Hageja: B2 Impact OÜ (endise nimega OK Incure OÜ, registrikood 11542046) Hageja lepinguline esindaja: Anu Volmer (e-post xxx) Kostja: X (isikukood XXX)
Asja läbivaatamise viis
Kirjalik menetlus (lihtmenetlus)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada B2 Impact OÜ hagiavaldus X vastu.
2.Mõista X ́lt B2 Impact OÜ kasuks välja BB Finance OÜ ja X vahel 15.10.2023 sõlmitud laenulepingust tulenev põhivõlg 1389,06 eurot, intress summas 222,96 eurot, viivis 102,93 eurot ning sissenõudmiskulud summas 50 eurot.
3.Jätta maakohtus kantud menetluskulud kostja kanda.
4.Määrata menetluskulude rahaliseks suuruseks 315 eurot ja mõista X ́lt B2 Impact OÜ kasuks välja menetluskulud 315 eurot. Kostjal tuleb välja mõistetud menetluskuludelt tasuda hagejale viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
Toimetada kohtuotsus kostjale kätte otsuse väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded.
Edasikaebamise kord Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg-ga 10 ei anna kohus menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks. Kohus selgitab, et ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Seega võivad pooled
esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse esitamise järel seisukoha selle lubatavuse osas ning võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil (TsMS § 637 lg 21). Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.15.08.2024 tegi Pärnu Maakohus määruse, millega lõpetas OK Incure OÜ maksekäsu kiirmenetluse X vastu 1765,92 euro nõudes ja andis asja üle menetlemiseks esimese astme kohtumenetlusse Harju Maakohtule.
2.Hageja esitas 04.09.2024 hagiavalduse. Kohus jättis 25.09.2024 määrusega hagiavalduse käiguta ja andis hagejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Hageja esitas 15.10.2024 vastuse kohtunõudele, milles selgitas vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist ja esitas tagasimaksete graafiku juhuks, kui kohus tuvastab, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud. Kohus on hagi pärast puuduste kõrvaldamist menetlusse võtnud ja lähtub asja lahendamisel hagis ja 15.10.2024 täienduses esitatud asjaoludest ja nõuetest.
3.Hageja esitas 23.04.2025 oma lõplikud seisukohad, milles täpsustas oma nõuet juhuks, kui kohus leiab, et krediidiandja ei ole järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet.
4.Hagiavalduse ja 15.10.2024 menetlusdokumendi kohaselt sõlmisid kostja ja BB Finance OÜ (esialgne krediidiandja) 15.10.2023 laenulepingu 2102393702. Lepingu põhitingimustes lepiti kokku laenusummas 1475,25 eurot (sisaldas lepingutasu 70,25 eurot), intressimääras 53,51% aastas, krediidi kulukuse määras 49,99% aastas, maksete kogusummas 1975,74 eurot. Laen summas 1405,00 eurot on kostja arvelduskontole XXXXXXXX kantud 15.10.2023. Lepingu dokumendid on kostjale edastatud püsival andmekandjal so. laenuandja laenuportaali kaudu kostja poolt lepingu sõlmimisel deklareeritud ja kinnitatud e-posti aadressile xxx kell 15.10.2023 kell 08:33.
5.Kostjal oli kohustus vastavalt maksegraafikule tasuda laenu põhiosa tagasimaksest ja intressist koosnev igakuine osamakse 151,98 eurot ülekandega krediidiandja kontole, kokku 13 järjestikust osamakset. Esimese osamakse tähtaeg oli 13.01.2024. Lepingu katteks on kostja poolt tagasimakseid tehtud kokku summas 151,98 eurot, millest põhiosa katteks on arvestatud 86,19 eurot ja intressi katteks 65,79 eurot.
