Flagito OÜ hagi SmartLynx Airlines Estonia OÜ vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
1381,50 eurot Hageja: Flagito OÜ (registrikood 14275048, asukoht Tähe 34, Tallinn 11619, e-post: [email protected]) Hageja lepinguline esindaja: Sander Potisepp (STS Consulting OÜ, e-post: [email protected]);
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kostja: SmartLynx Airlines Estonia OÜ (registrikood 12264460, asukoht Lennujaama tee 13, 11101, Tallinn); Kostja seaduslik esindaja: Ž S (e-post: x; x) . Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Rahuldada hagi.
2.Välja mõista kostjalt SmartLynx Airlines Estonia OÜ hageja Flagito OÜ kasuks põhivõlgnevus 1200 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised 45,50 eurot, võla sissenõudmiskulud 40 eurot ning viivised põhinõudelt (1200 eurot) alates 06.06.2018 kuni põhinõude täieliku tasumiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 sätestatud määras.
Jätta menetluskulud kostja SmartLynx Airlines Estonia OÜ kanda.
4.Välja mõista kostjalt SmartLynx Airlines Estonia OÜ hageja Flagito OÜ kasuks menetluskulud 1270 eurot.
5.Välja mõista kostjalt SmartLynx Airlines Estonia OÜ hageja Flagito OÜ kasuks viivis menetluskuludelt alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Edasikaebamise kord Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 ei anna kohus menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks. Apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. 1 (6)
2-18-111705 Otsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist Hageja nõue ja asjaolud
1.Hagiavalduse kohaselt oli reisijatel V M ja H S kinnitanud broneeringu lennule MYX589 lähtepunktiga Tallinn sihtpunktiga Sharm El Sheikh, mis pidi toimuma 30.11.2017. Lennuk lendas Ukraina piirini ja pöördus tehnilise rikke tõttu tagasi Tallinna lennujaama. V M ja H S loovutasid 14.12.2017 loovutamise lepingu alusel oma nõuded kostja vastu hagejale. Hageja saatis kostjale nõudekirja 14.12.2017, milles nõudis Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse 261/2004 (edaspidi määrus nr 261/2004) alusel kokku hüvitist 1200 eurot. Tulenevalt Euroopa Kohtu praktikast võrdsustatakse olukord, kus õhku tõusnud lennuk pöördub tagasi lähtelennujaama, lennu tühistamisega. Määruse nr 261/2004 artikkel 7 lg 1 punkt c sätestab, et kõikide üle 3500 km pikkuste ühendiväliste lendude puhul saavad reisijad hüvitist 600 eurot. Lennu MYX589 Tallinn – Sharm El Sheikh mõõdetud vahemaaks on 3569 km. Seega on hagejal õigus nõuda kostjalt lennu MYX589 hilinemise tõttu hüvitist 1200 eurot. Hageja toob välja, et tehniline rike ei ole erakorraline asjaolu, mis vabastaks kostja hüvitise maksmisest. Hageja palub kostjalt välja mõista hüvitis kogusummas 1200 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised seisuga 05.06.2018 45,50 eurot (so maksekäsu kiirmenetluse esitamise seisuga), võla sissenõudmiskulud 40 eurot ning viivised põhinõudelt (1200 eurot) alates 06.06.2018 kuni põhinõude täieliku tasumiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 sätestatud määras.
