Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohus selgitab, et TsMS § 405 lg 1 sätestatud lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. 1(6)

2-17-18492

Kohus ei ole andnud luba edasikaebamiseks. Kui menetlusosaline leiab, et maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit, on pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse tervikteksti apellandile kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et menetlusabi taotluse esitamise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Hageja nõue ja faktilised asjaolud Hageja nõudeks on mõista kostjalt hageja kasuks välja veolepingutest tulenev võlgnevus kokku 1830 eurot, viivis arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni hagi esitamiseni kokku 372,33 eurot ning viivis seadusjärgses määras väljamõistetavalt võlgnevuselt 1830 eurot hagi esitamisest kohtule kuni kohtuotsuse tegemise hetkeni ning sealt edasi seadusjärgses määras välja mõistetud summalt kuni selle täieliku tasumiseni kostja poolt. Hagiavalduse kohaselt tellis kostja hagejalt 04. mai 2015 tellimuse alusel autoveo teenuse kaubaaluse kogumassiga 22 500 kg veoks marsruudil Petrozavodsk, Venemaa – XXX, Tammsalu, veotasuga 680 eurot. Kostja vahendas antud teenuse edasi OÜ-le E. Veo kohta on vormistatud 06. mail 2015 CMR nr 08588 ja 14. mail 2015 väljastatud arve nr 149 maksetähtajaga 05. juuni 2015. Kostja tellis hagejalt ka teise autoveo teenuse ning 07. mai 2015 tellimuse alusel teostas hageja kaubaaluse kogumassiga 22 500 kg veo marsruudil Komstromskaja oblast – Maardu linn, veotasuga 1150 eurot. Kostja vahendas antud teenuse edasi OOO-le S. Veo kohta on vormistatud

2(6)

2-17-18492 Kostja ei eita fakti, et on teinud koostööd hagejaga, kuid hageja tõendid ei kinnita autoveo teenuse tellimise kinnitust kostja poolt. Kostja ei ole edastanud hagejale vastukirja viitega vedude tellimuste numbritele ega ka enda templi ja allkirjaga varustatud vastuseid tellimustele. Kostjale ei ole eluliselt usutav, et vedaja täidaks templi- ja allkirjata tellimusi. Lisaks pole hageja esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et ta oleks nõudnud kostjalt vaidlusalused tellimused allkirja ja templiga kinnitada. Samuti ei saa hageja poolt edastatud tõendist järeldada, et E-kirja manuses olid just need PDF failid, millele hageja viitab. Esitatud väljavõte hageja postkastist ei tõenda hageja nõudeõigust kostja vastu. Hageja nime ei ole veolepingus kusagil märgitud. Samuti pole veolepingus ühtegi viidet selle kohta, et vedu võiks teha keegi kolmas ettevõte kostja asemel. Veoleping 0405-4 reguleerib eelkõige kostja ja E OÜ vahelisi õigussuhteid. Kostjale arvamusel on eluliselt mitteusutav ning ebaloogiline, et kostja tegeleks ettevõtluse asemel kahjumlike tehingute läbiviimisega. Hageja poolt kostjale esitatud arved nr. 132 ja 149 on täpselt samas suurusjärgus kui kostja ja E OÜ ning kostja ja S OOO vahel sõlmitud lepingutes olevad summad, millest võib järeldada, et kostja on andnud teenuse täitmiseks hagejale nullhinnaga ehk sisuliselt on kostja kandnud hageja kulusid teenuse osutamisel. Kostja on seisukohal, et hageja nõue on aegunud. Hageja nõuded põhinevad 04. mai 2015 ja 07. mai 2015 tellimustel, vastavalt CMR 08588 ja 0353063, ning esitatud arvetele nr 149 summas 680 eurot ja nr 132 summas 1150 eurot. Arve nr 149 muutus sissenõutavaks 06. juunil 2015 ja arve nr 132 muutus sissenõutavaks 24. mail 2015. Hageja esitas hagi kohtusse 09. detsembril 2017. Mõlema arve sissenõutavaks muutumisest kuni hagiavalduse kohtusse esitamiseni on möödas üle 2,5 aasta. Kostja on seisukohal, et hageja nõuded vedude osas, mis olid tehtud CMR 08588 ja 0353063 alusel, on aegunud CMR artikkel 32 punk 1 ja VÕS § 802 lg 1 mõistes ja seda isegi, kui hageja nõudeõigus oleks kostja vastu tõendatud. Kostja palub jätta hageja hagiavaldus täies ulatuses rahuldamata. Hageja seisukoht kostja vastuse osas Hageja ei nõustu kostja käsitlusega poolte lepingulise suhte olemasolu kohta. Kuna kohtule edastatud tõenditest ilmneb vastupidine asjaolu ning on tuvastatav, et kostja müüs veoteenuse edasi ning sai ka oma klientidelt nimetatud teenuse eest tasu. Hageja arvates ei ole usutav ning oleks ebaloogiline arvata, et hagejal ei teki veoteenuste osutamise eest tasuõigust ning kostja on nimetatud teenuse saanud hagejalt tasuta. Asjaolud, et mõlemad tellijad on tasunud kostjale kõikide vaidlusaluste vedude eest, tõendab kogumis muude esitatud tõenditega ja vaidluse all mitteolevate eluliste asjaoludega, et need veod ka tegelikkuses hageja poolt teostati ning kostjal on nende vedude eest tasumise kohustus. Kostja ei ole kohtu ette toonud asjaolusid, mille põhjal võiks järeldada, et tal olid samade vedude suhtes lepingud kolmanda isikuga ja ta ei pea seetõttu hagejale teostatud vedude eest tasuma.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Hageja nõueteks on välja mõista kostjalt rahvusvahelistest veolepingutest tuleneva veotasu maksmise kohustuse täitmiseks kokku 1830 eurot ja viivis tasumisega viivitamise aja eest. Kostja hagiga ei nõustu ja vaidleb hagile vastu. 3(6)

