R.P hagi EazyTrophy OÜ vastu kahjuhüvitise ja viivise nõudes
Tsiviilasja hind
9 229,92 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja R.P (isikukood XXX), lepingulised esindajad v.adv Kaimo Räppo ja Tatjana Dobolina Kostja EazyTrophy OÜ (registrikood lepinguline esindaja Vassili Kosteitšuk
Asja läbivaatamine
14652195),
07.08.2024 ja 16.09.2024 kohtuistungitel
RESOLUTSIOON
1.Jätta hagi rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud R.P kanda.
3.Mõista R.P-lt välja EazyTrophy OÜ kasuks menetluskulud 4225 eurot.
4.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb R.P-l tasuda EazyTrophy OÜ-le käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude hüvitamiseni tasumata summalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.
1.R.P (hageja) esitas 09.11.2024 Harju Maakohtule hagi EazyTrophy OÜ (kostja) vastu 8241 euro suuruse kahjuhüvitise ja viivise väljamõistmiseks. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda ja mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis menetluskuludelt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
2-23-15854
1.1.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled veebruaris 2023 suulise töövõtulepingu, mille järgi kohustus kostja kiletama sõiduki Toyota Tundra (reg. nr XXX, omanik VN; edaspidi sõiduk) ja hageja kohustus tasuma töö eest 1300 eurot. Kiletamiseks kasutati hageja antud materjali (autokile HEXIS Super Chrome Red Satin HX30SCH02S). Hageja tasus töö eest nõutud summa sõiduki kättesaamisel. Sõiduki vastuvõtmisel selgus, et kostja tegi töö ebakvaliteetselt. Vaatamata hageja pretensioonidele keeldus kostja töö parandamisest.
1.2.Hageja ostis autokile enne selle üleandmist kostjale. Kile ei olnud vanem kui kaks aastat. Kui kile oleks olnud kasutuskõlbmatu, oleks kostja pidanud tööst keelduma. Hageja ei kahelnud kile kvaliteedis, kuna kattis vahetult enne sõidukit samast kilerullist ka mootorratta ja kile peab siiani ideaalselt vastu.
1.3.Car Design OÜ sertifitseeritud kiletaja AKi arvamuse kohaselt on kile paigaldatud järgmiste puudustega: kile servad on lõigatud kõveralt kõikides nähtavates kohtades; kile on servadest eemaldunud, nähtavad on kortsud sõiduki detailide servadel. Asjatundja asus seisukohale, et kostja rikkus kile paigaldamisel töö tehnoloogiat ning kostja töö puuduste võimalikud põhjused on järgmised: kilet ei kuumutatud peale paigaldamist temperatuurini kuni 100°C ega töödeldud ja kinnitatud 3M 94 pinnakrundiga servade jaoks; kile paigaldamisel keerulistes kohtades ei ole kasutanud meetodit, mille kohaselt valmistatakse esmalt šabloonid, kiletatakse väike detail šablooni järgi ja seejärel kiletatakse üleni suur detail (see tagab, et kile serv ei hakka eemalduma); auto kere on kiletatud ilma eelneva osade (peeglid, käepidemed, stanged jms) eemaldamiseta; mõnes kohas on kile alla tekkinud õhumullid, mille võimalikuks põhjuseks võib olla see, et kile ei ole korralikult kuumutatud enne paigaldamist ja on paigaldamisel üle pingutatud. Asjatundja kiletas sama kile jääke kasutades 29.06.2023 sõiduki vasaku tagaukse käepideme. Kortsud ja mullid puuduvad, kile püsib servades korralikult. Asjatundja leidis, et paigaldamise puudused ei ole seotud kile kvaliteediga. HEXIS Super Chrome seeria kile on kõrge kvaliteediga materjal, mis nõuab paigaldamisi oskusi vastavalt tootja juhisele. Paigaldamisel on rikutud tootja juhiseid. Asjatundja leidis, et paigaldatud kile osaline taastamine on võimatu. Kõikidel detailidel on kile servadest eemaldunud ning seda pole võimalik enam tagasi paigaldada, kuna kile servade all on mustus ja need ei kleepu enam. Kileliim võib peale liimimist lahti tulla sõltumata selle vanusest. Kroomkilega töötades tuleb enne kogu osa liimimist tuvastada probleemsed piirkonnad ja teha sinna eraldi vahetükid. See vähendab liimi koormust, mis võib kaotada oma omadused ja tulla lahti ka lihtsates kohtades. Asjatundja arvamus tõendab, et puudused töös on tingitud kostja ebaprofessionaalsest tööst, mitte kile kvaliteedist.
1.4.Kostja ei lõiganud detaile mitte mustri järgi, vaid lihtsalt käsitsi ja viltu. Sõiduki ukse kile serv eemaldus ja selle all oli liiv ja mustus. See tähendab, et enne kile liimimist seda tööd teinud töötaja mitte ainult ei rasvatustanud liimimispinda, vaid isegi ei pesnud seda. Kostja rikkus mitmeid paigaldamisvõtteid ning selle tulemusena ei püsi kile peal.
1.5.Hageja andis kostjale võimaluse parandusi teha. Kui hageja nägi esmakordselt kostja töö tulemust, palus ta kohe tagastada tööraha ja kompenseerida rikutud kile kulu, kuid asuti puudusi arutama ning osa nendest kostja ka kõrvaldas. Kuid töös ilmnes seejärel uusi puudusi, millega hageja pöördus uuesti kostja poole. Kahel viimasel kohtumisel oli hageja koos auto omanikuga kohal. Viimasel kohtumisel ütles kostja, et ta rohkem hagejaga kohtuda ega suhelda ei soovi. Hageja ei pidanud kostjale enam uut tähtaega andma.
1.6.Hageja nõuab kostjalt kahju hüvitamist täitmise asemel võlaõigusseaduse (VÕS) § 115 järgi. Hageja kahjuks on puuduste kõrvaldamiseks vajalike kulude hüvitamine 7791 eurot. See summa tuleneb Car Design OÜ hinnapakkumisest, mille kohaselt on parandustöö maksumus 7791 eurot (sh vana kile eemaldamine 720 eurot, uus kile 2871 eurot, kiletamine 3720 eurot, sõiduki detailide eemaldamine ja tagasi paigaldamine 480 eurot). Lisaks on 2 (13)
2-23-15854 hagejal tekkinud kahju puuduste põhjuste väljaselgitamise kulude näol (asjatundja arvamuse koostamine) 300 eurot ning kohtueelsete õigusabikulude näol 150 eurot.
1.7.Kostja esitas hagejale arve töö eest alles 25.07.2023 e-kirjaga.
2.Kostja ei tunnista hagi ja palub jätta selle rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.
