Codeborne OÜ hagi NORD FINANCE OÜ vastu võlgnevuse saamiseks ning NORD FINANCE OÜ vastuhagi Cedeborne OÜ kahju hüvitamiseks
Tsiviilasja hind
Hagi 14 848,40 eurot Vastuhagi 12 468,60 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja/vastuhagis kostja Codeborne OÜ (registrikood 11885355), lepingulised esindajad vandeadvokaat Ants Nõmper ja advokaat Merlin Liis Kostja/vastuhagis hageja NORD FINANCE OÜ (registrikood 12808233), lepinguline esindaja vandeadvokaat Alo Pormeister
Kohtuistung
04.12.2018
Kohtuistungil osalenud isikud
Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Ants Nõmper Hageja lepinguline esindaja advokaat Merlin Liis Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Alo Pormeister
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista kostjalt NORD FINANCE OÜ hageja Codeborne OÜ kasuks põhivõlgnevus 14 221,20 eurot ja viivis 627,17 eurot.
3.Jätta rahuldamata vastuhagi. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
Menetluskulud jätta kostja NORD FINANCE OÜ kanda. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul peale käesolevas asjas tehtava kohtulahendi jõustumist. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.
Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. Hageja nõue ja põhjendused
1.Hageja Codeborne OÜ (edaspidi hageja) palub kostjalt NORD FINANCE OÜ (edaspidi kostja) välja mõista põhivõlgnevus 14 221,20 eurot ja viivis 627,17 eurot.
2.Hageja ja kostja sõlmisid 09.04.2015 põhiteenuselepingu, mille raames esitas hageja kostjale arved nr 20160106, 20160118, 20160204 ja 20160216 kokku 14 221,20 eurot. Vastavalt lepingule tasutakse tarkvaraarenduse protsessi käigus teostatud tööde eest etappide kaupa. Lepingu punkti 6 (c) kohaselt esitab hageja kostjale teenuse eest arve peale igat iteratsiooni. Arvete tasumise tähtaeg on 7 päeva. Kostja on varasemalt tasunud arved vastavalt lepingule, kuid perioodil 18.01.2016 kuni 29.02.2016 esitatud arvete osas kostja viivitas tasumistega, leides, et töö ei vasta lepingutingimustele. Kostja ei täpsustanud, milles seisneb lepingutingimuste mittevastavus. Tööde teostamisel lähtusid arendajad kostja poolt paika pandud soovidest, kuid kostja arvates ei vasta teostatud tööd lepingutingimustele. Kostja on jätnud oma lepingulised kohustused osaliselt täitmata, jättes esitatud arved õigeaegselt tasumata, mille tõttu tekkis kostjal võlgnevus hageja ees. Hageja pöördus K OÜ poole kohtuvälise võlgnevuse sissenõudmiseks. Kostja kohtuväliselt oma kohustusi täitnud ei ole. Lisaks põhivõlgnevusele on hageja esitanud leppetrahvi nõude. Poolte vahel sõlmitud lepingu punktist 6 (d) tulenevalt on hagejal õigus nõuda kostjalt leppetrahvi määraga 0,05% päevas iga arve tasumisega viivitatud päeva eest. Kostja viivitas rahalise kohustusega täitmisega alates 26.01.2016. 30.05.2018 toimunud istungil täpsustas hageja, et tegemist on viivisenõudega.
3.Vastavalt lepingule tarkvaraarenduse protsessi käigus tasutakse teostatud tööde eest kokkuleppes kokku lepitud töödele kulunud ajale (lepingu punkt 6 (c)) ja tunnitasu alusel (lepingu punkt 6 (a)). Kokkuleppe punkti 6 järgi on ühe tunni hind 70 eurot. Vastavalt tasumata arvetele on töid teostatud kokku 169,3 tundi. Kostja poolt esitatud ASA raport ei ole hagi aluseks olevate arvetega seotud. Kostja vastuväited ja põhjendused
4.Kostja tunnistab hagi 2999,43 euro ulatuses. Põhivõlgnevusest tunnistab kostja hagi 2856 euro (2380 eurot + käibemaks) ulatuses, millele lisandub viivis summas 143,43 eurot. Tegemist on summaga, mis kuulub tasumisele hageja poolt 13.-16. iteratsiooni käigus teostatud tööde eest, mille kostja on nõus vastu võtma ning mille osas kostjal puuduvad vastuväited: 1) 13. interatsioon: kostja aktsepteerib 24h ehk 2016 eurot (koos käibemaksuga) ning viivist summas 105,84 eurot; 2) 14. interatsioon: kostja aktsepteerib 9h ehk 756 eurot (koos käibemaksuga) ning viivist 34,40 eurot; 3)
15.interatsioon: kostja aktsepteerib 1h ehk 84 eurot ning viivist summas 3,19 eurot.
5.Kostja ei tunnista hagi 11 365,20 euro ulatuses. Kostja ei ole nimetatud ulatuses töid vastu võtnud, mistõttu ei ole tasunõue muutunud sissenõutavaks. Töö puuduse kõrvaldamisega seotud kulud peab kandma hageja. Tasunõude saab esitada ainult tehtud töö eest.
6.Kostja nõustub hagejaga, et poolte vahel sõlmitud leping on oma olemuselt töövõtuleping. Tegemist on töövõtu raamlepinguga, mis sätestab pooltevahelise suhte üldised põhimõtted ning mille alusel sõlmivad pooled konkreetsete projektide teostamiseks eraldi teostatavate tööde
kokkuleppeid. Pooled sõlmisid 09.04.2015 kokkuleppe kostja arvete müügi- ja enampakkumise platvormi (Inwise) arendamiseks, mille raames teostatud tööd puudutab praegune vaidlus.
7.Kostja ei võtnud tööd vastu. Töö ei vastanud lepingutingimustele. Pooltevaheline põhiteenuseleping ega teostatavate tööde kokkulepe ei reguleeri tööde üleandmise-vastuvõtmise korda, v.a järgnevas: 1) töö tulemus on kostjale iga iteratsiooni lõpus üleantav töötav tarkvara koos lisatud funktsionaalsusega; 2) kostja esindaja on kohustatud hiljemalt iga järgneva iteratsiooni lõpuks andma tagasisidet selle kohta, kas saadud tarkvara vastab kostja ootustele; 3) töö tulemuseks loetakse tarkvara või tarkvaraprojekti dokumentatsiooni või konsultatsiooni. Täpne üleandmise vorm lepitakse kokku teostatavate tööde kokkuleppes. Teostatavate tööde kokkuleppes ei ole täpset üleandmise vormi kokku lepitud.
8.Poolte vahel sõlmitud põhiteenuselepingus oli kokku lepitud, et hageja osutab teenuseid lähtudes agiilse tarkvaraarenduse põhimõtetest. Agiilse tarkvaraarenduse puhul on samuti töö tulemuseks kokkulepitud funktsionaalsusega tarkvara. Erinevalt n-ö klassikalisest (nn koskmeetodi, inglise k. waterfall) tarkvaraarendusest antakse agiilse tarkvaraarenduse puhul tükike funktsionaalset tarkvara (tarkvaraosa) üle iga arendusperioodi (nn iteratsiooni) lõpus. Kooskõlas tarkvaraarenduse tavalise praktikaga vaatas kostja ka kõnealuse projekti puhul üleantud tarkvaraosa üle ning võttis selle vastu või lükkas tagasi. Projekti haldamine ning tarkvaraosade üleandmine-vastuvõtmine toimus Pivotali keskkonnas. Töö (konkreetse tarkvaraosa) vastuvõtmiseks vajutas kostja “accept” nuppu. Kui tööd ei saanud mingil põhjusel vastu võtta, siis vajutas kostja “reject” nuppu. Neid töid, mille üle vaidlus käib ning mille eest kostja ei ole nõus tasuma, ei ole kostja Pivotali keskkonnas vastu võtnud. Seda, miks kostja mingit tööd vastu ei võtnud, on kostja põhjendanud Pivotali keskkonnas ja/või e-kirja teel. Seega on kostja täitnud oma teavitamiskohustuse. Pooltevaheline põhiteenuseleping ja teostatavate tööde kokkulepe ei sisaldanud konkreetseid nõudeid kohustuse täitmise kvaliteedile. Vaidlust ei saa olla selles, et hageja (töövõtja) teadis, milleks kostja töö tulemust vajas – tegemist on müügi- ja enampakkumise platvormiga, millel põhineb kostja igapäevane äritegevus. Inwise’i platvormi arendamise projekt algas aprillis 2015. Kõnealused probleemsed tööd teostati jaanuaris-veebruaris 2016. Kostja on seisukohal, et need tööd, mida kostja vastu ei võtnud, ei olnud teostatud piisava kvaliteediga, neil puudusid kokkulepitud omadused ja need ei sobinud kostja vajadusteks, millest hageja varasemalt teadlik oli. Kostja tellis hageja poolt arendatud Inwise ́i platvormi kvaliteedi hindamiseks auditi sõltumatult tarkvarakvaliteedi testijalt Osaühingult ASA Q S. Auditi käigus intervjueeris ASA osapooli ning testis tarkvara igakülgselt. Auditi käigus jõudis ASA muuhulgas järgmistele järeldustele: 1) hageja ei suutnud enam ühel hetkel pakkuda lubatud kvaliteediga tarkvaraarenduse teenust; 2) pärast meeskonna vahetumist ei olnud kostjal enam võimalik nii palju kui enne arendusprotsessi panustada; 3) hageja esitas kostjale arveid töö puuduste kõrvaldamise eest.
