Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

(seitsesada

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Esitatud appellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitamisel ei taotleta selle lahendamist istungil.

Hageja nõue ja põhjendused ERGO Insurance SE esitas 03.07.2018. a Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale hagiavalduse Mxxxxx Kxxxxvastu kahju hüvitamise nõudes. Hageja taotleb, et kohus mõistaks kostjalt välja varakahju 1500 eurot. Tartu Maakohtu 30.07.2018. a määrusega saadeti ERGO Insurance SE hagiavaldus vastavalt kohtualluvusele arutamiseks Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale. Tartu Maakohtu 13.08.2018. a määrusega võttis kohus hagiavalduse menetlusse. Hagiavalduse kohaselt toimus 03.10.2016. a xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx asuvas korterelamus elektrisüsteemi peajaotuskilbi PEN-klemmi ülekoormus, mistõttu kuumenes see üle ja korterites tekkis ülepinge. Ülepingest tulenevalt põlesid läbi mitmed elektriseadmed korteris

Axxx Kxxxxx puudub võimalus e-kirju saata, siis toimub omavaheline suhtlus telefoni teel. Axxx Kxxxx selgitas hagejale, et ta oli kortermaja elaniku poolt suusõnaliselt majavanemaks määratud ja ühtegi dokumenti tema majavanemaks määramiseks ei koostatud. Korterelamul puudus juhtumi toimumise hetkel korteriühistu. Kui kohtule ei ole antud selgitus piisav, siis palub hageja kuulata tunnistajana üle Axxx Kxxxx, et tõendada kahjujuhtumi toimumise asjaolusid ning kinnitada oma tegutsemist majavanemana. Hageja pöörab tähelepanu asjaolule, et Axxx Kxxxx on 76-aastane, mistõttu võib Axxx Kxxxx kohtusse kutsumine olla tema jaoks ebamõistlikult koormav. Puutuvalt kostja seisukohta, et tõendamata on kahju tekkimiseks oleva sündmuse toimumine, märgib hageja järgmist. Hageja esitas kohtule majavanema akti hagiavalduse lisana, samuti elektriku Mxxx Oxxxxx (Elektrimaailm OÜ) e-kirja teel edastatud selgitus, kus ta kinnitab majavanema aktis toodut, et kahju põhjuseks oli maja toitekilbi PEN mahapõlemine, millest tulenevalt tekkis seadmetele ülepinge. Majavanema akt on koostatud 2017. a veebruaris seetõttu, et juhtumi fikseerimist taotles kindlustusandja kindlustushüvitise väljamaksmiseks. Hageja kinnitab, et hagiavaldusele lisatud fotod on esitatud kannatanu poolt ning loetletud ekspertiisiaktis. Hindade määramisel on lähtutud seadmete ligilähedasest turuväärtusest, mis on kahjukäsitleja poolt märgitud käsitsi ekspertiisiaktile. Kahjuhüvitisest 1936,97 eurot on lahutatud omavastutus 65 eurot, mis tuleneb pooltevahelisest lepingust. Hageja esitas väljatrükid Euronics ja Elisa e-poest tõendamaks, et kindlustusandja ei ole hüvitanud kannatanule rohkem, kui talle kahju tekkis. Puutuvalt asjaolusse, millistel õiguslikel alustel on nõe esitatud kostja vastu viitab hageja KOS § 15 lg-le 1 ja Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-107-15 (p 13) ning leiab, et tal on õigus esitada nõue kõikide korterelamu korteriomanike vastu, kuid vältides kohtu koormamist kõikide korteriomanike kaasamisega menetlusse on hageja otsustanud VÕS § 65 lg-st 1 tulenevalt esitada hagiavalduse ühe kaasomaniku vastu. Eeltoodud õiguslikest alustest tulenevalt on hageja esitanud nõude ja hiljem hagiavalduse kostja vastu. Kostja vastuväited 06.09.2018. a esitas kostja vastuväited hagile. Kostja taotleb hagiavalduse rahuldamata jätmist ja menetluskulude hageja kanda jätmist. Kostja märgib, et tal ei ole vastuväiteid hagiavalduse menetlusse võtmise osas ning nõustub asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kostja ei tunnista hagis toodud nõuet ning leiab, et hagiavaldus on alusetu ja TsMS § 230 lg 1 kohaselt tõendamata. Kostja märgib, et majavanema Axxx Kxxxx (Kxxxx), kui protsessiosaliseks mitteoleva isiku kirjalik seletus ei ole tõendiks TsMS § 229 lg 2 mõistes ja see tuleb jätta tähelepanuta. Seejuures osundab kostja Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-145-01. Lisaks märgib kostja, et Axxx Kxxxx ei ole xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx linn asuva korterelamu majavanem, ühtlasi on teadmata, kes on seletuse andjaks. Seletuse põhjal ei ole võimalik tuvastada, et kahjujuhtum toimus ning juhtum leidis aset 03.10.2016. a. Arvestada tuleb, et seletus on antud 4 kuud hiljem, s.o 03.02.2017. a. Lisaks puuduvad tõendid, et kõne all oleva kortermaja peajaotuskilbi PEN-klemmis esines rike. Väidetava rikke tekkimist ja põhjuseid ei ole fikseeritud. Seega on teadmata, millisele tõendile tuginedes on leitud, et PEN-klemmi ühenduses oleks rike tekkinud. Lisaks võis korterelamus olla veel mitu jaotuskilpi. Kostja hinnangul ei ole üksnes väide, et tarbijatel tekkis ülepinge ning seejuures teadmata, millised seadmised põlesid läbi, piisav, et lugeda kahju olemasolu, selle põhjuslik seos ja tagajärg tõendatuks.

