostja tasuma arve, millest on maha arvutatud lõpetamata osa väärtus. Seega on õige kohtu järeldus, et kostja on põhjendamatult keeldunud töö vastuvõtmisest ulatuses, mis teostatud ekspertiisi kohaselt kuulub puuduste kõrvaldamiseks. Katuseterrassi ja katusele viiva trepi osas jääb hageja enda seisukohale kindlaks, et need ei sisaldunud pakkumises. Ekspertiisikulud on põhjendatud jätta kostja, kui ekspertiisi taotluse esitaja, kanda. Lisaks märgib hageja, et paralleelselt kohtumenetlusega on kõrvaldatud elamult ekspertiisiaktis märgitud puudused, mis olid pakkumise nr 181 osaks. Vundamendi osas kostjal enam pretensioone ei olnud. Üle on antud ka teostusdokumentatsioon. Edasine menetluse käik
22.10.01.2019 menetlusdokumendis märgib kostja, et hoolimata hageja poolt kohtumenetluse ajal kõrvaldatud puudustest, ei anna alust lahendada hagi selle esitamise aja asjaolude alusel. Hageja ei anna nõusolekut hagi muutmiseks ning põhjendatud ei ole ka uute tõendite esitamine, mistõttu tuleb jätta need vastu võtmata. Kostja hinnangul on pooltevahelise lepingu p 7.7 vastuolus hea usu ja mõistlikkuse põhimõttega ning tuleb jätta kohaldamata. Taaskordsete puuduste parandamise järgselt esineb hageja töös endiselt arvukalt, sh uusi, puudusi: - Pärast vundamendi parandamist, sh uue vundamendi posti lisamisega, ei ole enam tegemist alla 20m2 ehitusaluse pinnaga hoonega, mistõttu tuleb kostjal teha täiendavaid toiminguid hoone nõuetekohase õigusliku dokumentatsiooni saamiseks. Seega leiab kostja, et elamu ehitisealuse pinna suurenemisel on tegemist olulise puudusega. - Hageja ei ole elamu elektrisüsteemi kohta koostanud mõõtmisauditit ja protokolli. Kuigi hageja väidab, et ühendamine olemasolevate võrkudega ei olnud pakkumise osa, kuid kostja hinnangul ei tähenda see, et hagejal puudub kohustus kostjale esitada elektritööde dokumentatsiooni, millest nähtuks, et tööd vastavad nõuetele. - Duširuumi põranda kalle ei ole endiselt nõuetekohane ning vesi ei voola trapi eest ära. - Hoone otsaseinad on jätkuvalt propelleris, millise tuvastas ka ekspertiisiakt. Hageja antud puudust ei tunnista, samas ei ole ka tõendanud, et vastavat puudust ei esine. - Hoone loodis olek ei ole tõendatud. Hageja ei ole tõendanud, et vundamendi parandamised toimusid ekspertiisiaktis soovitatult asjatundliku järelevalve all. - Hoone algse paigaldamise järgselt tehtud parandustööde hulk ja nende korduv tegemine näitab, et tegemist ei ole kõrgkvaliteedilise ja eksklusiivse elamuga, mille kostja tellis. Lisaks võivad elamul esineda niiskuskahjustused, kuna kostja ei saanud võtta seda puudustest tulenevalt kasutusse enne 2018 suve.
Ringkonnakohtu seisukoht
23.Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kostja on palunud apellatsioonkaebuses tühistada maakohtu otsuse osas, millega hagi rahuldati ja määrati menetluskulude jaotus. Hageja on vaidlustanud maakohtu otsuse menetluskulude jaotuse osas. Kolleegium leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada maakohtu poolt määratud menetluskulude jaotuse osas. Menetluskulude jaotuse osas teeb ringkonnakohus ise uue otsuse, millega jätab maakohtu menetlusega seonduvad menetluskulud 30% ulatuses hageja kanda ning 70% ulatuses kostja kanda. Muus kontrollitavas osas on maakohtu otsus seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Kostja apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja hageja apellatsioonkaebus rahuldada. TsMS § 654 lg 22 alusel esitab ringkonnakohus otsuse kehtiva resolutsiooni terviklikus sõnastuses.
