Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kantselei ja avaliku etoimiku kaudu 28. jaanuaril 2019
Tsiviilasja number
2-18-120508
Tsiviilasi
Rävala Õigusbüroo OÜ hagi A Oi vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Hagihind
3348,69 eurot Hageja: Rävala Õigusbüroo OÜ (registrikood 14042462, asukoht Rävala pst 8 10143 Tallinn) esindaja Alar Liivamägi (e-post [email protected])
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kostja: A O (isikukood xxxx, elukoht teadmata) Menetluse liik
Lihtmenetlus
Resolutsioon
1.Rahuldada Rävala Õigusbüroo OÜ hagi A Oi vastu võlgnevuse väljamõistmiseks osaliselt.
2.Välja mõista A Oilt põhivõlgnevus 1767,06 eurot (üks tuhat seitsesada kuuskümmend seitse eurot ja 6 senti), intress 371,18 eurot (kolmsada seitsekümmend üks eurot ja 18 senti), sissenõudmiskulude hüvitis 45 (nelikümmend viis) eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 63,54 eurot (kuuskümmend kolm eurot ja 54 senti), kokku 2246,78 (kaks tuhat kakssada nelikümmend kuus eurot ja 78 senti) Rävala Õigusbüroo OÜ kasuks.
3.Välja mõista A Oilt Rävala Õigusbüroo OÜ kasuks viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt 1767,06 eurot alates 17.11.2018 kuni põhinõude kohase täitmiseni.
Menetluskulud jätta 71% ulatuses A Oi kanda ja 29 % ulatuses Rävala Õigusbüroo OÜ kanda.
2.Mõista A Oilt välja Rävala Õigusbüroo OÜ kasuks menetluskulud 312,40 eurot (kolmsada kaksteist eurot ja 40 senti).
3.Käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb A Oil tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (312,40 eurot) Rävala Õigusbüroo OÜ-le viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses Edasikaebamise kord
Kohtuotsusele ei saa esitada apellatsioonkaebust, väljaarvatud TsMS § 637 lg 21 sätestatud alustel.
Hagiavalduse asjaolud
1.19.08.2017 sõlmis kostja Xxxx AS-iga laenulepingu nr 20170818023, mille alusel sai kostja laenu 2000 eurot 24-kuulise tähtajaga. Kostja on ära tasunud neli esimest maksegraafikus sätestatud makset (sept.–dets. 2017) ning tasunud 10,40 eurot ettemaksena viienda makse eest, mille laenuandja arvestas laenu põhiosa tagastuseks. Muus osas on viies makse ja kõik järgnevad maksed tasumata. Xxxx AS ütles laenulepingu erakorraliselt üles 21.06.2018. Võla tasumata jätmise tõttu loovutas laenuandja 10.07.2018 laenulepingust tuleneva nõude hagejale.
2.Hageja palub mõista kostjalt välja põhivõlg 1767,06 eurot, intress 371,18 eurot ja hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 361,44 eurot; põhivõlalt arvestatud viivis 45,5 % aastas alates hagi esitamisele järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni ja võla sissenõudmisega seotud kulud 45 eurot.
3.Kostjale toimetati hagiavaldus koos lisadega kätte 12.12.2018 Ametlike Teadaannete kaudu. Hagile vastamise tähtaeg oli 10.01.2019. Kostja ei ole hagiavaldusele vastuväiteid esitanud. Kohtuotsuse põhjendused
4.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 sätestab, et laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 76 lg 3 kohaselt loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 82 lgst 7 tuleneb, et kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel.
5.Lepingu sisust ja olemusest nähtuvalt on kostjaga sõlmitud 19.08.2017 laenuleping, mida tõendavad leping nr 20170818023 ja laenulepingu üldtingimused. Laen tuli tagastada maksegraafiku alusel 24 osamaksega hiljemalt 19.08.2019. Laenuleping öeldi üles 21.06.2018 laenumaksete tasumata jätmise tõttu. Laenulepingu järgi on aastane intressimäär 45.5% ja krediidikulukuse määr 56.27%. Võrdluseks krediidi andmise ajal oli Eesti Panga viimati avaldatud keskmine krediidiasutuste antud tarbimislaenude kulukuse määr 18,92%. Seega krediidi kulukuse määr ei ületa krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda.