Kostja hinnangul ei kvalifitseeru ka Otsus Elekter OÜ poolt väljastatud ekspertiisiaktid tõenditeks. Tegemist on nõuetele mittevastavate aktidega, mis tuleb jätta käsitlemata. Mõlemad aktid on allkirjastamata ja neil ei ole seega õiguslikku tähendust. Aktid on koostatud 10.11.2016. a Hxxxxx Oxxxxx poolt, kes ei vasta eksperdile ettenähtud nõuetele. Tal puudub ekspertiisi teostamiseks vajalik kvalifikatsioon ja ka pädevus ekspertiisi läbiviimiseks. Ekspertiisiaktid on pealiskaudsed ja nendest ei nähtu, millal kahjujuhtum toimus, kes ja millal väljakutse tegi, millistest tõenditest nähtuvalt on kortermaja peakilbi PEN-juhe põlenud (ei andnud ühendust) ning millistes korterites ülempinge tekkis (kui üldse tekkis). Kostja hinnangul on AxxxxKxxxxxpoolt 03.02.2017. a ja 10.11.2016. a ekspertiisiaktis esitatud rikke tekkepõhjused vastuolulised. Seletuse kohaselt muutus ühendus halvaks ja kuumenes üle, kuid põlenud juhet ei täheldatud. Aktides on seevastu märgitud, et juhe oli põlenud. Kostja osundab, et esitatud fotode põhjal ei ole võimalik tuvastada, millal fotod on tehtud. Seega on teadmata, millal fotod on tehtud ning kuidas need kõne all oleva kahjujuhtumiga seonduvad. Fotode järgi ei ole võimalik tuvastada ka asjaolu, et seadmed on läbi põlenud (kirjeldatud aktides). Puudub ka sellekohane tehniline põhjendus. Aktides toodud seadmete loetelus on märgitud külmkapp Samsung, kuid fotodelt ei nähtu, et tegemist oleks viidatud külmkapiga. Puutuvad ka tõendid epilaatori ja LED-jõulutulede kahjustuste osas. Esemete loetelu nimekirja punktis 4 on kahjustatud esemena kirjas mobiiltelefoni Samsung laadija (adapter) 3 tükki, kuid uduselt fotolt on näha 6 laadijat. Millist konkreetset eset loetelus mõeldakse, on teadmata. Kostja hinnangul ei nähtu fotolt mobiiltelefoni Samsung laadijaid. Kahjustatud esemena on loetelus kirjas ka Starmani digiboksid 2 tükki. Foto järgi saab järeldada, et üks digiboksidest ei ole Starmani oma. Milles seisneb digibokside kahjustus ei ole samuti kostja hinnangul teada. Kostja leiab, et aktid on puudulikud, kuivõrd otsuse tegemise osas ei ole sitatud ühtegi põhjendust, mille põhjal on väidetav ekspert leidnud, et ülesloetletud seadmed remonti ei kuulu. Veelgi enam, aktides puuduvad selgitused selle kohta, kas seadmeid üldse kontrolliti või mitte. Kostja viitab TsMS § 489 lg-le 1 ja leiab, et hageja ei ole kindlustusandjana kahju suurust kindlaks teinud ja kindlustushüvitis on alusetult välja makstud. Kostja viitab Riigikohtu lahenditele nr 3-2-1-133-12 (p 23) ja 3-2-1-104-07 (p 12). Hageja ei ole täitnud ka VÕS § 448 lg-s 2 sätestatut. Pelgalt kindlustuspoliisiga (nr 2838653/3) ei ole tõendatud, et kindlustusvõtjaga oleks kindlustusleping sõlmitud. Hageja ei ole kostja hinnangul esitanud ühtegi tõendit, mille alusel oleks võimalik üldse kahju suurust kindlaks teha. Otsus Elekter OÜ aktis märgitud loetelus on esemete järele kirjutatud suvalised numbrid (osaliselt mahakriipsutatud) ja joone all on kogusummat otsuses märgitult vähendatud ja ümardatud, kuid millest vastav arvutuskäik tuleneb, ei ole teada. Arvutus on arusaamatu, lisaks ei ole teada, kuidas see seondub kahjuga. Kahjunõude suurust 1500 eurot ei ole tõendatud ning see ei ole tuvastatav ka aktiga. Kostja osundab Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-35-11 ja leiab, et kahjunõude eeldused ei ole VÕS § 127 lg 4 kohaselt täidetud. Lisaks ei ole kostja antud asjas vastutavaks isikuks, kuivõrd kahju tekkimist, kahju olemasolu, selle põhjuslikku seost kostjaga ega ka kahju suurust ei ole tõendatud. Kostja väitel ei ole hageja varalise kahju tagasinõude kirja (sh korduvalt) esitanud. Kostjale ei ole konkreetset nõudekirja saadetud. Kohtule on esitatud nõudekiri adresseeringuga xxxxxxxxxx elanikud. Tõendeid kirja kättesaamise osas esitatud ei ole. Materjalidest ei nähtu, et hageja oleks kostjale muul moel nõudest teatanud. Kostja osundab lisaks Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-137-07 (p 13).

