Tallinn, Peterburi tee 14, Peterburi tee 14b korteriühistu hagi F K vastu võlgnevuse ja viivise nõudes
Tsiviilasja hind
802,37 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Tallinn, Peterburi tee 14, Peterburi tee 14b korteriühistu (registrikood 80161585, asukoht Peterburi tee 14/Peterburi tee 14b, 11411 Tallinn); Hageja lepinguline esindaja: Irina Reva (isikukood XXX, XXX, e-post XXX); Kostja: F K (isikukood XXX, elukoht XXX, e-post XXX,
10.01.2019 kohtuistungil, osalesid hageja lepinguline esindaja Irina Reva, hageja seaduslikud esindajad I N ja A E , kostja ja kostja lepinguline esindaja Angela Jürgenson; Kirjalikus menetluses.
RESOLUTSIOON
Hagi rahuldada osaliselt. Mõista kostjalt F (isikukood XXX) hageja Tallinn, Peterburi tee 14, Peterburi tee 14b korteriühistu (registrikood 80161585) kasuks välja võlgnevus 718,02 eurot perioodi eest 01.02.2017-28.02.2018 ja 01.02.2018 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 26,69 eurot sama perioodi eest. Mõista kostjalt F K hageja Tallinn, Peterburi tee 14, Peterburi tee 14b korteriühistu kasuks välja viivis võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates 28.03.2018 põhivõlasummast 718,02 eurot kuni põhivõla
tasumiseni, kuid kokku mitte enam kui 691,33 eurot. Jätta hagi rahuldamata osas, milles hageja taotles edasiulatuva viivise (otsuse resolutiivosa p 3) väljamõistmisel rakendada viivise määra 0,022% päevas tasumisele kuuluvast põhinõudest. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine:
5.2.Mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu hüvitamiseks 1 115 eurot (riigilõiv 175 eurot ja põhjendatud lepingulise esindaja kulud 940 eurot).
5.3.Kohustada kostjat tasuma menetluskuludelt (1 115 eurolt) hagejale viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. Otsus toimetada kätte pooltele.
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib siiski esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, e-posti aadress [email protected]) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2). Menetluse käik
1.Hageja Tallinn, Peterburi tee 14, Peterburi tee 14b korteriühistu (akronüüm KÜ või ka hageja) esitas 19.12.2017 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse F K (K , kostja) 561,34 euro saamiseks. Pärnu Maakohus tegi 15.01.2018 kostjale makseettepaneku, mis on talle kätte toimetatud 15.01.2018 e-toimiku menetlemise infosüsteemi kaudu. 25.01.2018 esitas kostja nõudele vastuväite ning seetõttu lõpetas Pärnu Maakohtu maksekäsuosakond 05.03.2018 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis hageja nõude üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Harju Maakohus kohustas 05.03.2018 määrusega hagejat esitama hagi ja tasuma täiendavat riigilõivu, mille hageja täitis 28.03.2018 ning Harju Maakohus võttis hagi 02.04.2018 määrusega menetlusse (t lk 71 jj). Kostja vastas hagile 23.04.2018 (t lk 76 jj). Hageja esitas kostja vastuse osas arvamuse 14.05.2018 (t lk 189 jj).
3.Kohus tegi 14.09.2018 pooltele ettepaneku kompromissi sõlmimiseks ning esitas ka omapoolse ettepaneku kompromissi tingimuste osas. Kohus selgitas õiguse kohaldamist ja andis pooltele tähtajad kompromissi saavutamiseks, lõplike seisukohtade ja menetluskulu nimekirjade esitamiseks (t lk 207).
4.Hageja teatas 19.10.2018 kompromissiläbirääkimiste ebaõnnestumisest (t lk 209 jj). Kostja ettepanek, et ta tasub 2017 eest võla ning 2018 võla siis, kui maja küttekulu metoodika on viidud KredExi uuringuga kooskõlla, ei olnud hagejale vastuvõetav. Kostja esitas täiendavad seisukohad 26.10.2018 ning teatas, et soovib enda suulist ärakuulamist, s.t kostja soovis kohtuistungit (t lk 212 jj).
5.Hageja esitas oma menetluskulude nimekirja 26.10.2018 (t lk 228). Kostja esitas vastuväited hageja menetluskulude nimekirjale 31.10.2018 (t lk 230).
6.Kohus määras 12.11.2018 kostjale tähtaja täiendavate selgituste andmiseks selle kohta, miks kostja on tagasi võtnud oma nõusoleku kirjaliku menetluse pidamiseks. (II kd, lk 1) Kostja esitas 15.11.2018 vastuse kohtu kirjale (II kd, lk 3) ja hageja 29.11.2018 (II kd, lk 5).
7.Kohus kuulas pooled ära 10.01.2019 istungil, kus osalesid hageja lepinguline esindaja Irina Reva, hageja seaduslikud esindajad I N ja A E , kostja ja kostja lepinguline esindaja Angela Jürgenson (II kd, lk 12 jj). Hageja nõuded ja hagi aluseks olevad asjaolud
8.28.03.2018 esitatud hagiavalduses nõuab hageja kostjalt 744,71 eurot (ajavahemikul 01.02.2017–28.02.2018 küttekulude osalisest maksmata jätmisest tekkinud nõue, mille moodustab põhinõue 718,02 eurot ja 01.02.2018 seisuga sissenõutavaks muutunud viivisenõue 26,69 eurot) ning edasiulatuvat viivist suurusega 0,022 % päevas põhinõudest hagi esitamise päevast alates kuni põhinõude täitmiseni.
