Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja: R.P (isikukood XXX), lepinguline esindaja Tatjana Dobolina
vastu
kahjuhüvitise
Kostja: EazyTrophy OÜ (registrikood lepinguline esindaja Vassili Kosteitšuk Menetluse liik
14652195),
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 16. oktoobri 2024 otsuse resolutsioon muutmata, kuid muuta osaliselt otsuse põhjendusi.
2.Jätta R.P apellatsioonkaebus rahuldamata.
3.Jätta apellatsioonimenetluse kulud R.P kanda.
4.Rahuldada EazyTrophy OÜ taotlus menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks ja mõista R.P-lt EazyTrophy OÜ kasuks menetluskulude hüvitisena välja 900 eurot. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.
2-23-15854 Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.R.P (hageja) esitas 09.11.2023 Harju Maakohtule hagi EazyTrophy OÜ (kostja) vastu, milles palus mõista kostjalt hagejate kasuks välja 8241 eurot ja sellelt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras arvestatud viivise alates hagiavalduse esitamist kuni kohustuse täitmiseni. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
2.Hagiavalduse kohaselt tellis hageja kostjalt auto kiletamise töö. Kostja alustas töödega veebruaris 2023 ja tegi tööd hageja materjalist. Hageja tasus tööde eest sõiduki kättesaamisel arve alusel 1300 eurot. Sõiduki vastuvõtmisel selgus, et tööd on puudustega. Kostja keeldus puuduste parandamisest.
3.Sertifitseeritud autode kile paigaldaja AK tuvastas töödes järgmised puudused: kile servad on lõigatud kõveralt kõikides nähtavates kohtades ja kile ääred tulevad lahti, servadel on nähtavad kortsud. Kostja rikkus kile paigaldamisel töö tehnoloogiat, nimelt ei kuumutanud kilet pärast paigaldamist kuni 100C ega töödelnud ja kinnitanud 3M 94 pinnakrundiga servade jaoks; ei kasutanud keerulistes kohtades tükkide sisestamise meetodit; kiletas auto ilma sõiduki detaile eemaldamata ja pingutas kile üle. Paigaldamise puudused on tingitud tootja juhiste rikkumisest, mitte kile kvaliteedist.
4.Paigaldatud kile osaline taastamine on võimatu. Kortsutatud materjal on kahjustatud. Kõikidel detailidel on kile servad lahti tulnud ja seda on võimatu tagasi paigaldada. Töö parandamiseks tuleb vana kile eemaldada (720 eurot), osta uus kile (2871 eurot), paigaldada see (3720 eurot), eemaldada ja panna tagasi auto osad (480 eurot). Kokku on kulud 7791 eurot.
5.Lisaks on hagejale tekkinud kahju seoses puuduste põhjuste väljaselgitamiseks asjatundja arvamuse tellimisega (300 eurot) ja kohtueelsete õigusabikuludega (150 eurot). Kostja vastuväited hagiavaldusele
6.Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
7.Hageja küsis kostjalt pakkumist auto kiletamise teenusele jaanuaris 2023. Hagejal oli olemas neli aastat tagasi ostetud Hexis autokile. Ta soovis teha kõik võimalikult odavalt, sh kiletamist sõiduki detaile maha võtmata. Hageja käis autot näitamas ja kiletamise üksikasju arutamas. Kostja selgitas hagejale kohe, et hageja kile kasutamisel ei vastuta kostja töö tulemuse eest, sest see sõltub kile kvaliteedist. Igal autokilel on säilitusaeg ja -tingimused. Tavaliselt peab kile kleepima kahe aasta jooksul selle valmimisest ja tingimusel, et seda hoitakse avamata originaalpakendis konkreetse temperatuuri ja niiskuse juures. Säilitusaja ületamisel või säilitustingimuste rikkumisel kaotab autokile omadusi (elastsus ja liimi
2
2-23-15854 tugevus). Hageja kinnitas, et on sellest teadlik, kuid soovib siiski oma kile kleepimist. Kostja tuli hageja soovidele vastu ja tegi võimalikult odava pakkumise kiletamisele 1300 eurot.
8.Hageja tõi auto ja kile Hexis kostjale veebruaris 2023. Autokile pakend oli lahti. Kile kleepimisel avastas kostja, et kile on puudustega. Sellest teavitati hagejat, kes palus jätkata tööd ja teha see nii hästi kui kile võimaldab. Auto valmimisel vaatas kostja töö üle, võttis selle vastu ja tasus arve. Arvel oli märgitud, et töö teostamisel kasutati hageja kilet, mis on vana ja seetõttu garantiid tööle ei anta.
9.Kokkulepitud auto ülevaatusel kaks nädalat pärast kiletamist avastati pisipuudused, kuid need tulenesid kile puudustest. Hageja oli sellega nõus, kuid palus teha võimalikud parandused. Hageja soovil paigaldati mõnda kohta kile teine kiht ja tehti muid väiksemaid parandusi. Juunis 2023 asus hageja esitama pisipuuduste kohta pretensioone. Kostja oli nõus pisipuudused üle vaatama ja võimalusel kõrvaldama, kuid hageja autot kostja juurde enam ei toonud.