2-17-18492 Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas kostja tellis hagejalt rahvusvahelise veo teenust või mitte. Rahvusvahelise kaupade autoveolepingu konventsioonist (edaspidi CMR) art 1 kohaselt kohaldatakse konventsiooni igasuguse kauba autoveo lepingu suhtes, mida tehakse tasu eest sõidukiga, kui lepingus näidatud kauba vastuvõtmise koht ja kauba üleandmiseks ettenähtud koht asuvad eri riikides, millest vähemalt üks on konventsiooni osapool, olenemata lepingupoolte elukohast ja rahvusest. Hageja esitatud rahvusvahelise autoveo saatelehtedest CMR 08588 ja CMR 0353063 nähtuvalt oli mõlemal saatelehel kauba saatmise koht Venemaal ning vastuvõtmise koht Eesti Vabariigis, so need asusid eri riikides. Nii Eesti kui Venemaa on CMR osapooled. Seega on täidetud CMR artikli 1 eeldused CMR kohaldamiseks. CMR-ga reguleerimata osas kohaldub Eesti Vabariigi siseriiklik õigus. Vedaja tasunõuet saatja (veose tellija) vastu CMR otseselt ei reguleeri, kuid see tuleneb CMRi üldisest mõttest. CMR art 13 lg 2 alusel saab vedaja nõuda saajalt kaupade üleandmisel veokirjas (saatedokumendis) märgitud maksete tasumist. Riigikohus on 25.02.2009 lahendi nr 3-2-1-3-09 punktis 12 leidnud, et CMR ei reguleeri kõiki veolepingut puudutavaid küsimusi ja osas, mida CMR ei reguleeri, tuleb veolepingule kohaldada siseriiklikku õigust. CMR art 9 punkt 1 kohaselt on saatedokument veolepingu sõlmimise, lepingutingimuste ja vedaja poolt kauba vastuvõtmise tõend prima facie. CMR art 4 kohaselt tõendatakse veolepingut saatedokumendi koostamisega /.../. Võlaõigusseaduse järgi on saatjal kohustus maksta vedajale veotasu VÕS § 774 lg 1 teise lause ja § 787 lg 1 esimese lause järgi. VÕS § 787 lg 1 kohaselt tuleb veotasu vedajale maksta veose üleandmisel saajale. Kostja esitas vastuväite, et poolte vahel puudus lepinguline suhe ja kostja ei ole kohustatud hagejale raha maksma. Kohus ei nõustu kostja vastuväitega. Hageja esitatud 07. mai 2015 veolepingust nr 4/15 (t.l.-9) nähtub, et OOO S on sõlminud kostjaga veolepingu kauba, 22 tonni kasepuidu (saematerjal) vedamiseks Venemaalt Kostroma oblastist Kadõi asulast Eesti Vabariiki Maardusse, saaja AS T, pealelaadimise kuupäev 05. mai 2015, vedajaks on märgitud kostja, vedu toimub autoga reg nr XXX ja haagisega reg nr XXX. Veotasu 1150 eurot. Hageja esitatud CMR saatelehest nr 0353063 (t.l.-10) nähtub, et kaupa 22 350 kg kase saematerjali Venemaalt Kostroma oblastist Kadõi asulast Eesti vabariiki Maardusse, saajale AS T, on tegelikult vedanud hageja. Hageja esitatud sõiduki tehnilise passi järgi (t.l.-117) on hageja kaupa tegelikult vedanud sõiduki nr märgiga XXX vastutav kasutaja. Hageja on 13. mail 2015 esitanud kostjale arve nr 132 (t.l.-11) transporditeenuse eest Kadoy Venemaa – Maardu Eesti, tellimus 07.05.2015, auto/haagis 035 MLG / 525 GR summas 1150 eurot. Kohus järeldab viidatud tõenditest, et kostja sõlmis Venemaa ettevõttega veolepingu ja seejärel sõlmis kostja veolepingu hagejaga sama kauba vedamiseks samal ajal ja marsruudil. CMR saatelehe kohaselt on hageja kauba 22 350 kg kase saematerjali saajale AS T üle andnud. Hageja esitatud 04. mai 2015 veolepingust nr 0405-4 (t.l.-93) nähtub, et E OÜ on sõlminud kostjaga veolepingu kauba, kuni 22 tonni saematerjali vedamiseks Venemaalt Petrozavodskist Eesti Vabariiki Tamsalusse, pealelaadimise kuupäev 05. mai 2015, vedajaks on märgitud kostja, vedu toimub autoga reg nr XXX ja haagisega reg nr XXX. Veotasu 680 eurot. 4(6)