9.Hageja toob hagi alusena esile järgmised asjaolud: Kostja on XXXasuva korteriomandi omanik. Majas tegutseb KÜ (täiendav nimi korteriühistu EhiTel). Hageja teostab korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühist majandamist. Hageja esitab kostjale igakuiselt arveid osutatud kommunaalteenuste eest ja majandamiseks vajalike kulude katteks. Kõik arvete arveldus põhineb KÜ põhikirjal ning üldkoosolekute otsustel ning kommunaalteenust osutatavate firmade poolt esitatud arvetel. Arve tasumise tähtaeg on kuu viimane kuupäev. Kostja ei täida oma kohustusi hageja ees nõuetekohaselt. Alates sügisest 2017 hakkas kostja kütte eest maksma oma äranägemise järgi vähemas ulatuses ning esitas hagejale kirju, et ei nõustu tasumiseks esitatud küttekulude suurusega (kostja leiab, et küttekulud ei ole põhjendatud, kuna üldja andurite alusel makstava osa % suhe on ebamõistlik). Hageja katsed selgitada kostjale küttekulude arvestuse metoodikat, on jäänud tulemuseta selles mõttes, et kostja ikka arveid osaliselt ei tasu. Küttekulude jaotamise õiguslikuks aluseks on seadus ja hageja põhikirja punkt 3.2.7. Hageja 31.01.2013 üldkoosolekul otsustati kasutada tarbimise mõõtmiseks individuaalse küttekulu arvestussüsteemi (IKAS), millele lisandub korteri asukohaga elamus arvestatavad parandustegurid. Üldkoosolek kinnitas küttekulude arvestuseks järgmise skeemi: 30-35% jaotatakse korterite üldpinna järgi, teine osa 70-65% makstakse küttekulujaoturite näitude järgi (9ndatel korrustel asuvatele korteritele koefitsiendiga 0,95 ja kolmetoalistel korteritel (v.a. korterid 14-1 ja 14b – 4)
koefitsiendiga 0,85. Üldkoosoleku otsust ei ole vaidlustatud ja see on kõikidele korteriomanikele täitmiseks kohustuslik. 04.02.2013 juhatuse otsusega oli lõplikult seatud küttekulude arvestamiseks 35 % korterite üldpinnast ja 65 % küttekulujaoturite näitude järgi. Kostjale kuuluv korter nr 36 on 3-toaline ja asub 9. korrusel. Seega tema korteri suhtes kohaldatakse mõlemaid koefitsiente, s.o 0,95 ja 0,85. Lõplikuks koefitsiendiks on 0,8. 12.04.2016 toimus hageja üldkoosolek, kus kostja soovil lisati päevakorda punkt (4), milles arutati küttekulude arvestamise aluseks olevate koefitsientide muutmist. Üldkoosolek otsustas, et koefitsiendid küttekulude arvestamiseks jäävad muutmata. Kostja osales eelmainitud koosolekul isiklikult. Ta ei ole esitanud üldkoosoleku otsuse suhtes eriarvamust ning ei ole üldkoosoleku otsust ka vaidlustanud. Hageja ei nõustu, et hagejal tuleks olukorra lahendamiseks viia küttekulude jaotamise metoodika vastavusse TalTech uuringus väljatoodud soovitustega. Sellise küttesüsteemi arvestuse aluseks on asjaolu, et korteriomanikud on huvitatud elamu seinte, katuse, akende ja uste renoveerimisest. Seega osalevad elanikud aktiivsemalt kaasomandi renoveerimisel ning on nõus ka tulevikus erinevaid energiasäästu projekte finantseerima. Juhul kui püsiosa viia 75% ja muutuvosa 25% peale, ei teki elanikel piisavalt motivatsiooni uute renoveerimistööde initsiatiivi tekkimise osas. Viivise arvestusel kuni 31.12.2017.a. lähtus hageja Korteriühistuseaduse (KÜS) § 7 lg 4 ettenähtud suurusest milleks on 0,07 % maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest arve tasumise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. Alates 01.01.2018.a. viivised arvestatakse korteriomandi-ja korteriühistute seaduse (KrtS) § 42 lg 1 alusel, s.o. 0,022% päevas.
10.Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda. Hageja menetluskulud on (t lk 228 jj): riigilõiv hagilt 175 eurot (maksekäsu kiirmenetluses 45 eurot ja täiendav riigilõiv hagilt 130 eurot); lepingulise esindaja tasu 765 eurot (esindajakulud menetluskulud kiirmenetluses 20 eurot, kliendiga nõupidamine tõendite kogumise osas, hagiavalduse koostamine ning kohtule esitamine (4 tundi x 90 eurot = 360 eurot), kostja vastusega tutvumine ja analüüs ning kliendiga nõupidamine tõendite kogumise osas (2 tundi x 80 eurot =160,00 eurot), hageja seisukoha vastusele koostamine ja kohtule esitamine (2 tundi x 90 eurot = 180,00 eurot), läbirääkimised kliendiga võimaliku kompromissi tingimustest (0,5 tundi x 90 eurot = 45,00 eurot); lepingulise esindaja tasu 175 eurot (istungi ettevamistamise eest (0,5 tundi*100 eurot = 50 eurot) ja istungil osalemise ees (1 tund ja 15 minuti eest * 100 eurot = 125 eurot) (II kd, lk 13, 10.01.2019 istungi protokoll).