24.Hageja nõuab põhinõudena lepingujärgset tasu 13 126.97 eurot, mis on arve nr 28.2 järgi tasumata summa ning viivisenõude alusena tugineb hageja VÕS § 113 lg-le 1. Hageja põhjendab oma nõuet kostja vastu sellega, et hageja tegi kokkulepitud ehitustööd, kostja jättis aga nende eest osaliselt tasumata. Kostja vastuväide hageja nõudele on menetluses läbivalt olnud see, et kostja ei pea vastu võtma tegelikult tegemata või mittenõuetekohaselt tehtud töid ega nende eest tasuma.
25.Pooled ei vaidle, et on sõlminud lepingu väikeelamu (Greencube maja) ehitamiseks (valmistamiseks) ja paigaldamiseks kostja kinnistule ning lepingu esemeks olnud tööde lepingujärgne maksumus on 26 790 eurot (tl 20, I kd, tl 188 ja tl 188 pöördel, II kd), mis on kolleegiumi hinnangul tööde eest kokkulepitud tasu. Pooled ei vaidle, et kostja on hagejale tasunud kokkulepitud tasust ettemaksuna 13 395 eurot. Arvestades seda, et hageja pidi lepingu järgi ehitama kostjale maja, mis tuli paigaldada kostja maatükile, on tegemist seega maatükile ehitise rajamisega. Kolleegium leiab, et vaidlusalune leping vastab oma sisult VÕS § 635 lg 1 järgi töövõtulepingu tunnustele ning tegemist ei ole tarbijatöövõtuga VÕS § 635 lg 4 mõttes. Riigikohus on väljendanud seisukohta, mille järgi loetakse tarbijatöövõtulepinguks üksnes selline töövõtuleping, mille esemeks on teenuse osutamine tarbija vallasasja suhtes, samuti tarbijale vallasasja valmistamine või tootmine. Ehituse töövõtulepingu esemeks on teenuse osutamine tellija kinnisasja suhtes, olgu selleks siis maatükile ehitise rajamine või selle remontimine, st ehitise töövõtuleping ei saa olla tarbijatöövõtulepinguks VÕS § 635 lg 4 mõttes. Seetõttu ei saa tellija tugineda sellise lepingu puhul ka VÕS § 657 lg-s 1 sätestatud regulatsiooni imperatiivsusele tarbija kasuks ega tarbijatöövõtu eriregulatsioonile. Töövõtulepingu regulatsioon võlaõigusseaduses on selle seaduse § 5 kohaselt üldiselt dispositiivne (RKTKo 28.10.2008, nr 3-2-1-80-08 p 15).
26.Pooled vaidlevad jätkuvalt selle üle, kas hageja lepingujärgne tasunõue on vastavalt VÕS § 637 lg 4 järgi sissenõutav ja kas kostja on esitanud esitatud nõudele vastuväiteid, mis välistaks nõude maksmapaneku kestvalt või vähemalt annaks õiguse selle rahuldamisest ajutiselt keelduda. Nagu eespool märgitud, keeldus kostja lepingu esemeks oleva töö vastuvõtmisest, sest sellel esinesid tema hinnangul olulised puudused. Vastavalt VÕS § 110 lg-le 1 võib tellija keelduda talle vastuvõtmiseks esitatud töö vastuvõtmisest
põhimõtteliselt nii juhul, kui töö on üldse tegemata kui ka siis, kui töö on tehtud üksnes osaliselt või puudustega, tagamaks oma lepingu kohase täitmise nõuet (VÕS § 108 lg 2 ja 6 [vrdl RKTKo 28.10.2008, nr 3-2-1-80-08 p 22]). Sellest hoolimata ei anna töö mitteolulised puudused tulenevalt hea usu põhimõttest alust töö vastuvõtmisest keelduda (vrdl ibid).