6.Tulenevalt osamaksete tasumisega viivitusse jäämisest, edastati kostjale 10.02.2024, 20.03.2024, 19.04.2024 võlateatised. Kuna kostja rikkus lepingust tulenevat kohustust, ei tasunud kokkuleppelisi osamakseid, jäädes täielikult viivitusse vähemalt kolme üksteisele järgneva 12.02.2024, 13.03.2024 ja 12.04.2024 osamakse tasumisega, edastas krediidiandja kostjale 27.04.2024 iseteeninduse kaudu kostja poolt lepingu sõlmimisel deklareeritud eposti aadressile xxx lepingu ülesütlemise teatise ja ütles lepingu üles 14.05.2024 seisuga. Hageja leiab, et teade tuleb lugeda kättesaaduks ühe nädala möödudes selle serverisse saabumisest ja kostjale saab lepingu ülesütlemise teatise kättetoimetatuks lugeda 05.05.2024. 2/10
7.Esialgne krediidiandaja loovutas tema ja kostja vahel sõlmitud lepingust tuleneva nõude OK Incure OÜ-le, edastades kostjale 14.05.2024 kliendikeskkonna kaudu kostja poolt lepingu sõlmimisel deklareeritud e-posti aadressile xxx teatise nõude loovutamise kohta.
8.Hageja on seisukohal, et on põhjalikult kontrollinud kostja krediidivõimelisust, teinud kõik endast oleneva kostja krediidivõimelisuse teada saamiseks ning ei ole rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, kuivõrd hageja on tuvastanud, et kostja igakuised kohustused olid väiksemad, kui kostja sissetulekud.
9.Hageja nõuab hagiavalduses põhivõlgnevust 1389,06 eurot, intressi 222,96 eurot, viivist 102,93 eurot ja võla sissenõudmiskulusid 50,00 eurot; menetluskulude, sealhulgas riigilõivu 315 eurot hüvitamist; viivist menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
10.15.10.2024 vastuses kohtunõudele esitas hageja uue tagasimaksegraafiku, mis on koostatud laenusummaga 1405,00 eurot, makseperioodiga 13 kuud, igakuise lepingujärgse kuumaksega 110,62 eurot.
11.23.04.2025 seisukohas jäi hageja hagiavalduses ja 15.10.2024 kohtunõude vastuses esitatu juurde, kuid palus juhul, kui kohus leiab, et hageja on rikkunud vastustustundliku laenamise põhimõtet, alternatiivselt kostjalt hageja kasuks välja mõista lepingust nr 2102393702 tulenev põhivõlgnevus 1253,02 eurot, viivis põhivõlalt (1253,02 eurolt) alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast so. 15.05.2024 kuni alternatiivse nõude esitamiseni so. 23.04.2025 VÕS § 113 lg 1 kohases seadusjärgses viivisemääras, s.o VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas kokku summas 140,53 eurot ning võla sissenõudmiskulud summas 50 eurot.
12.Kohus toimetas hagi ja 15.10.2024 vastuse kohtunõudele kostjale avalikult kätte (dtl 128-130). Hagiavalduses sisaldus ka hageja menetluskulude nimekiri. Hageja 23.04.2025 menetlusdokumendi toimetas kohus kostjale samuti avalikult kätte (vastav menetlusdokumendi tsiviilkohtumenetluses kättetoimetamise teade on väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldatud 25.04.2025 ehk dokumendi sai lugeda kättetoimetatuks 11.05.2025). Kostja ühelegi menetlusdokumendile vastanud ei ole ja menetluses osalenud ei ole.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
13.Kohus rahuldab hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja lepingujärgse põhivõla 1389,06 eurot, intressi perioodi 13.01.2024-12.05.2024 eest kokku summas 222,96 eurot, viivise lepingujärgses määras alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast kuni hagiavalduse esitamiseni kokku summas 102,93 eurot ja sissenõudmiskulu kokku summas 50 eurot vastavalt hageja taotlusele.
14.Hagi asjaolude kohaselt sõlmisid esialgne krediidiandja ja kostja 15.10.2023 Raha24 keskkonna vahendusel laenulepingu nr 2102393702 (dtl 58). Tegemist on tarbijakrediidilepinguga. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel. VÕS § 401 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. Vastavalt VÕS § 402 lg-le 1 on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 404 lg 1 kohaselt peab tarbijakrediidilepingu puhul tarbija avaldus kohustuste võtmiseks olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Tarbijale 3/10
tuleb viivitamata anda lepingudokument või selle koopia püsival andmekandjal. Tarbija tahteavalduses peab olema selgelt ja kokkuvõtlikult märgitud VÕS § 404 lg-s 2 loetletud teave. Kui vorminõue on jäetud järgimata, on leping tühine (VÕS § 408 lg 1). VÕS § 408 lg 2 kohaselt muutub käesoleva seaduse § 404 lõikes 2 või 23 sätestatud andmete puudumisel krediidileping siiski kehtivaks, kui tarbija saab laenu kätte või hakkab krediiti kasutama.