11.Hageja kinnitab, et käesolevad menetluskulud on hagejal tekkinud seoses käesoleva asjaga ja ei sisalda käibemaksu. Hageja palub mõista kostjalt välja hageja kasuks viivis VÕS § 113 lg 1 ettenähtud ulatuses, alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Kostja vastuväited hagile
12.Kostja vaidleb hagile vastu ja leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Kostja on toonud järgmised vastuväited hagile (vt ka t lk 76-jj ning lk 212jj):
Kostja nõustub, et ta on tasunud vähem, kui talle KÜ poolt esitatud arvetes nõutakse. Kuid kostja on jätnud tasumata vaid küttekulude selle osa, mida ta peab ebaõigesti arvutatuks. Hageja koostab küttekulu jaotamise arved ebaõigesti ning seetõttu ongi kostja tasunud täiesti õigustatult küttekulude eest hageja esitatud arveid väiksemas mahus. Hageja pole kostjale põhjendanud küttekulude arvestamise metoodikat ning seda, kuidas saab praegune olukord olla kostja suhtes õiglane ning mõistlik. Küttekulude arvestussüsteemi kohta on põhjaliku uuringu läbi viinud TalTechi Keskkonnatehnika Instituut (edaspidi TTÜ uuring) KredExi tellimusel („Kütteenergia tarbimise vähendamine korterelamutes läbi tarbijate teadlikkuse tõstmise ja käitumisharjumuste muutmise, tuginedes individuaalse küttekulu mõõtmisele“). Kostja on korduvalt juhtinud KÜ juhatuse tähelepanu küttekulude ebavõrdsele jagunemisele, kuid KÜ pole kostjale vastanud. Kostja tegi ettepaneku mõõta tema eluruumi temperatuuri, tõestamaks, et ta ei tegele korteri ülekütmisega. Hetkel kehtiv küttekulude ebavõrdne jaotus ei ole põhjendatud ning on vastuolus hea usu põhimõttega. Kostja leiab, et hagejal tuleks olukorra lahendamiseks viia küttekulude jaotamise metoodika vastavusse TTÜ uuringus väljatoodud üld- ja muutuvkulude suhtarvu soovitusega ja võrdsustada radiaatorite võimsused korteri m2 kohta, mis tagaks kõigi KÜ liikmete huvidega arvestamise ning lõpetada kostjale põhjendamatult suurte küttearvete esitamine. Kostja on keeldunud hageja esitatud arvete täies ulatuses tasumisest õigustatult, kuna hageja lähtub küttekulude jaotamisel ja selle kohta arvete esitamisel väärast metoodikast ning ei rakenda asjakohaseid paranduskoefitsiente. Hageja ei arvesta kostja korteri paiknemist maja viimasel korrusel nurgakorterina. Hageja nõue tundub küll selgena, kuid põhineb ebaõiglasel ja ebavõrdsust tekitaval arvestusel, mis on kostjale väga suurt kahju tekitav ja ilmses vastuolus hea usu põhimõttega. Kostja aktsepteerib ka arveid, kus radiaatorite võimsused m2 kohta on võrdsustatud maja kõige väiksema radiaatorite võimsusega korteriga m2 kohta ja üldosa/muutuvosa suhtarv on viidud vastavusse KredEx-i uuringuga 75/25 või arved viiakse vastavusse KrtS § 40 lg-ga 1.
13.Kostja taotleb kõigi menetluskulude jätmist hageja kanda, kuid ei ole menetluskulude nimekirja esitanud.
14.Hageja esitatud menetluskulud on kostja arvates liigsed ja selgelt ülepaisutatud (vt ka t lk 230). KÜ-s lihtsale ja igapäevasele teemale küttekulude jaotamise küsimuses peaks suutma ka ilma esindajata vastata (rääkimata arutamisest) iga juhatuse liige. Tulenevalt eeltoodust ning arvestades asjaoluga, et kostja jaoks on oluline saavutada praeguses kohtuvaidluses konstruktiivne lahendus, ei ole kostja esitanud ka endapoolseid menetluskulusid ja peab hageja esitatud menetluskulust põhjendatuks vaid riigilõivu ja kiirmenetluse kulu. Sama on kostja kinnitanud ka 10.01.2019 kohtuistungil (II kd, lk 13).
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
15.Kohus, vaadanud läbi hagiavalduse ja kostja vastuse, kuulanud pooled ära ning uurinud asjas esitatud tõendeid nende kogumis, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt (vt otsuse p 54). Menetluskulud jätab kohus kostja kanda. Kohus määrab kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.
16.TsMS § 4 lg 2 ja § 230 lg 1 kohaselt määravad hagimenetluses pooled ise vaidluse eseme ja esitavad enda poolt välja toodud asjaolude kinnitamiseks tõendid. Hagimenetlus on põhiolemuselt võistlev menetlus, kus lähtutakse poolte esitatust (TsMS § 5 lg-d 1 ja 2, § 7, § 230 lg 1) Hagimenetluses on poole kohustus tagada, et ta esitab piisavad tõendid oma nõude rahuldamiseks (vt nt Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-41-15).
17.Poolte poolt kohtu ette toodud asjaolude kohaselt seisneb vaidluse olemus järgmises: KÜ on oma põhikirja ja üldkoosoleku otsustest lähtuvalt esitanud oma liikmele ehk kostjale igakuiselt arveid kommunaalteenuste ja majandamiskulude eest. Arved sisaldavad ka küttekulu, mille arvestamisel lähtutakse igas korteris radiaatoritele paigutatud küttekulu anduri (loendur) näidust ja hoone kui terviku kütmise kulust üldkoosoleku otsusega kinnitatud nö valemi järgi. Kostja leiab, et see valem ei ole õiglane tema suhtes ning tekitab talle ebamõistlikult suuri kulutusi kütmisel võrreldes teiste korteriomanikega. Seetõttu maksab kostja kütte eest ainult ulatuses, mille ta arvestab vastavalt TTÜ uuringus soovitatud valemi järgi. Pooled asjaolude üle ei vaidle. Vaieldakse ainult selle üle, millise metoodika järgi peaks küttekulusid korterielamus elanike vahel jagama.