2-17-18492 Hageja esitatud CMR saatelehest nr 18588 (t.l.-5) nähtub, et kaupa 22 007 kg saematerjali Venemaalt Petrozavodskist Eesti Vabariiki Tamsalusse, on tegelikult vedanud hageja. Hageja esitatud sõiduki tehnilise passi järgi (t.l.-118) on hageja kaupa tegelikult vedanud sõiduki nr märgiga XXX vastutav kasutaja. Hageja on 14. mail 2015 esitanud kostjale arve nr 149 (t.l.-6) transporditeenuse eest Petrozavodsk Venemaa – Tamsalu Eesti, tellimus 04.05.2015, auto/haagis XXX / XXX summas 680 eurot. Kohus järeldab viidatud tõenditest, et kostja sõlmis E OÜ-ga veolepingu ja seejärel sõlmis kostja veolepingu hagejaga sama kauba vedamiseks samal ajal ja marsruudil. CMR saatelehe kohaselt on hageja kauba 22 007 kg saematerjali saajale üle andnud. Kohus leiab, et kostjal on VÕS § 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 alusel kohustus maksta hagejale lepingust tulenev veotasu kokku 1830 (1150 + 680) eurot. Kostja esitas hageja nõuete osas aegumise vastuväite. CMR art 32 (1) esimene lause sätestab, et käesoleva konventsiooni kohaldamisalasse kuuluvatest vedudest tulenevatele nõuetele kehtestatakse hagi üheaastane aegumistähtaeg. Lähtuvalt CMR art 32 (1) punkt c algab aegumise tähtaeg kolmekuulise tähtaja möödumisel veolepingu sõlmimisest. Sisuliselt sama toetab ka VÕS § 802 lg 1, mille kohaselt vedamisest tulenevate nõuete aegumistähtaeg on üks aasta ning sama § lg 2 kohaselt algab nõuete aegumistähtaeg veose üleandmisest. Hageja nõuded põhinevad kahele veole vastavalt CMR saateleht nr 08588 ja CMR saateleht nr 0353063 ning esitatud kahele arvele (nr 149 summas 680 eurot ja nr 132 summas 1150 eurot). Arve nr 149 muutus sissenõutavaks 06. juunil 2015 ja arve nr 132 muutus sissenõutavaks 24. mail 2015. CMR saatelehe nr 08588 järgi anti kaup saajale üle 14. mail 2015, CMR saatelehe nr 0353063 järgi anti kaup saajale üle 13. mail 2015. Kohus leiab, et isegi kui arvestada aegumise alguseks CMR art 32 (1) c sätestatud tähtaega, eeldusel, et veoleping hageja ja kostja vahel sõlmiti peale 05. maid 2015 (kostja sõlmis veolepingud E OÜ-ga 04. mail 2015 ja OOO-ga S 05. mail 2015) ja enne vedude teostamist 06. mail 2015 ja 09. mail 2015, s.o leping hagejaga pidi olema sõlmitud enne 09. maid 2015, siis aegumise kulg algas kolm kuud peale 09. maid 2015 ehk 10. augustil 2015. Hageja nõuded aegusid seega aasta hiljem ehk 10. augustil 2016. Hageja oleks pidanud esitama hagiavalduse oma nõuete rahuldamiseks kohtule hiljemalt 10. augustil 2016. Kui arvestada aegumist veose üleandmisest, siis aegusid hageja nõuded vastavalt 13. mail 2016 ja 14. mail 2016. Kui arvestada aegumist arvetel märgitud maksmise tähtaegadest, aegusid hageja nõuded vastavalt 24. maist 2016 ja 06. juunist 2016. Hageja esitas hagi kohtusse 09. detsembril 2017 ehk peale aegumistähtaja lõppu (üle aasta möödumist peale aegumistähtaegade lõppu). Kohus leiab, et hageja nõuded kostja vastu, mis tulenevad rahvusvahelise kaubaveo lepingutest (CMR saateleht nr 0353063 ja CMR saateleht nr 08588) on aegunud. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 142 lg 1 II lause kohaselt võib kohustatud isik pärast nõude aegumist keelduda oma kohustuse täitmisest. Seega on kostjal õigus keelduda veolepingust tulenevate raha maksmise kohustuste täitmisest hagejale ja hagi tuleb veotasu nõuete osas jätta rahuldamata. TsÜS § § 144 kohaselt aegub koos põhikohustusest tuleneva nõudega ka kõrvalkohustusest tulenev nõue. Seega võib kostja keelduda ka viivise maksmisest ning hageja viivisenõue tuleb jätta rahuldamata. 5(6)