2.1.Hageja saabus kostja juurde 16.01.2023 koos sõidukiga tööfrondi hindamiseks, temaga oli kaasas veel üks isik. Pärast sõiduki ülevaatamist edastati hagejale hinnapakkumine. Hageja tõi sõiduki 30.01.2023 koos kilega kostja juurde. 06.02.2023 sai töö valmis. Hageja tuli mõne päeva pärast kiletatud sõidukit üle vaatama. Hageja palus teha mõningad väikesed parandused kohtades, mis talle ei meeldinud. 13. ja 16. veebruaril tegi kostja need parandused ning 16. veebruaril võttis R.P töö pretensioonideta vastu ja maksis töö eest 1300 eurot. 20.04.2023 helistas hageja kostjale ja teatas, et kile on hakanud lahti tulema ja sellega on vaja midagi ette võtta. Kostja selgitas hagejale, et probleem on kiles, mitte paigaldusmeetodis. Pärast mitu päeva kestnud läbirääkimisi nõustus kostja püüdma parandada need kohad, kus kile lahti tuleb. 10.05.2023 tõi hageja auto kostja juurde. Poolte kokkuleppel lisas kostja mõnesse kohta täiendava kilekihi ja liimis kohti, kus kile hakkas lahti tulema. Hageja oli rahul. Kogu töö ümbertegemisest ei räägitud. 24.06.2023 tulid hageja ja sõiduki omanik VN kostja kontorisse ja hakkasid nõudma kile täielikku eemaldamist ja uue kile kleepimist. Kostja selgitas uuesti, et tema ei vastuta puuduste eest, sest need on tingitud hageja antud materjalist. Samas oli kostja nõus ilmnenud pisipuudused üle vaatama ja võimalusel kõrvaldama. Hageja lubas autoga kostja juurde tulla, kuid jättis tulemata. Seejärel sai kostja hagejalt kahjunõude 8241 eurot. Kostja keeldus alusetu kahjunõude rahuldamisest.
2.2.Hageja soov oli teha kõik võimalikul odavalt, sh soovis hageja arvet ilma käibemaksuta ja kiletamist sõiduki detaile eemaldamata. Hageja selgituste kohaselt oli tal olemas enne Covid-19 pandeemiat (ca neli aastat tagasi) ostetud Hexis autokile, mida ta soovis autole kleepida. Enne lepingu sõlmimist hoiatas kostja hagejat, et selline kile võib pärast kleepimist eemalduda ning hageja kile kasutamisel ei vastuta kostja töö tulemuse eest, sest see sõltub kile kvaliteedist. Hageja antud autokile pakend oli enne kostjale üleandmist avatud. Kile kleepimisel avastas kostja spetsialist, et kile on puudustega. Sellest teatati hagejale, kes palus jätkata tööd ja teha nii hästi kui kile seda võimaldab. Auto valmimisel vaatas hageja töö põhjalikult üle ja võttis töö pretensioonideta vastu. Ühtlasi tasus hageja töö eest 1300 eurot. Arvel on märgitud, et töö teostamisel kasutati hageja kilet, mis on vana ja seetõttu garantiid tööle ei anta. Igal autokilel on oma säilitamisaeg ja -tingimused. Tavaliselt peab kile kleepima kahe aasta jooksul selle valmimisest ja tingimusel, et seda hoitakse avamata originaalpakendis kindla temperatuuri ja õhuniiskuse tingimustes. Säilitusaja ületamisel või säilitustingimuste rikkumisel kaotab autokile oma omadused (elastsus ja liimi tugevus). Hageja vastas, et tema on sellest teadlik, kuid soovib siiski töö tegemist oma kilega. Kostja tuli hageja soovidele vastu ja tegi kiletamise teenusele võimalikult odava pakkumise – 1300 eurot. Autokiletamise valdkonnas on tavaline, et kaks nädalat pärast kiletamist toimub auto ülevaatus ja pisipuuduste kõrvaldamine. Nii oli kokku lepitud ka hagejaga. Hageja tuli kostja juurde kaks nädalat pärast kiletamist. Ülevaatusel avastati pisipuudusi. Kostja selgitas hagejale, et need tulenevad kile puudustest. Hageja oli sellega nõus, kuid palus teha võimalikud parandused. Hageja soovil paigaldati mõnes kohas lisamaterjali (teine kilekihti) ja tehti muid väiksemaid parandusi.
2.3.Kostja ei ole lepingut rikkunud. Kostja töö vastab lepingutingimustele, st on tehtud nõuetekohaselt ja ilma oluliste puudusteta.
3 (13)
2-23-15854 Hexis autokile ametliku edasimüüja Sesoma OÜ selgituse kohaselt tuleks see kile pakendatult hoidmisel kasutada ära kahe aasta jooksul. Pärast nimetatud tähtaja möödumist esineb oht, et liim ei kleepu enam nii tugevalt ja kile tuleb peale kleepimist maha. Pakendist välja võetud kile kasutusaeg on lühem kui kaks aastat, säilivusaeg sõltub hoiustamise tingimustest. Kui kile on juba neli aastat seisnud, siis ei ole vahet, kas see on olnud pakendis või mitte, liim ei ole kindlasti enam nii tugev kui peaks. Sellega võib proovida kiletada ja on võimalus, et see jääb peale, aga kindlasti ei püsi see nii kaua kui peaks ja tootja sellele mingit garantiid ei anna. Hexis autokile tootja väljastatud tehnilistes tingimustes on märgitud, et kile säilivusaeg on kaks aastat, kui seda hoitakse avamata originaalpakendis temperatuuril vahemikus 15– 25°C ja suhtelise õhuniiskusega vahemikus 30–70%. Praegusel juhul hakkaski kile pärast kleepimist maha tulema, mis on tingitud hageja antud kile puudustest, s.o säilitusaja ületamine ja säilitustingimuste rikkumine. Hageja ei saa kostjale ette heita sõiduki kiletamist ilma detaile eemaldamata, kuna detailide eemaldamist kostja ei tellinud. Väidetavate puuduste olemusest tulenevalt pidid need puudused kohe töö valmimisel olemas olema. Järelikult pidi hageja neid puudusi kohe nägema ja töö vastuvõtmisest keelduma. Töö valmimisel võttis hageja selle pretensioonideta vastu. See kinnitab, et detailide eemaldamist kokku ei lepitud. Kui väidetavad puudused olid töö üle andmisel olemas, siis pidi hageja VÕS § 644 lg 1 alusel puudustest teatama hiljemalt aprillis 2023. Hageja hakkas pretensioone esitama juunis 2023. Seega ei saa hageja sõiduki detaile maha võtmata kile kleepimisele ja lõigete mittevastavusele tugineda.
2.4.Hageja ei ole nõudnud töö parandamist. Juunis 2023 toiminud kohtumisel oli kostja nõus mõnede puuduste parandamisega tegelema. Hageja oli sellel kohtumisel ilma sõidukita. Kohtumine lõppes hageja lubadusega tuua sõiduk kostja juurde, kuid pärast seda ei ilmunud hageja kostja juurde. Seega ei ole VÕS § 646 lg 5 eeldused täidetud ja hageja ei saa parandamiseks vajalike kulutuste hüvitamist nõuda. Nimetatud sätte kohaselt võib tellija nõuda ainult mõistlike kulutuste hüvitamist. Kostjale makstud tasu ja hageja väidetavad kulutused parandustele on tasakaalust ebamõistlikult väljas. Sellised kulud ei ole mõistlikud.
2.5.Hageja ei ole kostjale määranud täiendavat tähtaega, nagu tuleneb VÕS § 115 lg-st 2. Hageja ei ole põhjendanud ja tõendanud, et täiendava tähtaja määramisel ei oleks tulemust või et kahju oleks muul põhjusel mõistlik. Kostja ei ole lepingut oluliselt rikkunud. Seega ei saa hageja kahju hüvitamist nõuda.