15.Lepingut pooled allkirjastanud ei ole. Kohus on tuvastanud, et esialgne krediidiandja on lepingu dokumendid (leping nr 2102393702, tarbijakrediidi tabeleht, laenulepingu üldtingimused, laenulepingu personaalsed tingimused) saatnud kostja e-posti aadressile xxx (dtl 117), mis on ka lepingus märgitud e-posti aadress. Kuivõrd koos laenulepinguga saadeti kostjale ka laenulepingu üldtingimused (dtl 62-78) ja üldtingimustele on viidatud ka laenulepingus osas „Muu oluline teave“ (dtl 60), siis on üldtingimused saanud lepingu osaks (VÕS § 37 lg 1).
16.Laenulepinguga koos on kohtule esitatud Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabeleht (dtl 80-82), mille kohaselt oli tegemist tarbijakrediidiga (tagatiseta tarbimislaen), kasutusse antava krediidi summa oli 1475,25 eurot, lepingu kehtivus kuni 07.01.2025, laen tuli tagasi maksta 13 osamaksena suurusega 151,98 eurot. Intress oli 53,51% aastas ning krediidi kulukuse määr 49,99%. Lepingutasu 70,25 eurot, mis kuulus tasumisele laenu arvelt.
17.Kostjale on 15.10.2023 üle kantud 1405 eurot, s.o lepingujärgne laenusumma 1475,25 eurot, millest on maha arvatud lepingu sõlmimise tasu 70,25 eurot (dtl 79). Võib eeldada, et kostja on võtnud laenu kasutusse. Hageja on esitanud laenu tagasimakse kohta väljavõtte (dtl 83), kuid sellelt ei nähtu, et tagasimakse oleks teinud kostja ega ka seda, kellele ja mis lepingu alusel on tagasimakse tehtud. Tagasimakse ja kostjaga sõlmitud lepingu vahelist seost kinnitab vaid tagasimakse summa, mis nii lepingu personaalsete tingimuste (dtl 5961) kui ka tagasimakse väljavõtte kohaselt on 151,98 eurot. Siiski on kohtule kõike ülaltoodut arvestades usutav, et kostja on soovinud esialgse krediidiandjaga lepingulepingu sõlmida ja see on ka sõlmitud. Seega loeb kohus, et tarbijakrediidilepingu nr 2102393702 vorminõuded olid täidetud ja leping on kehtivalt sõlmitud.
18.Esialgne krediidiandja on täitnud lepingujärgse põhikohustuse ning laenu summas 1405 eurot kostjale üle kandnud (dtl 79). Vastavalt lepingu personaalsetele tingimustele (dtl 5961) pidi kostja esimese tagasimakse summas 151,98 eurot tegema 13.01.2024. Kostja kohustus tasuma igakuiselt 151,98 eurot, kokku 13 makset, viimase makse tähtaeg oli 07.01.2025. Hagiavaldusest nähtuvalt on kostja tasunud vaid ühe tagasimakse summas 151,98 eurot (dtl 83). Seega on tagastamata kõik ülejäänud osamaksed.
19.Hageja on esitanud faktiväite, et nõue on talle loovutatud ning kohus arvestab hageja selgitust tõendina, kuivõrd tegemist on lihtmenetlusega. Hageja on esitanud kostjale 14.05.2024 saadetud teate nõude loovutamise kohta (dtl 90), kuid nõude loovutamise kokkulepet hageja esitanud ei ole. Kohus peab siiski usutavaks, et nõue on loovutatud, sest hageja valduses on lepingu kohta käivad dokumendid.
