Tallinn, Hospidali tn 4 korteriühistu (endine nimi Korteriühistu Hospidali 4) hagi OÜ Aberratio vastu põhivõla ja viivise väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 15.01.2018 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ Aberratio apellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind
15 570,73 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Tallinn, Hospidali tn 4 korteriühistu (registrikood 80027355), lepinguline esindaja Tatjana Kalin Kostja: OÜ Aberratio (registrikood 11661087), lepinguline esindaja advokaat Indrek Kukk
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon
1.Tühistada Harju Maakohtu 15.01.2018 otsus (parandatud Harju Maakohtu 31.01.2018 määrusega) ja saata asi samale maakohtule uueks läbivaatamiseks.
2.Apellatsioonkaebus rahuldada. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavakstegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või
muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.10.09.2016 esitas Tallinn, Hospidali tn 4 korteriühistu (endine nimi Korteriühistu Hospidali 4) Harju Maakohtusse hagi OÜ Aberratio vastu põhivõla 7578,44 euro, viivise 6057,79 euro ja alates 10.09.2016 viivise saamiseks määras 0,07% päevas.
2.Kostja on Tallinn, Hospidali tn 4-15, Hospidali tn 4-16, Hospidali tn 4-17, Hospidali tn 418 korteriomandite ainuomanik. Vastavalt hageja põhikirjale on ühistu liige kohustatud tasuma KÜS §-s 151 sätestatud majandamiskulude eest juhatuse poolt kindlaksmääratud tähtajaks ning põhikirjas sätestatud arvestuspõhimõtteid järgides. Arvetel on kululiikidena välja toodud teenused, mida korteriühistu liige on tarbinud ja mille eest on ta kohustatud tasuma, samuti maksete tasumise tähtaeg. Võlgnevusest on kostjale teatatud igakuiste kommunaal-ja majandamisteenuste arvetega. Arved sisaldavad järgmisi kulutusi: remondifond, hooldustasu, prügivedu, üldelekter, üldvesi ja küte. Kostja pole nimetatud kohustusi täielikult ja õigeaegselt täitnud.
3.Hageja arvestas remondifondi ruutmeetripõhiselt lähtudes üldkoosolekul kinnitatud määradest 0,3 eurot alates juunist 2012. Samuti on arvestatud ruutmeetripõhiselt hooldustasu. 10.03.2009 toimunud korteriühistu üldkoosolekul otsustasid liikmed maksta hooldustasu 8,20 krooni ruutmeetri kohta. Prügivedu arvestatakse ruutmeetripõhiselt lähtudes sõlmitud jäätmeveolepingust. Üldelektrit ja üldvett arvestatakse ruutmeetripõhiselt lähtudes maja reaalsest tarbimisest (vastavalt maja mõõturite näitudele). Kütet arvestatakse samuti ruutmeetripõhiselt (lähtuvalt vastava teenuse/kauba hinnast ja maja üldmõõturite näitudest).
4.Kostjal on tasumata 2013.a jaanuar kuni 31.12.2013 eest põhivõlgnevus 7578,44 eurot, sh korteri 15 eest 639,36 eurot, korteri 16 eest 2752,07 eurot, korteri 17 eest 2052,65 eurot ja korteri 18 eest 2134,36 eurot. Põhivõlgnevuse mittetasumisest on kostjal tekkinud viivisevõlgnevus. Kostjalt tuleb välja mõista 01.02.2013 kuni 30.08.2016 eest viivised 6057,79 eurot, sh korteri 15 eest 511,07 eurot, korteri 16 eest 2199,85 eurot, korteri 17 eest 1640,78 eurot ja korteri 18 eest 1706,09 eurot.
5.Remonditasu on seotud remondifondi moodustamisega vajalike remonditööde teostamiseks elamumajas ja avariide likvideerimiseks erinevates maja tehnosüsteemides. Remondifondi moodustavad ühistu liikmed igakuiselt, aga seda kulutatakse vastavalt majandustegevuse aastakavale või erakorralistes olukordades avariide kõrvaldamiseks. Alates juunist 2012 on remondifond raha kogumise staadiumis, olemasolevat summat jagub vaid erakorralisteks remonditöödeks ja avariide kõrvaldamiseks.