18.Seega pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle, mis kohus loeb TsMS § 231 lg te 2 ja 4 ning viidatud tõendite alusel tuvastatuks. Kostja on korteriomandi (registriosa nr12376901) asukohaga XXX, omanik (t lk 31); Hageja on Tallinnas Peterburi tee 14 ja Peterburi tee 14b asuvaid elamuid haldav korteriühistu (t lk 32); KÜ põhikirja p 3.2 alap 7 kohaselt on ühistu liige kohustatud tasuma regulaarselt 1x kuus, hiljemalt juhatuse poolt kindlaksmääratud kuupäevaks, elamu ühiste kommunikatsioonide kaudu kasutatavate kommunaalteenuste (s.h kütte) eest makseid juhatuse poolt kehtestatud korras. Maksete suuruse kindlaksmääramisel lähtutakse kütteks kuluva soojusenergia puhul 1osa korteri üldpinna suurusest ja 2.osa küttekulujaoturite näitude järgi. Osade suurus on %-des ja võetakse vastu KÜ üldkoosolekul häälteenamusega. Ka parandustegurid võetakse vastu KÜ üldkoosolekul häälteenamusega. (t lk 33 pöördel); Küttekulude arvestuse aluseks on KÜ 31.01.2013, 04.02.2013, 19.05.2016 ja 12.04.2016 üldkoosoleku otsused (t lk 46-49, lk 194-195). Viidatud otsuseid ei ole vaidlustatud ja need on kehtivad; KÜ 04.02.2013 otsuse kohaselt on A OÜ soovitusi arvestades otsustatud jaotada korteri üldpinna järgi 35% küttekuludest ja 65% küttekulu jaoturite näitude järgi; KÜ 31.01.2013 otsuse kohaselt arvestatakse küttekulu 9-korruse koefitsiendiks -0,95%, 3-toalised korterid -0,85%; KÜ 12.04.2016 on arutatud kostja ettepanekut küttekulu arvestamise koefitsientide muutmiseks. Kuna enamus oli muutmise vastu, siis jäid koefitsiendid endiseks; Ajavahemiku 01.02.2017–28.02.2018 eest on kostjal tekkinud võlg (viiviseta) hageja ees summas 718,02 eurot seoses arvete tasumisega väiksemas ulatuses (t lk 44). Koos viivisega 26,69 eurot, on kostja võlgnevus KÜ ees 744,71 eurot.
20.Hageja nõuab võlgnevust perioodi eest 01.02.2017-28.02.2018. Viidatud perioodil on hageja esitanud kostjale arveid (t lk 37-42 pöördel), mille summa on 2 065,52 eurot (sh ka viivis 94,43 eurot). Hageja on ekslikult t lk 43 esitanud teistkordselt arve detsembrikuu eest (2017), kuigi arvete jadast on puudu veebruarikuu 2017 arve. Siiski on arved ja nende kogusumma tuvastatav tabelina esitatud isiku konto väljavõtte abil (t lk 44 ja pöördel). Samuti on hageja esitanud iga arve osas eraldi küttekulude arvestuse (ka veebruari 2017 kohta, t lk 65) – t lk-d 61-65 pöördel) ja kogu elamu soojusenergia tarbimise eest tarnija AS U T esitatud arved võlgnetava perioodi kohta (t lk 50-57) ja ka tõendid selle kohta, et KÜ on need arved tasunud (t lk 58-60).
21.Kostja on vaadeldava perioodi eest tasunud osaliselt (t lk 44-45), s.t 1 320,81 eurot. Kostja ei ole võlgnevuse arvestuse ja selle suuruse osas vastuväiteid esitanud.
22.Kostja on esitanud tõendina TTÜ uurimuse (t lk 80-169), enda koostatud tabeleid TTÜ uurimuse alusel (t lk 170-171, lk 173-174, lk 180-181, lk 217, lk 226), millega kostja soovib tõendada, et KÜ rakendatava metoodika tõttu maksab tema kütte eest rohkem, kui maja aritmeetiline keskmine (kostja võtab aluseks korteri 1m2 keskmise kütte kulu). Kostja on tõendanud, et ta on korduvalt juba 2016 aastast pöördunud KÜ poole probleemiga, et küttekulude jaotus on ebaõiglane (t lk 175-178).
23.Ühistu on kostjale selgitanud, et küttekulu suurus sõltub sellest, kuidas korteriomanik oma radiaatorit reguleerib ehk kütet tarbib (t lk 178). KÜ on tõendanud, et on püüdnud kostjale küttekulu arvestamise aluseid selgitada ja kompromisse pakkuda (t lk 36).
24.Lisaks on pooled esitanud elamule küttekulujaoturid paigaldanud ja jaoturite näitude üle arvestust pidava A OÜ võrdlevad tabelid, milles on toodud kõigi KÜ liikmete korterite küttekulu arvestused (koondina, t lk 197, lk 217, II kd lk 15-16). Samuti on pooled esitanud A OÜ poolt antud soovitusi küttekulu arvestamise kohta (t lk 196, 205, 206, 219, 223).