6.Riigikohtu kolleegium on lahendi 3-2-1-141-12 punktis 10 märkinud, et leppides kokku intressi laenu kasutamise eest, on pooled leppinud kokku lepingujärgse tasu laenu kasutamise eest kokkulepitud aja jooksul. Kui laenu kokkulepitud ajaks ei tagastata, kaotab
laenaja laenatud raha kasutamise aluse ja rikub oma lepingust tulenevat laenu tagastamise kohustust. Alates laenu tagastamise kohustuse sissenõutavaks muutumisest kaotab intressi arvestamine seega õigusliku aluse ning edasi tuleb kõne alla üksnes viivise (sh seadusest tuleneva viivise) või kahjuhüvitise arvestamine (laenu tagastamiskohustuse täitmisega viivitamise eest). Eeltoodust järeldub, et intressi saab nõuda kuni laenu tagastamise kohustuse sissenõutavaks muutumiseni, s.o kuni 21.06.2018. Kuna kostja poolt perioodil 19.01.2017-21.06.2018 tasumata intressid moodustavad 371,18 eurot, siis tuleb see talt hageja kasuks välja mõista.
7.Hageja nõuab hagiavalduses võla sissenõudmiskulude hüvitist summas 45 eurot. VÕS § 1132 lg 1 kohaselt võib lepingu kehtivusajal majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot. Käesolevas lõikes nimetatud hüvitist on võlausaldajal õigus nõuda ainult juhul, kui ta on saatnud tarbijale enne vähemalt ühe tasuta meeldetuletuse. VÕS § 1132 lg 2 p 3 kohaselt pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro. Sissenõudmiskulude nõude suurus on kooskõlas seadusega ja tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.
8.VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Tulenevalt laenulepingust on pooled leppinud kokku 0,13% päevas iga laenu tagastamisega viivitatud päeva eest, seega aastas 45.5%.
9.Kohtu hinnangul on viivise määra puhul tegemist VÕS § 35 järgse tüüptingimusega. Kostja on sõlminud lepingu tarbijana. VÕS § 42 lg 1 järgi on tüüptingimus tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. Ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse, kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest või kui tüüptingimus piirab teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid õiguseid ja kohustusi selliselt, et lepingu eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks. Tüüptingimuse tühisust ja sellega seotud asjaolusid hinnatakse lepingu sõlmimise aja seisuga. VÕS § 42 lg 3 p 5 järgi on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. VÕS § 42 lg 1 kohaselt on selline tüüptingimus tühine. Riigikohus on selgitanud, et kuigi VÕS § 42 lg-s 3 ei ole sõnaselgelt nimetatud, et ebamõistlikult kahjustav oleks tüüptingimustes ebamõistlikult kõrges määras viivise ettenägemine, on tüüptingimustes sisalduva viivisekokkuleppe ebamõistliku suuruse korral võimalik järeldada selle kahjustavat iseloomu VÕS § 42 lg 3 p 5 lauseosa „ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses [---] muud hüvitist" alusel (RKL tsiviilasjas nr 3-2-1-139-14, p 11)
10.Hindamaks viivisemäära mõistlikkust tuleb kaaluda lepingulise viivisemäära ja seaduses sätestatud viivisemäära vahelist proportsiooni. Seaduse kohaselt (VÕS § 113 lg 1 teine lause) loetakse viivise määraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäära, millele lisandub 8% aastas. Arvestades vaidlusalusel ajal kehtestatud referentsimäärasid, kohaldunuks asjas seadusjärgne viivisemäär suurusjärgus 8% aastas.
