Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

Tsiviilasi nr 2-18-107237

EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG

Kohus selgitab, et TsMS § 405 lg 1 sätestatud lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohus annab loa edasikaebamiseks. Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata otse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Vastavalt TsMS § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi lühend TsMS) § 405 lg 1 p-le 9 menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Muu hulgas võib sellise hagi menetlemisel teha asjas otsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Tulenevalt TsMS § 444 lg-st 2 kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Hageja on hagihinnaks nimetanud 200,85 €. Hageja nõudeks on põhivõlg, võla sissenõudmiskulud, hagiavalduse esitamise päeva seisuga arvestatud viivis ja viivis TsMS § 367 alusel. Kuna haginõue on varaline ja hagihind moodustab 200,85 €, teeb kohus vastavalt TsMS §-dele 405 ja 444 otsust kirjeldava osata ning põhjendavas osas piirdub kohus üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite märkimisega, millistele on rajatud kohtu järeldused. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 2(8)

Tsiviilasi nr 2-18-107237

436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud TsMS § 232 lg-st 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi on põhjendatud osaliselt ja kuulub seega osalisele rahuldamisele. Hageja nõue (tl 17-18) tuleneb Narva Maleklubi KAISSA (kostja) ja Telia Eesti AS vahel 23.02.2010 sõlmitud kliendilepingust nr 15027873 ja tootelepingust nr 15027898 ning nende alusel ajavahemikul 31.12.2015-31.05.2016 esitatud arvete tasumata jätmisest. 16.03.2018 on Telia Eesti AS loovutanud oma nõude osaühingule Aktiva Finants (hageja). Kostja hagi ei tunnista täies ulatuses ja palub jätta hagi rahuldamata. Kostja vastuväited (tl 51-52, 94-96, 107-108):  hageja väited on paljasõnalised  hageja ei tõendanud ühtegi hagi aluseks olevat asjaolu, eelkõige teenuse osutamist, ainuüksi arvete esitamine ei anna alust väita, et teenused on osutatud  kostja ei saa esitatud arvetest aru  perioodil, mille eest väljastati hagile lisatud arved, ei ole kostja võlausaldajalt teenust tegelikult saanud, kuna see ei olnud tehniliselt võimalik Telia Eesti AS seadmetes esinenud rikke tõttu, mis põhjustas kostja poolse lepingu ülesütlemist  hageja on jätnud tõendamata arvete kättetoimetamist kostjale  sissenõudmiskulude väljamõistmine ei ole põhjendatud. Kostja ei ole kunagi võlanõudeid hagejalt ega endise võlausaldajalt kätte saanud. Hageja püüab saada sissenõudmiskulusid kaks korda. Lisatud arvetest tuleneb, et Telia Eesti väljastas 16.05.2016 arve nr 05201602712723 summas 40 eurot võla sissenõudmiskulude katteks. See summa juba sisaldub põhivõla summas (137,47 eurot), mis nähtub Telia Eesti AS 31.05.2016 arvest nr 06201602917695. Hagis palutakse välja mõista sissenõudmiskulud teistkordselt  hagejal puudus õigus nõude esitamiseks ja tegutsemiseks Telia Eesti AS nimel. Hageja on jätnud tõendamata oma esindusõigust nõude esitamise hetkel  VÕS § 113 lg-st 1 tulenevalt võib viivist nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel. Kuna ei eksisteeri põhinõuet, järelikult puudub ka viivisenõue  viivised on arvestatud valesti. Hageja on arvestanud viivist põhinõudelt summas 137,47 €, mis sisaldab omakorda menetluskulusid 40 €, aga sissenõudmiskuludelt ei saa viivist nõuda  seadmel oli probleem ja selle tõttu oli sunnitud lepingust loobuma. Hageja väited seoses kostja vastuväidetega (tl 63, 70, 111):  kostja ja Telia Eesti AS 23.02.2010 sõlmitud kliendilepingu nr 15027873 ja tootelepinguga nr.15027898 võttis kostja endale kohustuse Telia Eesti AS osutatud teenuste eest tasuda vastavalt esitatud arvetele  vastavalt esitatud arvetele kohustus kostja tasuma igakuiselt kindlaks kuupäevaks kokkulepitud summa Telia Eesti AS ́le  vastavalt lepingule edastati arved posti teel ning arve loeti kättesaaduks kahe kalendripäeva möödumisel alates selle väljastamisest  üldtingimuste punkti 5.2.3 kohaselt on kliendil kohustus informeerida Telia Eesti AS ́i muudatuste toimumisest, nime, aadressi, lepinguga seotud kontaktisikute või kasutajate 3(8)