25.Seega vaidlust ei ole selles, et KÜ jaotab küttekulud põhikirjas ja üldkoosoleku otsustes sätestatud põhimõtete järgi 35% korteri pindala järgi ja 65% küttekulu jaoturi näitude järgi. Kostja suhtes rakendatakse koefitsienti -0,8. (vt nt II kd, lk 14). Vaidlust ei ole ka selles, et A OÜ soovitab üldkulude osakaaluks 50-80% ja jaoturite näitude osakaal 20-50% 8t lk 223 jj). TTÜ uurimise kokkuvõtte kohaselt peaks see suhtarv olema 75/25% (t lk 167). Viimane arv märgib jaoturite näitude osakaalu.
26.Kostja probleem on selles, et KÜ kasutatav arvestusmeetod on selline, et jaoturite alusel arvestatav küttekulu osa on suurem (65%), kui korteri pindala alusel arvestatav kulu (35%) ehk suhtarv on vastupidine soovitustele – suurem on jaoturi alusel mõõdetava kulu osakaal. Kostja vaidleb hagile vastu vaid selles osas, et küttekulude arvestamise süsteem on vastuolus hea usu põhimõttega.
27.01.01.2018 jõustus korteriomandi- ja korteriühistuseadus (KrtS). KrtS § 40 lg-d 1-3 näevad ette, et korteriomanikud teevad majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. Korteriomanike kokkuleppe tingimusi arvestades võib korteriühistu põhikirjaga ette näha käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust erineva kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra majandamiskulude kandmisel, kui see on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve. Eelkõige võib põhikirjaga ette näha, et tegelikust tarbimisest sõltuvad majandamiskulud tasub korteriomanik pärast kulude suuruse selgumist kas vastavalt oma kaasomandi osa suurusele või vastavalt tema poolt tarbitud teenuse mahule. Korteriomanik võib keelduda kandmast kulusid, millega ta ei ole nõustunud, kui nende kandmise nõudmine temalt oleks vastuolus hea usu põhimõttega. KrtS rakendussätted ei kehtesta seadusele tagasiulatuvat jõudu.
28.Enne KrtS jõustumist kehtis korteriühistuseadus (KÜS). KÜS § 13 lg-st 4 tuleneb, et korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta on kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. KÜS § 151 lg 1 kohaselt on majandamiskulud korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. KÜS § 1 lg 2 ja § 4 lg 2 kohaselt laieneb korteriühistule ka MTÜS § 7 lg 2, mille esimese lause kohaselt võib põhikirjaga ette näha ka muid tingimusi, mis ei ole seadusega vastuolus.
29.Korteriühistu põhikirjaga on lubatud seadusest erinevad regulatsioonid.
30.KÜ põhikirja p 3.2 alap 7 on sätestatud, et osaliselt tasutakse soojusenergia eest küttekulujaoturite näitude järgi. Osade suurus on protsentides ja võetakse vastu KÜ üldkoosolekul häälteenamusega. Ka parandustegurid (koefitsiendid) võetakse vastu KÜ üldkoosolekul häälteenamusega. KÜ üldkoosolekutel 31.01.2013, 04.02.2013, 19.05.2016 ja 12.04.2016 ongi seda tehtud.
31.Kohus saab kontrollida, kas küttekulude arvestus on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta ülemääraselt hageja õigustatud huve (KrtS § 40 lg 2). Juhul kui kohus tuvastab, et KÜ küttekulude arvestuse süsteem on vastuolus hea usu põhimõttega, siis tuleb jätta hagi rahuldamata.
32.Riigikohus on tsiviilasjades nr 3-2-1-28-11 p 16 ja 3-2-1-50-11, p-d 11 leidnud, et hea usu põhimõtte vastaste tingimuste sätestamisel põhikirjas, võib korteriomanik keelduda nende täitmisest. Ka nõuetekohaselt vastuvõetud otsuse täitmine võib erandlikel asjaoludel olla täielikult või osaliselt, eelkõige otsuse vastu hääletanud korteriomaniku suhtes, vastuolus hea usu põhimõttega, mistõttu võib viimane sel põhjusel otsuse täitmisest keelduda. Põhikirjaga kooskõlas olevat üldkoosoleku otsust, kui põhikirjas endas puudub vastuolu seadusega, ei saa lugeda tühiseks ega tühistada. Samas ei ole välistatud, et korteriühistu üldkoosoleku otsust, mis on kooskõlas korteriühistu põhikirjaga, ei saa täita vastuolu tõttu hea usu põhimõttega. See võib mh tähendada, et otsuse vastu hääletanud korteriomanikult ei saa vähemalt tervikuna nõuda enamuse otsusel tehtud muude kui vajalike kulutuste hüvitamist, kui majanduslikel või muudel põhjustel ei saa temalt kulude kandmist täies ulatuses eeldada, kuna see tooks talle kaasa rasked tagajärjed (vt ka Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-116-11 p 24).
33.Kostja ei ole tuginenud sellele, et KÜ põhikiri oleks vastuolus hea usu põhimõttega. Kostja vastuväitest saab kohus aru, et kostja hinnangul on hea usu põhimõttega vastuolus küttekulude jaotamisel üldkulu ja küttekulujaoturite alusel arvestatava kulu suhtarv protsentides, mis on vastu võetud KÜ üldkoosoleku otsustega.
34.Korteriühistu on 31.01.2013 ja 04.02.2013 üldkoosoleku otsuste alusel otsustanud , et 35% jaotatakse korterite üldpinna järgi ja 65% küttekulujaoturite näitude järgi. Neid otsuseid ei ole vaidlustatud. Kostja paranduskoefitsient on 0,8. TTÜ uuringu kohaselt on vanade kortermajade püsi- ja muutuvkulude optimaalne suhtarv on 75/25 (t lk 167). A OÜ soovitab, et üldkulude osa peaks moodustama küttearvest 50-80%. Tarbimisest sõltuv osa jagatakse vastavalt jaoturite näitudele ja see peaks olema 20-50% (t lk 223).