20.Laenulepingu nr 2102393702 krediidi kulukuse määr oli 49,99% aastas (dtl 59). Eesti Panga avaldatud andmete kohaselt oli alates 01.07.2023 rakenduva krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr 16,72%. VÕS § 4062 lg 1 esimeses lauses kehtestatud piirmääraks laenu väljastamise ajal oli seega 3 * 16,72% = 50,16%. Finantsinspektsiooni hallatava krediidi kulukuse määra kalkulaator annab tulemuseks 85,13%, mis on tunduvalt kõrgem, kui lepingus märgitud 49,99% aastas. Hageja on 15.10.2024 dokumendis selgitanud, et Minuraha tarbijakrediidi kulukuse määra 4/10
kalkulaator ei arvesta sellega, et esimese osamakse tähtaeg on pikem kui 30 päeva ja seetõttu ei saa kalkulaatoris tulemuseks krediidiandja poolt arvutatud õiget krediidikulukuse määra. Käesoleva lepingu puhul tehti väljamakse 15.10.2023 ning esimese osamakse tähtaeg oli 13.01.2024. Krediidi kulukuse määra arvutamisel arvestati, et laen makstakse välja 15.10.2023 ja eeltoodust tulenevalt saadi lepingus kokkulepitud krediidi kulukuse määraks ümardatult 49,99%. Hageja lisas ka vastava arvutuse (dtl 108109). Hageja selgitusi ja arvutusi arvestades ei ületanud laenu krediidikulukuse määr lepingu sõlmimise ajal seadusega kehtestatud piirmäära.
21.Kostja on lepingu alusel teinud 13.01.2024 ühe tagasimakse summas 151,98 eurot. Hageja nõuab esmajärjekorras põhivõlga summas 1389,06 eurot, intressi 222,96 eurot, sissenõudmiskulusid 50 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivist 102,93 eurot. Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul sõltumata menetlusliigist kohustus omal algatusel kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (RKTKm 24.11.2023.a, nr 2-21-13098, p-d 13 ja 17).
22.Eesti õiguses kehtib krediidivõimetule tarbijale laenu andmise keeld. Krediidiandja on enne lepingu sõlmimist kohustatud omandama tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe ja seda ka hindama (VÕS § 4034 lg 1). Vastutustundliku laenamise põhimõtte kohaselt võib tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui krediidiandja on hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6). Krediidiandja peab enne laenu andmist veenduma, et tarbija suudab krediidi tagasi maksta oma jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist peab tõendama hageja (TsMS § 232 lg 1, VÕS § 4034 lg 13).
23.Hageja on hagiavalduse p-s 1.1 (dtl 25-28) ja 15.10.2024 menetlusdokumendi p-s 3 (dtl 110-115) selgitanud, kuidas toimus kostja krediidivõime kontroll. Hagist ja selle täiendusest nähtub, et kostja krediidivõime kontrollimisel võeti aluseks kostja 4 kuu netosissetuleku andmed. Varasemate maksekohustuste täitmise kohta sai krediidiandja teavet maksehäireregistritest Lisaks kohustus kostja esitama laenutaotluses tõesed andmed enda sissetuleku, kohustuste, sh majapidamiskulude ja ülalpeetavate kohta (dtl 25). Laenutaotluses märkis kostja enda igakuiseks netosissetulekuks 1000 eurot, igakuisteks finantskohustusteks 0 eurot, muid kohustusi (sh eluasemekulud, toit) ja ülalpeetavate arvu kostja ei märkinud (dtl 2526, 38-39). Võlausaldaja analüüsis kostja pangakonto väljavõtet AccountScoringu abil, mille tulemusel leiti, et kostja keskmine igakuine netosissetulek on 730,41 eurot (tööandja XXX), igakuised finantskohustused 0 eurot ja hasartmängurlus 0 eurot (dtl 26, 43-47). Teavet omandati ka avalikest andmebaasidest (Krediidiregister, Krediidiinfo, Ametlikud Teadaanded, Rahvastikuregister). Päringu tulemustest nähtus, et kostjal puudusid mistahes maksehäired ja võlgnevused laenu saamise hetkel, samuti puudusid kostjal ülalpeetavad (dtl 26, 51-55). Krediidiandja määras minimaalseks muude kohustuste määraks 306 eurot arvutuse alusel, kasutades valemit, mille aluseks on võlausaldaja ajaloolised statistilised andmed kombineeritud Statistikaameti andmetega. Kostja konto väljavõttest ei nähtunud igakuiseid regulaarseid kulusid eluaseme ülalpidamiseks, nähtus üks kanne eraisikule selgitusega „elektriarve“ (dtl 26-27). Kostja kohustused krediidi väljastamisel olid suurusjärgus 20,81% (151,98/730,41*100), mis on hageja hinnangul äärmiselt mõistlik kohustuste osakaal. Eelneva ja vastavalt lepingu sõlmimisel kehtinud sise-eeskirjale teostatud andmete hindamise tulemusel kogumis jõudis krediidiandja veendumusele, et kostja on krediidivõimeline ning lepingust tulenev igakuine osamakse 151,98 eurot, oli krediidiandja hinnangul kostjale jõukohane (dtl 28).