Tsiviilasi nr 2-18-107237



   

 

andmete muutumisest ja muude oluliste kontaktandmete muutumisest. Telia Eesti AS on arved kostjale edastanud. Kostjal on kohustus tagada, et arve edastamine kokkulepitud aadressile on võimalik. Aadressi muutumisel oli kostjal kohustus sellest teavitada Telia Eesti AS ́i kostja kasutas alates 23.02.2010 korrusmaja interneti aadressil xxxx. 17.02.2015 toimus tootevahetus Telia (endine Elion Ettevõtted AS) initsiatiivil. Alates 17.02.2015 on kliendile vormistatud Ärikliendi pakkumine internet. Teenus lõpetati 06.01.2016 põhjusel - klient ei vaja enam teenust makseid teenuse eest on tehtud kuni detsember 2015. Tasumata jäid detsembri arve (interneti kuutasu) ja jaanuari arve (ruuteri tähtajalise lepingu ennetähtaegse lõpetamise tasu ja jaanuari kuue päeva kuutasu) klient ei ole Teliat teavitanud, et internet või seade ei tööta. Tagantjärgi tehniliselt seda kontrollida pole võimalik, kuna tehnilisi andmeid on üks aasta hoiul kostjale osutatav teenus lõpetati 06.01.2016 põhjusel, et klient ei vaja enam teenust. Kostja ei tõendanud enda väidet, et ta oleks endist võlausaldajat teavitanud ebapiisavast teenusest või seadme probleemist. Kostja väide on paljasõnaline ja tõendamata kostja kasutas ärikliendi internetti soodustingimustel -50% eeldusel, et teenuse kasutamine toimub 24 kuud. Kostja teostas makseid kuni detsember 2015. Kostjal jäid tasumata 31.12.2015. aasta arve 13.80 eurot (interneti kuutasu eest) ja 31.01.2016. aasta arve 83,67 (interneti kuutasu 2,67 eurot ja lepingu ennetähtaegse lõpetamise hüvitis 81,00 eurot. Kuivõrd leping lõpetati jaanuaris 2016, siis interneti kuutasu arve on esitatud kuue päeva eest. Seega on kokku kostjal tasumata kahe arve eest 97,47 eurot (13,80 + 83,67). 29.02.2016 on kostjale saadetud teatis võla kohta. 31.03.2016 on kostjale saadetud korduv teatis 97,47 euro suuruse võla kohta. 30.04.2016 on kostjale saadetud korduv teatis 97,47 euro suuruse võla kohta. 05.05.2016 on kostjale saadetud sissenõudmise alustamise hoiatus. 16.05.2016 on kostjale saadetud sissenõudmiskulude arve 40,00 eurot. Hageja nõude alus 31.05.2016 arvel kajastub kostja võlgnevus arvete 31.12.15 ja 31.01.2016 eest summas 97,47 eurot ning 16.05.2016 arve võlgnevus sissenõudmiskulude eest 40,00 eurot. Kokku 137,47 (97,47 + 40,00) võla sissenõudmiskulud muutusid sissenõutavaks arve maksetähtaja saabumisel. Hageja viivisearvestus on õige ning õigusliku alusega hageja nõudeks on põhivõlgnevus 137,47 eurot, viivised 22,33 eurot, menetluskulud 75 eurot riigilõiv ja 190 eurot õigusabikulu.