6.Kostja tasaarvestusavalduses esitatud nõuded pole põhjendatud ega tõendatud. Hageja ei ole kostjalt lume puhastamise teenust tellinud. Kostja ei ole tõendanud, millised katusematerjalid ja millises mahus objektilt ära viidi. Kostja ei ole tõendanud, et kahjustatud tõstuk kuulub kostjale, ning et tõstuk oli töökorras kahju tekkimise seisuga. Kostja ei ole põhjendanud, millisel õiguslikul alusel hagejal kui juriidilisel isikul tekib kohustus kahju hüvitamiseks kostjale.
Kostja vastuväited
7.Kostja hagi ei tunnistanud ja palus jätta selle rahuldamata.
8.Hageja esitatud arved on arusaamatud. Jääb selgusetuks, mida kujutab eneses arverida „remont“, kuna hageja ei ole kogu nimetatud perioodi jooksul remonti teinud. Hoonet on remontinud kostja OÜ-ga Veluur sõlmitud lepingu alusel. 14.06.2012 üldkoosoleku otsuse punkti 3.3. kohaselt kehtestati remonditasu suuruseks 0,30 eurot ruutmeetri kohta, mis oli samast punktist tulenevalt sihtotstarbeliselt seotud pangalaenu teenindamisega, mida aga võetud ei ole. Seega, arvestades, et remonditasu kehtestamise eeltingimust ei saabunud, on ka hageja remonditasu tõstmise otsuse punkt 3.3. tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 84 lg 1 kohaselt tühine.
9.Kostjale kuuluvatel korteriomanditel on iseseisev küttesüsteem ja uued aknad ning uksed. Riigikohtu poolt väljendatud seisukoht lahendis 3-2-1-61-14 punktis 23 on kohaldatav üldkuludele (üldvesi ja üldelekter), mis ei anna aga alust esitada arveid nt mitte osutatud kütteteenuse eest. Lisaks on arusaamatu, mil moel on kujunenud arveread „prügivedu“ ja „üldelekter“, kuna vastavatel arveridadel kajastatud summad ei ole kontrollitavad.
10.Hooldustasu määr - 8,20 krooni ruutmeetri kohta, on kehtestatud juhatuse 30.11.2008 otsusega. Korteriühistu põhikirja punktide 6.1 ja 6.2 koosmõjust tulenevalt oli aga vastava otsuse vastuvõtmiseks pädev üldkoosolek. Sama seisukohta kinnitab ka Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-153-05 punktid 14 ja 15. Arvestades eeltoodut ning TsÜS § 84 lg-t 1 on ka arveread hooldustasu nõuetega seoses esitatud alusetult. Hageja esitatud arved ei ole kontrollitavad ning seega ei ole hageja nõuded tõendatud.
11.Viivisenõude esitamine on vastuolus hea usu põhimõttega. Hageja on oma nõudeid esitades olnud ebajärjekindel, nõudes sisuliselt segaseid summasid ning keeldudes vastamast kostja palvetele selgitada nõuete kujunemist. Samuti ei ole TsÜS § 138 lg 2 kohaselt õiguse teostamine lubatud seadusvastasel viisil või selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. Hageja eesmärgiks on olnud läbivalt kostja kahjustamine.
12.Kostjal on hageja vastu tasaarvestuse nõue. Hageja on kostjalt tellinud korduvalt katuse lumest puhastamist, mille eest on kostja hagejale esitanud arve 3600 eurot. Samuti põhjustas hageja kostjale varalise kahju 7339,10 eurot, lastes minema visata kostjale kuulunud katusematerjalid. Kostja soetas katusetöödeks vajalikke materjale, mis tarniti ja ladustati hageja kinnistule. Hageja juhatuse liikme AK korraldusel viidi ehitusobjektilt kostjale kuulunud katusematerjalid minema. Lisaks tekitas hageja kostjale kahju 2100 eurot, lõhkudes kostja kasutuses olnud tõstuki. Hageja juhatuse liige LN lülitas tõstuki elektrivoolu võrgust välja, millega põhjustas turvapidurite rakendumise ning kahjustumise. Hageja juhatuse liige AK lõhkus tõstuki (hüdrovoolikud, läbilõigatud juhtmed, katki tehtud relee, ära murtud suuna joystick ning liikluseks vajaminevad märgutuled). Seega on kostja nõue hageja vastu kokku summas 13 039,10 eurot. Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused
13.15.01.2018 otsusega jättis maakohus kostja 03.01.2018 menetlusdokumendi läbi vaatamata, rahuldas hagi, mõistis kostjalt hageja kasuks välja jaanuar 2013 kuni september 2016 eest põhivõlgnevuse 7578,44 eurot, 01.02.2013 kuni 30.08.2016 eest viivise 6057,79 eurot ja alates 10.09.2016 viivise, arvestatuna põhinõudelt (7578,44 eurolt) määras 0,07% päevas kuni põhinõude tasumiseni, jättis menetluskulud kostja kanda ja mõistis kostjalt välja menetluskuludena 2543,33 eurot ja viivise. Maakohus parandas 31.01.2018 määrusega kohtuotsuse resolutsioonis ilmse ebatäpsuse ja märkis, et põhivõlg tuleb välja mõista perioodi jaanuar 2013 kuni 31.12.2013 eest.