2.6.Väidetavale rikkumisele eelnevalt ei olnud hagejal uut autokilet hinnaga 2871 eurot ega õigust Car Design OÜ töödele hinnaga 4200 eurot. Seetõttu ei saa hageja nimetatud summade hüvitamist kostjalt nõuda. Hageja nõue ei vasta kahju hüvitamise eesmärgile. Sellise nõude rahuldamisel toimub hageja alusetu rikastumine, mitte eelnenud olukorda asetamine. Töö eest 1300 eurot saanud kostja ei saanud rikkumise võimaliku tagajärjena ette näha kohustust hüvitada kolmanda isiku töö eest 4200 eurot ja uue kile eest 2871 eurot. Sõidukil puudub kehtiv liikluskindlustus ja see ei ole igapäevases kasutuses. Kostja ei ole sõidukit kahjustanud. Hagile lisatud fotodel olevaid pisipuudusi ei ole sõiduki igapäevasel kasutamisel üldse näha. Puudusi on näha ainult väga lähedalt detailsel uurimisel. Arvestades hageja tasutud hinda, võib saadud tulemust rahuldavaks lugeda.
2.7.Värvitööde standardite kohaselt kontrollitakse töö vastuvõtmisel valmis pinda ja detaile päevavalguses 1,5 m kauguselt. Autokile tootja 3M välispindade kvaliteedikontrolli juhiste kohaselt tehakse sõiduki ülevaatus 1–1,5 m kauguselt, kõndides auto ümber pideva kiirusega 1 m/s. Viidatud juhise kohaselt on väiksemad tolmust põhjustatud visuaalsed defektid (kuni 5 tk 500 mm diameetris) ja õhk või niiskus kile all (mitte rohkem kui 5 mulli 500 mm diameetris) vastuvõetav, st selliseid defekte ei loeta puuduseks. 4 (13)
2-23-15854
KOHTU PÕHJENDUSED
3.Kohus leiab, et hagi ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.
4.Kohus selgitab esmalt, et TsMS § 230 lg-s 1 ette nähtud üldise tõendamiskoormise kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 5 lg 1 sätestab, et vaidlust menetletakse poolte esitatud asjaolude ja tõendite alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lõige 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.
5.Pooled ei vaidle vähemalt järgmiste asjaolude üle: -
hageja ja kostja sõlmisid suuliselt lepingu, mille kohaselt pidi kostja kiletama sõiduki Toyota Tundra hageja antud autokilega (tootenimetusega HEXIS Super Chrome Red Satin) ning kostja kohustus selle töö eest maksma 1300 eurot;
-
hageja on töö vastu võtnud ja tasunud kostjale 1300 eurot;
-
kostja tegi töös parandusi.
6.Poolte vahel sõlmiti töövõtuleping VÕS § 635 lg 1 mõttes. Viidatud sätte järgi kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Kuivõrd leping sõlmiti oma majandus- või kutsetegevuses tegutseva töövõtja (kostja) ja tarbijast tellija (hageja) vahel ning lepingu esemeks oli teenuse osutamine tarbija vallasasja (sõiduki) suhtes, on tegemist tarbijatöövõtulepinguga VÕS § 635 lg 4 tähenduses.
7.Hageja nõuab kostjalt kahju hüvitamist, mis hõlmab parandustöö tegemise (sh kostja paigaldatud kile eemaldamine, uue kile maksumus, sõiduki detailide eemaldamine ja tagasipanek, kiletamine), asjatundja arvamuse ja kohtueelse õigusnõude koostamise kulusid.
8.Hageja nõude aluseks on VÕS § 115 lg 1, mis sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Hageja nõuab kahju hüvitamist täitmise asemel VÕS § 101 lg 1 p 3 ja § 115 lg 1 alusel. Kohtupraktikas on tunnustatud täitmist asendava kahju hüvitamise nõude olemasolu kõrvuti VÕS § 646 lg 5 kohase kulutuste hüvitamise nõudega. Kahju hüvitamise nõude esitamine VÕS § 115 lg 1 teise alternatiivi alusel eeldab, et tellijal oleks VÕS § 646 lg-st 1 tulenev nõudeõigus ehk lepingu täitmise nõue (RKTKo 2-20-18122, p 12.2). VÕS § 128 lg 3 võimaldab kahjuna nõuda tulevikus kantavate kulutuste hüvitamist, samuti kohtumenetluseeelsete kulude hüvitamist. Puuduste kõrvaldamise kulude eelnevat hüvitamist kahjuhüvitisena täitmise asemel saab VÕS § 115 lg 2 esimese lause järgi nõuda siis, kui tellijal on õigus nõuda puuduse kõrvaldamist (VÕS § 646 lg 5) ja töövõtja satub sellega viivitusse, st tellija on andnud täiendava tähtaja või töövõtja on täitmisest põhjendamatult keeldunud.
9.VÕS § 641 lg 1 esimese lause kohaselt peab töö vastama lepingutingimustele. Kuivõrd praegusel juhul on tegemist tarbijatöövõtulepinguga, tuleb töö lepingutingimustele vastavuse hindamisel lähtuda VÕS § 641 lg 2 p-st 5. VÕS § 641 lg 2 p 5 järgi ei vasta töö lepingutingimustele, kui tarbijatöövõtulepingu puhul ei ole töö tavaliselt seda liiki tööle omase kvaliteediga, mida tellija võis mõistlikult eeldada, lähtudes töö olemusest ja arvestades töövõtja poolt töö teatud omaduste suhtes avalikult tehtud avaldusi, eelkõige töö reklaamimisel või etikettidel, välja arvatud juhul, kui töövõtja tõendab, et avaldust oli lepingu sõlmimise ajaks muudetud või avaldus ei mõjutanud lepingu sõlmimist. VÕS § 77 lg 1 5 (13)
2-23-15854 kohaselt peab võlgnik kohustuse täitma lepingule või seadusele vastava kvaliteediga ning kui lepingulise kohustuse täitmise kvaliteet ei tulene lepingust või seadusest, peab lepingupool kohustuse täitma asjaolusid arvestades vähemalt keskmise kvaliteediga. Töö keskmine kvaliteet sõltub konkreetse töö asjaoludest. Keskmine kvaliteet ei tähenda ideaalset tööd, kuid üldjuhul ei tohiks selles olla olulisi puudusi või rohkelt väikemaid puudusi. VÕS § 642 lg 1 esimese lause kohaselt vastutab töövõtja töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis on olemas töö juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko tellijale ülemineku ajal, isegi kui mittevastavus ilmneb alles pärast seda. Sama paragrahvi lg 3 järgi vastutab töövõtja ka lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis tekib pärast töö juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko üleminekut tellijale, kui mittevastavus tekkis töövõtja kohustuste rikkumise tagajärjel.