9.Hageja tasunõue ei ole muutunud sissenõutavaks. Kostja on hagejalt korduvalt nõudnud lepingu täitmist, kuid see ebaõnnestus. Kostja ei ole töid 75h ehk 6300 euro (5250 eurot + käibemaks) ulatuses Pivotali keskkonnas ega e-kirja teel vastu võtnud. Kostja on korduvalt juhtinud hageja tähelepanu sellele, et kõnealused tööd ei vasta lepingutingimustele ega kuulu seetõttu vastuvõtmisele ega tasumisele. Hageja on need pretensioonid kätte saanud. Pooltevahelisest kirjavahetusest tuleneb, et hageja ei kavatse oma kohustust täita. 19.02.2016 e-kirjas teatas hageja esindaja kostjale, et lõpetab tööde tegemise. Kuna tegemist oli hageja lepingulise põhikohustusega, järeldas kostja hageja 19.02.2016 e-kirjast, et hageja on lepingu üles öelnud. Kostja ei olnud lepingu lõppemise hetkeks töid vastu võtnud, seega ei olnud tal tekkinud ka kohustust selle eest tasuda. Juhul, kui kohus peaks leidma, et hageja ei ole lepingut kehtivalt üles öelnud, taganeb kostja ise pooltevahelisest teenuselepingust hageja olulise lepingurikkumise tõttu. Võttes arvesse tööde hulka, mis ei vasta lepingutingimustele, võib öelda, et kostja jääb olulisel määral ilma selles, mida ta õigustatult lepingust lootis.
10.Kostja on seisukohal, et töö puuduse kõrvaldamisega seotud kulud kannab töövõtja (hageja). Varasema töö puuduste kõrvaldamise mahuks oli 31,5h ehk 2646 eurot (2205 eurot + käibemaks).
Sama töö kohta ei saa esitada tasunõuet topelt. Mitme hageja poolt tasumiseks esitatud tööde puhul on selge, et hageja on kostjale tasunõudeid esitanud topelt, kuna erinevad arendajad on samal päeval sama sooviloo raames kirja pannud täpselt sama tundide arvu. Kostja ei pea seda põhjendatuks. Kostja ei ole nõus aktsepteerima hageja poolt esitatud arveid kokku 29h ehk 2436 euro (2030 eurot + käibemaks) ulatuses, mille puhul kostja hinnangul on tegemist tehtud töö eest topelt tasu nõudmisega. Hageja ei ole kostjale andnud üle protsesside ja koodi seoste kirjeldusi, mistõttu oli kostjal õigus oma kohustuse täitmisest keelduda.
11.Hageja on lepingut rikkunud. Kostja on tellinud hageja poolt arendatud Inwise platvormi kvaliteedi hindamiseks auditi ASA-lt. ASA viis läbi funktsionaalse ja turvaauditi juba üle antud, vastu võetud ja tasutud tarkvaraosade funktsionaalsuse kontrollimiseks, milles avastatud puuduste kõrvaldamine on hageja kohustus. Auditi käigus jõudis ASA muuhulgas järgmistele järeldustele: 1) koodi auditi käigus avastas ASA kolm olulist arhitektuuri- ja disainiviga. Kuna ASA sõnul oleks vead olnud välditavad korrektseid andmebaasi ja tarkvara disainimustreid rakendades, ei saa sellist tarkvara pidada VÕS § 77 lg 1 mõistes vähemalt keskmise kvaliteediga arendatuks; 2) turvatesti käigus avastas ASA mitmeid vajakajäämisi. Selliste vajakajäämistega tarkvara ei saa pidada VÕS § 77 lg 1 mõistes vähemalt keskmise kvaliteediga arendatuks. ASA poolt testitud vastuvõetud tööd ei vasta lepingutingimustele ning hageja on seega oma kohustust rikkunud. Hageja vastutab kohustuse rikkumise eest, kuna see oli olemas töö juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko kostjale ülemineku ajal või tekkis pärast seda hageja kohustuste rikkumisest tulenevalt.
12.Kostja on seisukohal, et poolte vahel sõlmitud lepingu näol oli tegemist konkreetsele tulemusele suunatud lepinguga. Alternatiivselt, isegi, kui põhiteenuseleping on kestvusleping, ei ole teostatavate tööde kokkulepe kestvusleping. Põhiteenuseleping oli oma olemuselt töövõtu raamleping, mis sätestas pooltevahelise suhte üldised põhimõtted ning mille alusel võisid pooled sõlmida konkreetsete projektide teostamiseks eraldi teostatavate tööde kokkuleppeid. Pooled jõudsid sõlmida ainult ühe sellise kokkuleppe, ent põhimõtteliselt oleks võinud sõlmida neid veel. Põhiteenuseleping oli suunatud püsiva kohustuse – hageja poolt pakutavate tarkvara arendamise teenuste osutamise – täitmisele ning kehtis sellisena kuni kolm aastat. Põhiteenuselepingul ei olnud ilma teostatavate tööde kokkuleppeta konkreetset eesmärki ega sellest tulenevalt ka tulemust. Alternatiivselt, isegi, kui teostatavate tööde kokkulepe oli kestvusleping, ei ole iteratsiooni käigus teostatavate tööde kokkulepe kestvusleping.
13.Kostja on taganenud pooltevahelisest lepingust ainult selles osas, milles ta ei ole nõus hageja poolt teostatud tööde tulemust vastu võtma, kuna nende tööde teostamisel on hageja lepingut oluliselt rikkunud. Kui kohus peaks leidma, et kostja on vaidlusalused tööd vastu võtnud või sellised tööd loetakse vastuvõetuks või ei tunnusta lepingust taganemist, siis alandab kostja selliste tööde hinda.
14.Asjaolu, et projektimeeskonna suurus on kaks programmeerijat, et tähenda automaatselt, et kasutatakse paarisprogrammeerimise töövõtet. Kaks programmeerijat võivad teostada tööd ka iseseisvalt (eraldi arvutite taga), mitte paarisprogrammeerimise töövõtet kasutades. Paarisprogrammeerimise töövõte ei olnud kostjale teada ning selles ei olnud kostjale teadaolevalt kokku lepitud. Pooltevahelises lepingus oli kokku lepitud agiilses töömeetodis. Paarisprogrammeerimine on üks agiilse tarkvaraarenduse töövõtetest, aga mitte ainus. Hageja pole tõendanud, et töö teostamisel kasutati paarisprogrammeerimise töövõtet. Kostjal on õigus keelduda topelt tööde eest tasumises 29h. Vastuhagi
15.Kostja palub vastuhagis hagejalt välja mõista kahjuhüvitis 11 545 eurot ning viivis VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates vastuhagi esitamisest kuni kohase täitmiseni.