27.Kolleegium märgib, et kuna apellatsioonimenetluses on maakohtu otsus vaidlustatud hagi rahuldatud ja menetluskulude jaotuse osas, on maakohtu otsus hagi rahuldamata jäetud osas, st osas, millega hageja nõue jäi 3852 euro suuruses summas rahuldamata, jõustunud. TsMS § 457 lg 1 kohaselt on jõustunud kohtuotsus menetlusosalistele kohustuslik osas, milles lahendatakse hagi või vastuhagiga esitatud nõue hagi aluseks olevatel asjaoludel, kui seadusest ei tulene teisiti. Seega osas, milles kohus on juba otsusega hageja nõude jätnud esitatud asjaoludel rahuldamata, ei saa enam sisulist vaidlust avada. Apellatsioonkaebuses ei nõustu kostja maakohtu käsitlusega, et maakohtu poolt eksperdi arvamuse alusel lepingu esemel tuvastatud puudused on mitteolulised. Eelnevast lähtudes saab ringkonnakohus tuvastatud puuduste olulisuse või mitteolulisuse hindamisel väärtusotsustust tehes lähtuda maakohtu tuvastatud asjaoludest.
28.Kostja taotlusel läbiviidud ehitustehnilises ekspertiisis riiklikult tunnustatud eksperdi Margus Sarmeti ekspertiisiks esitatud küsimuste kohta tehtud järelduste alusel on tuvastatud lepingu eseme puudused ja puuduste kõrvaldamise maksumus. Lootuse 4B Vasalemma Harjumaa ehitustehnilise ekspertiisi kokkuvõttes leiab ekspert, et peamised probleemid objektil on põhjustatud ebasobilikult valitud ja paigaldatud vundamentidest, millest tulenevalt on tekkinud rida defekte ka hoone teisetele osadele.//... //Teised puudused on pigem visuaalset ja kosmeetilist laadi ja ei ohusta hoonet kui tervikut ...// (tl 70-74, II kd). Kostja ei nõustu maakohtu käsitlusega, et eksperdi arvamuses esile toodud puudused on mitteolulised põhjusel, et need moodustavad tööde kogumaksumusest hinnanguliselt umbes 14%. Kostja rõhutab ka ise olulise puudusena vundamendil esinevaid puudusi.
29.Kehtivas õiguses ei ole mitteolulise puuduse mõistet täpsemalt sisustatud, kuid õiguskirjanduses väljendatud seisukohtade järgi ehitustöös esineva puuduse lugemisel oluliseks või mitteoluliseks tuleb arvestada muuhulgas puuduse mõju töö tervikuna kasutatavusele, puuduse liiki ja ulatust ning puuduse kõrvaldamiseks vajalike kulutuste suurust (vt Kalamees, P, Saare, K ja Sein, K. “Töö vastuvõtmine ja töövõtja vastutus ehitusvigade eest“ Juridica IV/2010, lk 262). Seega ei saa mitteolulise puuduse mõiste tõlgendamisel piirduda ainuüksi puuduste kõrvaldamiseks vajalike kulutuste suuruse proportsiooni hindamisega võrrelduna tööde kogumaksumusega. Kolleegium möönab, et puudused vundamendi valikul ja paigaldamisel, millest tulenevalt tekkisid defektid ka hoone teistele osadele, võisid takistada töö eesmärgipärast, sh ohutut kasutamist. Teisalt tuleb kolleegiumi hinnangul praegusel juhul tuvastatud puuduste mitteolulisuse hindamisel arvestada eelkõige, et puudused on kõrvaldatavad, nende parandamine ei ole liialt aeganõudev ning kõrvale ei saa jätta ka asjaolu, et puuduste kõrvaldamiseks vajalikud kulud ei ole kogu maksmisele kuuluvat tasu arvestades olulised. Kolleegium leiab, et seda käsitlust ei muuda ka lepingu eesmärgi arvestamine, mis oli kostja vaatepunktist lähtudes saada erilahendusega eksklusiivne ja kõrgekvaliteediline maja, mida on hiljem vajaduse korral lihtne võõrandada. Töö vastuvõtmise hindamisel saab
lähtuda sellest, kas see vastab lepingutingimustele VÕS § 77 ja § 641 mõttes. Asjas ei ole tuvastatud, et pooled oleks kokku leppinud kvaliteedi osas seadusest erinevas standardis.