Kostja esitas 30.11.2018. a kirjaliku seisukoha hageja 01.10 ja 15.11.2018. a vastustele. Kostja leiab, et tõendamata on asjaolu, et Axxx Kxxxxxoli korterelamu majavanem. Sellenimelist isikut ei ole majavanemad ühelgi viisil valinud majavanemaks ega saagi valida, sest seadusandluses ei eksisteeri majavanema instituuti. Majavanemaks määramist ei tõenda ka Sxxx Rxxxxa e-kiri, ka ei nähtu ühestki tõendist, et Sxxx Rxxxxx oleks asjas kannatanu. Axxx Kxxxx seletus, sh ekspertiisiaktid ei tõenda väidetava kahju tekkimise aluseks oleva sündmuse toimumist, sest seletus on antud 4 kuud ja aktid ligikaudu 1 kuu hiljem, kui väidetav kahjujuhtum toimus. Olukorda ei muuda ka hageja põhjendus, et majavanema seletus koostati 2017. a veebruaris üksnes seetõttu, et hageja taotles juhtumi fikseerimist kindlustushüvitise välja maksmiseks. Axxx xxxxx seletuskiri on ebausaldusväärne ja asjakohatu. Otsustamaks, kas kuulata Axxx Kxxxx tunnistaja üle, tuleb kostja hinnangul lähtuda TsMS § 251 lg-st 1. Taotlusest ei nähtu, millist tähtsust omavat asjaolu tunnistaja võib teada ja milliseid asjaolusid hageja soovib tunnistaja ütlustega tõendada. Majavanemaks määramist, mis väidetavalt toimus suuliselt, ei ole kostja hinnangul võimalik Axxx Kxxxx ütlustega tõendada. Seega ei ole põhjendatud tema tunnistajana ülekuulamine (arvestada tuleb ka menetlusökonoomikat). Kostja osundab, et ekspertiisiaktides, Axxx Kxxxx seletuses ja elektriku e-kirjades väljendatud asjaolud on vastuolulised ja seega ebausutavad. Esiteks väidetakse, et PEN-juhe oli põlenud (ekspertiisiakt), teiseks, et PEN-klemmi ühendus muutus halvaks ja see kuumenes (Axxx Kxxxx selgitused) ja kolmandaks, et maja toitekilbi numm PEN oli maha põlenud (elektriku e-kirjades sisalduvad selgitused). Arusaamatuks jääb, millest tingituna ja kuidas rike üldse tekkis ja lõpptulemina ei selgu osutatud tõenditest kostja hinnangul ka kahju tagajärg. Millistes korterites ja millistel tarbijatel ülepinge tekkis ning millised seadmed said kannatada, on teadmata. Elektriku e-kirjades on väidetud, et 7 seadet läks läbi, kuid ekspertiisiaktis on ülesloetletud 10 kahjustatud seadet. Ekspertiisaktide, e-kirjade ja fotodega ei ole võimalik tuvastada ega lugeda tõendatuks, et väidetavad esemed oleksid kahjustunud. Arusaamatuks jääb ka aktis väljendatud seisukoht, et korteris olevate seadmete kontrollimisel ei ole võimalik kortermaja peakilbi riket või põlenud juhtme olemasolu tuvastada. Kostja leiab, et mitte ühegi tõendi pinnalt ei saa teha järeldusi, et pesumasina ja külmkapi puhul olid kahjustunud toiteplokk ja juhtpaneeli elektroonika. Ruuteri ja digiboksi puhul on primitiivselt väidetud, et elektroonika oli saanud kannatada, kuid teadmata on, milles kahjustus seisnes või kus on see fikseeritud. Väidetavalt tehti muude esemete (laadijate, jõulutulede ja epilaatori puhul mõõtmised ning mõõtmiste tulemustena tuvastati toitepoolel ülepinge ja sellest tulenevalt sai kannatada alaldi. Puuduvad ka tõendid, mis kinnitaksid, et ülepinge oleks üldse tekkinud. Teostatud mõõtmiste tulemused ja seadmete kahjustused on fikseerimata. Lisaks ei nähtu, milliste mõõtevahenditega ülepinge tuvastati ja kas mõõtevahendid vastasid õigusaktides sätestatud nõuetele ja olid taadeldud. Tõendamata on, kus ja millistel asjaoludel ülepinge tekkis. Kostja hinnangul ei ole usutav, et üksnes ühel korterielanikul tekkisid väidetava ülepinge tõttu seadmete kahjustused. Ülepinge tõttu võivad seadmed kahjustuda üksnes siis, kui need on vooluvõrgus. Selle kohta aga tõendid puuduvad, et kõik seadmed (6 laadijat, epilaator, ruuter, digiboksid jm) oleksid olnud vooluvõrgus. Esitatud fotodel on 6 erinevat laadijat (osad seejuures vanad), mis kostja hinnangul tähendab seda, et ühel isikul peaks olema 6 erinevat mobiiltelefoni, mis aga ei ole usutav. Eeltoodust tulenevalt võib kostja hinnangul tegemist olla kindlustuspettusega. E-kirjad ei ole samuti usaldusväärsed tõendid, sest e-kirjades sisalduvad asjaolud ei kinnita hagis esitatud asjaolusid. Samuti ei ole e-kirjades sisalduvad väited tõendatud. E-kirjadest