16.Kostja on tasunud hagejale Inwise platvormi arendustööde eest kokku 80 934 eurot (67 445 eurot + käibemaks). Teostatavate tööde kokkuleppe kohaselt oli maksimaalne teenustasu suurus
50 000 eurot + käibemaks. Kostja on tellinud auditi Inwise platvormi arendamiseks kasutatud Ruby on Rails koodikeelele spetsialiseerunud tarkvaraarendajalt O Š . Täiendava auditi tulemuseni selgus, et hageja lepingurikkumine on ulatuslikum kui esialgu arvatud. Muuhulgas selgus, et hageja on esitanud arveid tööde eest, mida koodilogist ei nähtu või mida ei nähtu sealt sellisel määral. Kostja kahju hüvitamise nõue puudutab hageja poolt iteratsioonide 1-12 raames teostatud töid ja tööde tulemusi, mille kostja on vastu võtnud ja mille eest kostja on tasunud. Kostjal on õigus nõuda hagejalt kahju hüvitamist, kuna hageja on pooltevahelist lepingut rikkunud. Algselt vastu võetud tööd ja nende tulemused ei vasta lepingutingimustele ega ole vähemalt keskmise kvaliteediga VÕS § 77 lg 1 mõttes, samuti ei lähtu tööde tegemine hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest, võttes arvesse tavasid ja praktikat.
17.Pooltevaheline leping ei sisaldanud konkreetseid nõudeid kohustuse täitmise kvaliteedile. Kostja poolt tellitud audititest nähtuvalt on eriteadmistega isikud jõudnud järeldusele, et hageja poolt teostatud tööd ja nende tulemused ei vasta valdkonna tavale ega praktikale, ei ole nõuetekohase kvaliteediga ega kooskõlas kostja kui tellija huvidega. Tarkvara puhul – eriti sellise, millel põhinevad (interneti)teenused – on elementaarseks eelduseks ja nõudeks see, et tarkvara oleks lihtsasti edasiarendatav, kuna selline tarkvara ei ole kunagi valmis. Tarkvara funktsionaalsust ja turvalisust tuleb pidevalt hooldada ja uuendada. Selleks, et see võimalik oleks, peab tarkvara arendamisel järgima parimaid praktikaid ja hoidma koodi võimalikult lihtsana. Hageja oli algusest peale teadlik, et tarkvara arendatakse edasi, kas hageja või kolmandate isikute poolt. Hageja poolt arendatud Inwise platvormi aluseks olev tarkvara on mitmete tõsiste arhitektuuri- ja disainivigadega, mille põhilised tagajärjed on järgmised: 1) süsteem on aeglane, mistõttu on raskendatud selle nõuetekohane kasutamine; 2) süsteemi edasiarendamine on aja- ja ressursimahukas. ASA tuvastas 44 viga, millest 11 olid kriitilise prioriteediga, 16 kõrge prioriteediga, 5 keskmise prioriteediga ning 12 madala prioriteediga. Samuti tuvastati turvatesti käigus mitmeid vajakajäämisi. ASA hinnangul oleksid vead olnud välditavad, kui hageja oleks kasutanud korrektseid tarkvara disainimustreid. Hageja teostatud tööd ja nende tulemused ei vastanud lepingutingimustele VÕS § 641 lg 1 p 2 mõttes, kuna puudustega süsteem ei sobi kostja äritegevuseks. Auditite käigus esiletoodud puudused vähendavad süsteemi kasutusväärtust. Poolte vahel sõlmitud põhiteenuselepingu punkti 6 (c) kohaselt pidi kostja tasuma hagejale vastavalt kokkulepitud töödele kulunud ajale. Hageja poolt üle antud koodi pistelistest analüüsidest selgus, et hageja poolt iteratsioonides kirjeldatud tööd ja koodilogist nähtuvad tööd ei kattu. Hageja poolt kostjale esitatud arved ei vasta kokkulepitud töödele kulunud ajale ning hageja on pooltevahelist lepingut rikkunud.
18.Kostjale on tekkinud otsene varaline kahju, mis koosneb puuduste kõrvaldamiseks tehtud kulutustest ning tegemata tööde eest liigselt makstud summadest. Kostja otsese varalise kahju suurus on 11 545 eurot (ilma käibemaksuta). Praeguseks hetkeks on puudused kõrvaldatud ning selleks kulus 170h. Tunnihinnaga 50 eurot/h kulus kostjal puuduste kõrvaldamiseks seega 8500 eurot (ilma käibemaksuta). Lisaks puuduste kõrvaldamisele on kostja tasunud hagejale tegemata tööde eest vähemalt 3045 eurot (ilma käibemaksuta). Kostja on seisukohal, et kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga, kahju oli hagejale ettenähtav ning rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos. Hageja vastuväited vastuhagile
19.Hageja ei tunnista vastuhagi ja palub jätta vastuhagi rahuldamata.
20.Hageja hinnangul on väide, et töid ei ole nõuetekohaselt teostatud ega kostjale üle antud, pahatahtlik ja vastuolus hea usu põhimõttega. Vastuhagist ei tulene, milles seisneb konkreetne lepingutingimuste rikkumine. Poolte vahel on sõlmitud kirjalik leping, milles on sätestatud olulised tingimused, millega tuleb arvestada sh keskmise kvaliteedi määramisel. Lepingu punktist 3 b tulenevalt nii hageja kui ka kostja nõustusid, et lõplik tulemus võib erineda algsest poolte vahel sõlmitud teostatavate tööde kokkuleppest. Kostja ei ole andnud hagejale täiendavat tähtaega
väidetavate puuduste kõrvaldamiseks. Kõik hageja poolt tehtud tööd vastasid lepingutingimustele ning kostja poolt esile toodud väidetavad puudused on otsitud ning ei ole puudusteks lepingu tähenduses. Kostja teatas hagejale, et keeldub tööde eest tasumast, sest tööd ei vasta lepingutingimustele, alles peale seda, kui hageja oli lõplikult teatanud, et kostja poolt tasumisele kuuluvate arvete maksetähtaega ei pikendata. Kostja nimetatud puudused on otsitud ning kostja on viidanud puuduste olemasolule eesmärgiga vältida enda lepingust tulenevate kohustust hageja ees ning keelduda tehtud tööde eest tasumast. Lisaks eeltoodule ei ole kostja hagejat puudustest kohaselt teavitanud. Kostja ei ole hagejat teavitanud, milliste iteratsioonide osas ei vastanud tehtud töö lepingutingimustele. Kostja poolt esitatud audit ei selgita välja, milliseid töid täpselt kostja hagejalt tellis ning, kas hageja poolt teostatud tööd vastasid lepingutingimustele ning, kas kostja on tööd vastu võtnud. Kohtu põhjendused Hagiavaldus
21.Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega, kuulanud üle tunnistajad ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada alljärgnevatel põhjendustel.
22.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 5 lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud.
23.Kohus märgib, et käsitleb kohtuotsuses läbivalt hagejana Codeborne OÜ-d ja kostjana NORD FINANCE OÜ-d
24.Kohus on tuvastanud järgmised vaidluse all mitteolevad asjaolud: 24.1 09.04.2015 sõlmisid hageja ja kostja põhiteenuselepingu (edaspidi leping), mille kohaselt hageja pidi kostjale välja töötama tarkvaraarenduse, järgides agiilse tarkvaraarenduse printsiipe ning kostja kohustus teostatud tööde eest hagejale tasuma arvete alusel (I kd tl 9-15, tõlge 16-20); 24.2 09.04.2015 sõlmisid hageja ja kostja teostatavate tööde kokkuleppe, mille kohaselt lepiti kokku, et teostatava töö objektiks on tarkvara funktsionaalsus: arvete müük/enampakkumine ning tööde alguseks on 14.04.2015; 24.3 Kostja on vastu võtnud 1-12. iteratsioonid; 24.4 Hageja on esitanud kostjale 13-16. iteratsiooni raames tehtud tööde eest järgmised arved: 18.01.2016 arve 20160106 4032 eurot; 31.01.2016 arve 20160118 5712 eurot; 15.02.2016 arve 20160204 2688 eurot; 29.02.2016 arve 20160216 1789,20 eurot (I kd tl 22-25); 24.5 Kostja tunnistab hagi 2999,43 euro ulatuses (põhivõlgnevus 2856 eurot koos käibemaksuga + viivis 143,43 eurot); 24.6 Töö üleandmine-vastuvõtmine toimus Pivotali keskkonnas.