14.Poolte vahel puudub vaidlus selles, et kostja omandas 08.01.2010 korteriomandid Tallinnas Hospidali tn 4-15, 4-16, 4-17 ja 4-18 ja hageja on kostjale esitanud igakuiseid kommunaalja majandamisteenuste arveid.
15.Kostja remonditasu tasumise kohustus tuleneb hageja põhikirja punktist 3.2.6. ja seadusest. Majandamiskulude alla käib ka vajalik kulu remondiks, mis tuleneb KÜS § 151 lg-st 1. Eeltoodust tulenevalt on kostja ühistu liikmena kohustatud tasuma sihtotstarbelisi makseid, millest üks osa on remondifond. 14.06.2012 üldkoosoleku otsuse punkti 3.3. remonditasu suurendamise kohta ei saa tõlgendada selliselt, et see on seotud vaid pangalaenu teenindamisega. Kostjal on kohustus tasuda remonditasu olenemata sellest, et hageja pole laenu võtnud. Korteriühistul on õigus võtta vastu otsus remondifondi maksete tasumise kehtestamise osas. Kostja esitatud vastuväited ei vabasta kostjat remondifondi maksete tasumise kohustusest.
16.Hooldustasu suurendamine on otsustatud üldkoosoleku otsusega, mistõttu on arverida hooldustasu kohta õiguspärane. Kostja kui korteriomaniku ja korteriühistu liikme kohustuseks on tasuda elamu majandamisega seotud kulusid tulenevalt KÜS § 151 lg-st 1.
17.Kostja ei ole menetluse kestel prügiveo arvele vastu vaielnud. 05.12.2017 toimunud istungil esitatud vastuväide hageja nõuete tõendamatuse osas on põhistamata. Hageja on selgitanud nõude kujunemist. KÜS § 151 lg-st 1 tulenevalt on kostja kohustatud tasuma elamu majandamisega seotud kulusid. Prügiveo tasumise kohustus on välja toodud hageja põhikirja punktis 3.2.6. Kostja esitatud vastuväited ei vabasta kostjat prügiveo tasumise kohustusest.
18.Kostja ei vaielnud menetluse kestel üldelektri arvele vastu. 05.12.2017 toimunud istungil esitatud vastuväide hageja nõuete tõendamatuse osas on põhistamata. Samuti on kostja seisukoht üldelektri osas vasturääkiv. Nimelt, kostja on 06.10.2017 menetlusdokumendis nentinud, et nimetatud Riigikohtu seisukoht on kohaldatav üksnes üldkuludele, st üldvee ja üldelektri eest tasumise osas. Seega on kostja ise leidnud, et ta ei vabane üldelektri tasumise kohustusest. Kõigest eeltoodust tulenevalt on kostjal üldelektri tasumise kohustus.
19.Hageja esitas oma nõuete tõendamiseks, sh üldvee osas, arved. Kohtu hinnangul on üldvesi kahtlemata osa kommunaalkuludest. Kostja on ise leidnud, et Riigikohtu seisukoht on kohaldatav üksnes üldkuludele, sh üldveele, millest saab järeldada, et selles osas kostja ei vaidle Riigikohtu seisukohale vastu. Kostja on üldvee eest kohustatud tasuma ka hageja põhikirja punktide 3.2.6. ja 3.2.7. kohaselt. Üldvesi on seega käsitatav kui vajalik majandamiskulu, mille tasumises peab kostja ühistu liikmena KÜS § 151 lg 1 alusel osalema.