5/10
24.Maakohus, olles hinnanud hageja selgitusi ja esitatud tõendeid, on seisukohal, et esialgne laenuandja on läbi viinud analüüsi kostja krediidivõime kohta ja on hinnanud kostja krediidivõimet.
24.1.Hageja selgituse kohaselt lähtus krediidiandja laenutaotlusest ja kontrollis maksehäirete puudumist. Lepingu sõlmimise ajal kostjal maksehäired puudusid. Kohtule nähtub hageja esitatud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgmise kohta esitatud tõenditest, et Ametlikest Teadaannetest ei nähtunud kostja kohta seisuga 14.10.2023 ühtegi teadaannet (dtl 52); krediidiinfo päringu vastuse kohaselt kostjal registreeritud maksehäired seisuga
14.10.2023 puudusid (dtl 53); krediidiregistri päringu vastuse kohaselt seisuga 14.10.2023 registreeritud maksehäired kostjal puudusid (dtl 54); rahvastikuregistri päringu vastuse kohaselt kostjal ülalpeetavaid ei ole (dtl 55).
24.2.14.10.2023 täidetud laenutaotlusest (dtl 38-39) nähtub, et kostja on oma igakuisteks sissetulekuteks märkinud 1000 eurot. Hagiavalduses on hageja selgitanud, kuidas esialgne võlausaldaja viis läbi krediidianalüüsi, millest selgus, et kostja igakuine sissetulek oli 730,41 eurot (dtl 26).
24.3.Pangakonto väljavõte ja selle analüüs nähtub hagiavalduse lisast 2 (dtl 43-47) ning see on kohtu hinnangul piisavalt põhjalik, hindamaks kostja finantsolukorda.
24.4.Igakuiste finantskohustuste osas on kostja ise märkinud, et tal 14.10.2023 seisuga kohustused puuduvad (dtl 38). Kohtule esitatud registrite väljavõtetest nähtuvalt puudusid kostjal maksehäired (vt p 24.1). Kostja konto väljavõttelt kohustusi, millest võiks eeldada, et need on igakuised ja järjepidevad, ei nähtu (dtl 44-47). Kostja on küll 06.09.2023 ja 07.10.2023 tasunud Yle 85 eurot selgitusega „elektriarve“, kuid nende maksete puhul ei saa eeldada, et tegemist on igakuiste finantskohustustega, pigem on ilmselt tegemist elamiskuludega.
24.5.Kostja töösuhte, millest tuleneb kostja igakuine sissetulek, tuvastamisel on esialgne võlausaldaja kohtule arusaadavalt lähtunud vaid konto väljavõttest, millest nähtub, et töötasu on laekunud XXX-lt. Töölepingu kestvuse kohta kohtule andmeid esitatud ei ole.
24.6.Esialgne võlausaldaja ei ole kohtule arusaadavalt hinnanud kostja tegelikke igakuiseid elamiskulusid, vaid on need määranud ise järgmiselt: muude kohustuste määraks on 306 eurot, mis saadi järgneva arvutuse alusel: sissetulek 730,41 eurot * 0,204 + 157,32 eurot. Muud kohustused hõlmasid järgnevat: 1) eluasemega seotud kulud (sh kommunaalkulud ja üür), 2) toit, 3) riided, 4) majapidamiskulud, 5) tervis, 6) transport, 7) side, 8) vaba aeg ja 9) haridus. Arvesse ei võeta eluasemelaenu makseid, kinnisvara ostu, finantsinvesteeringuid, kapitaalremondile või ehitusele tehtud kulusid ega muid investeeringuid (dtl 26).
24.7.Kohtu arvestuste ja kohtule esitatud andmete põhjal, lahutades arvestuslikust keskmisest sissetulekust 730,41 eurot – 306 eurot (esialgse võlausaldaja arvestatud majandamiskulud) – 151,98 eurot (esialgse võlausaldajaga sõlmitud lepingust tulenev igakuine makse), jäi kostjale igakuiselt 272,43 eurot.