30.Eelnevast tulenevalt, kuna praegusel juhul on tegemist siiski kõrvaldavate puudustega, mida saab pigem lihtsalt ja suhteliselt lühikese ajaga parandada ning muuta töö selliselt sihtotstarbeliselt kasutatavaks, ei saa tuvastatud puudusi pidada kolleegiumi arvates olulisteks puudusteks, mis takistanuks töö üleandmist. Kohtupraktika on kujundanud hea usu põhimõttele tuginedes põhimõtte, et mitteolulised puudused ei anna alust töö vastuvõtmisest keelduda (RKTKo 28.10.2008, nr 3-2-1-80-08 p 22). Seega on maakohus õigesti leidnud, et töö tuli lugeda seaduse kohaselt vastuvõetuks (VÕS § 638 teine lause) ning kostja võis VÕS § 111 lg 3 järgi tasu maksmisest keelduda ebaoluliste puuduste korral üksnes ulatuses, mis tõenäoliselt võiks kuluda puuduste kõrvaldamiseks ja sellega seotud kulutuste ja muu kahju hüvitamiseks VÕS § 646 lg 4 tähenduses s.o tuvastatud asjaolude kohaselt 3852 euro ulatuses. Arvestades, et hageja tasunõue oli sissenõutav, on maakohus põhjendatult rahuldanud ka hageja viivisenõude.
31.Vastuseks apellatsioonkaebuse väitele, et ekspertarvamuses toodud puuduste kõrvaldamise maksumus ei pruugi kogu puuduste kõrvaldamise maksumust katta (ekspert viitas muuhulgas ka sellele, et elamul esinevate puuduste tegelik maht ja olemus selgub alles siis, kui maja vundamendi puudused on kõrvaldatud ja maja loodi aetud) märgib ringkonnakohus, et töö vastuvõetuks lugemine ei mõjuta uute asjaolude ilmnemisel iseenesest kostja õigust tugineda lepingurikkumisele ja kasutada sellest tulenevalt õiguskaitsevahendeid, nt nõuda VÕS § 115 lg 1 järgi kahju hüvitamist või tasaarvestada täiendavate kulutuste hüvitamise VÕS § 646 lg 5 järgne nõue tasunõudega, alandada hinda (VÕS § 112 lg 1) või vabaneda tasu maksmise kohustusest VÕS § 116 lg 1 alusel.
32.Kostja väitel on hageja jätnud kokkulepitud töödest osa töid ka tegemata – ehitamata on katuseterrass ja terrassile viiv trepp. Kolleegiumi arvates on maakohus õigesti leidnud, et asjas ei ole esitatud tõendeid, mille alusel saaks tuvastada, et pooled sõlmisid kokkuleppe katuseterrassi ja terrassile viiva trepi ehitamiseks. Apellatsioonkaebuses heidab kostja ette, et maakohus on jätnud hindamata hagiavalduse lisana nr 2 esitatud 01.07.2016 pakkumises sisalduva põhjaplaani, millele on visandatud katusele viiv trepp (tl 18, I kd). Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole tõendite hindamisel eksinud, vaid on õigesti leidnud, et pooltevahelises kirjavahetuses ega töösse läinud pakkumises kostja nimetatud töö ei sisaldu. Kolleegium leiab, et ainuüksi põhjaplaanile tehtud visandust ei saa lugeda VÕS § 9 lg 1 mõttes õiguslikult siduvaks tahteavalduseks, mille alusel saaks lugeda kostja soovitud sisuga kokkuleppe sõlmituks. Hageja väitel on pakkumisele lisatud pildid kõik illustratiivsed. Ka juhul, kui pidada nimetatud põhjaplaani eskiisiks, nähtub sellelt tõepoolest trepi märgistus, kuid katuseterrassi kohta puuduvad igasugused viited. Kostja on kinnitanud, et see oli tema pakutud erilahendus (tl 188, II kd). Seega eeldanuks antud muudatus kostja kui tellija spetsiifilist juhist, nt antud töö tegemise aluseks olevat plaani või vajadusel ka vastavat ehitusprojekti, mida asjas esitatud ei ole.