A OÜ on KÜ-le soovitanud tehniliselt ebasoodsate asukohtadega korterite puhul kasutada parandustegureid -5% kuni 15% sõltuvalt korteri asukohast, mis lahutatakse andurite alusel arvestatud kütteosast (t lk 196). Hageja on märkinud, et kulude jaotusel on lähtunud A OÜ soovitustest (t lk 190).
35.Kostja ei olnud 31.01.2013 ja 04.02.2013 otsuste ajal korteri omanik ja ei võtnud osas otsuste vastuvõtmisest. Kostja sai korteri omanikuks 27.11.2015 (t lk 31). Hilisematel korteriühistu üldkoosolekutel on kostja initsiatiivil küttekulude osakaalu muutmise küsimust arutatud, kuid osakaalude muutmine ei leidnud teiste korteriomanike toetust ning see tõttu on jäänud osakaal muutmata (t lk 194). KÜS § 13 lg 4 alusel on üldkoosoleku otsused kohustuslikud kõigile KÜ liikmetele ja KÜS § 51 alusel on korteriühistu liikme õigused ja kohustused läinud kostjale üle korteriomandi ülemineku hetkest.
36.Kohus märgib, et seaduse mõtte kohaselt valitsevad korteriomanikud korteriomandit, kas korteriomanike kokkulepete alusel või läbi korteriühistu, st korteriomanikud võtavad otsuseid häälteenamusega vastu korteriühistu liikmete üldkoosolekul. Käesoleval juhul on küttekulud arvestus lepitud kokku üldkoosolekul (enamuse otsus). Ei saa väita, et enamuse poolt vastuvõetud otsused on alati õiglased ja kõigi korteriomanike osas proportsionaalsed. Kohus ei saa korteriühistu asemel uut otsust vastu võtta ega öelda, millist otsust peab korteriühistu vastu võtma, kuid saab hinnata kas otsus on vastuolus heade kommetega.
37.Seadusandja on jätnud korteriühistule õiguse teatud küsimusi ise reguleerida ja teha seda ka erinevalt seaduses sätestatust. Käesoleval juhul on korteriühistu liikmed (korteriomanikud) soovinud küttesüsteemi tasustamist reguleerida selliselt, et üldkulu (korteri pindala) osakaal on väiksem kui tarbimisest sõltuv osa. Muu hulgas on korteriomanikud soovinud küttekulude arvestamisel arvestada ka korteri paiknemisest elamus. Sellise süsteemi eesmärgina on korteriomanikud soovinud, et küttekulude jaotus oleks võimalikult õiglane ja samas sõltuks igaühe tarbimisest. Seeläbi on igaühel võimalik ise reguleerida oma küttekulude suurust. Samuti oli eesmärk, et elanikud osaleksid aktiivsemalt kaasomandi osade renoveerimisel ning oleksid nõus ka tulevikus erinevaid energiasäästu projekte finantseerima. Korteriühistu on põhjendatud, et juhul kui püsiosa viia 75% ja muutuvosa 25% peale, ei teki elanikel piisavalt motivatsiooni uute renoveerimistööde initsiatiivi tekkimise osas (t lk 190). Kohtu hinnangul ei ole korteriomanike selline soov ebamõistlik. Samuti nähtub, et enamus korteriomanike ei ole soovinud olemasoleva süsteemi muutmist. Kulude jaotamise süsteem oli vastuvõetud enne seda kui kostja korteri ostis. Kostja väidab, et ta ei teadnud korteri ostmisel küttesüsteemi kulude jaotuse ebaõiglusest. Hageja on 10.01.2019 kohtuistungil väitnud, et kui kostja korteri ostis, siis KÜ juhatuse liige I N käis kostjale maja kütte põhimõtteid selgitamas (II kd, lk 13). Kostja sellele vastu ei vaielnud. Kohus leiab, et korteri ostmisel kütte tarbimisega seotud kulutuste välja selgitamine või selgitamata jätmine on kostja otsus. Kostja oli teadlik, et ta ostis korteri 9 korrusel, kolme välisseinaga jne ehk kostja oli teadlik korteri asetusest elamu siseselt.
38.Soojusenergia jaotumine hoone piires asuvate korterite, keldrite, trepikodade, pööningute, ja muude võimalike ruumide vahel ei ole üheselt määratav, sest peale radiaatorite olemasolu ja paigutuse sõltub see veel mitmetest muudest asjaoludest, nagu torustike paigutus ja isolatsioon, püstikute tasakaalustatus, katuse, vahelagede, välis- ja vaheseinte soojusjuhtivus ja uste soojuspidavus, vuukide tihedus, keldrite, trepikodade ja korterite tuulutus, hoone asend valitsevate tuulte suhtes jne.
Seega kui korteriomanikud on soovinud oma elamus küttekulude jaotamisel motiveerida korteriomanikke panustama elamu renoveerimisse, siis on selline soov seaduse kohaselt lubatud ja kostja oleks pidanud korteri ostmisel hoolikamalt kaaluma oma prioriteete. Samuti on arusaadav korteriomanike enamuse soov reguleerida ise suuremal määral oma küttekulude suurust kas siis radiaatorite võimsust suurendades või vähendades. KÜ kinnitusel on küttesüsteem reguleeritud selliselt, et kui radiaatori võimsus on 0, siis on korteris tagatud temperatuur +18°C. Kostja väitel +17°C. Kuid sõltumata sellest on korteriomanikud soovinud, et nad saaksid ise reguleerida, kui soojaks nad radiaatorite abil oma korterit kütavad. Kohtu hinnangul ei saa väita, et selline soov oleks ebamõistlik või kahjustaks mõnda korteriomanikku ülemääraselt. KÜ liikmete poolt valitud küttekulude jaotus võimaldab igaühel ise valida, kui palju ta korteri kütmisele kulutusi teeb. Pigem on see kohtu arvates mõistlik ja igaühele valikuvõimalusi andev.
