Kohtla-Järve linn Sompa linnaosa XX korteriühistu hagi Reet Rebina vastu võlgnevuse saamiseks 245,36 eurot
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 22. mai 2017 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Reet Rebina apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
15. jaanuar 2019 Apellant: Reet Rebina (kostja), ik XXXX
Menetlusosalised ja nende esindajad
Vastustaja: Kohtla-Järve linn Sompa linnaosa XX korteriühistu (hageja), rk 80405691; esindaja Maksim Fedotov
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Viru Maakohtu 22. mai 2017 otsus ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata.
2.Apellatsioonkaebus rahuldada.
3.Jätta menetluskulud hageja kanda.
4.Mõista XX korteriühistult Reet Rebina kasuks välja 75 eurot menetluskulude katteks.
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada
üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Kohtla-Järve linn Sompa linnaosa XX korteriühistu (hageja) esitas Reet Rebina (kostja) vastu hagi, milles palus mõista kostjalt välja hageja kasuks võlgnevus 245,35 eurot. Hagiavalduse kohaselt kuuluvad kostjale korteriomandid nr 1 ja nr 3 ning ta on korteriühistu liige. Kostja kohustus tasuma üks kord kuus elamu majandamise jooksvate kulutuste katteks makseid vastavalt põhikirja p-le 4.2.6. Seisuga 28.02.2017 on kostja võlgnevus kokku 245,35 eurot, sh võlg 238, 93 eurot ja viivised 6, 42 eurot. Hageja nõudis kostjalt mõlema korteriomandi eest perioodil september 2016 kuni 28.02.2017 hooldus- ja fekaaliveo võlgnevuse tasumist. Kostja elab korteris nr 3, korter nr 1 on tühi. Korteriühistu 21.08.2016 asutamiskoosoleku protokolli p 8 kohaselt kehtestati korteriühistu igakuise osamaksu suuruseks 0,40 eurot ruutmeetri kohta. 05.09.2016 otsusega otsustati koguda igalt korteriomanikult, kes on ühendatud tsentraalveevõrku, lisatasu kohtkanalisatsiooni tühjendamise eest üks kord poolaastas. 10 m3 reovett maksab 60 eurot. Kostja ei ole tõendanud, et ta veab fekaalid ise ära.
2.Kostja vaidles hagile vastu. Korteriühistu asutati seadust rikkudes, kuna kostja ei olnud ühistu asutamisest teadlik. Ei ole arusaadav, kas nõutakse võlgnevust ühe või kahe korteriomandi eest. Nõue on tõendamata, kuna esitatud ei ole korteriühistu arvete koopiad, raamatupidamise 2016 aasta aruannet jt vastavaid dokumente. XX maja on ahiküttega. Korteris nr 1 puudub joogivesi. Settekaevu tühjendamine toimub vastavalt tarbitud vee kogusele. Korteris nr 3 tarbitakse vett mõõturi alusel ja kostja maksab ise OÜ-le Järve Biopuhastus. Maamaksu, kindlustuse ja korstnapühkja teenuse eest tasub kostja ise. Kostja leidis, et ta on nõus hoone mõttelise osa hoolduse eest maksma, kui see vormistatakse korrektselt.
MAAKOHTU LAHEND
3.Viru Maakohus rahuldas 22. mai 2018 otsusega hagi ja mõistis kostjalt välja hageja kasuks 245,35 eurot. Menetluskulud jäeti kostja kanda. Kostjalt mõisteti hageja kasuks välja menetluskulud 245,35 eurot (maksekäsu kiirmenetluse riigilõiv 45 eurot, riigilõiv hagiavalduselt 30 eurot, tõlkekulu 3,47 eurot ja esindaja kulu 166,88 eurot).