10.Hageja väitel ei vasta kostja töö lepingutingimustele. Selle tõendamiseks on hageja kohtule esitanud Car Design OÜ töötaja, sõidukite kiletaja AKi 12.07.2023 arvamuse koos parandustöö hinnapakkumisega (dtl 7) ning selle 11.01.2024 täienduse (dtl 94). AKi arvamuse kohaselt on esiteks kile servad lõigatud kõikides nähtavates kohtades kõveralt (dtl 11–13) ning teiseks on kile servad eemaldunud ja servadel on nähtavad kortsud (dtl 15–28). Hageja esindaja kinnitas 27.05.2024 istungil, et kõik puudused on kajastatud AKi arvamuse lisadena esitatud fotodel (27.05.2024 istungi protokoll, ajamärgid 00:41:20 ja 00:41:22). AKi hinnangul on puuduste võimalikud põhjused järgmised: kilet ei kuumutatud peale paigaldamist kuni temperatuurini 100°C ega töödeldud ja kinnitatud servadest 3M 94 pinnakrundiga; kile paigaldamisel keerulistes kohtades ei ole kasutatud meetodit, mille kohaselt kiletatakse esmalt väike detail šablooni järgi ja seejärel kiletatakse suur detail üleni (dtl 29–37); kiletamisel ei ole eelnevalt eemaldatud sõiduki detaile; kile all mullide tekkimise (dtl 28–40) põhjuseks võib olla see, et kilet ei kuumutatud korralikult enne paigaldamist ja on paigaldamisel üle pingutatud. AK selgitas 07.08.2024 kohtuistungil, et Hexis kroomkilega on keerulisem töötada kui tavalise vinüülkilega, kuna kroomkilet tuleb peale panemisel venitada ning on oht, et kilet venitatakse üle. AKi hinnangul on kostja praegusel juhul kilet üle venitanud ning ei ole esmalt kleebitud kilelappe, et poleks näha ühenduskohti (istungi protokoll, ajamärk 01:18:45– 01:31:36), kilet on lõigatud kõveralt (samas, ajamärk 01:31:59), samuti ei kuumutatud kilet piisavalt ja kohati kuumutati üle (samas, ajamärk 01:48:50). AK selgitas, et kile eemaldumine ja kortsud võivad olla tingitud kile kokkutõmbumisest. Kortsude (voltide) tekkimine on kiletamise töös tavapärane. Vastavate probleemkohtade parandamiseks jätab AK kile serva 15 mm varu, et probleemi saaks lahendada kile serva äralõikamisega (samas, ajamärk 01:31:59).
11.Kostja on nõustunud, et töös esinevad mõned pisipuudused (asjatundja arvamusele lisatud fotod 8, 9 ja 16 – dtl 19, 20 ja 27): nimelt võiks lõige olla parem ja kostja oli ka enda väitel nõus vastavates kohtades tööd parandama. Muude asjatundja arvamuses välja toodud puuduste kohta märgib kostja, et kõnealused puudused on tingitud hageja antud kile vanusest või sellest, et pooled leppisid kokku, et sõiduk kiletatakse ilma detaile eemaldamata. Seega möönab kostja puuduste olemasolu, kuid vaidleb valdavas osas vastu sellele, et puudused on tingitud kostja ebakvaliteetsest tööst. Kostja tugineb siinkohal VÕS § 641 lg-le 3, mis sätestab, et töövõtja ei vastuta töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis tulenes tellija juhistest, tellija poolt muretsetud materjali puudustest või kolmanda isiku eeltöödest, kui töövõtja juhiseid, materjali või eeltöid piisavalt kontrollis.
12.Esmalt analüüsib kohus kostja väidet, et poolte kokkuleppe kohaselt ei pidanud kostja kiletamiseks sõiduki detaile eemaldama.
6 (13)
2-23-15854
12.1.Sõiduki omanik VN selgitas 07.08.2024 kohtuistungil järgmist: „Läksime koos hagejaga kostja ettevõttesse koos autoga. Kohapeal küsisime, kas nad saavad auto kiletada nagu see varem oli kiletatud, kile tuleb meie poolt. Nad nõustusid ja ütlesid, et saavad sama kvaliteediga teha ja pole vaja sõiduki detaile kiletamiseks eemaldada. [---] Küsisime, kas tuleb detailid eemaldada. Nad ütlesid, et teevad ilma detaile eemaldamata, kuna küsimus oli hinnas ja meil oli eelarve. Ja nad ütlesid, et sellise eelarvega saavad nad kiletada selle auto samasugusel kujul lahti võtmata. Meil ei olnud nõudmist auto detaile eemaldada. Meil oli küsimus, et kas nad saavad seda teha lahti võtmata nii nagu tehti Ameerikas. Nad vaatasid üle ja ütlesid, et saavad teha samamoodi.[---] Meie eelarve oli ca 1200–1500 eurot, täpselt ei mäleta“ (istungi protokoll, ajamärk 00:06:22–00:22:27).
12.2.Kostja juures sõiduki kiletamise töö teinud DGi ütluste kohaselt lepiti tema teadmisel kokku, et sõiduki detaile kiletamiseks ei eemaldata (07.08.2024 istungi protokoll, ajamärgid 03:58:17–03:59:50). Töö käigus üksnes nihutati veidi tagumist põrkerauda, et sinna kiletükid lisada (samas, ajamärgid 03:28:45, 03:36:04 ja 03:58:17). DG märkis, et kui oleks kokku lepitud detailide eemaldamine, siis oleks töö hind olnud teine. Detailide eemaldamisega oleks töö maksnud 3000–4000 eurot, kuna detailide eemaldamine on raske ja aeganõudev protsess (samas, ajamärk 03:59:50).
12.3.VNi ja DGi ütluste põhjal loeb kohus tuvastatuks, et vastavalt poolte kokkuleppele ei pidanud kostja sõiduki kiletamiseks detaile eemaldama.
13.Asjas kogutud tõendite põhjal nähtub kohtule, et detailide eemaldamata jätmine ei takistanud sõiduki kiletamist, kuid sellega kaasnesid teatavad järeleandmised töö tulemuse osas, eelkõige visuaalse külje pealt. Kuivõrd poolte kokkuleppel sõiduki detaile ei eemaldatud, mille tõttu oli töö hind ka soodsam võrreldes töö hinnaga, mis sisaldab detailide eemaldamist, ei saanud hageja mõistlikult eeldada sama töö kvaliteeti, mis detailide eemaldamist hõlmava töö puhul. Seega ei ole kostjale etteheidetavad hageja esile toodud puudused, mis on tingitud sellest, et sõiduki detaile kiletamiseks ei eemaldatud. Kostja on sellisteks hageja väidetud puudusteks lugenud AKi asjatundja arvamusele lisatud fotodel 1, 2 ja 7 nähtuvad puudused.
13.1.Fotol 1 (dtl 11) on näha, et sõiduki tagumise põrkeraua kohal/all on kile paigaldatud selliselt, et alumine kiletükk on liimitud ülemise peale (vt ka vaatluse foto nr 31, dtl 220). AK selgitas 07.08.2024 vaatlusel, et esmalt kaetakse kilega alumine detail ja seejärel ülemine osa. DG selgitas vaatlusel, et algul liimiti kile põrkeraua alla väiksemas ulatuses, kuna vastavalt kokkuleppele sõiduki detaile ei eemaldatud. Seejärel pärast seda, kui hageja oli käinud kostja juures pooleliolevat tööd vaatamas, nihutati põrkerauda ja liimiti täiendav kiletükk peale. Hageja väitel ta ei mäleta, et ta oleks öelnud midagi tagumise põrkeraua alla ulatuva kile kohta (vaatluse protokoll, dtl 201). Kohus peab usutavaks, et põrkerauda eemaldamata ei oleks saanud paigaldada kilet AKi kirjeldatud ideaalsel viisil. Kohtul ei ole alust kahelda DGi eeltoodud väite usaldusväärsuses pelgalt selle tõttu, et hageja ei mäleta selle küsimuse arutamist. Kuivõrd kostja ei pidanud detaile eemaldama, ei saa kostjale ette heita seda, et ta juba enne sõiduki kapoti osa kiletamist põrkerauda ei nihutanud. Fotol 1 ega vaatlusel tehtud fotolt ei nähtu, et pealmine kiletükk oleks lõigatud väga viltuselt (lõikejoon järgib põrkeraua kumerust), hakkaks eemalduma või esineks selle puhul muid silmatorkavaid puudusi. Seega ei ole tegemist kostjale etteheidetava puudusega.