39.Kostja on küttekulude suurust võrrelnud A OÜ esitatud tabelites ja saanud tulemuseks, et küttearve erinevus korteri 1 m2 kohta on üle 4 korra ja kui vaadelda ainult andurite alusel makstavat hinda, siis on erinevus 100 korda (vt ka t lk 220). Kohus on 10.01.2019 kohtuistungil menetlusosalistega koos vaatlenud A OÜ küttekulu jaotuse ja maksumuse tabelit detsembrikuu 2018 kohta (mil kostja rakendas A OÜ ja KÜ soovitusi küttekulude optimeerimiseks ja kokkuhoiuks) ning tuvastanud, et küttekulu suurus 1m2 kohta ongi erinevate korterite puhul erinev ja konkreetselt detsember 2018 osas on kostja kulu pisut alla keskmise (II kd, lk 15-16). Seega vastab tõele, et korteriomanikul on teatud ulatuses võimalik ise küttekulu suurust reguleerida. Kosta väidab, et ta küttis detsembris 2018 kuuest radiaatorist vaid kahte, kuid see siiski päris tõele ei vasta, kuna kostja individuaalne arvestus detsember 2018 kohta (II kd, lk 14) näitab, et kõigis kuues radiaatoris on kütteühikuid mõõdetud. TTÜ uurimuse lk 8 p 5 on sedastatud, et põhjuseid, miks ühe või teise korteri küttekulu erineb märgatavalt hoone keskmisest, võib olla mitu ning tihti on raske hinnata, miks konkreetse korteri küttekulu on väga suur või väga väike. Olulised korteri küttekulu mõjutajad on korteri asukoht, sisetemperatuur ja õhuvahetus, elanike käitumisharjumused, naaberkorterite sisetemperatuur, kasutatava küttekeha tüübist tulenev soojusväljastuse hindamise viga ja nende erinevad kombinatsioonid. Robustne, kuid tõhus viis vähendamaks ebanormaalseid erinevusi korterite küttekulude vahel, on küttekulude jaotamisel püsikulude osakaalu suurendamine ja vastavalt muutuvkulude osakaalu vähendamine (t lk 93 pöördel). Kostja ongi oma võrdlevate tabelite koostamisel (nt t lk 180 ja 226) lähtunud TTÜ uuringu tulemustest, et küttekulude ühtlustamise eesmärgil peaks püsikulude osakaal olema 75% ja muutuvkuludel 25%. Vaadeldes kostja koostatud tabeleid (nt t lk 180) on TTÜ uuringu tulemusi KÜ küttekulude jaotamisel rakendades tulemuseks see, et kõik korteriomanikud maksaksid kütte eest pea võrdselt, väikesed erinevused sõltuvad korteri pindala suurusest. Sisuliselt annavad TTÜ uuringud tulemuseks selle, et kogu maja küttekulude eest maksaks iga korteriomanik tema korteri pindala suurusele vastava osa ning individuaalse kütmise osakaal oleks väga väike. Käesoleval juhul on KÜ liikmed üldkoosolekutel otsustanud, et nad ei soovi kogu maja küttekulude jagamist võrdeliselt korteriomandi pindala suurusele, vaid on soovinud individuaalse käitumise osakaalu suurendada küttekulude jaotamises. Kohus ei leia, et selline otsustus oleks head usu põhimõttega vastuolus või kitsendaks kostja õigusi ebaõiglaselt.
Kohus ei leia ka seda, et KÜ rakendatud küttekulude jaotamise valem oleks kostja suhtes kuidagi eriliselt kahjulik või muul viisil ebamõistlik. Vaadeldes KÜ kõigi korteriomanike küttekulude suurust korteri pinna 1m2 kohta (nt II kd, lk 15-16), siis erinevusi keskmisega võrreldes on kõigil korteritel (mõnel alla keskmise ja mõnel üle keskmise) ning see sõltub iga korteriomaniku käitumisest oma korteri kütmisel. Kohus ei tuvasta, et ainult kostjal oleks kuidagi eriliselt suured küttekulud võrreldes kõigi teistega.
40.Eeltoodu alusel ei saa kohus asuda seisukohale, et hageja poolt rakendatud küttesüsteemi arvestusmeetod oleks vastuolus hea usu põhimõttega ja rikuks seeläbi kostja õigusi. Seetõttu kuulub hageja põhinõue rahuldamisele. Sissenõutavaks muutunud viivis
41.Hageja nõuab kostjalt viivist summas 26,69 eurot.
42.KÜS § 7 lg 4 (kehtis kuni 31.12.2017) sätestab, et majandamiskulude maksmisega viivitamisel võib KÜ juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07 % maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates.
43.KÜ põhikirja p 3.2 alap 10 kohaselt majandamiskulude maksmisega viivitamisel võib juhatus nõuda korteriomanikult viivist 0,07 % maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates.
44.KrtS § 42 lg 1(kehtib alates 01.01.2018) näeb ette, et kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses.
45.VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 8% aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 94 lg 1 sätestab intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatava viimane intressimäära.