10.Kostja ei ole lepingut rikkunud. Töö vastas lepingutingimustele ja oli ilma oluliste puudusteta. Võimalikud pisipuudused tulenesid hageja enda materjali puudusest, mille eest kostja ei vastuta. Sõiduki detailide maha võtmata jätmist ei saa kostjale ette heita, kuna hageja seda teenust ei tellinud. Hageja pidi hagis väidetud puudusi kohe nägema, kuid ta võttis tööd pretensioonideta vastu. Kuna hageja ei ole nõudnud kostjalt töö parandamist, ei ole tal õigust nõuda ka kulutuste hüvitamist (VÕS § 646 lg 5). Hageja ei andnud kostjale täiendavat tähtaega. Samuti on hageja väidetavad kulutused ja kostjale makstud tasu ebamõistlikult tasakaalust väljas.
11.Hageja nõue hüvitada uus autokile 2871 eurot ja CarDesign OÜ tööd 3720 + 480 eurot ei ole vastuolus VÕS § 127 lg-ga 1 ja rikastab hagejat alusetult. Kostja ei saanud sellise kahju tekkimist ette näha. Hageja väidetud pisipuudused ei ole sõiduki igapäevasel kasutamisel üldse näha. Arvestades ka hageja poolt makstud töö hinda, on tulemus rahuldav. Hageja ei ole lepingu rikkumist tõendanud. Suur osa puudutest tekkis kile puuduste tõttu. Maakohtu otsus ja põhjendused
12.Maakohus jättis hagi rahuldamata, menetluskulud hageja kanda ja mõistis hagejalt kostja kasuks tema menetluskulude hüvitamiseks välja 4225 eurot, koos viivisega võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
13.Maakohtu otsuse kohaselt ei vaidle pooled järgmiste asjaolude üle: hageja ja kostja sõlmisid suuliselt lepingu, mille kohaselt pidi kostja kiletama sõiduki Toyota Tundra hageja antud autokilega (tootenimetusega HEXIS Super Chrome Red Satin) ning kostja kohustus selle töö eest maksma 1300 eurot; hageja võttis töö vastu ja tasus kostjale 1300 eurot; kostja tegi töös parandusi. Maakohus kvalifitseeris lepingu tarbija töövõtulepinguna ja hageja parandustööde hüvitamise nõude kahju hüvitamise nõudena VÕS § 115 lg 1 teise alternatiivi alusel ning selgitas, et hageja nõude rahuldamine eeldab, et täidetud on VÕS § 646 lg 1 ja lg 5 tulenevad täitmisnõude eeldused. Täitmise nõue on hagejal siis, kui asi ei vasta lepingutingimustele (VÕS § 641 ja § 77 lg 1).
14.Maakohus leidis VN ja DG ütluste alusel, et pooltel oli kokkulepe, et kostja ei pidanud sõiduki kiletamiseks sõiduki detaile eemaldama ja selle tõttu oli töö soodsam. Detailide eemaldamata jätmine ei takistanud sõiduki kiletamist, kuid sellega kaasnesid järeleandmised töö tulemuse osas. Seetõttu ei saanud hageja eeldada sama kvaliteeti, mis detailide 3
2-23-15854 eemaldamist hõlmava töö puhul ja detailide eemaldamata jätmisest tingitud puudused ei ole kostjale etteheidetavad. Need on AK arvamusele lisatud fotodel 1, 2 ja 7 nähtuvad puudused (tagumine põrkeraud, raskesti ligipääsetav detaili osa ja ukselink).
15.Sõiduki poritiibadel olevate poltide ümbruse tegi kostja pärast sõiduki üleandmist hagejaga kokkuleppel ümber. Vastavalt värvitööde standardile ja 3M kvaliteedikontrolli juhistele tehakse sõiduki kiletamisejärgne ülevaatus 1–1,5 m kauguselt. Sellelt kauguselt ei nähtu, et poritiibade kile ei vastaks keskmisele kvaliteedile.
16.Kostja ei vastuta selle eest, et kile on servast eemaldunud ning kile servade all on palju volte ja õhumulle, kuna need puudused on tingitud hageja materjali puudusest. Hageja andis kostjale kiletamiseks üle autokile, mis osteti 2019. a või varem USA-st ja selle säilitustähtaeg oli kostja poole pöördumise ajaks möödunud. Hageja teadis, et kile kvaliteet on seetõttu halvenenud. Tõendamata on VN väide, et kostjale anti kleepimiseks üle Taist ostetud uus kile. Seega ei vastuta töövõtja nende mittevastavuste eest (VÕS § 641 lg 3).