nähtuvalt ei teadnud elektrik Mxxx Oxxxx isegi väidetava sündmuse toimumise aega ja nimetatud asjaolu täpsustas ta hageja esindajaga. Hageja väidab, et defekteerimise jm tööd teostas Otsus Elekter OÜ. E-kirjades ja hageja poolt väidetu osas esineb vastuolu. Nii väidab Mxxx Oxxxx, et hoopis Elektrimaailm OÜ teostas mingid tööd. Mxxx Oxxxxx nimi aga ei kajastu ekspertiisiaktides. Kostja viitab seadme ohutuse seaduse erinevatele sätetele, mis sätestavad elektriseadmete tehnilise kontrolli läbiviimisele ja seda läbiviiva isiku kompetentsuse. Tehnilise Järelevalve Ameti kodulehel on märgitud inspekteerimisasutused, kes võivad auditit teha, kuid selles loetelus ei ole märgitud Otsus Elekter OÜ-d ega ka Elektrimaailm OÜ-d. Hxxxxx Oxxxxxx on väljastatud 04.04.2017. a pädevustunnistus, kuid hagiavaldusest nähtuvalt leidis väidetav kahjujuhtum aset 03.10.2016. a. Sel ajal aga puudus Hxxxxx Oxxxxxl pädevustunnistus. Lisaks on pädevustunnistusel märgitud, et isikul puudub auditi tegemise õigus. Seega puudus nii Hxxxxx Oxxxxxx kui ka Mxxx Oxxxxxx ja eelpool nimetatud äriühingutel auditi tegemise õigus ja nõuetekohane akrediteering. Kokkuvõtvalt asub kostja seisukohale, et kõne all olevad ekspertiisiaktid ei kvalifitseeru tõenditeks. Aktid on allkirjastamata ja need on väljastanud ebapädev isik. Ka ei saa tõenditena arvestada ebakvaliteetseid fotosid, sest need ei seondu väidetava kahju juhtumiga. Fotodelt ei nähtu kahjustunud seadmeid ja fotod ei ühti ekspertiisiaktides toodud seadmete loeteluga. Hageja 15.11.2018. a vastuse lisast ei nähtu, et tegemist oleks Euronicsi ja Elisa e-poodide väljatrükkidega. Puuduvad sellekohased viited ja ajalised märked. Pole võimalik kindlaks teha, millal fotod on tehtud. Väljatrükis on näidatud ruuterid, mille hind jääb vahemikku 26,50 eurot, samas on aktis märgitud ruuteri hinnaks 127 eurot. Seega tuleks asuda seisukohale, et hageja on kannatanule hüvitanud rohkem, kui kannatanul kahju tekkis. Lähtutud ei ole seadme ligilähedasest turuväärtusest. Vastuse lisas on esitatud suvalised seadmed, mida fotodel ei kajast. Vastuses osundatud kahju suurus erineb ekspertiisiaktis märgitust. Ka ei nähtu esitatud tõenditest, et kannatanu omavastutus oleks 65 eurot ja et kindlustusleping oleks sõlmitud. Hageja ei ole täitnud TsMS § 489 lg-s 1 sätestatut. Hageja ei ole kindlustusandjana viivitamatult teinud kindlaks kahju suurust. Kostja leiab, et kahjunõude eeldused ei ole VÕS § 115, § 127 lg 4 kohaselt täidetud ja kostja ei ole antud asjas vastutavaks isikuks, kuivõrd kahjujuhtumi tekkimist, kahju olemasolu, selle põhjuslikku seost ja kahju suurust ei ole tõendatud. Ka ei päde kostja hinnangul hageja õiguslik käsitlus kostja vastutuse osas. AÕS § 75 lg-st 1 ei tulene, et kaasomanikud vastutaksid kahju eest solidaarselt VÕS § 65 tähenduses. Kokkuleppeid solidaarvastutuse osas ei ole kohtule esitatud. Kostja taotleb jätta hagiavaldus rahuldamata. Kostja lepinguline esindaja esitas 02.01.2019. a kohtule menetluskulude nimekirja ja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks. Kostja on kandnud õigusabikulu summas 1350 eurot, millele lisandub käibemaks 270 eurot. Kokku summas 1620 eurot. Õigusabikulu koosneb järgnevast. 03.07.2018. a hagiavalduse ja tõendite läbivaatamine ning õiguslik analüüs 2,5 tundi; 30.07, 13.08, 12.09, 02.11 ja 27.12.2018. a määrustega tutvumine 1 tund; 03.09.2018. a konsultatsioon kliendiga seonduvalt hagiavaldusega 1 tund; 06.09.2018. a kostja vastuse koostamine hagiavaldusele 2 tundi; 01.10.2018. a hageja vastusega ja tõenditega tutvumine 1,5 tundi; 15.11.2018. a hageja täiendava vastusega tutvumine 1 tund; 29.1102018. a konsultatsioon kliendiga hageja vastusega seonduvalt 1 tund; 30.11.2018. a hageja 01.10 ja 15.11.2018. a vastustele kostja seisukoha koostamine ja tõendite analüüs 3 tundi. Kostja taotleb menetluskulude hageja kanda jätmist, samuti menetluskulude rahaliselt

kindlaksmääramist. Lisaks taotleb kostja hagejalt seadusjärgse viivise (VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras) väljamõistmist ning seda alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni kostja kasuks. Kohtu põhjendused

kostja on kohustust rikkunud (VÕS § 115 lg 1); kostja vastutab kohustuse rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1, KOS § 11 lg 3); hagejale on tekkinud kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128); kahju on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2); rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4).

Loetletud asjaolude tõendamise kohustus lasus hagejal.

SxxxxRxxxxa on oma e-kirjaga (tl 43) kindlustusandjale edastanud majavanema selgituse. Kohus peab siinkohal vajalikuks ka osundada, et nimetatud e-kirjas on pelgalt märgitud, et tegemist on majavanema selgitusega, kuid lisatud ei ole ühegi isiku nime. TsMS § 229 lg 1 sätestab, et tõendiks tsiviilasjas on igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud. Hagimenetluses võib sama paragrahvi teise lõike kohaselt tõendiks olla tunnistaja ütlus, menetlusosalise vande all antud seletus, dokumentaalne tõend, asitõend, vaatlus ning eksperdiarvamus. Hageja on oma 15.11.2018. a kirjalikes seisukohtades leidnud, et kui kohtu jaoks ei ole piisav hageja selgitus AxxxxKxxxx majavanemaks olemise kohta, siis taotleb hageja Axxx Kxxxx tunnistajana ülekuulamist, et tõendada kahjujuhtumi toimumise asjaolusid ja kinnitada tema tegutsemist majavanemana. TsMS § 251 lg 1 võimaldab tunnistajana üle kuulata iga inimese, kellel võivad olla teada asjas tähtsust omavad asjaolud, kui ülekuulatav ei ole selles asjas menetlusosaline või menetlusosalise esindaja. Axxx Kxxxx kirjast nähtub, et korterelamu PEN-klemm ühendus muutus halvaks, kuumenes koormusega üle, mille tõttu tekkis majas tarbijate ülepinge kuni 380 V ning seadmed põlesid läbi. Kahjustus tekkis 03.10.2016. a. Kohus märgib, et isegi kui Axxx Kxxxx oleks kohtus tunnistaja üle kuulatud, tulnuks kohtule esitada tõend kindlustusandja poolt 03.10.2016. a kindlustusandja poolt xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx linn registreeritud kindlustusjuhtumi kohta (VÕS § 448 lg 1) ning pelgalt Axxx Kxxxx ütlused ei saaks olla piisavaks, et tõendada sündmuse toimumise aega. Kohtu hinnangul on oluline seegi, et akt Axxx Kxxxx poolt on koostatud 03.02.2017. a, s.o ligikaudu 4 kuud hiljem, kui toimus väidetav kindlustusjuhtum. Axxx Kxxxx näol on tegemist 76-aastase, s.o kõrges eas isikuga, mida on kinnitanud ka hageja oma 15.11.2018. a kirjalikus seisukohas (tl 46 pöördel). Hageja on põhjendanud akti koostamist 4 kuud hiljem asjaoluga, et juhtumi fikseerimist taotles kindlustusandja kindlustushüvitise välja maksmiseks. Kohus märgib veelkord, et VÕS § 448 lg 1 kohaselt tulnuks kindlustusjuhtum kindlustusandja juures fikseerida viivitamata, mitte aga 4 kuud hiljem. Puutuvalt AxxxxKxxx poolt koostatud aktiga kahju tekitanud sündmuse toimumise aja tuvastamisse märgib kohus lisaks eeltoodule ka seda, et kuna Axxx Kxxxx puhul on tegemist kõrges eas isikuga, puudub kohtul ka veendumus, et Axxx xxxx 4 kuud hiljem mäletab kuupäevalise täpsusega toimunud sündmuse aega. Väidetava sündmuse toimumise aeg ei nähtu ka kohtule esitatud ekspertiisiaktist (tl 7, 13). Veelgi enam ERGO Insurance SE poolt 11.01.2018. a kostjale esitatud korduvtagasinõude (tl 18) kohaselt on kahjujuhtum aste leidnud hoopis 04.10.2016. a.