Pooled ei vaidle vastu, et Narva Maleklubi KAISSA (kostja) ja ELION ETTEVÕTTED AKTSIASELTS, kelle õigusjärglane on Telia Eesti AS, on sõlminud 23.02.2010 kliendileping nr 15027873 (tl 23) ja tooteleping nr 15027898 (tl 23 pöördel) ning samuti puudub vaidlus, et kostja ei tasunud arveid ajavahemikul 31.12.2015-31.05.2016. Lepingute järgi kohustus Elion Ettevõtted AS (Telia Eesti AS) pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust, nimelt korrusmaja internet, ning kostja kohustus saadud teenuste eest vastavalt esitatud arvetele õigeaegselt ja korrapäraselt tasuma. Lepingute sõlmimisega kinnitas kostja, et kohustub täitma lepingu lahutamatuks osaks olevaid teenuste kasutamise üldtingimusi. Vastavalt tootelepingu nr 15027898 p-le 2 pidi Elion Ettevõtted AS (Telia Eesti AS) edastama kliendile (kostjale) arve posti teel või e-arve elektroonilisel teel ning arve loetakse kliendi poolt kättesaaduks kahe kalendripäeva möödumisel alates selle väljastamisest Elioni poolt. Tootelepingus oli arveldusaadressiks kokku lepitud x (kliendi andmed). Poolte vahel puudub vaidlus, et maksetähtaeg, arvelduskonto number ja muu vajalik teave maksete sooritamiseks oli kirjas Elion Ettevõtted AS (Telia Eesti AS) esitatud arvetel ja et kostja tasus nende alusel korrapäraselt ja nõuetekohaselt kuni 2015. a detsembrini.

4(8)

Tsiviilasi nr 2-18-107237

Kostja väidab, et hageja temale kostja vastu nõude loovutamist ei tõendanud ega teavitanud kostjat nõude loovutamisest. Kohus kostja väitega ei nõustu. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 164 lg-te 1 ja 2 alusel võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. Nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. VÕS § 170 kohaselt kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Sama kehtib, kui võlausaldaja on nõude loovutamise kohta välja andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab dokumendi võlgnikule. Kohtule esitati OÜ Aktiva Finants ja Telia Eesti AS vahel 16.03.2018. a nõude loovutamise leping nr ED.1-0686-2018 (tl 64-67), Telia Eesti AS kostjale adresseeritud 19.03.2018. a teatis nõude loovutamise kohta (tl 20) ja 15.11.2018. a kinnitus nõude loovutamise kohta (tl 112), millest nähtuvalt loovutas Telia Eesti AS nõuded s.h kostja vastu 16.03.2018. a nõude loovutamise lepinguga hagejale. 19.03.2018. a teatisel on kostja aadressiks märgitud x, sama aadress märgiti 23.02.2010 sõlmitud lepingutes, sama aadressi avaldas kostja hagi vastuses. Samal aadressil sai kostja kätte arveid, kuna poolte vahel ei ole vaidlust, et kuni 2015. a detsembrini tasus ta ära arveid nõuetekohaselt. Seega ei ole kohtul alust kahelda, et Telia Eesti AS 19.03.2018. a teatis on kostjale edastatud. Isegi kui oletada, et kostja ei saanud endise võlausaldaja 19.03.2018. a teatist kätte enne hagi esitamist, sai ta teatise lisana hagiavaldusele 4. juunil 2018 (tl 44) ning tema esindaja 6. juunil 2018 (tl 45). Seega loeb kohus tõendatuks, et kostja vastu esitatud nõue sai hagejale loovutatud, kostjat on sellest teavitatud ja hagejal on õigus pöörduda kohtusse kostja vastu. Kostja ei vaidle vastu, et ta ei tasunud võlgnevust ei endisele ega uuele võlausaldajale. Kostja väidab samuti, et hageja ei ole tõendanud kostjale arvete kättetoimetamist ja teenuse osutamist. Kohus ei ole nõus ka selle kostja väitega. Kohus on juba tuvastanud, et 23.02.2010 sõlmitud lepingutes on kostja aadressiks märgitud x ja sama aadress on kostja avaldanud hagi vastuses. Samal aadressil sai kostja arveid kätte, kuna poolte vahel ei ole vaidlust, et kuni 2015. a detsembrini tasus ta ära arveid nõuetekohaselt. Kohtul ei ole alust kahelda, et ka vaidlusalused arved on kostjale edastatud ning järelikult kätte toimetatud. Alates 05.08.2009 kehtivate Elion Ettevõtted AS-i üldtingimuste (tl 118-121) p 3.4 kohaselt (tl 119) on pooled kohustatud nime, aadressi ja muude oluliste kontaktandmete muutusest teatama teisele Poolele võimalikult kiiresti, kuid mitte hiljem kui 15 kalendripäeva jooksul alates muutuse toimumisest. Kostja väide selle kohta, et ta loobus lepingutest kuna seadmetes oli probleem, jäi paljasõnaliseks. Kostja 06.01.2016. a avaldusest (tl 24 pöördel) ei tulene lepingute lõpetamise põhjust, samuti ei ole esitatud muid tõendeid, kust kohus saaks järeldada lepingute lõpetamise põhjust kostja poolt. 5(8)