20.Kostjal on küttekulude kandmise kohustus ja kostja ei vabane sellest isegi juhul, kui kostja on korteri keskküttesüsteemist välja lülitanud. Seega isegi juhul, kui kostja korteritel olid iseseisvad küttelahendused, ei vabasta see kostjat küttekulude kandmise kohustusest. Samuti ei puudutanud 14.06.2012 üldkoosoleku otsus küttesüsteemi rekonstrueerimist, vaid renoveerimistöid (torustike vahetus, radiaatorite vahetus, küttesüsteemi renoveerimine), mistõttu tuleb kostja vastuväited selles osas jätta tähelepanuta. Kostja on kütte eest kohustatud tasuma hageja põhikirja punktide 3.2.6. ja 3.2.7. kohaselt ja KÜS § 151 lg 1 alusel. Kostjal lasus korteriühistu liikmena kohustus tasuda korteritega seotud majandamiskulud talle esitatud arvete alusel. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista korterite Tallinn, Hospidali tn 4-15, Hospidali tn 4-16, Hospidali tn 4-17, Hospidali tn 4-18 osas ajavahemiku jaanuar 2013 kuni 31.12.2013 eest põhivõlgnevus summas 7578,44 eurot.
21.Tõenditest ei nähtu, et hageja oleks oma õigusi kuritarvitanud või tegutsenud eesmärgiga tekitada kostjale kahju. Viivist on arvestatud seadusest tulenevas määras. Kuna kostja on
majandamiskulude tasumisega võlgnevuses, siis on hagejal õigus viiviseid arvestada 01.02.2013 kuni 30.08.2016 eest 6057,79 eurot ja alates 10.09.2016 viivist arvestatuna põhinõudelt (7578,44 eurolt) määras 0,07% päevas kuni põhinõude tasumiseni.
22.Kostja ei tõendanud, et poolte vahel oli sõlmitud töövõtuleping lume puhastamise kohta. Puudub kokkulepe tasu suuruse, tööde teostamise aja ja sisu üle. Sellest tulenevalt ei ole kostjal õigus nõuda hagejalt talle esitatud arve tasumist summas 3600 eurot.
23.Kahju hüvitamiseks nõutavad eeldused ei ole täidetud, millest tulenevalt ei ole kostjal õigus nõuda hagejalt talle esitatud arvete tasumist summas 7339,10 eurot ja 2100 eurot. Kostja ei ole tõendanud, et katusematerjalid olid ladustatud hageja kinnistul. Kostja väidab küll, et remontis hoonet OÜ-ga Veluur sõlmitud lepingu alusel, kuid kohtule esitatud hageja ja OÜ Veluur vahel sõlmitud lepingust see ei nähtu. Seetõttu on ka ebatõenäoline, et hageja kinnistul olid kostjale kuulunud katusematerjalid. Kostja pole kohtule tõendanud kahju tekkimist ja seda, et kostjale tekitas kahju hageja kui juriidiline isik. Tõstuki lõhkumisega seotud kahju osas ei ole täidetud kahju hüvitamise eeldused, mille esinemisel kostja saaks hagejalt kahju nõuda. Kostja ei tõendanud, et kostjale tekitas kahju hageja kui juriidiline isik. Tõendamata on objektiivne teokoosseis. Kostja tasaarvestusavaldus tuleb jätta rahuldamata.
24.Kostja esitas kohtule 03.01.2018 uue menetlusdokumendina tasaarvestusavalduse. Kostja menetlusdokumendist ei nähtu ühtegi mõjuvat põhjust, miks on menetlusdokument esitatud hilinemisega. Kostja on käesolevas menetluses tasaarvestusavalduse juba esitanud, mistõttu on kostja käesolevas menetluses minetanud õiguse täiendava või uue tasaarvestusavalduse esitamiseks. Lisaks on tasaarvestusavaldus puudulik (puuduvad summad). Kostjal on võimalik hageja vastu esitada nõue eraldiseisva hagina. Seega tuleb jätta kostja 03.01.2018 esitatud tasaarvestusavaldus läbi vaatamata. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
25.28.02.2018 esitas kostja Harju Maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada, jätta hagi rahuldamata või saata asi maakohtusse uueks arutamiseks.
