Elisa Eesti AS-i hagi Q.R-i vastu. Menetlusse võtmisest keeldumine
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 21.03.2025 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
Elisa Eesti AS-i määruskaebus
Menetlusosaline ja tema esindaja ringkonnakohtus
Hageja (määruskaebuse esitaja) Elisa Eesti AS, lepinguline esindaja Sigrid Rahkema
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Pärnu Maakohtu 21.03.2025 määrus tühistada ja saata asi hagi menetlusse võtmise uuesti otsustamiseks samale maakohtule.
2.Määruskaebus rahuldada.
3.Rahuldada hageja taotlus ja tagastada talle määruskaebuselt tasutud riigilõiv 70 €, mis kanda Julianus Inkasso OÜ pangakontole EE147700771000526428 selgitusega „ts 2-24-136744“. Edasikaebamise ja jõustumise kord Käesoleva kohtumääruse peale ei saa esitada määruskaebust ja see jõustub teatavaks tegemisel.
Elisa Eesti AS (hageja) esitas 11.10.2024 maksekäsu kiirmenetluse avalduse Q.R-i (kostja) vastu 1079,27 € nõudes. Avalduse kohaselt tuleneb nõue 01.11.2023 lepingust nr 20113264, kusjuures põhinõue on 889,53 €, viivisenõue 137,05 €, sissenõudmiskulu 50 €, viivis 19.11.2023 – 31.01.2024 eest 2,69 € ja lisaks nõudis hageja viivist alates 12.10.2024 määraga 0,065% päevas.
2.Kohus tegi 14.10.2024 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Maksekäsuosakond lõpetas 15.01.2025 maksekäsu kiirmenetluse ja andis asja üle menetlemiseks Pärnu Maakohtule.
3.Maakohus jättis 15.01.2025 määrusega avalduse käiguta ja kohustas hagejat esitama nõude (hagi) ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis.
4.Hageja esitas 28.01.2025 hagiavalduse, milles palub kostjalt välja mõista 24.10.2023 osamaksetega vara müügilepingust ja 24.10.2023 sõlmitud nutikindlustuslepingust tulenev
põhivõlg 884,53 €, hagiavalduse esitamise päeva seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 198,36 € ja viivis alates 29.01.2025 lepingujärgses määras 0,065% päevas.
MAAKOHTU MÄÄRUS
5.Maakohus tegi 21.03.2025 määruse (vaidlustatud määrus), millega keeldus hagi menetlusse võtmast. Menetluskulud jättis maakohus TsMS § 168 lg 1 alusel hageja kanda. Ühtlasi määras kohus, et hüvitatavad kulud puuduvad.
5.1.Hagiavaldus ei sisalda sama nõuet, mille hageja esitas maksekäsu kiirmenetluses. Praegune nõue ei tulene maksekäsuavalduses viidatud 01.11.2023 lepingust nr 20113264, vaid 24.10.2023 osamaksetega vara müügilepingust ja 24.10.2023 nutikindlustuslepingust.
5.2.TsMS §-dest 486 ja 487 (eelkõige § 486 lg-st 2) järeldas maakohus, et menetleda saab ainult maksekäsuavalduses toodud nõuet. Seetõttu tuleb hagi menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 p 2 ning § 3401 lg 2 ja § 487 lg 3 alusel keelduda. Hageja soovitud eesmärki ei ole võimalik käesoleva tsiviilasja raames saavutada, sest hageja ei esitanud maksekäsu avalduses märgitud nõuet ja selle põhjendusi kohtu määratud tähtaja jooksul. Maakohus selgitas, et hagejal on võimalik esitada oma nõue uuesti eraldiseisva tsiviilasjana.
MÄÄRUSKAEBUS JA SELLE MENETLUS MAAKOHTUS
6.Hageja esitas 08.04.2025 määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada ja saata asi maakohtule hagi menetlusse võtmise uueks otsustamiseks. Ühtlasi palub hageja talle tagastada määruskaebuselt tasutud riigilõivu. Hageja selgitas maksekäsu- ja hagiavalduses viidatud numbrite erinevuse põhjuseid ja leidis, et kui kohtu jaoks oli arusaamatu lepingu numbri vastavus, tulnuks anda TsMS § 3401 lg 1 alusel puuduste kõrvaldamise võimalus.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Ringkonnakohus tühistab vaidlustatud määruse ja saadab asja hagi menetlusse võtmise uuesti otsustamiseks tagasi maakohtule (TsMS § 667 lg 2 ls 2). Määruskaebus rahuldatakse.
8.Maakohus eksis menetlusnormide kohaldamisel, kui keeldus hagi menetlusse võtmast. Kuigi õige võib olla maakohtu järeldus, et hageja esitas hagiavalduses uuel alusel nõude, ei takista see rahalises nõudes esitatud hagi menetlemist ja hagejal ei ole vaja pöörduda kohtusse uue tsiviilasja algatamiseks.