25.Kuigi kohus leiab, et krediidiandja ei täitnud vastutustundliku laenamise kohustust täies ulatuses põhjalikult, st ei hinnanud kostja tegelikke igakuiseid püsikulusid (eluase, toit, transport, elementaarsed sidekulud), ei tuvastanud kostja töösuhte kestvust muude andmete (nt tööleping), kui pangakonto väljavõtte põhjal, jäänuks eeltoodud arvestuse kohaselt kostjale siiski kuus veel 272,43 eurot, mida saab arvestada elamiskulude katteks. Seda silmas pidades 6/10
ei saa öelda, et kostja oleks olnud maksevõimetu või et võetud kohustused oleksid olnud ülejõukäivad.
26.Kuigi kohtu hinnangul ei ole hageja kirjeldatud esialgse krediidiandja praktika mitmes aspektis kooskõlas vastutustundliku laenamise eesmärgiga, ei saa kohus asuda seisukohale, et krediidiandja rikkus vastutustundlikku laenamise kohustust antud konkreetse kostjaga sõlmitud lepingu puhul. Kohus loeb vastustustundliku laenamise põhimõtte antud juhul järgituks.
27.Kohus kohaldab õigust ise ning kontrollib ise tehingu kehtivust. Seega peab kohus kontrollima, kas lepingu ülesütlemise eeldused olid täidetud ning üles ütlemine oli seeläbi kehtiv. Ülesütlemine on kehtiv, kui: tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt 3 üksteisele järgneva tagasimaksega; tarbijale on antud edutult vähemalt 2-nädalane täiendav tähtaeg võlgnetava summa tasumiseks koos avaldusega, et selle tähtaja jooksul summa tasumata jätmise korral öeldakse leping üles ja nõutakse kogu võla tasumist; ülesütlemisavaldus on vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis; ülesütlemisavaldus on kostja poolt kätte saadud.
28.Kostjal oli laenulepingu kohaselt kohustus tagastada laenulepingu alusel saadud laen igakuiste osamaksetena summas 151,98 eurot 30-päevase maksegraafiku alusel (dtl 59). Maksegraafik sisaldus laenulepingus (dtl 60-61). Laenu tagastamine ja intressi tasumine algas laenulepingu järgi alates lepingu jõustumisele järgnevast 61.päevast (dtl 59) ja tarbijakrediidi teabelehe kohaselt alates kolmandast kuust (dtl 80). Seega pidi kostja esimese tagasimakse summas 151,98 eurot tegema 13.01.2024 (dtl 60). Hageja on selgitanud, et lepingu katteks on kostja poolt tagasimakseid tehtud kokku summas 151,98 eurot, millest põhiosa katteks on arvestatud 86,19 eurot ja intressi katteks 65,79 eurot (dtl 30). Alates teisest osamaksest, mille kostja pidi tasuma 12.02.2024, kostja enam laenu tagasi maksnud ei ole. Esialgne krediidiandja on kostjale edastanud võlateatised 19.02.2024 (dtl 85), 20.03.2024 (dtl 87) ja 19.04.2024 (dtl 86). 27.04.2024 saatis esialgne krediidiandja kostjale iseteeninduse kaudu kostja poolt lepingu sõlmimisel deklareeritud e-posti aadressile xxx lepingu ülesütlemise teatise (dtl 89). Esialgne võlausaldaja teatas, et ütleb alates 14.05.2024 lepingu üles. Seega andis esialgne võlausaldaja kostjale täiendava tähtaja kohustuse täitmiseks ning tähtaeg oli pikem kui kaks nädalat.
29.Kohtu hinnangul on eelnevalt viidatud tõenditega tõendatud, et kostja oli viivituses vähemalt 3 üksteisele järgneva osamaksega, et talle oli antud vähemalt kahenädalane tähtaeg kohustuse täitmiseks koos avaldusega, et tähtaja jooksul summa tasumata jätmise korral öeldakse leping üles ja nõutakse kogu võla tasumist. Ülesütlemisavaldus oli esitatud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ja teatis oli saadetud kostja e-posti aadressile, mille kostja oli ise teatanud ja millelt oli varasemalt toimunud suhtlus kostjaga. Seega oli ülesütlemine kehtiv.
30.Kuna leping on üles öeldud 14.05.2024 seisuga, tuleb kostjal saadud krediidisumma tagastada. Kuivõrd esialgne võlausaldaja on kohtu tuvastatud asjaoludel järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis puudub vajadus lähtuda 15.10.2024 ja 23.04.2025 esitatud ümberarvestusest ja kohus lähtub hageja nõudest, mis on esitatud hagiavalduses.