26.Kostja on korduvalt palunud hagejat selgitada nõuete sisu ja kujunemist, kuid ühtegi selgitust ei ole ta siiani saanud. Eeltoodud väidet on maakohus täielikult eiranud.
27.Kohtu seisukoht remondifondi kulude osas on ekslik. 14.06.2012 üldkoosoleku otsuse punkti 3.3. kohaselt kehtestati remonditasu suurus seoses pangalaenu teenindamisega, mida aga võetud ei ole ning seetõttu on punkt 3.3. remonditasu tõstmise kohta tühine.
28.Selgusetu on, kuidas on kujunenud nõue prügiveo ja üldelektri eest, kuna vastavatel arveridadel kajastatud summade kujunemine ei ole kontrollitav. Hageja peab oma nõude kontrollitavaks muutmiseks esitama ka algsed arved, mis on ühistule esitatud, kostjal puudub antud juhul täiendavate tõendite esitamise võimalus. Sama kehtib ka üldvee osas. Küttekulude osas ei ole maakohus samuti järginud nõuet, et hageja peaks oma nõude kujunemist tõendama. Lisaks on kohus rikkunud ka menetlusnormi, jättes arvestamata kostja poolt 03.01.2018 esitatud menetlusdokumendiga, milles kostja tasaarvestab oma nõuded võimalike ühistu nõuetega.
29.Arvestades, et hageja nõuded on läbivalt ebaselged ja kostjale ei ole hageja selgitusi nõuete kujunemisest jaganud ja ka kohtumenetluses olid hageja selgitused vastuolulised, on põhjendamatu kostjalt hageja kasuks viiviste väljamõistmine.
30.Maakohus jättis arusaamatult rahuldamata kostja tasaarvestuse avalduse. Lume puhastamise teenuse tellimist tõendavad hageja kirjad kostjale ja arve. Oluline ei ole arve
väljastamise kuupäev, vaid tellimuse kuupäev ning hageja ei ole kordagi vastu vaielnud teenuse hinnale. Kohus jättis katusematerjalidega seonduvalt ekslikult tähelepanuta asjaolu, et Karu Katus OÜ arvel on märgitud kostja asukohaks Hospidali 4, ehk tarnekoht, mitte aga kostja juriidiline aadress. Hageja tõstuki lõhkumise fakti ei ole kohus küll kahtluse alla seadnud, kuid on nentinud, et hageja juhatuse liikmete tegevust ei saaks omistada hagejale. Teo panid toime hageja juhatuse liikmed ühiselt, mistõttu on tegu ilmselgelt omistatav hagejale. Seega kuulub kostja tasaarvestusavaldus rahuldamisele.
31.Hageja menetluskulusid ei oleks tohtinud välja mõista. Hoolimata hageja poolt koostatud dokumendi pealkirjast, ei ole tegemist menetluskulude nimekirjaga, kuna dokument sisaldab väidetavalt teostatud töid, tuues need välja kobarkuluna nii ajas, kui summades, mitte aga tööde sisu ja kestust. Hageja esindaja toimingud sisaldavad läbivalt mingite dokumentide uurimist, mis ei ole loogiliselt seostatavad käesoleva menetlusega ning on seetõttu ebavajalikud. Lisaks on hageja menetluskulud kogumis ülepaisutatult suured. Vastus apellatsioonkaebusele
32.Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja kõik menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
33.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu ja tsiviilasi saata TsMS § 657 lg 1 p 3 alusel uueks läbivaatamiseks samale maakohtule. Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele.
34.TsMS § 392 lg 1 p-de 3 ja 4 järgi selgitab kohus eelmenetluses välja menetlusosaliste faktilised ja õiguslikud väited esitatud nõuete ja väidete kohta ning tõendid, mida menetlusosalised esitavad oma faktiliste väidete põhjendamiseks. TsMS § 351 lg-st 1 tulenevalt arutab kohus menetlusosalistega vaidlusaluseid asjaolusid ja suhteid vajalikus ulatuses nii faktilisest kui õiguslikust küljest. Kohtuotsuse saab TsMS § 435 lg 1 järgi langetada pärast seda, kui asja on arutatud ammendavalt ja asi on lahendi tegemiseks valmis. Vastavalt TsMS § 436 lg-le 1 peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud. Kolleegiumi hinnangul jättis maakohus eelmenetluse ülesanded olulises osas täitmata, mis võis kaasa tuua ebaõige otsuse. Samuti on maakohus rikkunud kohtuotsuse põhjendamise kohustust.