33.Kostja heidab ette, et maakohus ei ole tuvastanud puudust sisetrepil, sest kostja väitel pidi vastavalt poolte kokkuleppele sisetrepp paiknema selliselt, et see on süvistatud II korruse magamislavatsi sisse. Kostja viitab antud asjaoluga seoses apellatsioonkaebuse p-is 35 09.12.2016 hagi vastuses toodud asjaolude kirjeldusele koos selles viidatud tõenditega. Osundatud 09.12.2016 menetlusdokumendis kinnitab kostja, et tööde teostamise käigus muutsid pooled korduvalt jooksvalt maja lahendusi, et need oleks kostjale võimalikult
sobivad ning märgib, et kokku lepiti sisetrepi paiknemise muudatuses selliselt, et trepp oleks süvistatud magamislavatsite sisse. Kuna kostja väide oli, et poolte kokkulepet sisetrepi paiknemise osas muudeti, siis oli kostjal kohustus oma väidet tõendada (TsMS § 230 lg 1). Ringkonnakohus leiab, et kohtu ette toodud asjaolude, esitatud tõendite sh kostja poolt viidatud e-kirjad ja selgitused ei anna alust teha järeldust, et pooled oleks kokku leppinud sisetrepi paiknemise muudatuses selliselt, nagu kostja märgib.
34.Kostja on ka seisukohal, et majja tuleva vee soojendamiseks on välja toomata õhksoojuspumba toitekaabel ja elektrikaabel. Pooled ei vaidle, et kostja soovis sobiva õhksoojuspumba valida ise ning see tööde maksumuses ei sisaldu (tl 137 ja tl 30, I kd). Hageja on viidanud seoses õhksoojuspumba toitekaabli välja toomise küsimusega oma esindaja poolt kostjale 19.10.2016 saadetud e-kirjas sisalduvale selgitusele, mille kohaselt on õhksoojuspumba toitekaabel välja toodud hoone tagaküljel asuva hoone tuulutusliistu vahele, voodrilaua taha selliselt, et seda oleks võimalik viia vajadusel ka hoone sisse, sest teadmata on, millist õhksoojuspumpa kostja paigaldada soovis (tl 43-45, I kd). Kostja ei ole esile toonud, miks selliselt välja toodud toitekaabel ei vasta lepingutingimustele. Hageja väitel ei olnud majja tuleva vee soojustamiseks vajaliku kaabli paigaldamine pakkumuse osa, mistõttu pidi kostja tõendama, et poolte vahel oli vastav kokkulepe sõlmitud. Kolleegiumi hinnangul kostja sellist kokkulepet tõendanud ei ole. Samuti ei sobi kostja väitel pesuruumi paigaldatud elektriboiler ja ventilaator niiskesse ruumi paigaldamiseks ning on lausa eluohtlikud. Ringkonnakohus leiab, et esiletoodud puudus peaks olema piisavalt konkretiseeritud, kuid antud väide on liiga üldsõnaline. Kostja ei ole põhjendanud, miks täpselt paigaldatud boiler ja ventilaator niiskesse ruumis ei sobi. Nimetatud puudus ei kajastu ka eksperdiarvamuses. Vastuseks apellatsioonkaebuse väitele, et ehituse teostusdokumentatsiooni puudumine ja kostjale üleandmata jätmine on oluline lepingurikkumine, märgib ringkonnakohus järgmist. Asja materjalidest nähtuvalt on kostja pärast töö ülevaatamist kohtumenetluse eelselt teavitanud kostjat erinevatest lepingu eseme puudustest (tl 34-35, tl 46, tl 143-145, tl 152-153, tl 155, tl 160-162 I kd) ning vaidlust ei ole, et kostja keeldus väidetavalt tegemata tööde ja puuduste tõttu töid vastu võtmast. Antud asjaolu võimaldab järeldada, et kostjal oli võimalik kontrollida teostatud ehitustööde vastavust lepinguga kokku lepitud nõuetele vaatamata ehituse teostusdokumentatsiooni puudumisele, arvestades ka seda, et hoone iseloomustuses on kirjeldatud nii hoone konstruktsioone kui ka ehitamiseks kasutatud seadmeid ja materjale. Eelnevat arvestades ei saa ainuüksi dokumentide esitamata jätmist lugeda töö vastuvõtmisest keeldumise aluseks.