13.2.Fotolt 2 (dtl 12) nähtub sõiduki detaili raskesti ligipääsetav osa, kus pealmisele kilele on ülekattega liimitud väiksem liimitükk, mis ei ole lõigatud päris sirgelt. Sellele detailile pooled vaatlusel tähelepanu ei juhtinud ning ka vaatlusel tehtud fotodelt (dtl 203–221) seda detaili ei nähtu. Tegemist ei ole sellise kohaga, mis sõiduki vaatlemisel selgelt nähtav oleks. Isegi kui visuaalselt oleks olnud võimalik saavutada ka parem tulemus, ei ole töö selle koha peal muude oluliste puudustega, st kile servad ei ole eemaldunud, kiles ei ole silmatorkavaid volte ega õhumulle. Seega leiab kohus, et ka see puudus ei ole kostjale etteheidetav. 7 (13)
2-23-15854
13.3.Fotolt 7 (dtl 18; tehtud väga lähedalt) nähtub sõiduki ukselink, mille sissepoole pööratud serva all on voldid. Fotod AKi kiletatud käepidemest on tehtud üksnes pealtvaates, sisemist serva pole nendel näha (dtl 43 ja 44). Vaatlusel ei tuvastanud kohus lähemal vaatlusel, et AKi näidatud ja tema kiletatud ukselingil esineks puudusi, mh seda, et kile serv hakkaks eemalduma. Vasaku tagaukse ukselingi (kostja kiletatud) lähemal vaatlemisel oli näha seespool kiles kortse (dtl 200). Seejuures oli AKi kiletatud ukselingi puhul ülekate väga kitsas, 1–2 mm ehk kitsam kui fotol 7 nähtuval kostja kiletatud ukselingi puhul. Arvestades, et kostja kiletas ukselingi ilma seda eemaldamata ja volte on näha vaid detaili lähedalt vaadeldes, ei ole alust asuda seisukohale, et ukselinkide osas ei vasta kostja töö keskmisele kvaliteedile.
14.Hageja heidab kostjale mh ette seda, et sõiduki poritiibadel poltide ümbruses ei ole kile paigaldatud korrektselt (AKi arvamuse lisaks olevad fotod 18, 19 ja 20 (dtl 29–31)). AKi kohtuistungil antud selgituste kohaselt oleks poritiibade poldikohad tulnud teha selliselt, et esmalt lõigatakse šablooni järgi välja väikesed detailid, mis kleebitakse poltide ümber, ja seejärel kaetakse kilega kogu poritiib (07.08.2024 istingi protokoll, ajamärk 01:52:49). DG selgitas, et algul proovis ta esmalt kleepida väikesed detailid, kuid selliselt tehes ei kleepinud suurem kiletükk detailile, mistõttu tehti poritiivad selliselt, et väikesed tükid kleebiti pärast detaili katmist suurema kilega, nagu oli ka sõiduki eelneval kiletamisel tehtud (samas, ajamärk 03:31:51). Kõnealused kohad tegi kostja tunnistaja väitel kokkuleppel hagejaga pärast sõiduki üleandmist ümber (samas, ajamärk 03:37:55). Kostja on kõnealuste detailide kohta märkinud, et meetri kauguselt vaadates – nagu tootja seda ette näeb – puudusi ei esine. Kostja viitab värvitööde standardile (dtl 167–170) ja 3M kvaliteedikontrolli juhistele (dtl 171–176, tõlge dtl 177). Viidatud standardi kohaselt kontrollitakse detaile 1,5 m kauguselt (dtl 168) ning viidatud juhise kohaselt tehakse sõiduki ülevaatus pärast kiletamist 1–1,5 m kauguselt (dtl 171). Vaatluse protokolli kohaselt on lähedalt vaadates poritiibadel näha, et poltide ümber on liimitud eraldi kiletükid kogu detaili katva kile peale (fotod 18, 21, 22, 25, 26, 30). Sõidukist 1 m ja 1,5 m kauguselt tehtud fotodelt (1–15) ei nähtu, et poritiivad oleks kiletatud ebakvaliteetselt. AK ise konkreetseid poritiibasid ei kiletanud ja tema kirjeldus nõuetekohasest töömeetodist põhineb vaid tema varasemal kogemusel. Seetõttu ei saa välistada, et kilet ei olnud võimalik poritiibadele paigaldada AKi kirjeldatud viisil, nagu väitis DG. Samuti ei ole alust väita, et kostja eksis poritiibade kiletamisel tootja juhiseid, kuivõrd vastavale juhisele ei ole AK ega hageja viidanud. Kostja on poritiibade osa juba parandanud ja paranduse järgselt ei ole tulemus vähemalt 1 m kauguselt vaadeldes ebakvaliteetne. Kokkuvõttes leiab kohus, et poritiibade osas vastab kostja töö keskmisele kvaliteedile.
15.Lisaks heidab hageja kostjale ette, et kostja paigaldatud kile on servast eemaldunud, samuti on kile servade all palju volte ja õhumulle. Kostja ei vaidle vastu, et töös esinevad kõnealused puudused, kuid viitab, et need on tingitud hageja antud materjali puudustest. Nimelt väidab kostja, et hageja antud kile oli ületanud säilivusaja ning selle liim ei toiminud enam sama hästi kui säilivusaja jooksul kasutataval kilel.
16.Hagejale esitatud arvele (dtl 68 ja 180) on märgitud, et garantiid tööle ega kilele kostja ei anna, kuna kile on äärmiselt vana ning tema seisukord on teadmata. Hageja esitatud tõendi kohaselt edastas kostja selle arve hagejale alles 29.07.2024 (dtl 181). Kostja pole tõendanud arve varasemat edastamist. Kostja ühepoolne avaldus, mis on seejuures kostjale edastatud pärast kiletamise puuduste osas vaidluse tekkimist, ei tõenda, et hageja antud kile oli puudustega.
8 (13)
2-23-15854
16.1.Kostja on esitanud helisalvestise 1 (stenogramm ja tõlge dtl 110–113) hageja ja kostja esindaja AK 19.06.2023 kohtumisest. Salvestisel süüdistab hageja kostjat selles, et kile servad tulevad lahti, kostja aga toob esile, et sõiduki omaniku sõnul on hageja antud autokile ostetud enne Covid-19 pandeemiat ehk 2019. aastal või varem. Hageja vestluses seda väidet ei kummuta, vaid ütleb: „Hästi. Kile oli kehv“, ja räägib edasi kile kõveralt lõikamisest.