Ekspertiisiaktist (tl 7, 13) nähtuvalt on Hxxxxx Oxxxx 10.11.2016. a (Otsus Elekter OÜ) koostanud ekspertiisiakti. Nii märgib Hxxxxx Oxxxx nimetatud ekspertiisiaktis, et kontrollides väljakutse alusel korteris elektriseadmeid, ilmnes, et kortermaja peakilbi PENjuhe on põlenud (ei anna ühendust), mille tagajärjel tekkis korteris ülepinge. VÕS § 490 sätestab, et kindlustusandja ja kindlustusvõtja kokkulepe kindlustusandja hüvitise maksmise kohustuse või kahju suuruse määramise kohta eksperdi poolt kehtib üksnes juhul, kui eksperdi nimetab asjas mitteosalev kolmas isik või eksperdid nimetavad võrdsel arvul kindlustusandja ja kindlustusvõtja. Esmalt peab kohus oluliseks märkida, et ekspertiisiaktist ei nähtu, kes on ekspertiisi tellijaks ning kes nimetas ekspertiisi läbiviija. Lisaks ei nähtu ekspertiisiaktist sündmuse toimumise aeg. Hxxxxx Oxxxx on küll märkinud, et kontrollis seadmeid väljakutse alusel, kuid samas ei ole aktis kajastatud, kes, millal ning kuhu kohta väljakutse tegi. Kohus märgib, et Hxxxxx Oxxxx küll möönab, et peakilbi PEN-juhe on põlenud (ei anna ühendust), kuid kus konkreetselt kõne all olev peakilp (tulekolle) asus (millises trepikojas, keldris, korteris vm). Ekspertiisiaktile ei ole lisatud ka ühtegi fotot peakilbist ning selles asunud PEN-juhtmest, mis võimaldaks kahju tekitanud sündmuse asukoha tuvastamist. Lisaks ei anna esitatud akt piltlikku ülevaadet sellest, milline vaatepilt avanes Hxxxxx Oxxxxxxx peale väidetavat aset leidnud juhtumit ning kuidas rike tuvastati. On küll kirjeldatud, et PEN-juhe ei anna ühendust, kuid millised ühenduskohad olid ebakindlad ja omasid kontakttakistust ning võisid esile kutsuda suure koormuse korral ühenduskoha intensiivse kuumenemise, mis hiljem kasvas üle lühiseks, seda aktist ei nähtu. Seega ei ole ekspertiisiaktiga tuvastatud, kus millal ja kus sündmus aset leidis, kus rikkekolle asus ning mis selle võis põhjustada. Kohtu hinnangul on oluline seegi, et kui väidetav sündmus leidis aset 03.10.2016. a, siis tulnuks see fikseerida koheselt, aga mitte alles 10.11.2016. a nagu on märgitud ekspertiisiaktis. Siinkohal tuleb kohtul nõustuda kostjaga osas, mis puudutab ekspertiisiakti allkirjastamist. Ekspertiisiakt on allkirjastamata, mis omakorda välistab dokumendi käsitlemise lubatava tõendina. Tõendamaks, et Hxxxxx Oxxxx oli pädev teostama käesolevas asjas ekspertiisi, on kohtule esitatud Hxxxxx Oxxxxx pädevustunnistus (tl 44 pöördel). Nii nähtub pädevustunnistuselt, et Hxxxxx Oxxxxxon läbinud pädevuse hindamise ja tema haridus, töökogemus ja elektriohutusalased teadmised vastavad B pädevusklassi nõuetele, v.a auditi õigus. Tunnistuse number on EP-786-17-B ja on välja antud 04.04.2017. a Rakveres. Siinkohal tuleb kohtul jällegi nõustuda kostjaga osas, mis puudutab Hxxxxx Oxxxxx vastava pädevuse olemasolu ekspertiisiakti koostamise ajal, s.o 10.11.2016. a. Nimetatud ajal Hxxxxx Oxxxxxx vastava pädevuse olemasolu kohta ei ole esitatud ühtegi tõendit, mistõttu tuleb asuda seisukohale, et tõendamata on asjaolu, et Hxxxxx Oxxxx oli pädevaks isikuks vastava ekspertiisi läbiviimiseks ning ekspertiisiakti koostamiseks. Hageja on esitanud kohtule ka e-kirja vahetuse Mxxx Oxxxxxxx (Elektrimaailm OÜ). Nii nähtub Mxxx Oxxxxx 01.10.2018. a e-kirjast (tl 44), et maja toitekilbi null (PEN) oli maha põlenud ja sellest tekkis ülepinge seadmetele ning sama kuupäeva e-kirjas (tl 43 pöördel) kinnitab Mxxx Oxxxx, et teostati väikeseadmete mõõtmised (laadijate, jõulutulede ja epilaatori) mõõtmised ning tehti kindlaks, et toitepoolel oli ülepinge tõttu saanud kannatada alaldi. Kui ekspertiisiakti koostajaks oli Hxxxxx Oxxxx Otsus Elekter OÜ-st, siis nimetatud ekirjade koostajaks on MxxxxOxxxx Elektrimaailm OÜ-st. Esmalt peab kohus vajalikuks märkida, et kõne all olevatest e-kirjadest ei nähtu, millal, kus ja seoses millega on Mxxx Oxxxx jõudnud seisukohale, et toitekilbi null (PEN) on maha põlenud ning sellest tekkis ülepinge. Lisaks kinnitab Mxxx Oxxxx, et teostas väikeseadmete mõõtmisi ning tuvastas et ülepinge tõttu oli saanud kannatada alaldi. Samas ei ole kohtule esitatud ühtegi tõendit, mis kinnitaks, et mõõtmisi üldse teostati ning esitatud ei ole ka mõõtmisi kirjeldavat protsessi ega ka mõõtmisel kasutatud mõõtevahendite nimekirja. Lisaks ei ole kajastatud, millise