Kostjale esitatud arvetest nähtub, mille eest ja kui palju hageja kostjalt raha nõuab ning arusaadav on see, kuidas nõude suurus kujuneb. Korteriühistu põhikirja p 4.2.6. järgi on korterühistu liige kohustatud tasuma üks kord kuus elamu majandamise jooksvate kulutuste katteks makseid üldkoosoleku kehtestatud suuruses ja korras. 05.09.2016 üldkoosoleku otsuse järgi kogutakse kohtkanalisatsiooni tühjendamise eest tasu üks kord poolaastas (10 m3 reovett maksab 60 eurot), mis jagatakse korterite vahel. OÜ Jundema esitas korteriühistule fekaaliveo eest 12.12.2016 arved nr 3089 ja 3090 kokku summas 120 eurot (2 x 50+20) (tl 37, 38). Kostjal oli kohustus tasuda 33,74 eurot, mis tuleneb arvest nr 12/16. Hageja esitas perioodil 04.10.2016 kuni 02.03.2017 kostjale arved korteri nr 1 (reaalosa 37, 50 m2, halduskulu suurus 15 eurot, 37, 50 x0,40) ja nr 3 (reaalosa 48,70 m2, halduskulu suurus 19,48 eurot, 48, 70 x 0,40) halduskulu tasumiseks. Kostja arveid tasunud ei ole. Korteriühistu põhikirja p 4.2.6.6. järgi arvestatakse halduskulud vastavalt üldkoosoleku vastu võetud otsusele korteriomandi ühe ruutmeetri kohta. Korteriühistu asutamiskoosolekust järeldub, et igakuise halduskulu (protokolli märgitud igakuine osamaks) suuruseks kehtestati 0,40 eurot m2 kohta vastavalt korteriomaniku korteri suurusele (protokolli p 9). Ükski kostja väide ei anna alust hagi rahuldamata jätmiseks. Kostja esitatud arvetest nähtub, et kostja on tasunud fekaaliveo eest enne korteriühistu asutamist ning arvest nr 3551 nähtub, et kostja on tasunud fekaaliveo eest pärast võlgnevuse perioodi. Järelikult ei puuduta kostja esitatud tõendid perioodi, mille eest hageja võlgnevust nõuab (05.09.2016-28.02.2017). Kuna hageja ei nõua kostjalt vee, prügi, elektri ja korstnapühkija teenuse eest tasumist, ei oma kostja sellekohased vastuväited ja esitatud tõendid asja lahendamisel tähtsust, nagu ka väited korteriühistu ebaseadusliku asutamise kohta. Samuti ei sõltu majandamiskulude tasumise kohustus sellest, kas korteriomanik korteris elab või mitte. Seega on hageja õigustatud nõudma kostjalt võlgnevuse tasumist, hagi tuleb rahuldada ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 238,93 eurot. Hageja palub välja mõista kostjalt viivise 28.02.2017 seisuga 6,42 eurot. Kuna kostja ei ole majandamiskulusid tasunud, on hageja õigustatud nõudma viivist ja see tuleb kostjalt välja mõista nõutud ulatuses, so 28.02.2017 seisuga 6,42 eurot.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada täies ulatuses. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt ei arvestanud maakohus asjaolu, et hageja ei tasunud teenuste eest, mille eest hageja tasu nõuab. Kostja majandab oma korteriomandit ise.
5.Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu. Hageja esitas kohtule kõik vajalikud dokumendid, millest on võlgnevust näha.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tuleb Viru Maakohtu 22.05.2017 otsus tühistada ja apellatsioonkaebus rahuldada. Menetluskulud tuleb jätta hageja kanda.
7.Hagiavalduse kohaselt koosneb kostja võlgnevus hageja ees perioodil september 2016 kuni veebruar 2017 korteriühistu tegevusega seotud majandamiskuludest. Hageja esitas nõude alusena arved alates 01.09 2016 – 01.03.2017. Arved on esitatud teenuse eest „maja hooldus“ ja „maja hooldus ja haldus“ 0,40 eurot ruutmeetri kohta (I kd lk 25-36) ning kaks arvet fekaaliveo kohta detsembrist 2016 kokku summas 120 eurot (I kd lk 37,38).
8.2016 aastal kehtinud korteriühistuseaduse (KÜS) § 15 lg 1 kohaselt korteriühistu juhatus koostab ja esitab igal aastal korteriühistu liikmete üldkoosolekule kinnitamiseks korteriühistu majandustegevuse aastakava, mis sisaldab: 1) korteriomandite eseme mõtteliste osade majandamise eeldatavaid tulusid ja kulusid; 2) korteriühistu liikmete kohustusi sihtkulutuste ja koormatiste kandmisel; 3) andmeid korteriühistus tarbitud kütuse, soojuse, vee ja elektri koguse ning maksumuse kohta. Korteriühistuseaduse (KÜS) § 151 lg 1 järgi peab korteriühistu tõendama, kui suured olid tervikuna korteriühistu majandamiskulud ajavahemikus, mille eest tasumist nõutakse.