31.Hageja on palunud välja mõista põhivõlgnevuse summas 1389,06 eurot (laenusumma 1475,25 eurot – tagasimakse 13.01.2024 põhiosa katteks 86,19 eurot). Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 1389,06 eurot.
32.Hageja on palunud kostjalt välja mõista tasumata intressi perioodi 13.01.202412.05.2024 eest kokku summas 222,96 eurot. Hageja on esitanud intressi arvestuse (dtl 3233). Hageja toob välja, et vastavalt üldtingimuste punktile 10.2.2 ja 10.2.3 arvestatakse laenusaaja kasutuses olevalt laenu jäägilt intressi igapäevaselt võttes aluseks kalendrikuus 7/10
sisalduvate päevade tegeliku arvu ja aasta pikkuse 360 päeva ning lepingu personaalsete tingimuste põhitingimustes kokkulepitud intressimääraga 53,51% aastas (0,147% päevas). Kuivõrd kohus tuvastas, et laen oli välja makstud, kostja tegi ainsa tagasimakse 13.01.2024 ja rohkem tagasimakseid ei ole teinud, siis kuulub hageja intressinõue rahuldamisele summas 222,96 eurot.
33.Hageja on palunud kostjalt välja mõista viivise lepingujärgses määras alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast kuni hagiavalduse esitamiseni kokku summas 102,93 eurot. Lepingus on välja toodud, et viivisemäär on 24% aastas ja 0,067% päevas (dtl 59). VÕS § 4031 lg 1 p 11 ja VÕS § 404 lg 2 p 2 kohaselt peab tarbija lepingu sõlmimise tahteavalduses selgelt olema märgitud viivisemäär aasta- ja päevamäärana. See nõue on täidetud ja kohus mõistab seega viivise välja hageja nõutud summas 102,93 eurot.
34.Hageja on palunud välja mõista ka võla sissenõudmiskulu kokku summas 50 eurot, mis koosneb lepingu kehtivuse ajal tekkinud sissenõudmiskuludest summas 15 eurot ja pärast lepingu lõppemist tekkinud sissenõudmiskuludest summas 35 eurot.
35.Hageja selgitas, et tasuta meeldetuletuskirjad on kostjale esialgse krediidiandja poolt edastatud läbi kliendikeskkonna e-posti aadressile xxx. Kohus on hageja esitatud tõendite alusel tuvastanud, et esialgne võlausaldaja on saatnud kostjale tasuta võlateatised vastavalt hageja selgitustele 13.02.2024 (dtl 92; teatisel puudub kuupäev, kuid arvestades selles toodud võlgnevuse summat 152,04 eurot, on hageja väide kuupäeva kohta ilmselt õige), 14.03.2024 (dtl 94) ja 13.04.2024 (dtl 93) ning tasulised võlateatised 19.02.2024 (5 eurot; dtl 85), 20.03.2024 (5 eurot; dtl 87) ja 19.04.2024 (5 eurot; dtl 86).
36.VÕS § 1132 lg 1 sätestab, et lepingu kehtivusajal võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot. Eelmises lauses nimetatud sissenõudmiskulude hüvitis suureneb iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta 5 euro võrra. Käesolevas lõikes nimetatud hüvitist on võlausaldajal õigus nõuda ainult juhul, kui ta on saatnud tarbijale enne vähemalt ühe tasuta meeldetuletuse. Leping kehtis kuni 13.05.2024 ja hageja on kostjale saatnud esimese tasuta meeldetuletuskirja 13.02.2024 ning esimese tasulise meeletuletuskirja 19.02.2024. Ka järgmistele tasulistele meeldetuletuskirjadele eelnesid tasuta kirjad.