Tsiviilasi nr 2-18-107237

VÕS § 76 lg 1 alusel tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 76 lg 2 kohaselt kohustuse täitmisel tuleb lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest, võttes arvesse tavasid ja praktikat. Sama paragrahvi lg 3 järgi loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 100 alusel on kohustuse rikkumiseks võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Isegi kui eeldada, et kostja mõned arved ei saanud kätte, pidi ta tegutsema heas usus ja mõistlikult ning teatama sellest lepingu teisele poolele. Elion Ettevõtted AS-i üldtingimuste (tl 118-121), mis kehtisid alates 05.08.2009, p 3.5 (tl 119) kohaselt kliendil (kostjal) on kohustus teavitada Elioni kohe asjaoludest, mis võivad takistada või muuta võimatuks Lepingust tulenevate kohustuste nõuetekohase täitmise kliendi poolt. Elion Ettevõtted AS-i üldtingimuste (tl 118-121), mis kehtisid alates 05.08.2009, p 6.3 (tl 120 pöördel) kohaselt klient (kostja) ei vabane Teenuste eest tasumise kohustusest, kui ta ei ole Elioni väljastatud arvet kätte saanud. Klient on kohustatud teavitama Elioni kohe sellest, kui ta ei ole arvet kätte saanud. Kliendilepingu nr 15027873 (tl 23) p 2 kohaselt kohustus klient (kostja) järgima muuhulgas poolte vahel sõlmitud lepingutes ja nende juurde kuuluvates Tingimustes sätestatut. Kliendilepingu allkirjastamisega kinnitas kostja, et Elion on talle Üldtingimused kättesaadavaks teinud, ta on Üldtingimustega tutvunud ning kohustub neid täitma. Sama on kostja kinnitanud vastavalt tootelepingu nr 15027898 p-le 1. Eeltoodust lähtudes leiab kohus tõendatuks, et hageja täitis oma kohustusi nõuetekohaselt, kostja aga arvete tasumata jätmisega rikkus oma kohustust osutatud teenuste eest tasuda vastavalt esitatud arvetele. VÕS § 101 lg 1 p 1, 3 ja 6 võimaldab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muuhulgas kohustuse täitmist, kahju hüvitamist ja viivist. VÕS § 101 lg 2 järgi võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. VÕS § 103 lg 1 alusel vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud, et temapoolne kohustuse rikkumine (arvete tasumata jätmine) oleks mistahes põhjusel vabandatav. VÕS § 108 lg 1 alusel kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kuna kostja jättis lepingust tulenevad kohustused nõuetekohaselt täitmata, võib hageja nõuda kostjalt kohustuse täitmist, s.o võlgnevuse tasumist. Poolte vahel on vaidlus võlgnevuse suuruse kohta. Hageja nõue kujuneb järgmiselt: tasumata 31.12.2015 arve 13.80 eurot (tl 20 pöördel, 21) ja 31.01.2016 arve 83,67 eurot (interneti kuutasu 2,67 eurot ja lepingu ennetähtaegse lõpetamise hüvitis 81 eurot – tl 22, 22 pöördel). Kuivõrd leping lõpetati jaanuaris 2016, siis interneti kuutasu arve on esitatud 6 päeva eest. Seega kokku oli kostjal tasumata kahe arve eest 97,47 eurot (13,80 + 83,67). Võla sissenõudmiskulud on 40 eurot. Kokku 137,47 € (97,47 + 40).

6(8)