8.Ringkonnakohus märgib, et hageja esitatud arvete alusel ei ole arusaadav, millest koosneb väidetav võlgnevus, mis oli arvete esitamise õiguslik alus (milline KÜ otsus) ja kuidas maksed olid korteriomanike vahel jaotatud. Käesolevas asjas puudub korteriühistu otsus, millega määrati kindlaks mõnd liiki majandamise vm kulu suurus. Ringkonnakohus leiab, et hageja poolt viidatud korteriühistu XXX asutamisprotokolli p-d 8 ja 9 ei reguleeri KÜS § 151 mõttes majandamiskulusid. Viidatud protokolli p. 8 kohaselt on ühistu liikme osamaksu suuruseks osakapitali 0,40 eurot korteri ruutmeetrilt. Sellise summa on korteriühistu liikmed kohustatud tasuma poole aasta jooksul pärast ühistu asutamist kahes osas. Protokolli p 9 kohaselt on liikme igakuise osamaksu suurus 0,40 eurot korteri ruutmeetrilt (I kd lk 39-40). Korteriühistu osamaksu ja osakapitali suuruse määramist reguleerivad KÜS §-d 69.
9.Ringkonnakohus märgib, et korteriühistu poolt vastuvõetud osakapitali maksete suuruse määramise otsus ei ole piisav alus esitada hagis nimetatud konkreetsete majandamiskulude tasumata jätmise alusel nõuet kostja vastu. Ringkonnakohtu istungil väitis hageja õigusteadmistega esindaja, et ilmselt mõtlesid ühistuliikmed midagi muud ja protokollis on võib-olla kirjaviga.
10.Asja materjalidest nähtub, et maakohus määras hagejale 10 päevase tähtaja hagi nõude täpsustamiseks ja hagi aluseks olevate faktiliste asjaolude esitamiseks ja tõendamiseks viidates KÜS § 151. Hageja esitas täiendavalt uue tõendina 05.09.2016 XX protokolli, milles 5.09.2016 otsustati kohtkanalisatsiooni tühjendamise tasu kogumine üks kord poolaastas (lk 181). Hageja esitatud korteriühistu koosolekute protokollid ei ole aluseks haldus- ega hooldustasu võlgnevuse väljamõistmiseks ja otsus kohtkanalisatsiooni tühjendamise kohta ei ole seostatav hageja poolt esitatud arvetel märgituga. Ringkonnakohus leiab, et kohus ei pea tegema hageja eest arvutusi ja seostama hageja väiteid toimiku materjalides olevate tõenditega. Asja materjalidest nähtub, et kostja vaidles maakohtus hageja nõudele vastu põhjusel, et ta ei saa aru, millest võlgnevus koosneb ning väitis, et on hooldamisega setud kulud ise kandnud.
11.Ringkonnakohtu istungil esitas hageja esindaja vastuväite, et kostja ei vaielnud vastu ühistu protokollides vastuvõetud otsustele. Ringkonnakohus märgib, et kostja osales menetluses ilma õigusteadmisteta esindajata ning vaidles võlgnevuse suurusele vastu ebaselguse ja põhjendamatuse tõttu. Ringkonnakohus märgib, et arvete esitamisega ei saa tõendada, kui palju pidi kostja majandamiskulude eest tasuma (vt ka Riigikohtu 16. juuni 2010 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-53-10, p 14). Arved ei muutu automaatselt õiguspäraseks, kui kostja ei ole neile
koheselt vastu vaielnud. TsMS § 5 lg 2 kohaselt määrab pool ise, milliseid asjaolusid ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Ringkonnakohus leiab, et hageja ei ole tõendanud, millise hageja otsuse alusel, milliseid majandamiskulusid, kui suures ulatuses ja millisel ajavahemikul on kostja jätnud tasumata. Hageja nõue tuleb eeltoodud põhjustel jätta rahuldamata.
12.Ringkonnakohus rahuldab apellatsioonkaebuse ja teeb uue otsuse, millega hagi jääb rahuldamata, seetõttu tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. Ringkonnakohus rahuldab kostja taotluse ja mõistab välja apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivu 75 eurot.
/digitaalselt allkirjastatud/ Üllar Roostoja
/digitaalselt allkirjastatud/ Kai Kullerkupp
/digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.