35.Kostja on apellatsioonkaebuses seisukohal, et hageja nõude kujunemine ei ole selge, ning korteriühistu üldkoosoleku otsus, remonditasu suuruse kehtestamise kohta, on tühine. Kostja on maakohtus kirjalikes vastuväidetes esile toonud, et ebaselge on nõue kütte, remondi, prügiveo ja üldelektri eest. Maakohtu 05.12.2017 istungil on kostja vaidlustanud nõuet ka üldvee osas. Hageja selgitas maakohtus, et arved kütte, prügiveo, üldelektri ja üldvee eest on arvestatud ruutmeetripõhiselt.
36.Kolleegium ei nõustu apellatsioonkaebuse väitega, et korteriühistu 14.06.2012 üldkoosoleku otsus, millega kinnitati uueks remonditasu suuruseks 0,30 eurot/m2 (I kd tl 80-81), on tühine, kuna korteriühistu ei ole laenu võtnud. Hageja ei ole toonud esile asjaolusid, mis annaksid aluse asuda seisukohale, et üldkoosoleku otsus on tühine. Asjaolu, et korteriühistu ei ole laenu võtnud, ei ole korteriühistu üldkoosoleku otsuse tühisuse aluseks. Ringkonnakohtu hinnangul on õige maakohtu järeldus, et kostjal on kohustus tasuda remonditasu sõltumata sellest, et hageja ei ole laenu võtnud. Kuna remonditasu
suurus ruutmeetri kohta on otsustatud korteriühistu üldkoosoleku poolt ning remonditasu arvestati ruutmeetripõhiselt, siis on remonditasu nõude kujunemine kontrollitav.
37.Maakohus leidis, et kostja vastuväited, mis puudutavad kütte, prügiveo, üldelektri ja üldvee nõude mittetõendatust, ei ole põhistatud. Ringkonnakohtu hinnangul on esmalt hageja kohustus tõendada oma nõuet ja alles seejärel on kostja kohustus tõendada oma vastuväiteid. Kolleegium nõustub kostjaga, et hageja nõude kujunemine kütte, prügiveo, üldelektri ja üldvee eest ei ole arusaadav. Üksnes väide, et kulusid on arvestatud ruutmeetripõhiselt, ei ole piisav, et kontrollida nõude põhjendatust. Hageja ei ole välja toonud ega tõendanud, millised olid maja kogukulud küttele, prügiveole, üldelektrile ja üldveele. Ilma maja kogukulusid esile toomata ja tõendamata, ei ole võimalik tuvastada, kas kostjalt nõutav summa on põhjendatud või mitte. Ka maakohus ei ole neid asjaolusid ja tõendeid välja selgitanud, millega on jätnud eelmenetluse ülesanded täitmata.
38.Maakohus leidis, et katuse lumest puhastamisega seonduv tasaarvestus ei ole põhjendatud, kuna on tõendamata, et hageja on kostjalt lume puhastamise teenust tellinud. Samas ei ole maakohus hinnanud, kas kostjal võib hageja vastu katuse lumest puhastamisega seonduvalt olla nõue muul õiguslikul alusel. Riigikohus on 08.10.2014 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-6114 (p 28) selgitanud, et KOS § 15 lg 2 ja AÕS § 72 lg 4 järgi on korteriomanikul õigus teha kaasomandi eseme säilitamiseks vajalikke toiminguid teiste kaasomanike nõusolekuta ning nõuda teistelt korteriomanikelt, et nad hüvitavad vajalikud kulutused kaasomandi kulude kandmise suhte alusel, st võrdeliselt kaasomandiosade suurusega (KOS § 13 lg-d 1 ja 2). Kui katuse lumest puhastamise kulud ei ole vajalikud, ei ole välistatud, et kostjal on nõue teiste korteriomanike vastu nende hüvitamiseks käsundita asjaajamise sätetest tulenevalt (vt Riigikohtu 08.10.2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-61-14, p 29). Lisaks ei ole maakohus hinnanud, kas kostjal võib olla hageja vastu kahju (s.o katuse lumest puhastamiseks tehtud kulutuste) hüvitamise nõue VÕS § 115 lg 1 alusel, kui korteriühistu oli rikkunud oma kohustust tagada kaasomandi eseme korrashoid (vt Riigikohtu 08.10.2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-61-14, p 30-31). Samuti tuleneb Riigikohtu 08.10.2014 otsusest tsiviilasjas nr 32-1-61-14 (p 32), et kostjal on võimalik tasaarvestuseks korteriühistu majandamiskulude nõudega kasutada, lisaks võimalikele nõuetele korteriühistu vastu, ka KOS § 15 lg 2 ja AÕS § 72 lg 4 ning käsundita asjaajamisest tulenevaid võimalikke nõudeid korteriomanike vastu katuse lumest puhastamiseks kantud kulutuste hüvitamiseks. Nõudest tuleb maha arvata kostja kui kaasomaniku enda proportsionaalne osa kulutustes. Ringkonnakohus leiab, et kuna maakohus on jätnud eeltoodud õiguslikud alused kostja tasaarvestuse osas analüüsimata, siis on maakohus rikkunud kohtuotsuse põhjendamise kohustust.
