Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtuotsusele on pooltel õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

PlusPlus Capital AS (hageja) esitas 25. juunil 2018 Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale hagi G.Z-i (kostja) vastu, paludes kostjalt hageja kasuks välja mõista võla 1203.16 eurot, võla tasumise kokkuleppe eelnevalt sissenõutavaks muutunud viivise 620.55 eurot ja hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 62.77 eurot ning jooksva viivise. Hagiavalduse kohaselt on PlusPlus Capital AS omandanud Danske Bank A/S Eesti filiaalilt (Sampo Pank) 05.04.2010 loovutuslepinguga nõuded kostja vastu, mis tulenevad 31.10.2005 sõlmitud arvelduskrediidilepingust nr 485PEK0707131 ja limiidilepingust (Freestyle) nr 481JM20511207, kokku põhivõla summas 1721.10 eurot ja kõrvalnõuded 620.55 eurot. Pooled sõlmisid 13.04.2011 võla tasumise kokkuleppe, mille kohaselt kostja pidi tasuma võlgnevust 25.04.2011 kuni 25.12.2011 igakuise maksega 15 eurot ning alates 26.12.2011 pidid pooled sõlmima uue maksegraafiku. Kostja tasus kuni 26.12.2011 164.88 eurot, kuid hagejaga uut maksegraafikut sõlmima ei nõustunud. Hageja luges uue maksegraafiku sõlmimisest keeldumist kokkuleppe rikkumisena kokkuleppe p 3.1 alusel ning esitas kostja vastu hagi (tsiviilasi nr 2-16-112089). Tartu Ringkonnakohus asus 19.10.2017 kohtuotsuses nr 2-16-112089 seisukohale, et hageja nõue ei olnud kokkuleppe rikkumise tõendamatuse tõttu täies ulatuses sissenõutavaks muutnud ning leidis, et varasem kokkulepe jätkus. Lisaks märkis ringkonnakohus, et eelneva kokkuleppe jätkumise eeldus ei tähenda siiski seda, et lepingu p-st 2.1. tulenev kohustus uus kokkulepe sõlmida oleks lõppenud. Kohtuotsus jõustus 21.11.2017 edasi kaebamata. Hageja edastas kostjale 26.10.2017 võla tasumise kokkulepe sõlmimise ettepaneku ja andis kostjale 21 kalendripäeva uue võla tasumise kokkuleppe sõlmimiseks. Hageja hoiatas kostjat, et kui kostja uut kokkulepet ei sõlmi, käsitleb hageja seda kokkuleppe sõlmimisest keeldumisena ning loeb kogu võlgnevuse jäägi põhisumma 1241.79 eurot ja esialgse viivise 620.55 eurot sissenõutavaks muutunuks. 31.10.2017 saatis kostja hagejale e-kirja, milles teatas, et sai hageja kirja kätte ning keeldus hagejaga uut kokkulepet sõlmimast. Kostjal on võla tasumise kokkuleppe rikkumisest tulenevalt tasumata hagejale esialgse põhivõlgnevuse summa jääk 1203.16 eurot, enne võla tasumise kokkulepet sissenõutavaks muutunud viivised 620.55 eurot ja alates kostja poolt uue võla tasumise kokkuleppe sõlmimisest keeldumise tähtajale järgnevast päevast alates viivis võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 seadusjärgses viivise määras tasumata põhisummalt 1203.16 eurot, iga viivitatud päev eest, kokku summas 63.77 eurot.

Kostja väide nõude aegumisest ei ole asjakohane, kuna kohustust on pidevalt väikeste summadega täidetud kuni 05.09.2014 ning hagi esitamise hetkeks ei olnud nõue aegunud. Tasumise selgitustes on kohustuse täitmisel kirjeldatud „võlgnevuse kustutamine pilvi kuldsepp sampo panga“ ning selgelt aru saada, millist nõuet ja kelle eest tasuti. Perioodil 05.09.2014 kuni 08.06.2016 kulges aegumistähtaeg 642 päeva. Perioodil 08.06.2016 kuni 21.11.2017 oli aegumise kulgemine katkenud. Perioodil 21.11.2017 kuni hagi esitamiseni on aegumistähtaeg kulgenud 216 päeva. Seega on aegumistähtaeg kulgenud kostja viimasest nõude tasumisest kuni hagi esitamiseni 858 päeva. Kolmeaastase aegumistähtaja kestus on 1095 päeva, mistõttu ei ole kostja vastuväited nõude aegumisest asjakohased. Hageja selgitas 10.01.2019 kohtuistungil, et nõue muutus sissenõutavaks lähtuvalt ringkonnakohtu lahendist.