25.Pooled vaidlevad, kas kostja on 13.-16. iteratsiooni tööd vastu võtnud; kas hageja nõue on muutunud sissenõutavaks. Pooled vaidlevad ka selle üle, kas hageja poolt teostatud tööd vastavad lepingutingimustele või mitte ning kas kostjal on õigus hagiavaldusele vastu vaidlemisel tugineda töödes ilmnevatele puudustele. Poolte vahel on ka vaidlus, kas leping on lõppenud.
26.Pooled ei vaidle selle üle, et 09.04.2015 sõlmitud leping vastab sisult VÕS § 635 lg 1 järgi töövõtulepingu tunnustele. VÕS § 635 lg 1 järgi töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Hageja tasunõude sissenõutavaks muutumine
27.Kohus peab käesoleva vaidluse lahendamisel esmalt vajalikuks tuvastada, kas hageja tasunõue kostja vastu on sissenõutavaks muutunud. Hageja on leidnud, et tema tasunõue on muutunud
sissenõutavaks. Hageja teostas igas iteratsioonis selle iteratsiooni kohta kokku lepitud tarkvara arendustööd. Iga iteratsiooni käigus tehtud tööd anti kostjal üle. Kõik tehtud tööd vastasid lepingutingimustele. Kostja poolt esiletoodud puudused on otsitud ja ei ole puuduseks lepingu tähenduses. Kostja hakkas puudustele viitama alles pärast seda, kui hageja oli avaldanud, et ei saa maksetähtaja pikendamist võimaldada. Alles 22.02.2017 teatas kostja, et keeldub tööde eest tasumast, sest tööd ei vasta lepingutingimustele. Kostja ei ole hagejat puudustest koheselt teavitanud. Kostja ei teavitanud hagejat, milliste iteratsioonide osas ei vastanud tehtud töö lepingutingimustele. Kostja ei kirjeldanud, milles väidetavad puudused seisnesid enne kui hagi vastuses ja vastuhagis.
28.Kostja väitis hageja nõudele vastu vaieldes, et hageja tasunõue ei ole muutunud sissenõutavaks 11 365,20 euro ulatuses. Pooltevaheline põhiteenusleping ega teostatavate tööde kokkulepe ei reguleeri tööde üleandmise-vastuvõtmise korda. Kuna aga tarkvaraarenduse puhul on töö vastuvõtmine tavaline, ei muutu töövõtja tasunõue sissenõutavaks enne, kui vastav tööosa on vastu võetud. Kooskõlas tarkvaraarendus praktikaga vaatas kostja üleantud tarkvaraosa üle ning võttis selle vastu või lükkas tagasi. Projekti haldamine ning tarkvaraosade üleandmine-vastuvõtmine toimus Pivotali keskkonnas. Töö vastuvõtmiseks vajutas kostja „accept“ nuppu, kui ei saanud mingil põhjusel vastu võtta, siis vajutas „reject“ nuppu. Töid, mille osas vaidlus käib ning, mille eest kostja ei ole nõus tasuma, ei ole kostja Pivotali keskkonnas vastu võtnud. Miks kostja mingit tööd vastu ei võtnud, on kostja põhjendanud Pivotali keskkonnas ja/või e-kirja teel. Tööd, mida kostja vastu ei võtnud, ei olnud piisava kvaliteediga, neil puudusid kokkulepitud omadused ja need ei sobinud kostja vajadusteks. Kostja viitas puudustele ja ei olnud nõus puudustega tööd vastu võtma. Kostja nõudis puuduste kõrvaldamist. Hageja puuduseid ei kõrvaldanud. Kostjal oli ja on õigus keelduda tasu maksmisest kuni hageja on täitnud oma kohustuse.
29.Kohus leiab, et kuigi kostjal on õigus viidata töödes esinevatele puudustele, on hageja kui töövõtja tasunõue muutunud sissenõutavaks. VÕS § 637 lg 3 järgi muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest. Sellest tuleneb kohtu hinnangul, et kui lepingu alusel võlgnetava tulemuse saavutamiseks vajalikud tööd on tehtud ja tulemus saavutatud, on töö valminud. Töö võib valminuks lugeda ka juhul, kui kõik tööd on küll tehtud, kuid need ei vasta teatud osas lepingutingimustele. Sellisel juhul muutub töö valmimisega töövõtja tasunõue küll sissenõutavaks, kuid tellija võib keelduda tasu maksmisest ulatuses, mis vastab töös esinevate puuduste kõrvaldamise kuludele või puudustest tingitud töö väärtuse vähenemisele. Kui puudused on ebaolulised ega takista töö eesmärgipärase kasutamise alustamist, tuleb tööd vastu võtta. VÕS § 637 lg 5 järgi ei pea tellija töö eest tasuma enne, kui tal on olnud võimalus asi üle vaadata, välja arvatud juhul, kui kokkulepitud üleandmisviis või maksmise tingimused ei anna talle selleks võimalust. Samas sätestab VÕS § 638 tellijale töö vastuvõtmise kohustuse. VÕS § 638 järgi on tellija kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul.
30.Riigikohus on analoogiliste vaidluste lahendamisel leidnud, et tellijal on teatud juhtudel õigus keelduda töö vastuvõtmisest, kuid keeldumine võib olla hea usu põhimõttega vastuolus, kui töö on osadeks jaotatav ja oluliste puudusteta töö osa vastuvõtmine ei kahjustaks tellija õigusi (RK TKo 3-2-1-80-08, p 22). Tellija ei või keelduda, kui töövõtja on oma kohustused täitnud suuremas osas või oluliste puudusteta. Hea usu põhimõttega oleks vastuolus, kui tellija keelduks töö vastuvõtmisest ainult ebaoluliste puuduste tõttu (samas, p 22). On vaja tuvastada, et tellija võttis tööd vastu või keeldus vastuvõtmisest alusetult. Need asjaolud peab TsMS § 230 lg 1 alusel tõendama hageja. Kui on kokku lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt, muutub tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks (RK TKo 28.10.2008 nr 3-2-180-08, p 19). Töö vastuvõtmine ei võta tellijalt õigust tugineda töös ilmnevatele puudustele, aga see muudab tõendamiskoormuse jaotust (samas, p 21). Tellija õigust jätta töö vastu võtmata võib
tunnistada üksnes juhul, kui tehtud töö on täiesti kasutuskõlbmatu ja tuleb tervikuna asendada (RK TKo 28.03.2006 nr 3-2-1-16-06, p 11).
31.Tulenevalt poolte vahel sõlmitud lepingu punkti 3 (a) töö viiakse läbi järgides agiilse tarkvaraarenduse printsiipe: i) tarkvaraarendust teostatakse iteratsioonides. Iteratsiooni pikkus on 2 nädalat kui ei ole teostatavate tööde kokkuleppes kokku lepitud teisiti; ii) tööde prioriteedid on määratud kliendi esindaja poolt iga iteratsiooni alguseks; iii) töötav tarkavara koos lisatud funktsionaalsusega on kliendile üle antav töö tulemus iga iteratsiooni lõpuks; iv) kliendi esindaja on kohustatud andma tagasisidet hiljemalt iga järgneva iteratsiooni lõpuks, kas saadud tarkvara vastab kliendi ootustele. Vastavalt lepingu punktile 3 (b) nii hageja kui kostja nõustuvad, et lõplik tulemis võib erineda algsest hageja ja kliendi vahel sõlmitud teostatavate tööde kokkuleppest. Lepingu punkti 3 (c) järgi töö tulemuseks lepingu raames loetakse tarkvara või tarkvaraprojekti dokumentatsiooni või konsultatsiooni. Täpne üleandmise vorm lepitakse kokku teostatavate tööde kokkuleppes. Lepingu punkti 6 (a) ja (d) alusel on leping tunnihinnaga ja hageja esitab kostjale teenuse eest arve peale igat iteratsiooni. Lepingu punkti 6 (e) ja (f) kohaselt saadetakse arved kostja kontaktisikule, kes on määratud teostatavate tööde kokkuleppes ning arvete maksetähtaeg on 7 (seitse) päeva. Lepingu 7 (g) sätestab, et vead peavad olema raporteeritud kostja esindaja poolt kas kostja või hageja veajälgimissüsteemis, mis on kokku lepitud teostatavate tööde kokkuleppes. Vastavalt lepingu punktile 7 (h) vigade raport peab sisaldama suuniseid hageja poolt kostjale: i) lühike kirjeldus veast; ii) millises olukorras viga ilmnes; iii) kuidas taas-tekitada viga; iv) logid; v) vea ekraanipilt (võimalusel). Teostatavate tööde kokkuleppes pooled tööde üleandmisevastuvõtmise vormis kokku ei leppinud.