17.AK arvamus ja tema kohtuistungil antud ütlused ei kinnita veenvalt, et nende puuduste põhjuseks saavad olla vaid valed töövõtted, mitte kile vanus. Ütlused on üldsõnalised ega viita konkreetsetele tootja juhistele, mida kostja oleks rikkunud. AK selgitas, et kile tõmbub iga juhul, sh kuumutamisel kokku ja voltide tekkimine on sellisel juhul tavaline. AK selgitas, et jätab kile serva 15 mm varu, kuid see ei tulene tootja juhistest. AK järeldus, et kostja on kilet üle venitanud, on põhjendamata. AK ja DG ütlused kinnitavad, et kroomkile paigaldamine on tavapärasest keerulisem ja kile teatud määral üle venitamise oht on tööga tavapäraselt kaasnev risk. VN viitas vaatlusel tooni erinevusele salongi tagaakna juures, mille põhjuseks peab kile ülevenitamist. Vaatlusel tehtud fotodelt ei ole tooni erinevus tuvastatav. Sedavõrd raskesti märgatav erinevus ei ole puudus, mille tõttu ei vastaks töö keskmisele kvaliteedile. Kostja ei kasutanud kile kuumutamisel ebaõiget temperatuuri või muid ebaõigeid töövõtteid. Primeri kasutamata jätmist ei saa kostjale ette heita. Väide, et sõidukit ei puhastatud enne kiletamist piisavalt, on paljasõnaline.
18.Fotol 3 nähtuva puuduse sõiduki kabiini ja kasti vahelises osas on kostja parandanud.
19.Sellest, et AK kiletatud käepidemel püsib kile paremini peal, ei saa teha järeldusi kostja töö kohta. Ei ole kontrollitav, millist kilet AK kasutas, samuti selgitas ta, et kasutas primerit.
20.Kahju hüvitamise nõude esitamiseks pidi hageja andma kostjale ka täiendava tähtaja kohustuse täitmiseks. Kostja oli nõus parandama fotodel 8, 9 ja 16 nähtuvad puudused, kuid hageja ei tulnud sõidukiga kostja juurde. Poolte ja nende tunnistajate väited selle kohta, miks hageja sõidukiga kostja juurde ei jõudnud, lahknevad. Pooled olid eri meelt selles, milliseid puudusi peaks kostja parandama. Usutav on, et ta oli nõus parandama vähemalt neid puudusi, mida on aktsepteerinud ka kohtumenetluses. Hagejale sellest ei piisanud. Seega ei olnud kostjal võimalik puudusi kõrvaldada. Tegemist ei olnud olukorraga, kus hagejalt ei saanudki eeldada täiendava tähtaja andmist.
21.Kokkuvõttes leidis maakohus, et kostja töö oli üldjoontes vähemalt keskmise kvaliteediga ja seda liiki tööle tavaliselt omase kvaliteediga. Isegi kui jaatada teatud puuduste osas töö mittevastavust keskmisele kvaliteedile (nt lõige AK arvamuse lisaks oleval fotol 3), ei saa olla tegemist olulise mittevastavusega, mis annaks hagejale õiguse nõuda suures ulatuses paranduste või uue töö tegemist ja seega ka kahju hüvitamist täitmise asemel (VÕS § 646 lg 1, § 115 lg 1). Nende puuduste osas, mida kostja on aktsepteerinud, ei ole hageja andnud
4
2-23-15854 kostjale võimalust tööd parandada (VÕS § 646 lg 5) ega saa seega ka selles osas kahju hüvitamist nõuda. Apellatsioonkaebus
22.Hageja palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
23.Maakohus jättis kohaldamata tarbijakaitse sätetest tulenevad kõrgendatud kvaliteedinõuded, mille järgi peab teenus vastama tellija õiguspärasele ootusele. Maakohus aktsepteeris ekslikult kostja väidet, et madalam hind lubab töövõtjal kasutada lihtsustatud töövõtteid ja madalamat kvaliteeti ning jättis hageja tõendid hindamata.
24.Maakohus jättis põhjendamatult hindamata AN ütlused selle kohta, et kostja kinnitas, et töö saab kvaliteetselt tehtud ka detaile eemaldamata ja lubas kvaliteeti, nagu oli eelnevalt kiletatud sõidukil. Kostja ei teavitanud, et detailide eemaldamata jätmine võib mõjutada lõpptulemust. Maakohus jättis arvestamata, et AK selgituste järgi on kiletamine võimalik detaile eemaldamata korrektsete töövõtete ja šabloonide kasutamisel. Seega oli probleem ka töövõtetes, sh põrkeraua osas.
25.Kostja pidi teavitama hagejat töö kvaliteeti mõjutavatest asjaoludest. Hageja ei saanud piisavalt teavet, sh sellest, kuidas võis madalam hind mõjutada kile vastupidavust ja pikaajalist kasutust. Kostja ei tõendanud, miks ta jättis pooled tööd tegemata.
26.Kvaliteedinõuetele peavad vastama ka kohad, mis ei ole hästi nähtavad. Väiksemad puudused võivad aja jooksul süveneda ja põhjustada suuremaid probleeme. Õige paigaldustehnika kasutamine oleks andnud parema tulemuse ka keerulistes kohtades.
27.Maakohtu seisukoht on vastuoluline osas, mis puudutab poritiibade vastavust keskmisele kvaliteedile. 3M juhised ja värvitööde standardid ei välista kvaliteedi hindamist lähemalt kui 1–1,5 m kauguselt, kui defektid on visuaalselt nähtavad. Seda rõhutas ka AK. DG väited ei tõenda tema valitud töövõtete sobivust Hexis kroomkiledega.