16.2.DGi ütluste kohaselt sai ta enne tööga alustamist kostja juhatajalt teada, et sõiduk kiletatakse kliendi kilega. Kui hageja tõi kile, siis nägi tunnistaja sellel USA ametkonna templit ja küsis, millal kile osteti. Hageja vastas, et kile osteti koos autoga enne koroonapandeemiat (07.08.2024 istungi protokoll, ajamärk 03:05:38). DGi väitel oli kile pakend avatud. Ta küsis oma ülemuselt, kas see kile sobib, mille peale viimane vastas, et sellest on kliendiga räägitud ja see on kliendi vastutusel (samas, ajamärk 03:06:57). Tunnistaja ütluste kohaselt rääkis ta hagejale, et kuna kile on vana, siis võivad tekkida erinevad probleemid, servad lahti minna (samas, ajamärk 03:12:12). Tunnistaja sai hagejalt info, et kile seisis kolm aastat garaažis (samas, ajamärk 03:16:08). Tunnistaja väitel anti kile talle avatud pakendis, mille kohta hageja selgitas, et pakend avati piiril selle sisu kontrollimiseks (samas, ajamärgid 03:16:08–03:16:40).
16.3.VNi ütluste kohaselt: „Punase kile ostsime algselt Ameerikast ja tõime siia. Ameerikas kiletati ja anti uus komplekt, et paari aasta pärast uuesti kiletada. Ameerikas kile saamise aeg ei ole oluline, kuna lõpuks kleepisime hoopis teise kilega. Saime info kostjalt, et kile on vana ja selle kvaliteet võib olla kehv. Standardi järgi ütlesid seda, et kilet võib hoida aasta ja siis kvaliteet langeb. Ma sain selle kile, millega lõpuks kiletati, Taist ja tõin selle siia. [---] Kohe pärast seda, kui kostja ütles, et algne kile ei sobi, siis ostsime uue kile Taist. Kile ostutšekk on olemas.“ (07.08.2024 istungi protokoll, ajamärk 00:06:22).
16.4.Hexis HX30 000 sarja kile tehnilise info kohaselt on kile säilivusaeg 2 aastat, kui seda säilitatakse avamata originaalpakendis temperatuuri 15–25°C juures suhtelises õhuniiskuses 30–70% (dtl 75, tõlge dtl 152). Hexis kilede maaletooja Sesoma OÜ selgituse kohaselt on kile säilitustähtaja ületamisel oht, et liim ei toimi enam nii nagu peaks ning kile ei pruugi püsima jääda (dtl 71). Ka AK kinnitas, et autokile säilitustähtaeg on tavaliselt üks aasta tootmisest ning säilitustähtaja ületamisel võib liim mitte aktiveeruda (07.08.2024 istungi protokoll, ajamärgid 02:29:20 ja 02:30:45).
16.5.Eelnevast järeldub, et sõiduki omanik ostis 2019. aastal või varem USA-st autokile, mis kostja poole pöördumise ajaks oli oma säilitustähtaja ületanud. Sõiduki omanik oli teadlik, et USA-st ostetud kile kvaliteet on säilitustähtaja ületamise tõttu halvenenud. Selles osas on DGi ja VNi ütlused kooskõlas. Kohus ei pea usutavaks VNi väidet, et kostjale anti kleepimiseks üle Taist ostetud uus kile. Uue kile soetamise kohta pole hageja tõendeid esitanud. DG kirjeldas kile pakendit, millele pandud kleebised viitasid kile USA päritolule (07.08.2024 istungi protokoll, ajamärgid 03:05:38, 04:13:18 ja 04:14:12). Seega loeb kohus tuvastatuks, et hageja andis kostjale kiletamiseks 2019. aastal või varem USA-st ostetud kile ning sõiduki omanik ja hageja olid enne töö alustamist teadlikud, et kile omadused võivad selle säilitustähtaja ületamise tõttu olla halvenenud. Hageja teavitamisega saab lugeda täidetuks VÕS § 641 lg 3 kohaldamise eelduseks oleva töövõtja kohustuse täidetuks.
17.Järgnevalt analüüsib kohus, kas puudused kostja töös on tingitud sellest, et kostja sai hagejalt töö tegemiseks vananenud kile või muul põhjusel, eelkõige ebaõigetest töömeetoditest.
17.1.AKi 12.07.2023 arvamuse kohaselt on kile servade eemaldumise ning õhumullide ja voltide põhjuseks valed töövõtted (jättes kõrvale detailide eemaldamise, mida kohus on juba eelnevalt käsitlenud): kilet ei kuumutatud kuni 100°C peale paigaldamist ega töödeldud ja kinnitatud 3M 94 pinnakrundiga servade jaoks; probleemseid kohti ei kaetud enne terve pinna kiletamist väksema kiletükiga; kile on paigaldamisel üle pingutatud. AKi väitel tegi ta sama 9 (13)
2-23-15854 kile, millega kostja kiletas sõiduki, jääke kasutades proovitöö, kiletades vasaku tagaukse käepideme.
17.2.Kohtuistungil selgitas AK, et „kile eemaldumine ja kortsud võivad olla tingitud sellest, et kile tõmbub kokku ja siis tekivad voldid. Kile kokkutõmbumine toimub igal juhul, ka kuumutamisel. Kile tõmbub sooja mõjul kokku ja siis võivad tekkida voldid. [---] Voltide teke on kiletamisel tavapärane asi“ (07.08.2024 istungi protokoll, ajamärk 01:31:59).
17.3.DG selgitas järgmist: „Nii enne töö alustamist ja töö käigus ma märkasin, et see kile ei sobi hästi töö jaoks, et see on vana. Tunda on, et kile liim on nõrk, kile muutub jäigaks. Sellest saab [aru] alles pärast kleepimist. Näha on, et detailid jäävad hästi külge, aga mingid kohad tulevad lahti, näiteks kapott, kuna see on kumer. Kui kleepida tavalist kilet, siis see püsib hästi“ (07.08.2024 istungi protokoll, ajamärk 03:08:00). Samuti selgitas DG, et kile pakend oli enne kostjale andmist avatud. See võimaldas õhu ja niiskuse juurdepääsu, mis mõjutab liimi omadusi – liim ei kleepu hästi, kile muutub jäigaks (samas, ajamärk 03:16:40).
17.4.DG kirjeldas töötamist kroomkilega järgmiselt: „Kroomkile kleepimise juures peab arvestama, et seda on palju raskem painutada ja servi alla keerata. Seda ei tohi üle kuumutada ega üle venitada. Kroomkile puhul ei sobi üle 100 kraadi, muidu hakkavad kihid lahti tulema. Keskmine töötemperatuur on 50 kuni 60 kraadi, kui on vaja midagi venitada. Meil on spetsiaalne termomeeter, mis näitab kleepimise temperatuuri ja me ei ületa seda. [---] Kilel on olemas spetsifikatsioon. Täpselt ma ei oska seda öelda hetkel. Seal on kirjas, et kui ületada 100–110 kraadi, siis võib hakata kile kihistuma. Matt kroomkile koosneb kolmest kihist: aluskihist, kroomkihist ja värvikihist. Kui kilet üle kuumutada, siis need kihid eralduvad.“ (samas, ajamärgid 03:21:45 ja 03:26:05).