37.Hageja on selgitanud, et sissenõudmiskulude hüvitamise õigus tuleneb laenuandjale tarbijakrediidi teabelehe punktist 3. Kohus on tuvastanud, et tarbijakrediidilehe punktis 3 sisaldub info selle kohta, et võlateatise tasu on 5 eurot (pärast lepingu lõppemist on võlateatise tasu 5-25 eurot sõltuvalt nõude summast ja vastavalt seadusele). Lepingu erakorralisel ülesütlemisel krediidiandja poolt kaasnevad võlgnevuse korral võla sissenõudekulud seoses inkasso-, kohtu- ja täitemenetlusega (dtl 81). Kohus on tuvastanud, et tarbijakrediidi infoleht on kostjale saadetud koos lepinguga (vt p 15). Seega oli kostja teadlik, et hagejal on õigus ilma tegelikke sissenõudmisega seotud kulusid tõendamata nõuda kostjalt sissenõudmiskulude hüvitamist lepingus sätestatud ulatuses. Esialgne krediidiandja on täitnud ka VÕS § 1132 lg 1 nõuded ning hagejal on õigus saada hüvitatud lepingu kehtivuse ajal tekkinud sissenõudmiskulud summas 15 eurot.
38.Pärast lepingu lõppemist 14.05.2024 on hageja enda selgituste kohaselt saatnud kostjale tasulised meeldetuletuskirjad nii e-posti teel aadressile xxx, kui ka posti teel aadressile xxx, 29.05.2024 (25 eurot), 27.06.2024 (5 eurot), 22.07.2024 (5 eurot). Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt on hageja saatnud kostja e-posti aadressile xxx nõudekirjad 29.05.2024 (dtl 98), 27.06.2024 (dtl 96), 22.07.2024 (dtl 95). VÕS § 1132 lg 2 sätestab, et 8/10
pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro.
39.VÕS § 1132 lg 3 sätestab, et pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja saata esimese tasulise meeldetuletuskirja kõige varem seitsme päeva möödumisel lepingu lõppemisest. Teise ja kolmanda tasulise kirja võib võlausaldaja saata kõige varem seitsme päeva möödumisel eelmise kirja saatmisest. Käesoleva otsus punktis 38 toodud kirjade saatmise kronoloogiast nähtub, et need nõuded on täidetud.
40.Kuivõrd kokkulepe sissenõudmiskulude hüvitamise kohta sisaldus ka tarbijakrediidi infolehel ja hageja ei ole ületanud kokkuleppes märgitud summasid, samuti on täidetud muud sissenõudmiskulude hüvitamise nõuded, siis on põhjendatud pärast lepingu lõppemist tekkinud sissenõudmiskulude kostjalt hageja kasuks väljamõistmine summas 35 eurot. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
41.Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud ja väljamõistetud menetluskuludelt viivise alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses viivisemääras. Hageja on hagis (dtl 36) ja 23.04.2025 menetlusdokumendis (dtl 138) teatanud, et tema menetluskuludeks on riigilõiv summas 315 eurot. Hageja menetluskulude nimekiri on kostjale kätte toimetatud avalikult 17.12.2025 määrusega. Kostja vastanud ei ole.
42.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus on hagi täies ulatuses rahuldanud, seega jäävad menetluskulud tervikuna kostja kanda.
43.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
44.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 ja p 7 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja maksekäsu kiirmenetluse kulud.
45.Hageja menetluskuluks on riigilõiv 315 eurot. Riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud suuruses (RLS § 59 lg 1 ja lisa 1 koosmõjus) ja kohus mõistab selle kostjalt hageja kasuks välja.
46.Kostjal tuleb TsMS § 177 lg 4 alusel tasuda välja mõistetud menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni. Kohtuotsuse avalik kättetoimetamine
47.Kostjale on hagiavaldus, menetlusse võtmise määrus ja muud kättetoimetamist vajavad dokumendid kätte toimetatud avalikult. Kostja elu- ega viibimiskoht ei ole kohtule teada. Kohus üritas menetlusdokumente kätte toimetada avaliku e-toimiku vahendusel, elektronpostiaadressil ning kostja võimalikel elukoha aadressidel, kuid tulemusteta. Rahvastikuregistris kohtu poolt läbi proovimata kontaktandmed puuduvad. Kohtuotsuse
9/10
tegemise ajaks ei ole asjaolud muutunud, kostja menetluses ei osale ning läbi proovimata kontaktandmed puuduvad.
48.Maakohus on seisukohal, et TsMS § 317 lg 1 p 1 eelduste uuesti kontrollimine oleks tulemusteta ning toimetab kohtuotsuse kostjale kätte otsuse väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohtuotsus loetakse TsMS § 317 lg 5 kohaselt avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. (allkirjastatud digitaalselt) Helvia Räägel kohtunik
10/10
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.