28.Maakohus järeldas vastuoluliselt, et sõiduki omanik ostis kile 2019. a või varem USA-st ja teadis, et kile säilitustähtaeg on ületatud. VN kinnitas, et osteti uus kile. Kostja oleks pidanud keelduma USA-st ostetud kile kasutamisest või dokumenteerima kliendi nõusoleku võimalike riskidega. DG ütlused kile päritolu ja kvaliteedi kohta ei pruugi olla objektiivsed.
29.Puudused tulenesid valedest töövõtetest, mitte kile vanusest. On üldteada, et kroomkilede paigaldamisel on tootjate poolt ette nähtud spetsiifilised protseduurid ja soovitused. Kui kostja neid juhiseid ei järginud, viitab see töövõtete puudulikkusele. AK arvamus on usaldusväärne allikas töövõtete hindamisel. Kuigi ka kile vanus võib paigaldamise kvaliteeti mõjutada, põhjustavad defekte peamiselt ebaõiged töövõtted. Kuigi värvierinevus ei ole fotodelt nähtav, võib see olla märgatav teatud valgustingimustes või nurkade alt.
30.Kostja ei ole tõendanud, et tema töö vastab nõutavale kvaliteedile. Maakohus ei saanud tuvastada usutavuse alusel, et kostja kasutas õigeid töövõtteid.
31.Maakohus hindas tõendeid ebaõigesti kui leidis, et hageja väited, et sõidukit ei puhastatud enne kiletamist piisavalt, on paljasõnalised. See, et VN sõitis autoga u 10 000 km, ei välista, et kile servad hakkasid eemalduma töö ebaõige ettevalmistamise tõttu.
5
2-23-15854
32.Hagejal ei olnud kohustust aktsepteerida kostja pakutud parandust ega osalist hüvitist, kuna see ei oleks kõrvaldanud kõiki puudusi. Kostja ei tõendanud, et tema pakkumine oleks taganud lepingutingimuste täitmise. Tellija ei pea täiendavat tähtaega andma, kui see on ilmselgelt ebaefektiivne või kui töövõtja on korduvalt näidanud, et ei suuda kohustusi täita. Hagejal ei pea riskima uute puudustega. Hagejal oli õigus nõuda töö täielikku ümbertegemist.
33.Maakohus jättis põhjendamatult arvestamata sõltumatu asjatundja AK arvamusega ja toetus kostja töötajate subjektiivsetele hinnangutele. Maakohus jättis tähelepanuta, et kostja eiras nõutavaid töövõtteid. Sõltumatu asjatundja hinnangule tulnuks omistada määrav tähtsus. Kohus näitas üles erapoolikust. Vastustaja seisukoht
34.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
35.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuse resolutsioon tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 21 alusel jätta muutmata, kui muuta osaliselt maakohtu põhjendusi. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata.
36.Hageja nõuab kostjalt kahjuhüvitisena 7791 eurot, mis on vajalik kostja poolt hagejale töövõtulepingu alusel tehtud puudustega töö parandamiseks, täpsemalt vana töö, s.o auto kile eemaldamiseks ja uue töö tegemiseks, s.o uue materjali soetamiseks ja selleks vajalike tööde tegemiseks. Hageja heitis kostjale ette, et kile servad on lõigatud kõveralt kõikides nähtavates kohtades (hagiavalduse p 6.1) ja kile ääred tulevad lahti ning servades on nähtavad kortsud (hagiavalduse p 6.2). Lisaks nõuab hageja kostjalt kohtueelsete tõendite kogumise ja õigusabi osutamisega seotud kulude hüvitamist (450 eurot) ning viivist seaduses sätestatud määras.
37.Ringkonnakohus lähtub asja lahendamisel maakohtu tuvastatud asjaoludest (vt siinse otsuse p 13), mille üle pooled apellatsioonimenetluses ei vaidle (TsMS § 652 lg 1 p 1). Samuti nõustub ringkonnakohus maakohtu poolt õigussuhtele antud õigusliku kvalifikatsiooniga (vt samas). Pooled vaidlevad ka apellatsioonimenetluses selle üle, kas kostja kui töövõtja tehtud töö vastas nõuetele ja kas hagejal on sellest tulenevalt kostja vastu kahju hüvitamise nõue.