17.5.Kruntimise/primeri kasutamise kohta selgitas DG: „3M primer ei sobi Hexis kiledele, need on erinevad brändid, erinevad tooted. Seda me enamasti ei kasuta, kuna see jätab pinnale liimikihi, mis mõjutab laki- ja värvikihti. Me kasutame 3M primerit 3M kilede jaoks, Averi puhul Averit, Hexisel puudub primer, aga me kasutame Probond primerit, mis on end heast küljest näidanud. Primer tugevdab ja taastab kile liimimisvõimeid ja -omadusi. Antud sõiduki (Toyota Tundra) peal me ei kasutanud mingit krunti ega primer’it. Probond primer’i puhul puudub spetsifikatsioon, et see sobib Hexisele“ (samas, ajamärk 03:53:53).
17.6.Kohus märgib, et AKi arvamuse ega tema kohtuistungil antud ütluste põhjal ei teki kohtul veendumust, et vaidlusaluste puuduste põhjuseks saavad olla vaid valed töövõtted, mitte kile vanus. AK ei ole selles osas oma arvamust põhjendanud ega ka viidanud konkreetsetele tootja juhistele, mida kostja on sõiduki kiletamisel rikkunud, vaid ütles üldsõnaliselt, et kilet ei kuumutatud piisavalt või kohati kuumutati üle ega tehtud lappe (07.08.2024 istungi protokoll, ajamärk 01:48:50). Viidatud tootja juhiseid ei ole kohtule esitatud ja pole kontrollitav, mida Hexis kile tootja juhised tegelikult ette näevad. Seejuures on AK selgitanud, et kile tõmbub iga juhul, sh kuumutamisel kokku ja voltide tekkimine on sellisel juhul tavaline. AK jätab kiletamisel kile serva 15 mm varu, kuid see ei tulene tema enda kinnitusel tootja juhistest (07.08.2024 istungi protokoll, ajamärk 01:31:59). Ebaselgeks jääb ka see, mille põhjal AK järeldab, et kostja on kilet üle venitanud. Samas isegi kui kostja oleks kilet teatud kumerates kohtades üle venitanud, tuleb siinkohal arvestada, et nii AKi kui ka DGi ütluste järgi on kroomkile paigaldamine tavapärasest keerulisem ülesanne ja kile teatud määral üle venitamise oht on sellise tööga tavapäraselt kaasnev risk. VN viitas vaatlusel salongi tagaakna juures sõiduki paremal küljel tooni erinevusele, mille põhjuseks peab ta kile ülevenitamist (dtl 200). Vaatlusel tehtud fotodelt pole tooni erinevus tuvastatav ning sedavõrd raskesti märgatavat erinevust ei saa pidada selliseks puuduseks, mille tõttu kostja töö ei vastaks keskmisele kvaliteedile.
17.7.DGi kirjeldatud töömeetodite põhjal ei nähtu, et kostja oleks kile kuumutamisel kasutanud ebaõiget temperatuuri või muid ebaõigeid töövõtteid. Usutav on, et 3M või mõne 10 (13)
2-23-15854 teise tootja primeri kasutamist ei ole Hexis kile paigaldamise juhises ette nähtud. Isegi kui selle või muu primeri kasutamisega oleks olnud võimalik saavutada kile parem püsima jäämine, ei saa selle kasutamata jätmist pidada valeks töövõtteks ja seda kostjale ette heita.
17.8.Hageja väited sellest, et sõidukit ei puhastatud enne kiletamist piisavalt, on paljasõnalised. VNi selgitas vaatlusel, et avastas juunis või juulis 2023, et ukse serva all on kile eemaldunud ja tolmuga kaetud. Selleks ajaks oli VN enda väitel sõitnud sama autoga umbes 10 000 km (dtl 200). Seega võis kile serv eemalduda ja kattuda tolmuga sõiduki kasutamise ajal. Tagantjärele pole enam võimalik tuvastada, kas kile serv sai tolmuseks juba enne sõiduki üleandmist.
17.9.Fotol 3 (dtl 13) nähtub sõiduki kabiini ja kasti vaheline osa. AKi arvamuse kohaselt on kilet lõigatud viltu. Kostja on selgitanud, et pärast kile peale panemist hakkas kile sealt selle vanuse tõttu maha tulema. Hageja nõusolekul kleebiti sinna lisakile. Seega selles kohas on kostja tööd juba parandanud.
17.10.Pole kontrollitav, millist kilet kasutas AK käepideme kiletamiseks, kuid isegi kui tegemist oli sama kilega, mida kasutas kostja, tuleb arvestada, et AK kiletas väikese detaili, mille puhul polnud vaja näiteks kilet venitada. AKi kirjelduse kohaselt kasutas ta käepideme uuel kiletamise primerit (07.08.2024 istungi protokoll, ajamärk 01:43:59). On võimalik, et selle tõttu püsib kile AKi kiletatud käepidemel paremini peal, kuid nagu kohus eelnevalt märkis, ei saa kostjale primeri kasutamata jätmist ette heita.
17.11.Töö kvaliteedi hindamisel tuleb arvestada sedagi, et kostjal oli sõiduki kiletamiseks kasutada hageja antud kogus kilet. AK selgitas, et kiletamise materjali tellides tellib ta 5–6 m varu, et vajadusel saaks töös parandusi teha (07.08.2024 istungi protokoll, ajamärk 01:57:51). Kostjal ei olnud praegusel juhul võimalik selliselt toimida. DGi väitel andis hageja kostjale üle ca 20 m kilet, millest suuri jääke ei jäänud, jääke kasutati lappide panemiseks (samas, ajamärk 04:07:03). Hageja on väitnud, et kattis vahetult enne sõidukit samast kilerullist ka mootorratta (hageja 15.01.2024 seisukoha p 3.3, dtl 89), millest võib järeldada, et kilest ei jäänud pärast sõiduki kiletamist enam suuri jääke. Samas väitis VN istungil, et ostis kile Taist ja lasi pärast auto kiletamist (juulis 2023) kiletada ka mootorratta (samas, ajamärk 00:23:23). Kohus loeb järelejäänud kile kogust puudutavas osas usaldusväärsemaks DGi ütlused, kuivõrd hageja ja hageja tunnistaja ütlused on selles osas vastuolulised.