2.Vastuseks kostja vastuväidetele toob hageja välja, et proovis enne hagi esitamise lahendada asja kohtuväliselt, saates 14.12.2017 nõudekirja ning juurde manusena dokumendid, millest nähtuvad reisija ja konkreetse lennu andmed ning hageja arveldusandmed. Hageja on seisukohal, et esitatud on kõik vajalikud dokumendid, mis tõendavad nõude loovutamist ning määrus nr 261/2004 tuleneva nõude loovutamine on lubatav. Kostja vastuväited
3.Vastuses hagile ei võta kostja hagi õigeks ega tunnista tema vastu esitatud nõudeid. Hageja ei ole esitanud kostjale kõiki nõutavaid dokumente, mis on hüvitise saamiseks vajalikud. Kostjal on kahtlused nõude loovutamise lepingute autentsuses, kuivõrd lepingutel puuduvad mõlema lepingupoole allkirjad. Isegi kui reisijatel on õigus saada hagis taotletud hüvitist, ei tunnista kostja hageja nõuet hüvitist saada. Kui hageja oleks esitanud kontrollitavalt autentsed loovutamise lepingud koheselt, oleks kostja vastavate eelduste olemasolul maksnud hüvitise reisijatele õigeaegselt ning sellisel juhul ei oleks tekkinud viiviseid ega võla sissenõudmiskulusid. Kostja on seisukohal, et Määruses ettenähtud õigust hüvitisele kasutavad ära vahendusettevõtted eesmärgiga saada kiiret kasumit, mis ei ole aga kooskõlas määruse eesmärkidega. Kohtuotsuse põhjendused
2 (6)
2-18-111705
4.Kohus, vaadanud läbi hagiavalduse ja kostja vastuse koos poolte täiendavate seisukohtadega, samuti olles uurinud asjas esitatud kirjalikke tõendeid, leiab, et hagi tuleb rahuldada.
5.Kohus menetleb käesoleva tsiviilasja esemeks olevat hagi lihtsustatud korras vastavalt TsMS §-le 405. TsMS § 444 lõikest 2 tuleneb, et kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
6.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
7.Poolte vahel puudub vaidlus, et V M ja H S olid kinnitanud broneeringu lennule MYX589 lähtepunktiga Tallinn sihtpunktiga Sharm El Sheikh, mis pidi toimuma 30.11.2017. Lennuk lendas kuni Ukraina piirini ja pöördus tehnilise rikke tõttu tagasi Tallinna lennujaama.
8.Kohus juhindub tsiviilasja läbivaatamisel võlaõigusseadusest (VÕS) ja Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 11.02.2004 määrusest (EÜ) nr 261/2004 (edaspidi määrus nr 261/2004). VÕS § 76 lg 1, sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 alusel kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Vastavalt VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
9.Hageja tugineb hüvitise nõude puhul määruse nr 261/2004 artiklile 5, mis reguleerib lennu tühistamist. Nimetatud sätte punkti 1 lg c ütleb, et lennu tühistamise korral on asjaomastel reisijatel õigus saada tegutsevalt lennuettevõtjalt hüvitist vastavalt artiklile 7, kui neid ei ole tühistamisest teavitatud vähemalt kaks nädalat enne kavandatud väljumisaega; või neid on teavitatud tühistamisest vähemalt seitse päeva ja hiljemalt kaks nädalat enne kavandatud väljumisaega ning neile on pakutud võimalust teekonda muuta, mis võimaldab neil välja lennata mitte rohkem kui kaks tundi enne kavandatud väljumisaega ja jõuda lõppsihtkohta hiljemalt neli tundi pärast kavandatud saabumisaega; või neid on teavitatud tühistamisest hiljem kui seitse päeva enne kavandatud väljumisaega ning neile on pakutud võimalust teekonda muuta, mis võimaldab neil välja lennata mitte rohkem kui üks tund enne kavandatud väljumisaega ja jõuda lõppsihtkohta hiljemalt kaks tundi pärast kavandatud saabumisaega. Vastavalt artikkel 7 lg 1 p-le c on üle 3500 kilomeetri pikkuste lendude puhul õigus saada hüvitist 600 eurot.
10.Kostja ei ole vaidlustanud, et 30.11.2017 toimuma pidanud lennu MYX589 Tallinna lennujaama tagasipöördumise tõttu on reisijatel määruse nr 261/2004 alusel õigus saada hüvitist 600 eurot. Vaidlus on selle üle, kas reisijate V M ja H S poolt 14.12.2017 sõlmitud nõude loovutamise lepingud on kehtivad ning kas hageja on esitanud kostjale kõik hüvitise saamiseks nõutavad dokumendid.
11.VÕS § 164 lg 1 järgi võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita 3 (6)
2-18-111705 kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. VÕS § 170 sätestab, et kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Sama kehtib, kui võlausaldaja on nõude loovutamise kohta välja andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab dokumendi võlgnikule. VÕS § 172 kohaselt võlgnik võib keelduda kohustuse täitmisest uuele võlausaldajale, kui talle ei anta senise võlausaldaja poolt väljastatud dokumenti nõude loovutamise kohta, välja arvatud juhul, kui senine võlausaldaja on talle nõude loovutamisest kirjalikult teatanud.