32.Eeltoodust tulenevalt ei ole pooled kokku leppinud täpses tööde üleandmise-vastuvõtmise vormis. Lepingust nähtub, et tööd toimusid järgides agiilse tarkvaraarenduse printsiipe ning tööd teostati iteratsioonides pikkusega kaks nädalat ning töötav tarkvara koos lisatud funktsionaalsusega oli kostjale üle antav töö tulemus iga iteratsiooni lõpus. Kostja oli kohustatud andma tagasisidet hiljemalt iga järgneva iteratsiooni lõpuks, kas saadud tarkvara vastab kliendi ootustele. Hageja esitas peale iga iteratsiooni lõppu kostjale arve.
33.Puudub vaidlus ning tulenevalt tunnistaja S V ütlustest (II kd tl 187) on agiilne tarkvaraarendus üldine nimetaja tarkvaraarenduse meetodile. Agiilne põhimõte seisneb selles, et nt võetakse esimene töötav versioon kasutusele ning samal ajal pidevalt testitakse ja kasutaja tagasisidele toetudes täiendatakse. Agiilse tarkvara puhul antakse üle tükike funksionaalset tarkvara iga arendusperioodi lõpus. Paarisprogrammeerimise puhul, mida on tehtud ka käesoleval juhul, istuvad ühe arvuti taga kaks programmeerijat, kellest üks programmeerib ja teine jälgib ning juhendab. Selle eesmärk on vähendada vigu programmeerimises.
34.Puudub vaidlus, et poolte suhtlus toimus Pivotali keskkonnas. Puudub vaidlus, et kostja on vastu võtnud 1-12. iteratsioonid ja nende eest tasunud. Kohtule esitatud tõenditega on tõendatud, et hageja on koostanud 13-16. iteratsiooni osas arved: 18.01.2016 arve 20160106 (13. iteratsioon); 31.01.2016 arve 20160118 (14. iteratsioon); 15.02.2016 arve 20160204 (15. iteratsioon) ja 29.02.2016 arve 20160216 (16. iteratsioon). Puudub vaidlus, et kostja aktsepteerib 13. iteratsiooni 24 h osas ehk 2016 eurot; 14. iteratsiooni osas 9 h ehk 756 eurot ja 15. iteratsiooni osas 1 h ehk 84 eurot, kokku 2856 eurot. Kohus on seisukohal, et eeltoodust tulenevalt nähtub, et kostja on arved kätte saanud, mida kinnitab ka poolte vaheline e-kirjavahetus 05.02.2016-01.04.2016 (I kd tl 7080), kus kostja taotleb arvete maksmise ajatamist. Kohus on seisukohal, et tulenevalt lepingust saab lugeda, et arvete esitamisega on hageja edastanud kostjale teostatud tööd vastuvõtmiseks. Mida saab järeldada ka asjaolus, et eelnevad 1-12. iteratsiooni tööd on vastavalt vastu võetud.
35.Kostja pool kohtule esitatud e-kirjavahetusest (I kd tl 70-80) nähtub, et kostja on juhtinud hageja tähelepanu süsteemis leitud mõningatele probleemidele, mis ei vasta kostja äriloogikale (05.02.2016 (I kd tl 70), 11.02.2016 (I kd tl 70), 17.02.2016 (I kd tl 72, 73 (p 4)), 18.02.2016 (I kd tl 73-75), 22.02.2016 (I kd tl 77)) ning on soovinud arvete maksmist ajatada seoses läbirääkimistega
investoritega (15.02.2016 (I kd tl 71), 17.02.2016 (I kd tl 73)). Samuti nähtub, et hageja on andnud omapoolsed selgitused probleemidele ja teinud parandusi ning on keeldunud arvete maksmise ajatamisest ja on nõudnud korduvalt arvete tasumist (10.02.2016 (I kd tl 70), 11.02.2016 (I kd tl 71), 15.02.2016 (I kd tl 71-72), 18.02.2016 (I kd tl 74), 19.02.2016 (I kd tl 75-77)). Kohtule esitatud 13-16. iteratsiooni käigus teostatud töödest koos kommentaaridega (I kd tl 63-69) ei nähtu, millal need koostatud ja hagejale edastatud on. Kooskõlas aga hageja vastuse punktiga 19 (I kd tl 52) saab järeldada, et kommentaarid on koostatud kohtumenetluse ajal näitamaks, millist osa tööst kosta tunnistab ja, millist mitte. Seega ei nähtu tõendist, millal kostja väidetavalt töid acceptis ja millal rejectis. Puudub vaidlus, et kostja kasutas tarkvaraarendust. Tunnistajate O Š ja S V ütlustega on tõendatud, et tarkvaraarendus töötas, oli osaliselt valmis ja tarkvaraga hakati tegema äritegevust (II kd tl 184, 188). Samuti nähtub ka e-kirjavahetusest, et kostja kasutas tarkvaraarendust.
36.Eelviidatud tõendeid kogumis hinnates leiab kohus, et tööd tuleb kostja poolt lugeda vastuvõetuks. Arvete aluseks olevad tööd olid nende üleandmise ajaks põhimõtteliselt valmis ning hageja teavitas kostjat korduvalt, et kostjal on arved tasumata ning andis selgitusi kostja poolt juhitud probleemidele. Kostja ei ole tõendanud, et kostja poolt e-kirjavahetuses väljatoodud probleemid olid sellised, mis takistasid kostjal tarkvaraarendust kasutada. Kohus nõustub hagejaga, et e-kirjavahetus 05.02.2016-01.04.2016 (I kd tl 70-80) nähtub, et kostja on asunud esitama vastuväiteid töödele ja keeldunud arvete maksmisest alles siis, kui hageja on keeldunud ajatamast arvete alusel tasumisele kuuluvaid summasid. Varasemalt ei ole kostja tagasisidet andnud. Tellija peab teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama (VÕS § 644 lg 1) ning oma majandus- ja kutsetegevuses töövõtulepingu sõlminud tellija peab lepingule mittevastavust sellest teatamisel piisavalt täpselt kirjeldama (VÕS § 644 lg 2). Arvestades pooltevahelist praktikat, et kostja on vastu võtnud 1-12. iteratsiooni tööd ilma üleandmisevastuvõtmise aktita, siis tuleb lugeda ka 13-16. iteratsiooni käigus teostatud tööd kostja poolt VÕS § 638 alusel vastu võetuks. Töö vastuvõtmine ei võta kostjalt iseenesest õigust tugineda töös esinevatele puudustele ning järgnevalt annab kohus hinnangu küsimusele, kas hageja teostas tööd lepingukohaselt või mitte. Tööde lepingutingimustele mittevastavus
37.VÕS § 641 lg 1 järgi töö peab vastama lepingutingimustele. Lepingutingimustele peavad vastama ka töö juurde kuuluvad dokumendid. VÕS § 641 lg 2 järgi töö ei vasta muu hulgas lepingutingimustele, kui: 1) tööl ei ole kokkulepitud omadusi; 2) kokkuleppe puudumisel töö omaduste kohta ei sobi töö teatud otstarbeks, milleks tellija seda vajab ja mida töövõtja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui tellija võis mõistlikult tugineda töövõtja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki tööd tavaliselt kasutatakse. VÕS § 77 lg 2 sätestab, et võlgnik peab kohustuse täitma lepingule või seadusele vastava kvaliteediga. Kui lepingulise kohustuse täitmise kvaliteet ei tulene lepingust või seadusest, peab lepingupool kohustuse täitma asjaolusid arvestades vähemalt keskmise kvaliteediga. VÕS § 77 lg 2 alusel, kui kohustuse täitmiseks võlgnetakse liigitunnustega asi ja sellesse liiki kuuluvad asjad on erineva kvaliteediga, peab võlgnik kohustuse täitma vähemalt keskmise kvaliteediga asjaga. VÕS § 643 kohaselt, kui tellija on töövõtulepingu sõlminud oma majandus- või kutsetegevuses, peab ta tehtud töö viivitamata üle vaatama või üle vaadata laskma. VÕS § 644 lg 1 järgi tellija peab teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Vastavalt VÕS § 644 lg 2 oma majandus- või kutsetegevuses töövõtulepingu sõlminud tellija peab lepingule mittevastavust sellest teatamisel piisavalt täpselt kirjeldama ning VÕS § 644 lg 3 alusel, kui tellija ei teata töövõtjale töö lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul töö lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, ei või tellija töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Kui teatamata jätmine on mõistlikult
vabandatav, võib tellija siiski lepingutingimustele mittevastavusele tuginedes alandada makstavat tasu või nõuda, et töövõtja hüvitaks tekitatud kahju, välja arvatud saamata jäänud tulu.