18.Kostja möönab, et AKi arvamuse lisaks olevatelt fotodelt 8, 9 ja 16 (dtl 19, 20 ja 27) nähtuvad puudused, lõige võiks olla parem. Kostja märgib, et oli nõus need puudused parandama, kuid hageja ei tulnud sõidukiga kostja juurde. VÕS § 115 lg 2 esimene lause näeb ette, et kohustuse täitmise asemel võib kahju hüvitamist nõuda pärast VÕS §-s 114 sätestatud täiendava tähtaja möödumist. VÕS § 115 lg 3 kohaselt võib kohustuse täitmise asemel kahju hüvitamist nõuda ka täiendavat tähtaega määramata, kui on ilmne, et täiendava tähtaja määramisel ei oleks tulemust, samuti VÕS § 116 lg 2 p-des 1–4 nimetatud juhtudel või kui asjaolude kohaselt on kahju kohe hüvitamine muul põhjusel mõistlik. Eeltoodust tuleneb, et VÕS § 115 lg 2 kohaldamise eeldusena peab tellija lisaks puudusest teatamisele VÕS § 644 lg 1 alusel andma töövõtjale ka VÕS § 114 lg 1 järgi täiendava tähtaja kohustuse täitmiseks, välja arvatud juhul, kui sellise tähtaja andmine ei ole VÕS § 115 lg 3 järgi vajalik. Kostja esitatud helisalvestiselt 1 ilmneb, et hageja lubas 19.06.2024 kohtumisel pärast vestlust kostja esindajaga sõidukiga tagasi tulla ja näidata Danielile, kus tema arvates kilet valesti lõigati. Helisalvestise 2 kohaselt leppisid pooled kokku, et hageja tuleb sõidukiga tagasi (helisalvestiste stenogramm ja tõlge, dtl 110–114). DGi ütluste kohaselt tuli seejärel kostja juurde VN, kes käitus agressiivselt, mistõttu kostja lõpetas hagejaga edasise suhtlemise 11 (13)
2-23-15854 (07.08.2024 istungi protokoll, ajamärk 03:45:38). VNi väitel teatas ta kostja firma omanikule, et teda ei rahulda kiletamistöö, kuid kostja keeldus temaga suhtlemast (samas, ajamärk 00:27:25). Hageja väitel arutas ta puudusi esmalt DGiga, kes ei teinud ettepanekuid puuduste kõrvaldamiseks. Küll aga pakkus kostja hagejale, et kostja tagastab 300–500 eurot, kuid hagejale ja sõiduki omanikule see ei sobinud. Kohtumisel AKga nõustus viimane puudusi kõrvaldama, kuid ütles, et seda tuleb ka kiletajaga arutada. Seejärel toimus poolte kohtumine DGi juuresolekul. Kohtumise lõpus lubas kostja tööd parandada ja määras selleks kindla päeva. Kui hageja helistas, et kellaaega täpsustada, öeldi talle, et ei ole vaja tulla ja hageja suhelgu kostja advokaatidega (samas, ajamärk 00:28:55). VN selgitas, et hiljem läks ta kostja juurde üksi ning talle öeldi, et pole vaja tulla (samas, ajamärk 00:34:57). Eelneva põhjal saab lugeda tuvastatuks, et esialgu pakkus kostja hagejale töö parandamist ja osa töö eest tasutud raha tagastamist. Raha tagastamisega hageja ei nõustunud, vaid nõudis töö ümbertegemist. Selle osas, miks hageja lõpuks sõidukiga enam kostja juurde ilmunud, poolte ja nende tunnistajate väited lahknevad. Küll aga võib järeldada, et pooled ei jõudnud kokkuleppele, milliseid puuduseid peaks kostja parandama, kuna pooled olid selles osas erinevatel arvamustel. Kohus peab usutavaks, et kostja oli nõus parandama vähemalt neid puudusi, mida ta on aktsepteerinud ka kohtumenetluses, kuid hagejale sellest ega osa raha tagastamisest ei piisanud, mistõttu ei olnud kostjal võimalik kõnealuseid puuduseid kõrvaldada. Praegusel juhul ei olnud kohtu hinnangul tegemist olukorraga, kus hagejalt ei saanudki eeldada täiendava tähtaja andmist.
19.Arvestades nii töö keerukust kui ka selleks antud materjali omadusi ja kokkulepet teha kiletamine ilma detaile eemaldamata, samuti seda, et suurem osa väidetud puudustest ei ole eemalt (vähemalt 1 m kauguselt) märgatavad ning ei takista sõiduki kasutamist, leiab kohus kokkuvõttes, et kostja töö oli üldjoontes vähemalt keskmise kvaliteediga VÕS § 77 lg 1 teise lause mõttes ning seda liiki tööle tavaliselt omase kvaliteediga VÕS § 641 lg 2 p 5 mõttes. Isegi kui jaatada teatud puuduste osas töö mittevastavust keskmisele kvaliteedile (nt lõige AKi arvamuse lisaks oleval fotol 3), ei saa olla tegemist olulise mittevastavusega, mis annaks hagejale õiguse nõuda suures ulatuses paranduste või uue töö tegemist ja seega ka kahju hüvitamist täitmise asemel (VÕS § 646 lg 1, § 115 lg 1). Nende puuduste osas, mida kostja on aktsepteerinud, ei ole hageja andnud kostjale võimalust tööd parandada (VÕS § 646 lg 5) ega saa seega ka selles osas kahju hüvitamist nõuda. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
20.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg 1 alusel jäävad menetluskulud hageja kanda.
21.TsMS § 174 lg 1 esimene lause sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 175 lg-st 1 tuleneb, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt.
22.Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt (dtl 243) on kostja menetluskuludeks kulud õigusabile 4125 eurot ning 05.04.2024 esitatud helisalvestiste stenogrammi koostamine ja selle tõlkimine eesti keelde 100 eurot, s.o kokku 4225 eurot. Kostja on esitanud TsMS § 174 lg 10 kohase kinnituse, s.o märkinud, et ta ei saa menetluskuludelt käibemaksu tagasi arvestada. 12 (13)
2-23-15854
22.1.Kostja esindaja tasumäär on 150 eurot tunnis. Tunnihinna põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata iga kohtuasja raames eraldiseisvalt (vt RKTKm 11.02.2015, nr 3-2-1-115-14, p 14). Kohtu hinnangul võib asja mahtu ja keerukust arvestades pidada esindaja tunnitasu määra põhjendatuks, arvestades seejuures, et see ei ületa Eesti õigusteenuse turu keskmist hinda mitteadvokaadist esindaja puhul. Võrdluseks märgib kohus, et ka hageja juristist esindaja Tatajana Dobolina tunnitasu on 150 eurot. Istungitel hagejat esindanud vandeadvokaat Kaimo Räppo tunnitasu on seevastu 250 eurot.
22.2.Menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja esindaja teinud tööd kokku 27,5 tundi, sh osalemine kolmel kohtuistungil ja vaatlusel, istungiteks ettevalmistamine, kolme kirjaliku seisukoha koostamine, konsultatsioonid kliendiga. Asja keerukust ja mahtu, samuti mitmete seisukohtade esitamist arvestades saab esindaja ajakulu pidada põhjendatuks.
22.3.Kostja esitatud helisalvestiste stenogrammid on käsitatavad dokumentaalsete tõenditena TsMS § 272 lg 2 mõttes. See kulu on asja läbivaatamise kulu TsMS § 143 p 2 järgi ja on hüvitamisele kuuluv menetluskulu. Sellele lisandub stenogrammide tõlkimise kulu (TsMS § 143 p 1). Menetluskulude nimekirjas märgitud 100 eurot nendele toimingutele on põhjendatud ja vajalik kulu.
22.4.Eelneva põhjal on kostja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud kokku 4225 eurot. Kostja taotlus hagejalt menetluskulude väljamõistmiseks tuleb rahuldada ning mõista hagejalt kostja menetluskulude katteks välja 4225 eurot.
23.Kostja on taotlenud menetluskulude tasumisega viivitamisel viivise väljamõistmist (dtl 66). Kostja taotlusel ja juhindudes TsMS § 177 lg-st 4 märgib kohus, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb hagejal tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
24.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Helina Mark kohtunik
13 (13)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.