2-24-136744/14 - Võlaõigus - Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja - lahend.ee

16.Vastavalt Riigi Teataja seaduse § 13 lõikele 9 ja Ametlike Teadaannete põhimääruse § 9 lõikele 5 määrata väljaandes Ametlikud Teadaanded teadaande avaldamise lõpetamise tähtajaks kolm kuud. Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv, mille suurus sõltub tsiviilasja hinnast. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt riigilõiv Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS, nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS või nr EE567700771003819792 AS LHV Pank. Riigilõivuna tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2 100 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. 2

2-24-136744 hinnangul tarbijakrediidilepingud. 2.3 Seadus eristab nn tavalist tarbijakrediidilepingut, mille puhul tarbija krediteerimine toimub laenu vormis ning tarbijakrediidilepinguid, kus tarbijast krediidisaaja krediteerimine toimub muul viisil (vt § 401 lg 2) ning mille esemeks on asja omandamise, teenuse osutamise või muu lepingueseme finantseerimine § 405 lg 1 tähenduses (VÕS II komm (2019) § 402, p 3.2). VÕS § 405 lg 1 kohaldamisala alla kuuluvad intressi tasumise kohustusega järelmaksuga müügilepingu vormis sõlmitud tarbijakrediidilepingud ning laiemalt ka muud teenuse osutamise või muu soorituse saamiseks tarbija poolt sõlmitavad lepingud, kus tarbijal võimaldatakse omandatava teenuse või muu soorituse eest tasuda pärast teenuse osutamist või muu soorituse tegemist tasutavate osamaksetega, millelt arvestatakse intressi (VÕS II komm (2019) § 405, p 3.1). Juhul kui järelmaksuga tasutavale müügihinna osale ei lisandu intress, ei ole tegemist krediidilepinguga. Samas tuleb arvestada, et eriti järelmaksu puhul võib intressikokkuleppe olla varjatud, st intressi ja selle määra sageli eraldi välja ei tooda. Müügihinnale lisatud intressi kindlakstegemiseks tuleb sellisel juhul järelmaksuga tasutavad müügihinna osad summeerida ja võrrelda saadud tulemust müügihinnaga, mis kehtinuks järelmaksukokkuleppe puudumisel. Kui järelmaksuta müügihind on väiksem kui järelmaksuga tasutavate müügihinna osade summa, on vastava müügilepingu puhul ühtlasi tegemist krediidilepinguga. Selline krediidilepinguks olev müügileping on segatüübiline leping § 1 lg 2 tähenduses (VÕS II komm (2019) § 401, p 3.1.2) (Tallinna Ringkonnakohtu 25.08.2025 otsus nr 2-24-133899, p 10). 2.4 Hagi kohaselt soetas kostja hagejaga sõlmitud osamaksetega vara müügilepingu alusel Apple iPhone 14 hinnaga 849,00 eurot. 20.06.2025 vastuses hageja täpsustas, et seadme eest pidi kostja kokkuleppe kohaselt tasuma 36 kuu vältel osamakseid summas 23,583 eurot, mis teeb kokku 848,988 eurot. Muude tasude ega intressi tasumise kohustust kostjale lepingust ei tulene. Kohus on eeltoodule tuginedes seisukohal, et pooled on sõlminud müügilepingu (VÕS § 208). 24.10.2023 nutikindlustuse leping aga sõlmiti osamaksetega vara müügilepingu alusel soetatud seadme Apple iPhone14 kindlustamiseks ehk tegemist on kindlustuslepinguga VÕS § 422 lg 1 tähenduses. 2.5 VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule. VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 114 lg 1 ütleb, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja anda võlgnikule kohustuse täitmiseks täiendava mõistliku tähtaja. Kui võlausaldaja nõuab kohustuse täitmist, kuid ei määra selleks täiendavat tähtaega, eeldatakse, et täitmiseks on antud mõistlik täiendav tähtaeg. Kui võlausaldaja on täitmiseks täiendavalt andnud ebamõistliku tähtaja, pikeneb see mõistliku täiendava tähtajani. VÕS § 196 tuleneb, et kestvuslepingu võib mõjuval põhjusel üles öelda, ning, kui mõjuvaks põhjuseks on teise lepingupoole poolne kohustuse rikkumine, siis võib lepingu üles öelda alles pärast kohustuse rikkumise lõpetamiseks määratud mõistliku tähtaja tulemusteta lõppemist. Kohtu hinnangul on hageja lepingud õiguspäraselt üles öelnud. Hageja on kostjale vastavalt hageja nõude aluseks olevatele lepingutele võimaldanud hageja teenuste kasutamist ning kostja on lepingute alusel esitatud arvete tasumisega jäänud viivitusse. Kostjal on jäänud tasumata kolm järjestikust arvet: 01.11.2023, 01.12.2023 ja 01.01.2024. Lepingute ülesütlemise hoiatus saadeti kostjale 19.01.2024 ning hageja ütles lepingud üles 29.01.2024. Seega andis hageja kostjale tähtaja kohustuse täitmiseks ning kostja enda kohustust hageja ees ei täitnud ka täiendava tähtaja jooksul. Kohus on seisukohal, et kostjale kohustuse täitmiseks antud tähtaeg oli mõistlik. 2.6 Kohus eeltoodust tulenevalt rahuldab hageja nõude ja mõistab kostjalt välja 24.10.2023 sõlmitud osamaksetega müügilepingust nr 16178055 tuleneva võlgnevus 848,99 eurot ja 4