8.1.Maksekäsu kiirmenetluse üleminekut hagimenetluseks reguleerivatel TsMS §-de 486 ja 487 sätetel ei ole sellist toimet nagu maakohus neile omistas. TsMS § 487 lg 1 ls 1 järgi kohustab kohus avaldajat (hagejat) esitama oma nõude ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus ei vasta hagiavalduse nõuetele. Sellest ei saa järeldada, et hageja peab tuginema täpselt samale nõudele nii eseme kui aluse poolest. Hagejal oleks ka hilisemas menetluses võimalik oma nõuet muuta (TsMS § 206 lg 1, § 376 lg 1). Sarnaselt ei ole takistust muuta nõuet, sh selle alust maksekäsu- ja hagimenetluse vahel.
8.2.Sarnaselt on erialakirjanduses leitud, et nõude põhjendamine TsMS § 487 lg 1 ls-s 1 ette nähtud korras ei välista, et hageja muudab hagimenetluses oma nõuet, mh vähendab või suurendab seda või lisab täiendavaid nõudeid või jätab osa nõudeid ära. Hagimenetluses on esmane haginõue kohtule siduv, st tegu ei ole hagi muutmisega TsMS § 376 tähenduses, milleks peaks olema vastaspoole või kohtu nõusolek. Samuti ei pea selles faasis rääkima haginõuete liitmisest (TsMS § 374). Siiski peab hageja arvestama, et maksekäsu kiirmenetluse aegumist peatav toime (TsMS § 486 lg 2) mõjub üksnes selles osas, milles maksekäsu kiirmenetluses ja hagimenetluses esitatud nõuded kattuvad (TsMS komm III, § 487, p 3.1.1.c). 2 (3)
8.3.Lisaks märgib ringkonnakohus, et hagiavalduses esitas hageja rahalise nõude kostja vastu. Nõudesumma on selge ja hageja tõi esile teatava asjaolude kogumi, mille õigsuse korral ei saa hagi rahuldamist välistada. Seega ei ole praeguses menetlusetapis täidetud TsMS § 371 lg 2 p 2 tingimused. Samuti ei õigusta hagi menetlusse võtmisest keeldumist TsMS § 340 1 lg 2 ja § 487 lg 3. Neil põhjustel tuleb vaidlustatud määrus tühistada ja maakohus peab hagi menetlusse võtmist uuesti kaaluma.
8.4.Maakohtul tuleb kontrollida, kas hageja esile toodud asjaoludel võib nõue vähemalt osaliselt tuleneda tarbijakrediidilepingust. Osamaksetega vara müügilepinguga koos võisid pooled sõlmida müügi rahastamiseks lepingu, mis õiguslikult kvalifitseerub tarbijakrediidiks. Kui see on nii, siis on otstarbekas kohustada hagejat juba enne hagi menetlusse võtmise otsustamist esitama kohtule kogu vajalik teave, mis võimaldab kontrollida tarbijakrediidi lepingul rajaneva nõude põhjendatust ka juhul, kui kostja ei esita sellele vastuväiteid (vt nt RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098/50, p 13; sisuliste tingimuste kohta nt RKTKm 12.06.2024, 2-23-116386/18, p 14 koos selle alapunktidega).
8.5.Lisaks tuleb maakohtul kontrollida, kas hageja väited hagi alusena nimetatud kahe lepingu ülesütlemise osas on piisavad, et saavutada hagi rahuldamine. Tarbijakrediidilepingu ülesütlemise avaldus peab olema üheselt arusaadav, mh ülesütlemise kuupäeva osas. Kui tarbijale antud täiendav tähtaeg kohustuse täitmiseks ja lepingu lõppemise kuupäev kohustuse täitmata jätmise korral ei ole üheselt selge, on VÕS § 416 lg 1 ls 1 järgne tarbijakrediidilepingu ülesütlemine tühine. Sellisel juhul peab krediidiandja määrama täiendava tähtaja kohustuse täitmiseks ja märkima, mis kuupäevast alates on leping lõppenud (vt RKTKo 14.06.2016, 3-2-1-53-16, p 14). Kui krediidiandja ei too hagiavalduses esile, mis kuupäeval andis ta tarbijale täiendava tähtaja kohustuse täitmiseks ja mis kuupäevast alates lõppes tarbijakrediidileping, siis ei ole täidetud materiaalõiguslikud eeldused hagiavaldusega tarbijakrediidilepingu ülesütlemiseks (RKTKo 11.12.2024, 2-19-13673/134, p 25.6).
9.Tänane määrus ei ole menetlust lõpetav lahend TsMS § 173 lg 1 tähenduses ja menetluskulude jaotust selles ei märgita. Kulud jaotab TsMS § 173 lg 3 ls 2 järgi maakohus asja uuel läbivaatamisel.
10.Hageja palus tagastada määruskaebuselt tasutud riigilõivu, selle taotluse saab ringkonnakohus TsMS § 150 lg 1 p 5 alusel rahuldada, sest kaebemenetluses pole teisi osalisi. Kaebuselt tasuti lõivu 70 €, mis tagastatakse taotluses märgitud saajale ja pangakontole.
11.Avalduse menetlusse võtmisest keeldumise vaidlustamisel tehtud ringkonnakohtu määruse peale, millega määruskaebus rahuldatakse ja asi saadetakse menetlusse võtmise uueks otsustamiseks maakohtule, et saa esitada määruskaebust Riigikohtule (TsMS § 372 lg 5 ls 1, § 696 lg 1 ls 1). Seega jõustub määrus teatavaks tegemisel (TsMS § 466 lg 3 ls 2). (allkirjastatud digitaalselt)
3 (3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.