Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Tsiviilasi nr 2-19-242 eurot) hüvitada menetlusabi korras Eesti Vabariigi vahenditest ja x eurot (lisandub käibemaks x eurot) mõista välja võlgnikult Optitrade OÜ.

2 (5)

Tsiviilasi nr 2-19-242 ühingule kuulunud transpordivahend. Vara koosnes käibevarast (raha, nõuded ja ettemaksed ning varud). Põhivara väärtuseks oli märgitud 2 909 €, mis koosnes arvutitest (741€), muud masinad ja seadmed (216€) ning muu materiaalne põhivara (1952€). 2014 aasta teisel poolel toimusid muudatused ühingu juhatuses ja omanike ringis. Ajavahemikul 20.10.2014-25.04.2015 sõlmiti EMT-ga mitmed järelmaksuga müügilepinguid. Järelmaksuga müügilepingute objektiks olid mobiiltelefonid ja sülearvutid. Optitrade OÜ nimel sõlmis lepingud juhatuse liige M.T.. Kogutud andmete, sh majandusaasta aruannete põhjal haldur järeldas, et ühing lõpetas sisulise tegevuse hiljemalt 2015 aasta I kvartalis, kuna siis deklareeriti ja tasuti viimati riiklikke makse ja tööjõumakse. Taas hakati riiklikke- ja tööjõumakse deklareerima ja tasuma alates 2018.a. I-st kvartalist. 2015 ja 2016 majandusaasta aruanded on esitatud olulise hilinemisega. Kuna nii 2015 kui 2016 aasta bilanssides oli kajastatud käibevara samas summas 13 474€ ja põhivara 2909 €, võib eeldada, et bilanssides ei olnud kajastatud varasid õigesti. Mõlemad aruanded esitas tolleaegne juhatuse liige I.S. 23.01.2018. Ei saa välistada, et aruanded esitati Maksu- ja Tolliameti nõudel ning algandmete puudumisel märgiti varade suuruseks juba 2014 aasta aruandes kajastatud summad. Ajutine haldur tegi ettepaneku lõpetada pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu või alternatiivselt kuulutada välja võlgniku pankrot, kui makstakse pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. Haldur palus määrata deposiidi suuruseks 2000,00 eurot. Kohtumääruse põhjendused Kohus, kuulanud ära ajutise halduri ja võlgniku seisukoha ning uurinud kirjalikke tõendeid, leidis, et on põhjendatud pankrotimenetluse lõpetamine raugemise tõttu pankrotti välja kuulutamata. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 4 kohaselt võlgniku maksejõuetust eeldatakse, kui ta ise on pankrotiavalduse esitanud. Võlgnik on oma maksejõuetuse põhistanud ja tunnistab oma püsivat maksejõuetust, võlgniku majandustegevus on lõppenud ja selle taaskäivitamine ei ole perspektiivikas, võlgnikul puuduvad realiseeritavad varad, mis võimaldaksid tasuda võlgnevusi ning katta pankrotimenetluse kulusid ning seega esinevad pankrotiseaduse (PankrS) § 29 lg-s 1 nimetatud asjaolud menetluse raugemiseks. PankrS § 29 lg 1 kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kuigi pankrotihaldur ei välista tagasivõitmise nõude olemasolu endiste juhatuste liikmete M.T. ja/või A.K. suhtes, ei olnud halduril võimalik nõudeõiguse olemasolu ja nende realiseerimise perspektiivikuse osas seoses materjalide vähesuse ning lühikese ajaperioodi tõttu hinnangut anda. PankrS § 29 lg 2 sätestab, et kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Haldur tuvastas, et järelmaksuga ostetud vara müüdi omandireservatsiooniga, mistõttu seoses ostusumma tasumata jätmisega ei ole omandiõigus võlgnikule üle läinud.

3 (5)

Tsiviilasi nr 2-19-242 PankrS § 29 lg 3 sätestab, et kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. Kohus avaldas 17.01.2019 vastava teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (teadaande number 1415711), kuid ükski võlausaldaja ega kolmas isik, samuti mitte võlgnik ise ei ole tundnud pankrotimenetluse läbiviimise vastu sellist huvi, et oleks tasunud määratud tähtajaks kohtu nõutud summa (2000 €) deposiiti. Kohus nõustub ajutise halduri arvamusega, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu ning pankrotimenetluse jätkamine ei ole otstarbekas, kuna pankrotimenetluse läbiviimiseks puuduvad vahendid. Kohus on välja selgitanud, et võlgnik on maksejõuetu ning see ei ole ajutise iseloomuga. Võlgnikul on kohustusi kokku vähemalt 12 328,94 euro eest, kuid igasugune vara puudub. Kohtu hinnangul ei ole maksejõuetuse põhjuseks pankrotikuritegu ega raske juhtimisviga. Optitrade OÜ maksejõuetuse põhjuseks on tegevuse lõpetamine äriplaani ebaõnnestumise tõttu. Maksejõuetus tekkis mais 2015, kui majandustegevus oli lõppenud ja tekkis võlgnevus Telia Eesti AS ees. Eeltoodu alusel kohus lõpetab menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kohus avaldab pankrotimenetluse raugemise teate väljaandes Ametlikud Teadaanded ja paneb PankrS § 29 lg 8 alusel ajutisele haldurile kohustuseks ettevõtte likvideerida ja kustutada äriregistrist, mille järel ajutine haldur vabastatakse halduri kohustustest. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 46 lg 1 järgi kohus määrab Optitrade OÜ dokumentide hoidjaks juhatuse liikme Hillar Talts, kes on selleks nõusoleku andnud. Pankrotimenetluse kulud. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. PankrS § 23 lg 2 näeb ette, et tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. PankrS § 23 lg 3 kehtestab ajutise halduri tunnitasu ülemmäära, milleks on 96 eurot. Vastavalt PankrS § 150 lg 4 otsustab kohus pankrotimenetluse raugemise korral pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Ajutine haldur on esitanud 16.01.2019 taotluse tasu väljamõistmiseks summas x eurot (lisandub käibemaks x eurot). Haldur on välja toonud ülesannete spetsifikatsiooni ja nende täitmiseks kulunud aja (kokku x tundi) ja arvestanud tunnitasuks x eurot (lisandub käibemaks), milline ei ületa seaduses sätestatud määra ja on kohtu arvates mõistlik. Kohus leiab, et vastavalt halduri taotlusele ja võlgniku nõusolekule (võlgnik ei ole 17.01.2019 taotluses vastuväiteid ajutise halduri tasule esitanud ja on aruandega nõustunud) tuleb ajutise halduri tasuks kinnitada x eurot (lisandub käibemaks). Kohus leiab, et tasu suuruse aluseks võetud tunnihind on mõistlik, kohtul ei ole kahtlust viidatud ajakulus. Avalduselt tasutud riigilõiv tuleb jätta võlausaldaja enda kanda. PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui x eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Kohus määrab hüvitada riigi vahenditest ajutise halduri tasu summas x eurot (lisandub käibemaks x eurot) ning ülejäänud summad (tasu ja kulud) mõistab kohus välja võlgnikult.

4 (5)

Tsiviilasi nr 2-19-242 Muude menetluskulude osas märgib kohus, et tasutud riigilõiv tuleb TsMS § 172 lg 1 kohaselt jätta avaldaja kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Talu kohtunik

5 (5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.