12.Määrusest nr 261/2004 ei tulene, et hüvitise väljamaksmise nõuet ei saaks loovutada. VÕS-is sisalduv nõude loovutamisele kohaldatav sätete regulatsioon ei sea nõude loovutamisele vorminõuet. Nõude loovutamiseks on piisav senise ja uue võlausaldaja kokkulepe, üldist vorminõuet nõude loovutamise lepingule selle kehtivuse eeldusena seaduses sätestatud ei ole (RKTKo 15.01.2014 nr 3-2-1-149-13, p 27). Hageja on esitanud kohtule allkirjastatud nõuete loovutamise lepingud, mis kohtu hinnangul vastavad seaduses sätestatud nõuetele ning nõude loovutamine tuleb lugeda õiguspäraseks.
13.Kostja viitab oma vastuväites, et tulenevalt määrusest nr 261/2004 tuleb hüvitise saamiseks esitada lennuettevõtjale nõude õigust tõendavad dokumendid. Hageja tõenditest nähtub, et hageja on esitanud kostjale 14.12.2017 nõudekirja, millele lisatud dokumentidest on näha reisijate ja konkreetse lennu andmed. Kostja, kes on lennuettevõtja, omab informatsiooni enda reisijate andmete kohta, mis on vajalikud hüvitise maksmiseks. Kohus on seisukohal, et reisijad ei pea hüvitise saamiseks esitama lennufirmale hulgaliselt tõendeid ja dokumente, vaid piisab, et nende isikud ja lennule tehtud broneering on tuvastatavad. Hageja on esitanud kostjale kohtueelselt piisavad andmed selleks, et kostja saaks määruse nr 261/2004 alusel makstava hüvitise välja maksta - esiteks tõendid nõude loovutamise kohta ning lisaks andmed konkreetse lennu ja nõude loovutanud reisijate isikute kohta. Kostja ei ole ka käesolevas menetluses vaidlustanud, et V M ja H S kõnealusel lennul olid.
14.Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hageja poolt esitatud hüvitise nõue summas 1200 eurot (mõlema reisija kohta 600 eurot) on põhjendatud ning kuulub kostjalt hageja kasuks välja mõistmisele.
15.VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 113 lg 2 näeb ette, et kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise või alusetu rikastumise väljaandmise või taganemisest tuleneva väljaandmise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Käesoleval juhul nõuab hageja sissenõutavaks muutunud viivist hüvitise summalt 1200 eurot alates kostjale hüvitise tasumise nõude esitamisele järgnevast päevast 15.12.2017 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamiseni 05.06.2018 (st 173 päeva eest). Seega on hageja sissenõutavaks muutunud viivisenõue 45,50 eurot, mis on kohtu hinnangul põhjendatud, kuna kostja ei ole hageja ees kohustust täitnud.
16.TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja on palunud kostjalt välja mõista ka viivis, mis 4 (6)
2-18-111705 ei olnud hagi esitamise seisuga veel sissenõutavaks muutunud, st alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisele järgnevast päevast 06.06.2018 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kohus on seisukohal, et edasiulatuva viivise nõue on õiguslikult põhjendatud.
17.Hageja on palunud kostjalt välja mõista sissenõudmiskulu 40 eurot. Vastavalt VÕS § 1131 kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Kohus on seisukohal, et põhjendatud on kostjalt sissenõudmiskulude väljamõistmine, kuna hagejal on õigus nõuda kostja viivist ning kostja ei ole kohtueelselt hageja nõuet täitnud. Kostjal oli võimalus maksta hüvitis hagejale ka kohtuväliselt pärast seda kui hageja esitas kostjale nõude ja vajalikud dokumendid.
18.Eeltoodust tulenevalt kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele põhivõlgnevus 1200 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised 45,50 eurot, võla sissenõudmiskulud 40 eurot ja viivised põhinõudelt alates 06.06.2018 kuni põhinõude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
19.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 järgi hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus hagi rahuldab, jäävad menetluskulud kostja kanda.