38.Maakohus käsitles kostja tööle tehtud etteheiteid kolmes kategoorias. Esmalt hindas maakohus etteheiteid, mis seondusid kõveralt lõigatud servadega (hagiavalduse p 6.1) ja leidis kokkuvõttes, et arvestades värvitööde standardit ja 3M kvaliteedikontrolli juhiseid, vastas töö kvaliteedile, mida hageja võis mõistlikult oodata. Seejärel hindas maakohus etteheiteid, mis puudutavad kile servade lahtitulemist ja kortsusid servades (hagiavalduse p 6.2) ning leidis, et nende puuduste eest kostja ei vastuta, kuna need on tingitud hageja materjali puudustest. Viimaks hindas maakohus selliseid puudusi, mida kostja avaldas, et oli valmis kõrvaldama, kuid milleks hageja võimalust ei andnud. Maakohus leidis, et selliste puuduste kõrvaldamisega seotud nõudeid hageja kostja vastu esitada ei saa. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldustega, mis viisid hagi rahuldamata jätmiseni. Apellatsioonkaebuse väited ei anna ringkonnakohtule alust jõuda teistsugusele järeldusele. Maakohus ei ole asja lahendamisel rikkunud menetlusõiguse norme ega kohaldanud ebaõigesti materiaalõiguse norme. Samuti ei ole maakohus eksinud tõendite hindamisel. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib kolleegium järgist. 6
2-23-15854
39.Maakohus ei jaganud asja lahendamisel tõendamiskoormist ebaõigesti. Kõiki kahju hüvitamise nõude aluseks olevaid asjaolusid pidi TsMS § 230 lg 1 esimese lause järgi tõendama hageja, v.a vastutuse puudumine rikkumise eest (RKTKo 08.11.2017, 2-1158942/229, p 22). Nii on tõendamiskoormist mõistnud ka hageja, esitades algusest peale väiteid ja tõendeid töö lepingutingimustele mittevastavuse kohta. Kui kostja soovis vastutusest vabaneda, viidates tellija materjali puudustele, pidi kostja tõendama need asjaolud, mis on VÕS § 641 lg 3 kohaldamise eelduseks. Kostja ongi seda teinud. Asjaolu, et hageja maakohtu poolt tõenditele antud hinnanguga ei nõustu, ei anna alust väita, nagu ei oleks kostja oma vastuväidete kohta tõendeid esitanud.
40.Ekslikud on hageja etteheited, mille kohaselt tulnuks maakohtul lähtuda eelkõige hageja esitatud asjatundja hinnangust. TsMS § 229 lg-te 1 ja 2 kohaselt on tõendiks igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud. Tõendiks võib olla tunnistaja ütlus, menetlusosalise vande all antud seletus, dokumentaalne tõend, asitõend, vaatlus ning eksperdiarvamus. Siinsel juhul esitas hageja töö lepingutingimustele mittevastavuse tõendamiseks sertifitseeritud kile paigaldaja arvamuse. Tegemist on dokumentaalse tõendiga TsMS § 272 tähenduses. Ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti (TsMS § 232 lg 2). Seejuures ei ole erinevat tõendiväärtust ka eri liiki tõenditel (RKTKo 08.06.2016, 3-2-1-42-16, p 15), sh ka mitte eksperdi arvamusel (RKTKo 14.06.2006, 3-2-1-59-06, p 14). Kuna pooled ei olnud tõendamist puudutavaid kokkuleppeid sõlminud, tuli kohtul hinnata kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustada oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte (TsMS § 232 lg 1). Maakohus ei ole tõendite hindamise reeglite vastu eksinud. Hageja on etteheidete tegemisel jätnud tähelepanuta, et kohus ei ole seotud poolte (ega nende esitatud tõenditest nähtuva) õigusliku hinnanguga töö kvaliteedi kohta. Kohus kohaldab õigust ja teeb tuvastatud asjaolude alusel õiguslikud järeldused ise (TsMS § 436 lg 7 ja § 438 lg 1). Seega ei piisa töö lepingutingimustele mittevastavuse tuvastamiseks hageja rõhutusest, et tema asjatundja arvates oli töö kvaliteet halb. Hageja väiteid selle kohta, et töö halb kvaliteet oli tingitud kostja töövõtetest, mitte materjali puudustest (mis võinuks välistada VÕS § 641 lg 3 kohaldamise), on maakohus hageja tõendite, sh AK kirjaliku arvamuse ja istungil antud ütluste alusel põhjalikult kontrollinud. Maakohus leidis, et hageja tõendid ei kinnita väidet, nagu oleksid puudused tingitud kostja valedest töövõtetest. Ringkonnakohus nõustub maakohtu nende põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (TsMS § 654 lg 6). Sellest, et hageja kohtu poolt tõendile antud hinnanguga ei nõustu, ei saa järeldada, et kohus oleks jätnud asjatundja arvamusega arvestamata või et kohus oleks olnud asja lahendamisel erapooletu.
41.Õige ei ole hageja etteheide, nagu oleks maakohus aktsepteerinud kostja töö väidetavalt madalamat kvaliteeti töövõtu hinna tõttu. Samuti ei ole õige etteheide, nagu oleks maakohus jätnud tähelepanuta, et hageja oli teenuse esitamisel tarbija. Maakohtu otsusest ei saa selliseid järeldusi teha. Vastupidi, maakohus lähtus asjakohaselt VÕS § 641 lg 2 p-st 5, mille kohaselt ei vasta tarbijatöövõtulepingu puhul töö lepingutingimustele muuhulgas siis, kui töö ei ole tavaliselt seda liiki tööle omase kvaliteediga, mida tellija võis mõistlikult eeldada lähtudes töö olemusest. Samuti selgitas maakohus õigesti, et kui kohustuse täitmise kvaliteedis ei ole kokku lepitud ja see ei tulene seadusest, peab kohustuse täitma asjaolusid arvestades vähemalt keskmise kvaliteediga (VÕS § 77 lg 1). Nimetatu kehtib ka tarbijatöövõtulepingu puhul, kuna ei erine VÕS § 641 lg 2 p-s 5 sätestatud kriteeriumist, mille järgi peab töö olema tavaliselt seda liiki tööle omase kvaliteediga. Tulenevalt VÕS §-st 657 on VÕS § 641 lg 2 p 5 7
2-23-15854 imperatiivne. Hageja viidatud VÕS § 7 lg 2, mis käsitleb mõistlikkuse põhimõtet ega tarbijakaitseseaduse (TKS) § 4, mis käsitleb tarbija teabe saamise õigust, ei tulene õigust kõrgematele nõuetele, kui on võlaõigusseaduses tarbijatöövõtulepingute kohta sätestatud. Siiski on iseenesest õige hageja seisukoht, et kostja töö pidi olema seda liiki tööle omase sellise kvaliteediga, mida hageja võis mõistlikult eeldada.