2-17-18492 Kohus jätab hagi täies ulatuses rahuldamata. Hagi hind Hageja nõudeks on välja mõista kostjalt hageja kasuks võlgnevuse 1830 eurot, sissenõutav viivis arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni hagi esitamiseni summas 372,33 eurot ning viivise seadusjärgses määras väljamõistetavalt võlgnevuselt summas 1830 eurot hagi esitamisest kohtule kuni kohtuotsuse tegemise hetkeni ning sealt edasi seadusjärgses määras välja mõistetud kahju hüvitiselt kuni selle täieliku tasumiseni kostja poolt. Lähtuvalt TsMS § 124 lg 1, § 133 lg 1 ja lg 2 ning § 134 lg 1 on hagihind 2348,73 eurot (1830+372,33+146,40). Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. /--/. Kohus jättis hagi rahuldamata ja lähtuvalt TsMS § 162 lg 1 jätab kohus kostja menetluskulud hageja kanda, hageja menetluskulud jäävad hageja enda kanda. Menetluskulude rahalise kindlaksmääramise lahendab kohus TsMS § 174 lg 4 ja § 177 lg 1 p 2 ja lg 2 alusel eraldi määrusega peale kohtuotsuse jõustumist. Digitaalne allkiri Aarne Lõhmus Kohtunik

6(6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.