11.Riigikohus on selgitanud, et eelduslikult tuleks hinnata VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Kolleegiumi hinnangul kajastab sellises suurusjärgus lepinguline viivisemäär kohast proportsiooni seadusjärgse viivisemäära suhtes ning täidab oma eesmärgi, kahjustamata tarbijat ebamõistlikult. Samuti ei tähenda viivise osaliselt sisse nõudmata jätmine seda, et sisuliselt ebamõistlik mh viivise nõudmist võimaldav tüüptingimus muutuks mõistlikuks tüüptingimuseks, kui tüüptingimuse kasutaja jätab mingil põhjusel viivise nõudmata või vähendab seda (otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16 p 13). Lepingus kokkulepitu ületab seaduslikku viivisemäära ligikaudu kuus korda. Maakohus on seisukohal, et selgelt ülemäärane ja tarbijat ebamõistlikult kahjustav viivisemäär on tühine. Samuti leiab kohus, et viivisemäär laenulepingu mittetäitmise puhul ei pea olema tingimata sama suur kui intress laenuraha kasutamise eest ning, et ka kokkulepitud intressimäärast väiksem viivisemäär täidab viivise eesmärki ega kahjusta laenuandja õiguspärast huvi lepingu kohase täitmise vastu.
12.VÕS § 41 järgi, kui tüüptingimus on tühine või kui seda ei loeta lepingu osaks, kehtib leping muus osas, kui tingimuse kasutaja ei tõenda, et ta ei oleks lepingut ilma tühise või lepingu osaks mitteloetud tüüptingimuseta sõlminud. Sellise tingimuse asemel kohaldatakse seaduses seda liiki lepingu kohta sätestatut. Viivisekokkuleppe tühisuse korral on hagejal võimalik nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel (Riigikohtu 14.06.2005 otsuse tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05 p 24). Seega on hageja õigustatud nõudma kostjalt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Sissenõutavaks muutunud viivis põhivõlalt 1767,06 eurot on kokku 63,54 eurot: Võlaperiood 20.01.2018 - 21.06.2018 20.02.2018 – 21.06.2018 20.03.2018 – 21.06.2018 20.04.2018 – 21.06.2018 20.05.2018 - 21.06.2018 20.06.2018 – 21.06.2018 22.06.2018 – 16.11.2018
% aastas
Võla summa 50,60 63,32 65,72 68,21 70,79 73,47 1767,06
Viivitatud päevade arv
viivise summa 1,7 1,69 1,35 0,94 0,51 0,03 57,32
13.Eeltoodust lähtudes on kohus seisukohal, et hagi on põhjendatud osaliselt ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlg 1767,06 eurot, intressid 371,18 eurot, sissenõudmiskulude hüvitist 45 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised seisuga 16.11.2018 summas 63,54 eurot, kokku 2246,78 eurot ning alates 17.11.2018 viivis seadusjärgses määras põhinõudelt (1767,06 eurot) kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Menetluskulude jaotus
14.TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuivõrd kohus
rahuldab hagi osaliselt, tuleb menetluskulud jätta võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Seega tuleb poolte menetluskulud jätta kostja kanda 71% ja hageja kanda 29% ulatuses.
15.Hageja menetluskuluks on riigilõiv 300 eurot ja õigusabikulud 360 eurot, kokku 660 eurot. Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et hageja õigusabikulud esindaja poolt hagimaterjalide tutvumiseks, hagiavalduse koostamiseks ja esitamiseks on põhjendatud mahus 2 tundi. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu on 120 eurot/h (käibemaksuta), mida kohus antud juhul mõistlikuks ei pea. Kohus loeb lepingulise esindaja mõistlikuks tunnitasu määraks käesolevas asjas 70 eurot (käibemaksuta). Hageja esindaja taotleb menetluskulude hüvitamist ilma käibemaksuta. Eeltoodu alusel määrab kohus hageja lepingulise esindaja põhjendatud õigusabikuludeks 140 eurot (2 x 70 eurot). Kokku on kohtu hinnangul hageja põhjendatud menetluskulu 440 eurot (300+140). Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 312,40 eurot (s.o 440-st eurost 71%).
16.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja esitas avalduse kooskõlas TsMS § 177 lg 4. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Rõuk kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.