42.Maakohus tuvastas asjas esitatud ja kogutud tõendeid hinnates õigesti, et töö vastas nõuetele (servade lõikamist puudutavate etteheidete osas). Maakohtu järeldused ei ole vastuolulised. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (TsMS § 654 lg 6). Maakohus võttis oma järelduste tegemisel aluseks värvitööde standardi (dtl 167 – 170) ja 3M välispindade kvaliteedikontrolli juhised (dtl 171 – 176, tõlge dtl 171), mille kohaselt kontrollitakse detaile 1 – 1,5 m kauguselt. Hageja ei vaidlustanud standardi ega juhise asjakohasust ega maakohtu järeldusi selle kohta, et kostja saavutatud tulemus ei ole vähemalt 1 m kauguselt vaadeldes ebakvaliteetne. Hageja selgitab üksnes seda, et eeldas, et kostja teenus vastab kvaliteedistandarditele, kuid ei täpsusta, milliseid muid standardeid ta silmas peab. Seejuures ei oma tähtsust VN tunnistajana antud ütlus, mille kohaselt olevat kostja lubanud samasugust kvaliteeti nagu eelnevalt kiletatud sõidukil. Hageja ei ole varasema kiletamise töö kvaliteeti esile toonud ega tõendanud. Kuigi väide, et tootja standard ei välista parema töö tegemist või kvaliteedi hindamist lähemalt kui 1 m kauguselt, võib iseenesest olla õige, ei anna see alust järeldada, et hagejal oleks olnud sellele õigustatud ootus VÕS § 641 lg 2 p-i 5 tähenduses. Hageja väitest, et kostja poolt paranduste tegemine ei õigusta algselt puuduliku töö tegemist (poritiibade osas), järeldub aga, et hageja heidab kostjale tegelikult ette mitte parandatud, vaid esialgselt tehtud töö omadusi, mis ei ole aga pärast töövõtja poolt paranduste tegemist enam asjakohane. Hageja väidab apellatsioonkaebuses AK arvamusele tuginedes ka seda, et teatud paigaldustehnikate kasutamine võimaldab saavutada ka keerulistes kohtades parema tulemuse, kuid ainuüksi see ei võimalda teha järeldust, et siinsel juhul saavutatud tulemus ei vastaks seda liiki tööle omasele kvaliteedile.
43.Maakohus tuvastas õigesti ka selle, et kile servast eemaldumine ning voldid kile servade all on tingitud hageja antud materjali puudustest, mille eest kostja ei vastuta (VÕS § 641 lg 3).
43.1.Hageja etteheide, nagu oleks maakohus hinnanud tõendeid ühekülgselt, ei ole õige. Maakohus tuvastas helisalvestise (stenogramm ja tõlge dtl 110–113), DG, VN ja AK ütluste (07.08.2024 istungi protokoll) ning Hexis HX30 000 sarja kile tehnilise info (dtl 75 ja tõlge dtl 152) alusel, et sõidukile paigaldatud kile osteti 2019. a või varem Ameerika Ühendriikidest ja selle säilitustähtaeg oli kostja poole pöördumise ajaks ületatud. Samuti tuvastas maakohus, et hageja teadis, et kile liimi omadused on säilitustähtaja ületamise tõttu halvenenud. VN kinnitas tunnistajana, et nad hagejaga said kostjalt info selle kohta, et standardi kohaselt on kile vana, mistõttu võib selle kvaliteet olla kehv ja see kiletamiseks ei sobi (07.08.2024 istungi protokoll, ajamärge 00:06:22). Neid maakohtu järeldusi hageja ei vaidlusta. Apellatsioonkaebuses väidab hageja seda, et kostjale anti töö tegemiseks tegelikult üle uus, suletud pakendis Taist ostetud kile, kuid tegemist on uue asjaoluga, millele hagejal ei ole õigust esmakordselt alles apellatsioonimenetluses tugineda (TsMS § 652 lg 1). Hageja viitab küll VN poolt maakohtu menetluses tunnistajana antud ütlustele, kuid hageja ei saa tunnistaja ütlustest tuletada uusi, menetluses esile toomata asjaolusid. TsMS § 236 lg 1 kohaselt on tõendi esitamine menetlusosalise poolt kohtule taotluse esitamine, et kohus hindaks menetlusosalise väidet taotluses nimetatud tõendi vastuvõtmise ja uurimise alusel. Seega saab tõend, antud juhul tunnistaja ütlus, üksnes kinnitada menetlusosalise väidet, mitte asendada menetlusosalise asjaolude esile toomise kohustust (TsMS § 363 lg 1 p 2). Väidet, et kostjale töö tegemiseks üle antud kile osteti Taist, hageja esitanud ei ole (vt VN ülekuulamise taotluse 8
2-23-15854 kohta 15.01.2024 menetlusdokument ja 27.05.2024 kohtuistungi protokoll). Ringkonnakohus jätab hageja uue väite tähelepanuta (TsMS § 652 lg 3 ja 4). Seega tuvastas maakohus asjas esitatud tõendite alusel õigesti, et kostjale üle antud kile oli ostetud Ameerikast 2019. a või varem.