2-24-136744 24.10.2023 nutikindlustuse lepingust nr 16178056 tuleneva võlgnevus 35,54 eurot (kokku 884,53 eurot). 2.7 Hageja palub kostjalt välja mõista enne hagi esitamist sissenõutavaks muutnud viivise summas 198,36 eurot ja viivised alates 29.01.2025 kuni põhinõude summas 884,53 eurot täitmiseni lepingujärgses määras 0,065% päevas. Hagi kohaselt, vastavalt üldtingimuste p 6.10 järgi maksete mittetähtaegsel tasumisel arvestatakse ELISA poolt viivist arvele märgitud maksetähtajale järgnevast kuupäevast füüsilise isiku puhul 0,065% võlasummast iga viivitatud päeva eest. 20.06.2025 esitatud vastusest nähtuvalt ei ole kostjaga sõlmitud kliendilepingut ning hagi lisa 3 üldtingimused ei ole lepingu osaks saanud. 2.8 VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 ütleb, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. 2.9 Arvestades, et Elisa üldtingimused ei ole kostjaga 24.10.2023 sõlmitud lepingute osaks saanud, puudub hagejal õigus nõuda kostjalt viivist seadusejärgsest määrast kõrgema viivisemääraga. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hageja viivisenõude osaliselt. Kohus mõistab kostjalt välja viivise põhivõlgnevuselt 884,53 eurot perioodi 19.02.2024-28.01.2025 eest VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määraga ehk summas 102,22 eurot (19.02.202430.06.2024 määraga 12,5% aastas, 01.07.2024-31.12.2024 määraga 12,25% aastas ja 01.01.2025-28.01.2025 määraga 11,15% aastas). Edasiulatuvalt tuleb kostjalt välja mõista viivis samuti VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, ehk alates 29.01.2025 kuni 30.06.2025 määraga 11,15%, s.o summas 41,341518 eurot ning alates 01.07.2025 kuni 20.10.2025 määraga 10,15%, s.o summas 27,548864 eurot. Hagi esitamisest kuni kohtuotsuse tegemiseni tuleb seega kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis summas 68,89 eurot. Tulenevalt hageja nõudest ja TsMS § 367 mõistab kohus kostjalt välja viivise alates 21.10.2025 kuni põhinõude (884,53 eurot) täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

2-24-136744 menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1). 3.3 Hageja esitas kostja vastu nõude hagihinnaga 1292,74 eurot. Kohus rahuldas hagi osaliselt, leides, et hagejal on õigus nõuda kostjalt viivist seadusjärgses määras. Seega rahuldas kohus hagi u 91% ulatuses, mistõttu jätab kohus menetluskulud 91% ulatuses kostja ja 9% ulatuses hageja kanda. 3.4 Hageja on taotlenud menetluskuluna välja mõista kostjalt hagiavaldustelt tasutud riigilõivu summas 280 eurot, maksekäsu kiirmenetluse menetluskulud 20 eurot, õigusabikulud summas 338 samuti, kohustada kostjat tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude tasumiseni. 3.5 Riigilõivu summas 280 eurot tasumist on kohus kontrollinud, tasutud riigilõivu suurus tuleneb riigilõivuseadusest. Tegemist on seadusest tuleneva ning seega põhjendatud ja vajaliku kuluga, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. 3.6 Käesolevas asjas on hageja esmalt esitanud kohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse mille Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakond andis 15.01.2025 määrusega üle Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses ning seega on hagejal õigus TsMS § 4842 kohasele menetluskulude hüvitisele summas 20 eurot. 3.7 Hagiavalduse kohaselt on hagejal seoses hagi esitamisega tekkinud õigusabikulud summas 338 eurot. Lepinguline esindaja on hagejale osutanud õigusabi 2 tundi, tunnitasuga 169 eurot (millele lisandub käibemaks). 3.8 Asja keerukust ja mahtu arvestades on kohtu hinnangul lepingulise esindaja ajakulu taotluses toodud mahus põhjendatud ja vajalik. 3.9 Kohus leiab, et hageja mitte-advokaadist esindaja tasumäär 169 eurot tunnis on põhjendamatu. Riigikohus on senises praktikas pidanud põhjendatuks õigusteenuse tunnitasu 170 eurot (3-2-1-159-16 p 24), kuid sellisel juhul on õigusteenuse osutajaks olnud vandeadvokaat ning arvesse on seega võetud, et vandeadvokaat peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele, mis mitteadvokaadist esindajate puhul nii ei ole. Samuti ei olnud käesolev vaidlus õiguslikult keerukas. Neil kaalutlustel peab kohus käesoleva tsiviilasja raames esitatud õigusabi teenuse põhjendatud tasumääraks 120 eurot/tunnis. 3.10 Hageja põhjendatud menetluskulu on seega 540 (riigilõiv 280 eurot, maksekäsu kiirmenetluse menetluskulud 20 eurot ja lepingulise esindaja tasu hagimenetluses summas 240 eurot). 3.11 Hagi osalisest rahuldamisest tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 91% hageja menetluskuludest ehk 491,40 eurot. 3.12 TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotluse alusel mõistab kohus välja menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.