46.Hageja on arvestanud viivist 0,07 % päevas kuni 31.12.2017 ja alates 01.01.2018 VÕS § 113 sätestatud määraga, mis 2018 jaanuaris ja veebruaris oli 8 % aastas (0,022 % päevas).
47.Kostja ei ole viivisenõude osas vastuväiteid esitanud, mh ei vaidlusta kostja viivise arvestust. Hageja viivisearvestus on toodud t lk 44.
48.Kohus leiab, et hageja viivisenõue (sissenõutavaks muutunud) on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Edasiulatuv viivis
49.TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.
50.Kohus leiab, et hageja taotlus edasiulatuva viivise väljamõistmiseks on põhjendatud osaliselt.
51.Hageja nõuab edasiulatuvat viivist määraga 0,022 % päevas. Hagiavalduse asjaolude kohaselt nõuab hageja aga edasiulatuvat viivist vastavalt KrtS § 42 lg-le 1 ja VÕS § 113 lg-le 1, st seaduses sätestatud määras.
52.Seadusest tulenev määr on muutuv (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-173-12, p 36). Riigikohtu seisukoha kohaselt hageja viivisenõuet ei saa rahuldada kindla protsendimäära alusel, kuna viivisemäär on VÕS § 113 lg 1 teise lause järgi muutuv.
53.Tulenevalt eeltoodust rahuldab kohus hageja edasiulatuva viivisenõude osaliselt ja mõistab viivise välja seadusest tuleneva määraga. Kohus piirab viivist põhivõlgnevuse summaga.
54.Kuivõrd kohus rahuldab hageja edasiulatuva viivisenõude osaliselt, siis kuulub ka hagi rahuldamisele osaliselt. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
55.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus otsuses ka menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.
56.TsMS § 162 lg 1 näeb ette, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega jätab kohus menetluskulud kostja kanda.
57.TsMS § 174 lg 1 ja 177 lg 1 alusel määrab kohus kindlaks ka menetluskulude rahalise suuruse.
58.TsMS § 175 lg 1 alusel tuleb poolel, kelle kahjuks otsus tehti, kanda ka teise poole lepingulise esindaja kulud vajalikus ja põhjendatud ulatuses. Kohus leiab, et hageja menetluskulude nimekiri on kooskõlas tsiviilasja käiguga. Hageja lepingulise esindaja ajakulu (10 h 15 min) hagimenetluses on tema kvalifikatsiooni ja vaidluse keerukust arvestades põhjendatud. Kohus leiab, et hageja esindaja tasumäärad (90 kuni 100 eurot tunnis ilma käibemaksuta) on põhjendatud ja Tallinna õigusabituru keskmisest hinnatasemest isegi pisut madalamad.
59.Kohus ei nõustu kostja vastuväitega. Nimelt TsMS § 217 lg 1 ja lg 2 näevad ette, et menetlusosaline võib menetluses osaleda isiklikult või tsiviilkohtumenetlusteovõimelise esindaja kaudu, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Isiklik osavõtt asjast ei võta menetlusosaliselt õigust omada selles asjas esindajat või nõustajat. Esindaja osavõtt asjast ei piira tsiviilkohtumenetlusteovõimelise menetlusosalise isiklikku osavõttu asjast. Seega on igal menetlusosalisel õigus osaleda menetluses esindaja kaudu. Kohus ei nõustu kostja väitega, et esindaja osavõtt käesolevas asjas oli igal juhul ebavajalik ja ebamõistlik. Õiguslikult korrektse ja nõuetele vastava hagiavalduse esitamine ning oma nõude tõendamiseks vajalike dokumentide õigeaegne kohtule esitamine nõuab juriidilisi eriteadmisi ja kohtule pole teada, et hageja juhatuse liikmetel seda oleks. Samuti valdas hageja küttesüsteemi ja kulu jaotusega põhjalikult kursis olev hageja juhatuse liige I N eesti keelt ebapiisaval määral, et ebaharilikus situatsioonis (nagu seda on kohtus esinemine) ja spetsiifilises valdkonnas esineda. Samuti koges kohus kohtuistungil, et hageja esindaja oli vajalik, et osata kohtistungil menetluse reeglite kohaselt esineda. Riigikohtu praktikas on varasemalt jaatatud korteriühistu õigust võtta endale lepinguline esindaja ja sellise esindaja kulutused tuleb poolel, kelle kahjuks otsus tehakse, hüvitada (vt ka Riigikohtu otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-102-16).
60.Lepingulise esindaja kulud 20 eurot maksekäsu kiirmenetluses on TsMS § 4842 ja § 172 lg 9 kohaselt põhjendatud ja vajalikud kulutused ning kuuluvad osundatud sätete alusel hüvitamisele.
61.TsMS § 138 lg 2, § 139 ja § 172 lg 9 alusel on riigilõiv 175 eurot (maksekäsu kiirmenetluses 45 eurot ja täiendav riigilõvi hagilt 130 eurot) põhjendatud kulutus see tuleb samuti kostjalt hageja kasuks välja mõista.
62.Kohus määrab hageja vajalike ja põhjendatud menetluskulude rahaliseks suuruseks eelneva põhjal 1 115 eurot (s.o 175 eurot riigilõiv ja 940 eurot lepinguliste esindajate tasu). Kohus leiab, et selles ulatuses kulud on asja sisu ja menetluslikku käiku arvestades põhjendatud.
63.TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotluse alusel mõistab kohus välja ka viivise menetluskuludelt.
64.Kohus selgitab, et TsMS § 178 lg-te 1,2 ja 4 kohaselt saab menetluskulude jaotust ja nende suurust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.