43.2.Samuti ei ole õige hageja väide, nagu ei oleks teda teavitatud materjali ebasobivusest. Maakohus tuvastas VN ja DG ütluste alusel, et hageja oli enne töö alustamist teadlik, et kile omadused võivad selle säilitustähtaja ületamise tõttu olla halvenenud. Maakohus ei ole nende järelduste tegemisel tõendeid ebaõigesti hinnanud. Tööandja riskidest teavitamine ja nõusolek nendega ei pidanud olema kirjalikult dokumenteeritud, nagu leiab hageja. Seadusest selliseid nõudeid ei tulene.
44.Hageja arvamus, et puudused on tingitud valedest töövõtetest, mitte materjali puudustest, on tõendamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega selle kohta, et AK arvamus, mille järgi võivad kile eemaldumist ja kortse põhjustada ka muud asjaolud, ei tõenda hageja väidet, et need puudused on siinsel juhul tingitud kostja töövõtetest, mitte materjali puudustest. Seejuures ei jätnud maakohus AK arvamusega arvestamata ega seda hindamata. Maakohus kõrvutas AK ütlusi selle kohta, kuidas tuleb kiletamistööd teha ja DG ütlusi selle kohta, kuidas konkreetne töö tehti, ja tuvastas, et tõendatud ei ole, et kostja oleks kasutanud ebaõigeid töövõtteid. Ringkonnakohus nõustub selle järeldusega ega pea vajalikuks seda korrata (TsMS § 654 lg 6). Apellatsioonkaebuses hageja kordab maakohtus esitatud väiteid, millele maakohus on juba ammendavalt vastanud. Hageja seisukoht, et välistatud ei ole tema versioon sellest, kuidas puudused tekkisid, ei anna alust asuda maakohtust erinevale seisukohale. Hageja jätab oma etteheidete tegemisel tähelepanuta, et kostja tõendas töö meetodite nõuetelevastavuse, sh auto põhjaliku ettevalmistamise DG ütlustega (07.08.2024 kohtuistungi protokolli ajamärge 02:40:28). Hageja oletus, et kostja töömeetodid ei pruukinud siiski olla piisavalt professionaalsed, ei lükka ümber kostja esitatud tõendeid selle kohta, et puudused, mille olemasolule hageja nõue on rajatud, on tingitud materjali puudusest.
45.Täiendavalt ei nõustu hageja maakohtu järeldustega selle kohta, et tooni erinevus salongi tagaakna juures ei ole käsitatav lepingutingimustele mittevastavusena, kuna toonierinevus võib siiski olla märgatav teatud valgustingimuste või nurkade alt. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu vastavad põhjendused tuleb otsusest välja ja hageja etteheited TsMS § 652 lg 3 ja 4 alusel tähelepanuta jätta. Nimelt ei heitnud hageja maakohtus kostjale ette auto toonierinevust ega esitanud menetluses seda kinnitavaid tõendeid. Maakohus käsitles seda küsimust põhjusel, et väidetavale toonierinevusele viitas auto ülevaatusel sõiduki omanik VN. Viimane ei ole aga menetlusosaline ega saanud asja ülevaatusel hagi alust uute asjaoludega täiendada. Hageja kinnitas 27.05.2024 kohtuistungil, et kõik puudused, millele ta tugineb, on näha hagiavaldusega esitatud AK ekspertarvamusele lisatud fotodelt (ajamärge 00:41:20– 00:41:22). Tagaakna värvierinevusele hageja hagiavalduses ei tuginenud ja ka AK fotodelt seda ei nähtu. Need väited ei mõjuta seetõttu ka apellatsioonimenetluse tulemust.