38.Vastavalt poole vahel sõlmitud lepingu eesmärgi punktile a) oli hageja nõus, et täidab teenuseid kostjale nagu on kostja poolt kirjeldatud ühes või mitmes teostatavate tööde kokkuleppes. Lepingu puntki 3 (a) ii järgi tööde prioriteedid pidi kostja määrama iga iteratsiooni alguseks. Punkti 4 (a) kohaselt võtsid lepingupooled endale projekti kõrge kvaliteedi tagamiseks vastutuse pakkumaks teisele osapoolele kvaliteetset informatsiooni, sisendit ja töödistsipliini. Punkti 4 (d) ja (e) järgi kostja pidi aitama hagejat lepingust tulenevate kohustuste täitmisel ja korraldama vastavad tegevused omal kulul. Kostja pidi mõistma, et hageja loodab kostja esindajale. Tulenevalt punktist 4 (f) pooled nõustusid, et e-mail ja projektimeeskonna koosolekud on kommunikatsioonivahendid kostja esindaja ja hageja meeskonna vahel. Punkti 5 (a) alusel hageja pidi pakkuma ja/või arendama tarkvara, mis koosneb kolmest kategooriast: a1) vaba ja avatud lähtekoodiga tarkvara – tarkvara on arendatud kolmandate isikute poolt ja on litsentseeritud mitte-eksklusiivselt hagejale vastavalt lihtlitsentsi kokkuleppele ilma loobumisõigusteta (edaspidi FOSS); a2) üldine mitte-kliendikohane tarkvara ja tema edasiarendused, s.t tõlked, kohendused ja muud muudatused; antud tarkvara on taaskasutatav mitmetes projektides erinevates kombinatsioonides ning see ei ole arendatud kostja konkreetsetest juhistest ega konfidentsiaalsest informatsioonist lähtudes (nt digiallkirjastamine). Antud tarkvara võib olla kolmanda osapoole arendatud ja litsentseeritud hagejale tuginedes mitteeksklusiivsele litsentsilepingule või arendatud hageja poolt mitmeotstarbeliseks kasutamiseks erinevates projektides; a3) ärispetsiifiline hageja arendatud tarkvara, mis on valminud tuginedes kostjalt selle projekti täitmiseks saadud põhimõtetele, juhistele ja konfidentsiaalsele informatsioonile. Vastavalt lepingu punktile 7 (g) vead pidid olema raporteeritud kostja esindaja poolt, kas kostja või hageja veajälgimissüsteemis, mis pidi olema kokku lepitud teostatavate tööde kokkuleppes. 09.04.2015 teostatavate tööde kokkuleppe punktis 1 leppisid pooled kokku, et tööde objektiks on kostja tarkvara funktsionaalsus: arvete müük/enampakkumisplatvorm; punktis 2, et detailsed funktsionaalsed nõuded lepitakse kokku poolte vahel projekti käigus ning, et funktsionaalsed nõuded võivad projekti käigus muutuda. Puntki 3 alusel algas projekt 14.04.2015 ja projekti meeskonna suuruseks määrati punkti 4 järgi 2 programmeerijat. Puudub vaidlus, et rohkem teostatavate tööde kokkuleppeid pooled ei allkirjastanud.
39.Puudub vaidlus, et pooled ei ole kokku leppinud, millistele omadustele hageja poolt teostatud tarkvaraarendus peab vastama. Kohus on 08.11.2016 (I kd tl 161-162) istungil selgitanud, et selleks, et kohus saaks hinnata, kas tehtud tööd vastavad lepingutingimustele ja kas tööd saab lugeda vastuvõetuks tuleb esmalt teha kindlaks, mis tööd hageja arvete alusel üldse teostama pidi ning, milline pidi olema tööde kvaliteet ja tööhind ja 30.05.2018 (II kd tl 84) istungil selgitanud muuhulgas, et pooltel tuleb täpsustada, millistele omadustele/kvaliteedile pidi hageja poolt teostatav töö vastama ning, et kostjal tuleb välja tuua, millised olid 13-16. iteratsiooni käikudes teostatavate tööde prioriteedid ja, millal nendest hagejat teavitati? Samuti tuleb välja tuua, milliste iteratsioonide osas ei vastanud töö lepingutingimustele. Pooled ei ole täpsustanud, milles pooled täpselt kokku leppisid. Poolte vahel sõlmitud lepingust võib järeldada, et tarkvaraarendus pidi toimuma kostjalt saadud põhimõtetel, juhistel ja informatsioonil.
40.Kostja on seisukohal, et hageja teostatud tööd ei vastanud lepingutingimustele, millele kostja väidetavalt juhtis hageja tähelepanu Pivotal keskkonnas ja e-kirja teel. Hageja teadis, milleks kostja töö tulemust vajas. Inwise platvormi arendamise projekt algas aprillis 2015 ning probleemsed tööd teostati jaanuaris-veebruaris 2016. Hageja oli selleks hetkeks arendanud kostja platvormi piisavalt kaua ning pidi olema teadlik selle kasutusotstarbest. Kostja on seisukohal, et kostja võis tugineda hageja erialastele teadmistele, kuna hageja on Eesti tuntumaid tarkvaraarendusega tegelevaid ettevõtjaid ja seda just agiilse tarkvaraarenduse valdkonnas. Kostja leiab, et hageja tööd, mida hageja ei tunnista, ei ole teostatud piisava kvaliteediga, neil puudusid kokkulepitud omadused ja need ei sobi kostja vajadusteks. Hageja poolt teostatud tööd ei ole kooskõlas kostja äriloogikaga.
Kostja on enda väidete tõendamiseks esitanud Inwise platvormi kvaliteedi hindamise auditi Osaühingult ASA Q S (I kd tl 80-119, tõlge II tl 109-118), mis jõudis muuhulgas järeldustele, et hageja ei suutnud enam ühel hetkel pakkuda lubatud kvaliteediga tarkvaraarenduse teenust, kvaliteedi langus kattub hageja meeskonna vahetumisega; pärast meeskonna vahetust ei olnud hagejal enam võimalik nii palju kui enne arendusprotsessi panustada. Hageja arusaam kostja ärist oli ebapiisav ning see tõi kaasa endaga ebasobiva funktsionaalsusega tarkvara üleandmise, mida kostja ei nõustunud vastu võtma. Hageja ei kaasanud kostjat arendusprotsessi, rikkudes seega agiilse tarkvaraarenduse põhimõtet, mis tõi endaga kaasa töö kvaliteedi languse; hageja esitas kostjale arveid töös puuduste kõrvaldamise eest. Pooled ei olnud kokku leppinud muudatuse ja vea definitsioonis, mistõttu selgitas selle välja ASA. ASA loeb veaks hagejapoolseid äriprotsessi täpsustamata hargnevused, veaolukorrad või valesti realiseeritud lahendused ning muudatusteks äriprotsessile juurdelisanduvad või muudetud protseduurid.