39.Kostja on seisukohal, et hageja on tekitanud temale kahju 7339,10 eurot, kuna hageja juhatuse liikme AK korraldusel viidi ehitusobjektilt minema kostja katusematerjalid. Kostja soovib seda nõuet hageja nõudega tasaarvestada. Maakohus leidis, et kostja ei ole tõendanud, et katusematerjalid olid ladustatud hageja kinnistul. Samuti ei ole kostja tõendanud asjaolu, et kostjale tekitas kahju hageja kui juriidiline isik. Ringkonnakohus märgib, et TsMS § 442 lg 8 kohaselt peab kohus otsuses kõiki tõendeid analüüsima. Kui kohus mõnda tõendit ei arvesta, peab kohus seda otsuses põhjendama. Maakohus on jätnud analüüsimata Kase Stiil OÜ (Karu Katus) 15.01.2016 arve kostjale katusematerjalide eest summas 7339,10 eurot, mille kohaselt on kostja asukohaks märgitud korteriühistu aadress (I kd 156). Samuti ei ole maakohus selgitanud, miks ta on jätnud selle
tõendi arvestamata. Maakohus on jätnud otsuses ka sisuliselt põhjendamata, miks ei saa kostja poolt väidetud hageja juhatuse liikme tegu käsitada hageja teona.
40.Kostja leiab, et hageja on temale põhjustanud varalise kahju summas 2100 eurot, kuna hageja juhatuse liikmed LN ja AK lõhkusid kostja kasutuses olnud tõstuki. Maakohus leidis, et kostja ei ole tõendanud objektiivset teokoosseisu. Samuti ei ole kostja tõendanud, et temale tekitas kahju hageja kui juriidiline isik. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus jätnud täielikult analüüsimata kahju hüvitamise nõude eeldused. Väide, et objektiivne teokoosseis on tõendamata, on jäänud põhjendamata. Maakohus on jätnud ka sisuliselt põhjendamata, miks ei saa kostja poolt väidetud hageja juhatuse liikmete tegu käsitada hageja teona.
41.Kuna maakohus on jätnud eelmenetluse ülesanded olulises osas täitmata ning asja lahendamiseks vajalikud asjaolud tuvastamata, siis tuleb asi saata uueks arutamiseks esimese astme kohtule. Asja uueks arutamiseks saatmine samale maakohtule on põhjendatud muuhulgas sellega, et ringkonnakohus ei saa hakata esimesena tuvastama vaidluse lahendamiseks olulisi asjaolusid ja esimesena hindama sisuliselt tõendeid. Tagamaks pooltele õigust kohtuotsust vaidlustada asjaolude tuvastamise ja tõendite hindamise osas, peab esmalt oma seisukohad avaldama esimese astme kohus. Menetluskulude jaotus
42.Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse ja saadab tsiviilasja maakohtule uueks läbivaatamiseks, siis puudub kolleegiumil vajadus võtta seisukohta apellatsioonkaebuse väidete osas, mis puudutavad menetluskulude kindlaksmääramist. Menetluskulude jaotus jääb TsMS § 173 lg 3 teise lause alusel maakohtu otsustada sõltuvalt asja lahendamise tulemusest.
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots
(allkirjastatud digitaalselt) Krista Kirspuu
(allkirjastatud digitaalselt) Imbi Sidok-Toomsalu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.