35.Eeltoodud põhjendustel on maakohus kolleegiumi hinnangul hagi õigesti osaliselt rahuldanud, kuid eksinud menetluskulude jaotuse kindlaksmääramisel. Vaidlustatud otsuse põhjendustest nähtuvalt on maakohus võtnud jaotuse määramisel aluseks TsMS § 163 lg 1 ning märkinud, et jätab menetluskulud täielikult poolte endi kanda. Vastavalt TsMS § 163 lg-le 1 võib kohus otsustada, et pooled kannavad menetluskulud võrdsetes osades, teiseks võimaluseks on jaotada menetluskulud poolte vahel võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või kolmanda võimalusena jätta need täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 163 lg 1 tulenevate alternatiivide vahel valimine on kohtu kaalutlusotsus. Jaotades menetluskulud TsMS § 163 lg 1 kolmandast alternatiivist lähtudes, ei ole maakohus sellist menetluskulude jaotust põhjendanud ning sellega ületanud diskretsiooni piire. Ringkonnakohtul on võimalik osundatud maakohtu viga
kõrvaldada ning otsustada ise menetluskulude jaotuse üle maakohtu menetluses. Ringkonnakohus jaotab menetluskulud TsMS § 163 lg-st 1 lähtudes võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega, sest hagi on rahuldatud rohkem kui pooles ulatuses.
36.Tsiviilasja hinna arvestamisel võetakse TsMS § 123 järgi aluseks hagi või muu avalduse esitamise aeg. TsMS § 133 lg 1 kohaselt arvutatakse hagihind põhinõude ja kõrvalnõuete järgi. Võttes aluseks hagihinna 14 409.53 eurot ja maakohtu poolt rahuldatud nõuete ulatuse 10 120.36 eurot, on hagi rahuldatud ligikaudu 70% ulatuses. Seega tuleb kõnealused menetluskulud jätta 30% ulatuses hageja kanda ning 70% ulatuses kostja kanda.
37.Kostja heidab seoses menetluskulude jaotamisega maakohtule ette hageja tõendamiskoormisega arvestamata jätmist. Kostja arvates peaks ekspertiisi kulud kandma igal juhul hageja kui töövõtja. Kolleegiumi hinnangul ei olnud põhjendatud nimetatud asjaolu menetluskulude jaotuse määramisel eraldiseisvalt arvestada, sest menetluskulud jaotakse vastavalt vaidluse sisulise lahendamise tulemusele.
38.Eeltoodud põhjendustel tuleb rahuldada hageja apellatsioonkaebuse alternatiivne taotlus jätta menetluskulud poolte kanda võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega.
39.Kuivõrd ringkonnakohus jätab kostja apellatsioonkaebuse rahuldamata ja rahuldab hageja apellatsioonkaebuse, tuleb apellatsioonimenetluse kulud tulenevalt TsMS § 171 lg-st 1 jätta kostja kanda.
40.Menetluskulude rahalise kindlaksmääramise küsimuses juhindub ringkonnakohus Riigikohtu poolt 20.04.2016 tsiviilasjas nr 3-2-1-142-15 tehtud otsuse p-des 19-22 TsMS § 174 lg-tele 3 ja 5 antud tõlgendusest ning poolte menetluskulusid rahaliselt kindlaks ei määra. Tulenevalt TsMS § 177 lg-st 2 määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks maakohus mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest.
41.TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kaija Kaijanen
/allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu
/allkirjastatud digitaalselt/ Kaupo Paal
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.