41.Täpsemalt saab kostja väidetest järeldada, et hageja tehtud töö ei sobinud otstarbeks, milleks kostja seda vajas ja mida hageja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kuna kostja võis mõistlikult tugineda hageja erialastele oskustele või teadmistele, või ei sobi töö ka otstarbeks, milleks seda liiki tööd tavaliselt kasutatakse (VÕS § 641 lg 2 p 2). Samuti saab järeldada etteheidet, et hageja tehtud töö ei ole vähemalt keskmise kvaliteediga (VÕS § 77 lg 1 teine lause) ning, et hageja on esitanud arveid puuduste kõrvaldamise eest ja kahe programmeerija töö eest, kui tööd tegi üks.
42.Hageja on seisukohal, et kõik tehtud tööd vastasid lepingutingimustele ning kostja poolt esiletoodud väidetavad puudused on otsitud ja ei ole puuduseks lepingu tähenduses.
43.Kui pooled ei leppinud kokku tarkvaraarenduse töö omadustes VÕS § 641 lg 2 p 1 mõttes, tuleb lähtuda sellest, et tarkvaraarendust saab pidada tavalisele kasutusotstarbele vastavaks. Sealjuures tuleb VÕS § 641 lg 2 p 2 kohaldamisel arvestada keskmisele kvaliteedile vastava konkreetse tarkvara tööpõhimõtteid.
44.Kohus toetab käesoleval juhul hageja seisukohti, et kostja ei ole tõendanud, et hageja poolt teostatud tööd ei vastanud lepingutingimustele. Kostja ei ole kohtu ette toonud asjaolusid, millistele omadustele kostja poolt tellitud töö pidi vastama ning, milline pidi olema hageja poolt loodud tarkvaraarenduse keskmine kvaliteet. Kostja ülesandeks oli anda hagejale juhiseid ning teha hagejaga koostööd tarkvaraarenduse loomisel. Kostja ei ole tõendanud, milliseid juhiseid kostja hagejale andis. VÕS § 641 lg 3 alusel töövõtja ei vastuta töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis tulenes tellija juhistest, tellija poolt muretsetud materjali puudustest või kolmanda isiku eeltöödest, kui töövõtja juhiseid, materjali või eeltöid piisavalt kontrollis. Puudub vaidlus, et agiilse tarkvaraarenduse puhul ei pea valmima iga etapi lõpuks kogu tarkvara selle lõplikus funktsionaalsuse ning agiilse töömeetodi puhul on tavapärane, et tarkvarale esitatavad nõuded võivad muutuda, milles pooled on kokku leppinud ka lepingu ja teostatavate tööde kokkuleppes. Seega vajadus juba loodud tarkvarale funktsionaalsusi lisada, muuta või täiendada ei tähenda, et eelmises etapis tehtud tööd oli puudustega või ei vastanud lepingutingimustele. Agiilse tarkvaraarenduse puhul ongi loomulik, et toimub tehtud tööde muutmine ja täiendamine. Kostja ei ole kohtu ette toonud, millises osas täpselt hageja teostatud töö ei vastanud lepingutingimustele või kostja antud juhistele. Seega ei saa olla lepinguliseks puuduseks asjaolu, et teostatud töid tuli muuta või täiendada. Kostja ei ole tõendanud, et tegemist oli hageja poolse väidetava vea parandamisega.
45.Kohus on seisukohal, et lepinguliseks puuduseks ei saa olla asjaolu, et töö ei vastanud kostja äriloogikale. Tulenevalt lepingust pidi tarkvaara arendamine toimuma tuginedes kostjalt selle projekti täitmiseks saadud põhimõtetele, juhistele ja konfidentsiaalsele informatsioonile. Tööde prioriteedid pidi kostja määrama iga iteratsiooni alguseks. Seega oli kostja kohustuseks iteratsioonikoosolekutel tuua välja ja selgitada enda äriloogikat. Kostja ei ole tõendanud, et kostja on vastavat ülesannet täitnud. Kui kostja leidis, et hageja poolt teostatud tööd ei vasta kostja äriloogikale, siis oli kostjal kohustus sellest koheselt hagejat teavitada. Usutav ei ole, et kui tööd
algasid juba aprillis 2015, siis alles jaanuar-veebruar 2016 sai kostja aru, et hageja teostatav töö ei vasta kostja äriloogikale.
46.Kohus on seisukohal, et väited, et tarkvara töötab liiga aeglaselt või on aja- ja ressursimahukas, on hinnangulised ja subjektiivsed arvamused ning ei saa olla lepingutingimuste rikkumiseks. Kohtu ette ei ole toodud asjaolusid, millest nähtuks, millises kiiruses pooled kokku leppisid, et tarkvaraarendus peaks töötama.
47.Tulenevalt poolte vahel sõlmitud teostatavate tööde kokkuleppest pidi tarkvaraarendust arendama kaks programmeerijat (I kd tl 8, tõlge 21). Tunnistaja S V (II kd tl 186-190) ütluste kohaselt nimetatakse seda paarisprogrammeerimiseks, mille korral üks programmeerija programmeerib ja teine vaatab ja juhendab nn üle õla. Seega ei saa olla puuduseks asjaolu, et tarkvaraarendust tegid kaks arendajat. Asjakohatud on seega kostja väited, et koodilogist nähtub, et töid teostas ainult üks programmeerija. Seega ei ole kahe programeerija kasutamine lepingu rikkumine. Kostjal oli kohustus tasuda kahe programmeerija töö eest.
48.Kohus nõustub hagejaga, et kostja esitatud O Š poolt koostatud auditist ei nähtu, et audiitor oleks võrrelnud iteratsioonikoosolekul kostja poolt tellitud ja seatud lähteülesandeid hageja poolt teostatud tööde tulemusega. Auditist ei nähtu, milliseid töid kostja täpselt hagejalt tellis (I kd tl 179-190). Samuti ei nähtu S V poolt teostatud auditist, et oleks analüüsitud seda, kas hageja poolt teostatud tööd vastasid nendele nõuetele, mida kostja tellis hagejalt iteratsioonikoosolekutel (I kd tl 80-119, tõlge II tl 109-118). Tunnistajad O Š ja S V (II kd tl 181-190) ei osanud ka ülekuulamisel välja tuua, millistele lepingutingimusele täpselt hageja poolt teostatud tööd ei vastanud. Tunnistaja O Š märkis, et tema ei ole lepingut näinud ja ei oska öelda, mis lepingus olema pidi. Samas on tunnistaja O Š tunnistanud, et süsteem töötas, aga oli aeglane. Tunnistaja S V on kinnitanud, et lepingus ei ole pooled milleski kokku leppinud. Kokkulepped olid arendaja haldussüsteemis, aga seal oli väga keeruline järgida, kas kõik, mis kokku lepiti realiseerus. Tunnistaja S V on kinnitanud, et süsteem töötas ja kliendid kasutasid. Asjaolu, et tarkvaraarendus töötas ja oli keskmise kvaliteediga tõendab ka I S poolt koostatud ekspertarvamus (II kd tl 138-140).
49.Kohus on seisukohal, et eeltoodust tulenevalt ei ole tõendatud, et hageja poolt teostatud tööd ei vastanud lepingutingimustele. Seega ei saa kostja ka kasutada õiguskaitsevahendeid jätmaks hageja poolt esitatud arved tasumata, mistõttu kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele põhivõlgnevus 14 221,20 eurot.
50.Lisaks põhinõudele esitas hageja kostja vastu lepingust tuleneva viivise nõude. Hageja märkis, et hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise summa on 627,17 eurot. Poolte vahel sõlmitud lepingu punkti 6 (h) järgi oli hagejal õigus nõuda kostjalt leppetrahvi tasumisele kuuluvate arvete tasumisega viivitamisel 0,05% tasumata arvest päeva kohta. 30.05.2018 selgitas hageja, et tegemist on viivisenõudega (II kd tl 83). VÕS § 76 lõikele 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 113 lg 1 järgi võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kohus on seisukohal, et hageja viivisenõue on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja viivis 627,17 eurot. Vastuhagi
51.Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega, kuulanud üle tunnistajad ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et vastuhagi on põhjendamata ja tuleb jätta rahuldamata alljärgnevatel põhjendustel.