mõõtemetoodika alusel mõõtmisi teostati ning kas kasutatud mõõtevahendite näol oli tegemist töökorras ning taadeldud mõõtevahenditega. Veelgi enam, kohtule ei ole esitatud ka ühtegi tõendit selle kohta, millistel asjaoludel ning kelle korraldusel Mxxx Oxxxx mõõtmisi teostas ning toitekilbi kohta hinnangu andis. Puuduvad ka dokumendid selle kohta, et Mxxx Oxxxx oleks üldse pädevaks isikuks kirjeldatud toimingute läbiviimisel. Kuna hageja on tuginenud sündmuse tõendamisel ka AxxxxKxxxx aktile ning kostja on välja toonud asjaolu, et Axxx Kxxxx aktis ning Mxxx Oxxxxx e-kirjades väljendatud asjaolud on vastuolulised, siis peab kohus vajalikuks märkida järgmist. Esmalt kordab kohus juba varem avaldatud seisukohta, et AxxxxKxxxx akti ei saa käesolevas asjas käsitleda nõuetekohase tõendina. Teiseks märgib kohus, et Axxx Kxxxx on küll akti koostades väljendanud, et peajaotuskilbi PEN-klemm ühendus muutus halvaks, kuumenes koormusega üle, millest tekkis tarbijatel ülepinge kuni 380 V ning seadmed põlesid läbi, siis tuleb kohtu hinnangul asuda seisukohal, et Axxx Kxxxx puhul ei ole ilmselgelt tegemist elektrialaseid eriteadmisi omava isikuga, kelle arvamust tuleks rikke tekkepõhjuste välja selgitamisel arvestada. MxxxxOxxxx on oma e-kirjas (tl 44) kinnitanud, et Elektrimaailm OÜ teostas ka maja toitekilbi korrastamise ja rikke likvideerimise. Kohtule ei ole esitatud aga ühtegi tõendid selle kohta, mis kinnitaks, et milliseid töid toitekilbi korrastamisel ja rikke likvideerimisel teostati, millal ja kus teod teostati ning milline oli tööde tegemisele kulunud aeg ning kulu. Lisaks ei nähtu esitatud tõenditest ka, kes oli tööde tellijaks, aga ka tellijale tööde üleandmisevastuvõtmise akti. KOS § 11 lg 3 sätestab, et korteriomanik ei vastuta oma kohustuste rikkumise eest, kui ta tõendab, et rikkus kohustust asjaolu tõttu, mida ta ei saanud mõjutada, ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saadud selle asjaoluga arvestamist või selle vältimist või takistavast asjaolust või selle tagajärgedest ülesaamist korteriomanikult oodata. Kui takistav asjaolu on ajutine, on kohustuse rikkumine vabandatav üksnes aja vältel, mil asjaolu takistas kohustuse täitmist. Tuginedes eeltoodule tuleb kohtu hinnangul asuda seisukohale, et kuna kahju tekitanud sündmus on käesolevas tsiviilasjas tuvastamata, siis ei saa seda seostada ka kostjaga (korteriomanikega).