20.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. Vastavalt TsMS § 139 lg-le 1 on riigilõiv menetlustoimingu tegemise eest seaduse kohaselt Eesti Vabariigile tasutav rahasumma. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.
21.TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramisel tuleb maakohtul kontrollida lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust esindamisele kulunud aja ja ühe tööühiku suhtes. Riigikohtu 11.02.2015 määruse nr 3-2-1-115-14 p-des 11 ja 12 on selgitatud, et TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire.
22.Hageja on esitanud kohtule oma menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on hageja menetluskuludeks riigilõiv 200 eurot, õigusabikulu maksekäsu kiirmenetluses 20 eurot ning õigusabikulu hagimenetluses 1722 eurot. Hagejale on osutatud õigusteenust tunnihinnaga 140 eurot.
23.Vastuväites hageja menetluskulude nimekirjale leiab kostja, et hageja lepinguline esindaja Kristjan Tuul on hageja juhatuse liige, samuti on seda hageja praegune esindaja Sander Potisepp. Õigusabi osutab juriidiline isik STS Consulting OÜ, mille seaduslik esindaja on Sander Potisepp. Nimetatud asjaolu tekitab kostja hinnangul kahtlusi kantud menetluskulude sisus, tõepärasuses ja põhjendatuses. 19.12.2018 esitatud vastuväites on kostja võtnud seisukoha ka hageja lepingulise esindaja põhjendatud ajakulu.
5 (6)
2-18-111705
24.Kohus on seisukohal, et hageja poolt tasutud riigilõiv summas 200 eurot on põhjendatud menetluskulu ning kuulub vastaspoole poolt hüvitamisele. Samuti on põhjendatud maksekäsu kiirmenetluse õigusabikulu summas 20 eurot (tulenevalt TsMS § 4842).
25.Seoses kostja vastuväidetega hageja lepinguliste esindajate esindusõiguse ja sellega seoses kantud kulude suhtes selgitab kohus, et tulenevalt Riigikohtu seisukohast on juriidilisel isikul on õigus volitada omal äranägemisel end kohtumenetluses esindama iga isikut, kes vastab TsMS § 218 lg 1 sätetele (sh juriidilise isiku juhatuse liiget), ning sellised õigusabikulud on hüvitatavad (RKTKm nr 3-2-1-184-15, p. 13). Asjaolu, et menetlusosalisel on õigusteadmised, ei võta temalt võimalust kasutada menetluses osalemiseks lepingulist esindajat (RKTKm nr 3-2-1-86-16 p. 11). TsMS § 405 lg 1 p 4 kohaselt võib lihtmenetluses hagi menetlemisel tunnustada menetlusosalise lepingulise esindajana ka seaduses nimetamata isikuid.
26.Hageja lepingulise esindaja kulude osas leiab kohus, et see on põhjendatud järgmises ulatuses. Hagiavalduse koostamine ja kohtusse esitamine (sh ettevalmistavad toimingud) – 5 tundi; kostja 01.10.2018 seisukohaga tutvumine – 0,5 tundi; 15.10.2018 seisukoha koostamine – 1,5 tundi; 12.11.2018 taotluse esitamine – 0,1 tundi; kostja 19.12.2018 ja 07.01.2019 seisukohtadega tutvumine – 0,2 tundi; 17.01.2019 seisukoha koostamine – 0,2 tundi. Kokku on seega hageja lepingulise esindaja kulu põhjendatud 7,5 tunni ulatuses.
27.Riigikohus märkinud, et lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata igas kohtuasjas eraldi (RKTKm 11.02.2015, 3-2-1-115-14, p 14). Kohtu hinnangul on hageja esindaja tunnitasumäär mõistlik ja põhjendatud. Seega määrab kohus hageja lepingulise esindaja kulude suuruseks hagimenetluses 1050 eurot.
28.Eeltoodust tulenevalt määrab kohus hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks kokku 1270 eurot (sh riigilõiv 200 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja lepingulise esindaja kulu hagimenetluses 1050 eurot), mis kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele.
29.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on vastavasisulise taotluse esitanud.
30.TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
/allkirjastatud digitaalselt/ Viktor Brügel kohtunik
6 (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.