KOSTJA VASTUVÄITED

Kostja palus jätta hagi rahuldamata. Kostja leidis, et tegemist on liigkasu võtmisega ning vaidlus on juba lahendatud tsiviilasjas nr 2-16-112089.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Poolte vahel on 13.04.2011 sõlmitud võla tasumise kokkulepe, mille kohaselt kostja tasub 15 eurot kuus 25.04.2011 kuni 25.12.2011 ning alates 26.12.2011 pidid pooled sõlmima uue maksegraafiku. Tartu Ringkonnakohus sedastas 19.10.2017 otsuses, et hageja nõue ei ole täies ulatuses sissenõutavaks muutunud kokkuleppe rikkumise tõendamatuse tõttu ning varasem kokkulepe jätkus ning et lepingust tulenev kohustus sõlmida uus kokkulepe ei ole lõppenud. Otsus jõustus edasikaebamata. Hageja pöördus kostja poole uue kokkuleppe sõlmimiseks, kuid kostja on sellest 31.10.2017 e-kirjaga keeldunud. Poolte vahel sõlmitud võla tasumise kokkulepe näol on tegemist võlatunnistusega VÕS § 30 mõttes. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 ning § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ning seda nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 alusel võib võlausaldaja võlgnikupoolsete kohustuste rikkumise korral nõuda muuseas kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kohus leiab, et hageja on tõendanud, et kostja rikkus poolte vahel 13.04.2011 sõlmitud võla tasumise kokkuleppe punktis 2.1 kohustust sõlmida uus võla tasumise kokkulepe (tl 7). Nimetatud asjaolu on tõendatud hageja 26.10.2017 ettepanekuga kostjale (tl 19-20) ja kostja 31.01.2017 e-kirjaga (tl 21). Arvestades, et uut kokkulepet kostja rikkumise tõttu ei sõlmitud, siis on kohtu hinnangul võlgnevuse jääk sissenõutavaks muutunud.

Kostja võla tasumise kokkuleppe katteks laekus perioodil 09.05.2011 kuni 05.09.2014 517.94 eurot, mille hageja on algsest põhivõlast 1721.10 eurost lahutanud. Seega on kostjal võla tasumise kokkuleppe rikkumisest tulenevalt tasumata hagejale esialgse põhivõla jääk 1203.16 eurot, enne võla tasumise kokkulepet sissenõutavaks muutunud viivised 620.55 eurot ja alates kostja poolt uue võla tasumise kokkuleppe sõlmimisest keeldumise tähtajale järgnevast päevast alates viivis seadusjärgses viivise määras päevas tasumata põhisummalt 1203.16 eurot, kokku summas 63.77 eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista võlg 1203.16 eurot, võla tasumise kokkuleppe eelnevalt sissenõutavaks muutunud viivis 620.55 eurot ja hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis 62.77 eurot ning lisaks jooksev viivis. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldab hagiavalduse, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks TsMS § 174 lg 1 järgi. Hageja menetluskulud on kokku 705.20 eurot, sh riigilõiv 225 eurot ja õigusabikulud 350 eurot (käibemaksuta) ja õigusabikulu seoses kohtuistungiks ettevalmistamise ja osalemise ning transpordiga 130.20 eurot (sh käibemaks). Hageja kinnitab, et kõik menetluskulud on kantud tsiviilasja nr 2-18-9729 menetluses. Hageja ei ole käibemaksukohuslane ja ei saa sisendkäibemaksu maha arvata. Kohus andis kostjale tähtaja menetluskulude avaldusele vastuväidete esitamiseks, kostja vastuväidet esitanud ei ole. Hageja on tasunud nõudelt riigilõivu seaduses ettenähtud määras, lähtudes hagihinnast. Õigusabi tunnihind 100 eurot on kooskõlas Riigikohtu praktikaga. Kohus leiab, et õigusabikulud on põhjendatud ja vajalikud kokku 4 tunni ehk 400 euro ulatuses. Samuti on põhjendatud transpordikulu (rongipiletid) kokku 22.20 (12 + 10.20) eurot. Seega määrab kohus kindlaks hageja menetluskulud summas 647.20 eurot. TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotluse alusel tuleb kostjal tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.