asja väärtusega võrreldes ebamõistlikult kulukas, tuleb maksta hüvitist vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 1. Tulenevalt asjaolust, et käesolevas tsiviilasjas ei ole tuvastatud kahju tekitanud sündmus, mistõttu ei saa seda ka korteriomanikega seostada, ei saa ka sündmuse tagajärgi (s.o kahju) kostjaga (korteriomanikega) seostada - puudub põhjuslik seos. Hageja hinnangul on väidetava sündmuse tagajärjel muutunud kasutuskõlbmatuks ekspertiisiaktis loetletud seadmed, s.o pesumasin Electrolux, külmkapp Samsung, led jõulutuled, mobiiltelefoni Samsung laadiajad (adapterid 3 tk), Starman digiboks (2 tk), Philps epilaator ja Starman ruuter. Oma väidete tõendamiseks on hageja esitanud fotod (tl 14-17). Kohus jääb oma 02.11.2018. a kirjas (tl 45) väljendatud seisukoha juurde ja leiab, et hageja poolt esitatud fotode kvaliteet ei võimalda fotosid arvestada tõenditena kahju tõendamiseks. Fotod on väga halva kvaliteediga ning fotodelt ei ole näha, kas tegemist on konkreetselt väidetavalt kahju saanud esemetega (nt Samsung külmkapp, laadijad, epilaator). Lisaks on fotodel näha ainult üks digiboks. Kohus peab oluliseks sedagi, et kui ekspertiisiaktist nähtuvalt on kannatada saanud 3 mobiiltelefoni laadijat, siis fotol (tl 14) on 6 laadijat. Veelgi enam, Mxxx Oxxxx väidab oma e-kirjas, et kokku oli läbi läinud seitse seadet. Led jõulutulede kohta ei ole esitatud ühtegi tõendit. Esitatud fotod ei võimalda ka kindlaks teha, millal ja kus ning millistel asjaoludel elektriseadmeid on fotografeeritud. Kohus nõustub siinkohal jällegi kostja väitega, et elektriseadmed said tekkinud ülepinge tagajärjel läbi põleda üksnes sel juhul, kui seadmed olid ühendatud vooluvõrku. Nimetatud asjaolu aga esitatud tõendites ei kajastu. Kui kohus peab eluliselt usutavaks, et vooluvõrku olid ühendatud külmkapp, pesumasin, digiboks ja ruuter, siis kohus ei pea eluliselt usutavaks, et ühel korteriomanikul olid vooluvõrgus ka elektriseadmed (s.o 3 adapterit, epilaator), mis tavaliselt (mõistliku ning energiasäästliku suhtumise korral) püsivalt vooluvõrku ühendatud ei ole. Kohtu hinnangul jääb antud juhul arusaamatuks ka asjaolu, kuidas seostada led jõulutulede läbipõlemist oktoobrikuus. Nimetatud asjaolu kohta tõendeid esitatud ei ole. Hageja poolt esitatud seisukohtadest saab teha järelduse, et väidetava ülepinge tekkimise tagajärjel korterelamu peakilbis, põlesid läbi üksnes xxxxxxxxxx korteris x (xxxxxxxxx linn) asunud elektriseadmed. Samas kui tegemist oli kogu korterelamu elektrisüsteemi peajaotus kilbiga ning seal tekkis ülepinge kuni 380 V, oleks loogiline, et kahjustada oleks saanud ka korterelamu teistes korterites paiknenud elektriseadmed. Korterelamus on kokku 9 korterit. Sellekohased tõendid aga puuduvad. Tulenevalt asjaolust, et kohustuse rikkumine on seaduse järgi kõigi õiguskaitsevahendite kasutamise eeldus (VÕS § 101 lg 1), tuleks käesolevas asjas täpselt kindlaks teha kahju tekitanud sündmus, et selle järgi omakorda tuvastada, millist kohustust on kostja (korteriomanikud) rikkunud ning seejärel hinnata, kas rikkumine on kostjale (korteriomanikele omistatav. Kohustuste rikkumine VÕS § 115 lg 1 mõttes võib väljenduda kortermaja valitseja või korteriühistu poolt kohustuse rikkumises tagada kaasomandi eseme korrashoid ja leida selleks raha (RKTKo 3-2-1-61-14 p 30). Käesolevas asjas ei ole võimalik kindlaks teha, milles seisnes kostja rikkumine, mis tooks kaasa tema vastutuse.

VÕS § 477 sätestab, et kindlustusandja ei ole kohustatud täitma kindlustusvõtjale rohkem, kui on kahju tegelik suurus, isegi kui kindlustussumma on kindlustusjuhtumi toimumise ajal kindlustusväärtusest suurem. Maksekorraldusest nr 1000118132017 (tl 12) nähtuvalt on hageja kostjale (Sxxx Rxxxxxxx) hüvitanud 06.04.2017. a kahju kogusummas 1899 eurot. Hageja on oma 15.11.2018. a kirjalikus seisukohas (tl 46 pöördel) kinnitanud, et kahjustada saanud elektriseadmete hindade määramisel on ta lähtunud seadmete ligilähedasest turuväärtusest. Ligilähedased turuväärtused on märgitud käsitsi ekspertiisiaktile (tl 13). Nii on hageja hinnangul pesumasina Electrolux ligilähedane turuväärtus 500 eurot, külmkapp Samsungil 999 eurot, led jõulutuledel 55 eurot, mobiiltelefoni Samsung laadijal 11,99 (1 tk), seega 3x11,99=35,97 eurot, Starman digiboksil 218 eurot, Philips epilaatoril 29 eurot ja Starman ruuteril 127 eurot. Kokku 1899 eurot, millest tuleb maha arvata omavastutus 65 eurot. Kohtu hinnangul on põhjendatud omavastutuse maha arvamine summas 65 eurot. Kohus tuvastas käesolevas otsuses (vt eespool), et kindlustusvõtja ja kindlustusandja vahel oli sõlmitud kindlustusleping, mille tõendamiseks on esitatud kindlustuspoliis. Nii nähtub kindlustuspoliisist (tl 8), et koguriskikindlustus on 65 eurot iga kindlustusjuhtumi kohta. Hageja esitas kahjustatud seadmete ligilähedaste turuväärtuste tõendamiseks väljatrükid Euronics ja Elisa e-poodidest (tl 48-50). Kuigi hageja on kinnitanud, et väljatrükid on tehtud Euronics ja Elisa e-poodidest, siis selline informatsioon väljatrükkidel ei kajastu. Samuti puudub väljatrükkidel informatsioon selle kohta, millisel ajahetke seisuga (millisel kuupäeval) on väljatrükid tehtud, milline informatsioon aga oleks oluline kahju hüvitise suuruse kindlaksmääramisel. Kohtu hinnangul on õige ka kostja osundus selle kohta, et ekspertiisiaktil on märgitud ruuteri ligilähedaseks turuväärtuseks 127 eurot, siis esitatud väljatrükil ligilähedaste turuväärtuste tõestamiseks jäävad ruuterite hinnad vahemikku 2-6,50 eurot. Seega on hageja küll esitanud kohtule kahju kindlaks tegemise kalkulatsiooni ja ka väljatrükid tõendamaks seadmete ligilähedast turuväärtust, kuid kogutud tõenditest ei nähtu, et hageja oleks seda teinud järgides VÕS § 489 lg-s 1 sätestatut, mille kohaselt peab kindlustusandja viivitamata tegema kindlaks hüvitamisele kuuluva summa. Kokkuvõtvalt märgib kohus järgmist. Hageja näol on tegemist professionaalse kindlustusettevõttega, kelle igapäevane majandustegevus seisneb kahjude kindlakstegemises ja kahjuhüvitiste määramises. Kohtu hinnangul tähendab selline olukord, et kindlustusettevõte on täpselt reguleerinud (või on praktikas välja kujunenud), kuidas toimub kahjujuhtumite kindlakstegemine ning nõuete menetlemine. Eelduslikult algab kahjujuhtumi menetlemine kindlustusvõtja poolt kindlustusjuhtumise toimumisest teatamisega (VÕS § 448 lg 1), mis sisaldab juhtumi toimumise aega ning ka juhtumi kirjeldust. Seejärel kahjujuhtum fikseeritakse (dokumenteeritakse) kindlustusjuhtumi toimumise kohas ning seda võimalikult kiiresti pärast juhtumi toimumist. Juhtumi toimumispaigas fikseeritu dokumenteeritakse. Poolte kohalolekul tehakse kindlaks ja fikseeritakse ka tekkinud kahjud. Kohtule käesolevas asjas sellekohaseid tõendeid aga esitatud ei ole. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on kindlustusvõtjale kahjuhüvitis välja makstud 06.04.2017. a (tl 12), mis tähendab omakorda, et selleks ajaks pidi kogu tõendite pakett olemas olema.

suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd hagi jäetakse rahuldamata, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. Kostja lepinguline esindaja esitas 02.01.2019. a kohtule menetluskulude nimekirja ja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks. Kostja on kandnud õigusabikulu summas 1350 eurot, millele lisandub käibemaks 270 eurot. Kokku summas 1620 eurot. Hageja kostja kuludele vastuväiteid esitanud ei ole. Esindaja kulude puhul on tegemist kohtuväliste kuludega, mis TsMS § 138 lg 1 ja § 144 p 1 alusel on menetluskulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt. Eeltoodust tulenevalt tuleb kohtul hinnata kostja lepingulisele esindajale makstud õigusabi vajalikkust ja põhjendatust. Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja lepingulise esindaja kulud kokku 1620 eurot. Õigusabikulu koosneb järgnevast. 03.07.2018. a hagiavalduse ja tõendite läbivaatamine ning õiguslik analüüs 2,5 tundi; 30.07, 13.08, 12.09, 02.11 ja 27.12.2018. a määrustega tutvumine 1 tund; 03.09.2018. a konsultatsioon kliendiga seonduvalt hagiavaldusega 1 tund; 06.09.2018. a kostja vastuse koostamine hagiavaldusele 2 tundi; 01.10.2018. a hageja vastusega ja tõenditega tutvumine 1,5 tundi; 15.11.2018. a hageja täiendava vastusega tutvumine 1 tund; 29.1102018. a konsultatsioon kliendiga hageja vastusega seonduvalt 1 tund; 30.11.2018. a hageja 01.10 ja 15.11.2018. a vastustele kostja seisukoha koostamine ja tõendite analüüs 3 tundi. Kostja taotleb menetluskulude hageja kanda jätmist, samuti menetluskulude rahaliselt kindlaksmääramist. Lisaks taotleb kostja hagejalt seadusjärgse viivise (VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras) väljamõistmist ning seda alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni kostja kasuks. Kohus leiab, et arvestades käesoleva vaidluse iseloomu ja käiku, saab lugeda põhjendatuks ja mõistlikuks kostja lepingulise esindaja tasumäära, mis on 100 eurot ühe töötunni eest (lisandub käibemaks). Arvestades kohtule esitatud hagiavaldust (koos lisadega) ja kostja poolt esitatud vastust hagiavaldusele, peab kohus põhjendatuks spetsifikatsioonis esitatud ajakuluks hagiavalduse ja tõendite läbivaatamisel ning õigusliku analüüsi läbiviimisel, samuti hagiavaldusega seonduvalt konsultatsiooni läbiviimisel kliendiga ja hagiavaldusele vastuse koostamiseks kokku 3 tundi (summas 300 eurot, millele lisandub käibemaks). Kostja menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on kostja lepinguline esindaja tutvunud 30.07, 13.08, 12.09, 02.11 ja 27.11.2018. a kohtumäärusetega, mille ajakulu on olnud kokku 1 tund. Kohus, võttes arvesse, et kahe esimese määruse puhul on tegemist üksnes kohtualluvust puudutava ning menetlusse võtmise määrusega ning 12.09, 02.11 ja 27.11.2018. a on kohus edastanud pooltele kirjad pooltel lasunud tõendamiskoormise täitmiseks, aga andnud ka pooltele vastamise tähtaja täiendavate seisukohtade esitamiseks, peab kohus kostja lepingulise esindaja põhjendatud ajakuluks 0,5 tundi (summas 50 eurot, millele lisandub käibemaks). Spetsifikatsiooni kohaselt on kostja lepinguline esindaja ajakulu hageja vastusega ja tõenditega tutvumisel, hageja täiendava vastusega tutvumisel, kliendiga konsulteerimisel

seoses hageja vastustega ning hageja 01.10 ja 15.11.2018. a vastustele kostja seisukoha koostamisel ja tõendite analüüsil olnud kokku 6,5 tundi. Kohus peab nimetatud ajakulu põhjendatuks üksnes osaliselt. Kohus arvestades hageja poolt 01.10 ja 15.11.2018. a esitatud kirjalike seisukohtade ning täiendavate tõendite mahtu, peab põhjendatud ajakuluks nendega tutvumisel 1 tund (summas 100 eurot, millele lisandub käibemaks). Kohtu hinnangul saab kostja lepingulise esindaja põhjendatud ajakuluks 30.11.2018. a hageja vastustele seisukoha koostamisel ja kliendiga konsulteerimisel pidada 2 tundi (summas 200 eurot, millele lisandub käibemaks). Siinkohal arvestab kohus, et kostja 30.11.2018. a vastus on esitatud ligikaudu 7-l lehel, millest ligikaudu 2-l leheküljel on refereeritud menetluse käiku. Lisaks on kostja korranud ka juba varasemalt esitatud seisukohti. Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul kostja lepingulise eesindaja põhjendatud ja vajalik tasu 6,5 tunni ulatuses, s.o summas 650 eurot, millele lisandub käibemaks. Kuna kohus jätab menetluskulud hageja kanda, tuleb menetluskulud hagejalt kostja kasuks välja mõista. TsMS § 174 lg 10 sätestab, et menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kuna kostja on kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohuslane, tuleb menetluskuludelt arvestada käibemaksu. Seega hüvitamisele kuuluvad menetluskulud summas 780 eurot 650 eurot + käibemaks).

/allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.