46.Õiged ei ole ka etteheited, mis puudutavad maakohtu järeldusi selle kohta, et kostja avaldas valmisolekut parandada vähemalt need puudused, mida ta on kohtumenetluses aktsepteerinud, kuid hageja ei soovinud seda. Nimelt märkis kostja vastuses hagiavaldusele, et fotodelt 8, 9 ja 16 (dtl 19, 20 ja 27) nähtuvad pisipuudused (kile lõige võiks olla parem), mida kostja oli nõus parandama, kuid hageja ei toonud selleks autot kostja juurde. Kostja tõendas maakohtus, et pooled leppisid kokku, et hageja tuleb sõidukiga tagasi kostja juurde puuduste kõrvaldamiseks (helisalvestise stenogramm ja selle tõlge, dtl 110–114). Sellise kinnituse andis hagejale kostja seaduslik esindaja (vt 27.05.2024 kohtuistungi protokolli ajamärge 00:45:43, kus kostja selgitab, et vestlused toimusid hageja ja kostja seadusliku esindaja vahel) ja 9
2-23-15854 ettepaneku saamist kinnitas ka hageja ise (samas 00:55:17). Maakohus tuvastas küll, et kostja ei nõustunud seejärel suhtlema VNga, kuid see ei oma asja lahendamisel tähtsust. VN, kes on auto omanik, ei olnud töövõtulepingu pool. Samuti ei saa hageja kohtuistungil antud selgituse alusel tuvastada, nagu oleks kostja hoolimata puuduste kõrvaldamise kokkuleppest hiljem telefoni teel siiski keeldunud hagejaga suhtlemisest ja paranduste tegemisest (07.08.2024 istungi protokoll, ajamärge 00:28:55). Hageja kohtuistungil antud seletus ei ole tõend (vt TsMS § 229 lg 2). Hageja ei ole ümber lükanud kostja väidet, et ta vaatamata kokkuleppele autot paranduste tegemiseks kostja juurde ei toonud. Seega on õige maakohtu järeldus, et kostja oli nõus puuduste parandamisega, kuid hageja ise ei andnud kostjale võimalust seda teha, mistõttu on täitmata VÕS § 646 lg-s 5 sätestatud kahjunõude esitamise tingimused. Hageja apellatsioonkaebuse väited, mille kohaselt ei hõlmanud kostja paranduspakkumine kõiki puudusi, on sedavõrd üldsõnalised, et neid ei ole võimalik kontrollida. Siiski märgib kohus, et kostjale ei saa ette heita selliste puuduste kõrvaldamisest keeldumist, mis olid tingitud hageja materjali halvast kvaliteedist või töö omadusi, mis vastasid keskmisele kvaliteedile. Igal juhul järeldub hageja kaebuse väidetest see, et ta lükkas kostja pakkumise tagasi. Seda, miks hageja leiab, et kostja paranduste pakkumine ei olnud usaldusväärne, ei ole hageja selgitanud. Apellatsioonkaebuses heidab hageja ette ka seda, et kostja ei tõendanud, miks ta jättis pooled tööd teostamata, selgitamata, milliseid töid ta silmas peab. Maakohtu menetluses heitis hageja kostjale ette üksnes tööde lepingutingimustele mittevastavust, mitte nende tegemata jätmist.
47.Kuna maakohus tuvastas õigesti, et töö oli seda liiki tööle omase kvaliteediga, mida tellija võis mõistlikult eeldada, et osas, milles töös esinesid puudused, olid need tingitud hageja enda materjali puudustest ja osas, milles kostja möönis pisipuuduste olemasolu, ei kasutanud hageja kostja pakutud võimalust tööd parandada, jättis maakohus hagi õigesti rahuldamata. Apellatsioonkaebuse muud väited ei mõjuta asja lahendust ja ringkonnakohus neile eraldi ei vasta. Kuna hageja kahjunõue jäi rahuldamata, jättis maakohus õigesti rahuldamata ka sellega seotud tõendite kogumise ja õigusabi kulude hüvitamise, samuti viivisenõude. Apellatsioonkaebus jääb eeltoodust tulenevalt rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
48.Kuna ringkonnakohus ei muuda maakohtu otsust asja sisulise lahenduse osas, ei ole seda vaja muuta ka menetluskulude jaotuse osas. Menetluskulude rahalist suurust hageja ei vaidlustanud.
49.Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jäävad poolte ringkonnakohtus kantud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Kostja palub 16.12.2024 menetluskulude nimekirjas määrata tema apellatsioonimenetluses kantud menetluskulude rahaliseks suuruseks 900 eurot (sh käibemaks). Taotluse kohaselt osutati kostjale õigusabi kohtuotsuse ja apellatsioonkaebuse analüüsimiseks 1 tund 30 minutit ning konsultatsiooniks ja vastuse koostamiseks kokku 4 tundi 30 minutit. Kostja esindaja tunnitasu on 150 eurot.
50.TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Ringkonnakohus leiab, et kostja menetluskulude nimekirjas märgitud toimingud olid tema õiguste kaitsmiseks vajalikud ja neile kulunud aeg, arvestades ka käesoleva vaidluse sisu ja mahtu, samuti esitatud menetlusdokumentide sisu ja mahtu, põhjendatud. Kostjale osutatud õigusabi tunnitasu määr on mõistlik, vastab turuhinnale ja esindaja kvalifikatsioonile ning on kooskõlas ka siinse asja olemusega. Kostja kinnitas, et ei ole käibemaksukohustuslane. 10
2-23-15854
51.Kostja taotlus apellatsioonimenetluses kantud menetluskulude hüvitamiseks tuleb seega rahuldada ja mõista hagejalt kostja kasuks menetluskulude hüvitisena välja 900 eurot (käibemaksuga) (6 × 150).
(allkirjastatud digitaalselt)
11
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.