Tsiviilasi nr 2-18-107237

Poolte vahel puudub vaidlus, et alates 17.02.2015 toimus kostja tootevahetus Telia (endine Elion Ettevõtted AS) initsiatiivil ja alates 17.02.2015 kostjale kui kliendile oli vormistatud Ärikliendi pakkumise internet. Makseid teenuse eest on tehtud kuni detsember 2015 (tl 70). Vaatamata sellele, et kostja pidevalt väitis, et võlgnevuse summa arvestus ei ole talle arusaadav ning 13.11.2018 kohtuistungil (tl 94-96) antud võimalusele täiendavate tõendite esitamiseks, ei ole hageja esitanud tõendeid, millest lähtuks kostja kohustus lepingu ennetähtaegse lõpetamise hüvitise summas 81 eurot tasumiseks. Tulenevalt VÕS § 1131 lg-st 1 kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Hageja viide VÕS §-le 1132 ei ole asjakohane, kuna kostja ei ole tarbija. Hageja edastas kostjale 5.05.2016 sissenõudmise alustamise hoiatus (tl 116) ja 16.05.2016 sissenõudmiskulude arve 40 eurot (tl 117). Kuna hagejal on õigus nõuda kostjalt viivist VÕS § 113 alusel rahalise kohustuse täitmisega viivitamise tõttu, seega on tal õigus nõuda sissenõudmiskulud summas 40 € VÕS § 1131 alusel. Kohus leiab lähtudes eeltoodust, et summas 81 € ei ole hageja nõue tõendatud ja ei kuulu selles osas rahuldamisele. Ülejäänud osas, s.o interneti kuutasu summas kokku 16,47 € ja võla sissenõudmiskulud summas 40 € on põhjendatud ja kohus rahuldab hagi nõude osas summas kokku 56,47 €. VÕS § 113 lg 1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Elion Ettevõtted AS-i üldtingimuste p 6.11 järgi (tl 121) kui Klient ei ole tasunud temale osutatud Teenuse eest õigeaegselt, on Elionil õigus nõuda tähtaegselt laekumata summalt viivist 0,15% päevas. Hageja, lähtudes hea usu põhimõttest, nõuab viivist 0,022% tasumata põhisummalt iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest alates viimase arve maksetähtajale (16.05.2016) järgnevast kuupäevast ehk alates 17.05.2016. Kohus leiab, et arve tasumise tähtaja pikenemine ja hageja poolt viivisenõude esitamine oli antud juhul tingitud kostja enda käitumisest kõnealuses võlasuhtes. Toimiku materjalidest nähtub, et hageja on korduvalt edastanud kostjale meeldetuletusi võlgnevuse tasumise kohta ja arved, kus võlgnevus oli kajastatud. Kohus leiab aga, et ei saa nõuda viivist sissenõudmiskuludelt kuna see on kõrvalkohustus. Seda seisukohta toetab ka Riigikohtu praktika (vt. Riigikohtu 12.11.2008 otsus 3-2-1-95-08, p 12), mille kohaselt leppetrahvinõue, mida saab nõuda koos kohustuse täitmisega, on kõrvalkohustus. Seega leiab kohus, et viivist saab nõuda põhivõla summalt 16,47 €. Seoses hagi osalise rahuldamisega arvutab kohus viivise summat ümber. TsMS § 367 alusel viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. 7(8)

Tsiviilasi nr 2-18-107237

Alates 17.05.2016 kohtuotsuse tegemise aja seisuga (01.02.2019) sissenõutavaks muutunud viivis summalt 16,47 € on 3,60 €. Alates 01.02.2019 kuni põhinõude täieliku tasumiseni TsMS § 367 alusel kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele viivis määras 0,022% põhivõlgnevuselt (16,47 eurot). Eeltoodu alusel rahuldab kohus hagi osaliselt ja mõistab kostjalt välja põhivõla summa 16,47 eurot, sissenõudmiskulude hüvitise 40 eurot, viivise 3,60 eurot ja jooksva viivise. Viivise summa kokku ei saa ületada põhinõude summat, lähtudes hea usu põhimõttest.

MENETLUSKULUD

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg-te 1-4 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti (lg 1). Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. TsMS § 163 lg 1 näeb ette, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Hagi rahuldati osaliselt, seega on kohtul õigus TsMS § 163 lg 1 alusel jätta menetluskulud poolte kanda võrdsetes osades, jaotada menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või jätta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Arvestades, et hagi on rahuldatud osaliselt, nimelt umbes 30% ulatuses, jätab kohus hageja menetluskulud 30% ulatuses kostja kanda ja 70% ulatuses hageja enda kanda. Kostja menetluskulud 30% ulatuses jäävad tema enda kanda ja 70% ulatuses hageja kanda. Vastavalt TsMS § 174 lg 4 esimesele lausele kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Menetluskulude rahalise kindlaksmääramise lahendab kohus TsMS § 174 lg 4 ja § 177 lg 1 p 2 ja lg 2 alusel eraldi määrusega pärast kohtuotsuse jõustumist. /allkirjastatud digitaalselt/ Tamara Šabarova kohtunik

8(8)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.