52.Puudub vaidlus, et hageja on teostanud kostjale 1-12. iteratsiooni tööd vastavalt poolte vahel sõlmitud lepingule. Puudub vaidlus, et kostja on tööd vastu võtnud ja tööde eest tasunud.
53.Kostja on taotlenud käesoleval juhul hagejalt lepingu rikkumisega tekitatud kahju väljamõistmist põhjusel, et hageja on lepingut rikkunud. Kostja palub hagejalt välja mõista puuduste kõrvaldamiseks tehtud kulutused ja tegemata tööde eest liigselt makstud summad. Hageja on seisukohal, et hageja ei ole lepingut rikkunud.
54.Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas hageja on rikkunud lepingut ning kui on, siis kas kostja võib rikkumisele tuginedes kahju hüvitamist nõuda.
55.Lepingu rikkumisega tekitatud kahjuhüvitisnõude üldised eeldused järgmised 1) kostja on lepingut rikkunud; 2) kostja vastutab lepingu rikkumise eest (töövõtulepingu puhul vastavalt VÕS § 642 lg 1); 3) hagejale on tekkinud või tekib kahju; 4) kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga; 5) kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena kostjale lepingu sõlmimise ajal ettenähtav; 6) rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos. Kõiki kahju hüvitamise nõude aluseks olevaid asjaolusid peab TsMS § 230 lg 1 esimese lause järgi põhimõtteliselt tõendama kostja, v.a rikkumise vabandavatus (vt Riigikohtu lahend kohtuasjas nr 3-2-1-173-12, p 15 ja 16).
56.VÕS § 646 lg 5 kohaselt kui tellija nõuab õigustatult parandamist ja töövõtja ei tee seda mõistliku aja jooksul, võib tellija töö ise parandada või lasta seda teha ja nõuda töövõtjalt selleks tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist. Kui töö on puudusega, kuid tellijal ei ole õigust töövõtulepingust taganeda, võib ta siiski nõuda töövõtjalt kahju hüvitamist VÕS § 115 lg-te 2 ja 3 järgi (vt ka nt Riigikohtu lahend kohtuasjas nr 3-2-1-126-13, p 13). Kostja esitatud rahaline nõue on käsitatav kahju hüvitamise nõudena täitmise asemel. Tegemist on varalise kahju hüvitamise nõudega, mille sisuks on hageja poolt kantud kulutuste hüvitamine (VÕS § 128 lg 3) VÕS § 115 lg 2 või 3 alusel. Nimetatud sätete kohaldamine eeldab, et töövõtja on lepingut oluliselt rikkunud, mida töövõtulepingu puhul tuleb hinnata VÕS § 116 lg 2 alusel koosmõjus VÕS § 647 lg 1. Seega pidid kohtud ka kostja kahju hüvitamise nõude käsitlemisel esmalt kindlaks tegema, kas ja millal on kostja hagejat puudustest, mille osas nõuab kahju hüvitamist, teavitanud ning kas töövõtja parandas need puudused mõistliku aja jooksul pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamis. Sellisel juhul on ühtlasi eelduslikult tegemist VÕS § 115 lg 3 järgi olukorraga, kus on ilmne, et täiendava tähtaja määramisel ei ole tulemust (vt Riigikohtu lahend kohtuasjas nr 3-2-1145-14, p 27).
57.Nõude rahuldamiseks pidi kostja tõendama: 1) puudused; 2) et ta esmalt nõudis mõistliku aja jooksul puuduste kõrvaldamist hagejalt; 3) et hageja ei kõrvaldanud puuduseid mõistliku aja jooksul; 4) et kostja poolt tehtud kulutused puuduste kõrvaldamiseks olid mõistlikud; 5) kui kostja on tõendanud, millistele kokkulepitud omadustele töö ei vastanud, et ta teatas hagejatele puudustest mõistliku aja jooksul ning et ta kirjeldas neid piisava täpsusega, peab hageja tõendama, et puudused ei tulenenud hagejast.
58.Puuduste tõendamiseks on kostja esitanud kohtule O Š poolt koostatud auditi (I kd tl 179-190) ja S V poolt koostatud auditi (I kd tl 80-119, tõlge II tl 109-118). Kohus on eelnevalt tuvastanud, et kostja ei ole tõendanud, millistele omadustele pidi vastama hageja poolt teostatud tööd ning täpselt, millistele tingimustele hageja poolt teostatud tööd ei vasta. Audititest ei nähtu, et oleks kontrollitud, kas töö vastab kostja poolt tellitule. Asjaolu, et auditid koostanud isikud oleksid kasutanud teistsuguseid koode, ei saa olla hageja poolseks väidetavaks lepingurikkumiseks. Kostja ei ole kohtule tõendanud, et hageja on lepingut rikkunud ja, et hageja töö ei vastanud kostja poolt tellitule. Kohus on tuvastanud eelnevalt, et tellitud tarkvaraarendus töötas ning kliendid kasutasid seda. Ekspert I S on leidnud, et tarkvaraarendus on teostatud vähemalt valdkonna keskmise kvaliteediga (II kd tl 138-140). Puuduseks ei saa olla üksnes asjaolu, et kostja hinnangul on tarkvaraarendus aeglane ja selle edasiarendamine on aja- ja ressursimahukam. Tegemist on
hinnanguliste küsimustega. Kohus leiab, et tõendamata on, et hageja on oma lepingulisi kohustusi rikkunud.
59.Kohus märgib ka, et kostja ei ole hagejat puudustest koheselt teavitanud ega andnud tähtaega puuduste kõrvaldamiseks.
60.VÕS § 643 alusel, kui tellija on töövõtulepingu sõlminud oma majandus- või kutsetegevuses, peab ta tehtud töö viivitamata üle vaatama või üle vaadata laskma. VÕS § 644 lg 1 ja 2 järgi tellija peab teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Tarbijatöövõtu puhul peab tarbija teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale kahe kuu jooksul. Oma majandus- või kutsetegevuses töövõtulepingu sõlminud tellija peab lepingule mittevastavust sellest teatamisel piisavalt täpselt kirjeldama. VÕS § 644 lg 3 kohaselt, kui tellija ei teata töövõtjale töö lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul töö lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, ei või tellija töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Kui teatamata jätmine on mõistlikult vabandatav, võib tellija siiski lepingutingimustele mittevastavusele tuginedes alandada makstavat tasu või nõuda, et töövõtja hüvitaks tekitatud kahju, välja arvatud saamata jäänud tulu.
61.Puudub vaidlus, et kostja ei ole hagejat teavitanud 1-12. iteratsioonides väidetavalt esinenud puudustest enne vastuhagi esitamist. Samuti puudub vaidlus, et kostja ei ole andnud hagejale tähtaega väidetavate puuduste kõrvaldamiseks. Lisaks ei ole kostja ka vastuhagis täpselt kirjeldanud, millisele lepingutingimusele hageja töö ei vasta. Kostja on üksnes välja toonud, et tarkvaraarendus on aeglane ning aja- ja ressursimahukas. Kohus nõustub hagejaga, et nimetatud väidetavad puudused ei saa olla varjatud iseloomuga ja oleks pidanud olema koheselt kostjale nähtavad. Seega on kohus seisukoha, et tulenevalt VÕS § 644 lg 3 on kostja minetanud õiguse tugineda lepingutingimustele mittevastavusele ja on seega minetanud õiguse kasutada õiguskaitsevahendeid.
62.Eeltoodust tulenevalt tuleb jätta vastuhagi rahuldamata. Menetluskulude jaotamine ja rahalise suuruse kindlaksmääramine
63.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Juhindudes TsMS § 162 lg 1 jätab kohus menetluskulud kostja kanda.
64.Kohus ei määra menetluskulude rahalist suurust kindlaks kohtuotsuses, vaid määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras.
65.TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. TsMS § 178 lg 4 sätestab, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. /allkirjastatud digitaalselt/ Nele Atonen Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.