Otsuse tegemise aeg ja koht 24. jaanuar 2019 Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number
2-18-7165
Tsiviilasi
AS FEB hagi T R vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
hagi hind 44 000 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja: AS FEB (registrikood 10109270, Forelli 4, Tallinn 10621); esindajad Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Kaarel Berg (Advokaadibüroo Sutherland Eversheds Ots & Co, Kentmanni 4/Sakala 10, Tallinn 10116; tel: 622 9990; e-post: x); Kostja: T R (isikukood xxx, xxx, tel: x; e-post: x); Kostja lepinguline esindaja: Monika Sulg Menetluse liik
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta vastu hageja loobumine nõudest summas 500 eurot ja lõpetada eeltoodu osas menetlus käesolevas tsiviilasjas nr 2-18-7165.
2.Hagi rahuldada.
3.Mõista kostjalt T Rilt (isikukood x) hageja AS FEB (registrikood 10109270) kasuks välja 43 500 (nelikümmend kolm tuhat viissada) eurot, millest 33 560,06 eurot on põhivõlgnevus ja 9939,94 eurot on viivis.
2.Mõista kostjalt T Rilt (isikukood xxx) hageja AS FEB (registrikood 10109270) kasuks 1 717,40 (üks tuhat seitsesada seitseteist eurot ja 40 senti), millest 1000 eurot oli hagi esitamisel tasutud riigilõiv ja 717,40 eurot hageja õigusabikulud.
3.Mõista kostjalt T Rilt (isikukood xxx) hageja AS FEB (registrikood 10109270) kasuks välja viivis menetluskulude summalt 1 717,40 eurolt alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJA NÕUE
1.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja müüjana ja x OÜ ostjana 17.05.2013 müügilepingu nr FOR0897CK, mille alusel hageja müüs ostjale kaupa hageja hinnakirja alusel. Hageja ja kostja sõlmisid 17.05.2013 käenduslepingu, millega kostja käendas müügilepingust tulenevaid ostja kohustusti kokku 2500 euro ulatuses. Müügileping ja käenduslepingu allkirjastati digitaalselt.
2.Hilisemalt on sõlmitud müügilepingule ja käenduslepingule mitmeid lisasid, millega on suurendatud ostja krediidipiiri ning käendaja käenduskohustuse vastutuse piirmäära. 15.09.2015 sõlmitud käenduslepingu lisaga 4 muudeti käenduslepingu punkti 1.1.2 selliselt, et kostja käenduskohustuse vastutuse piirmäär on 44 000 eurot.
3.Kuna ostja sattus müügilepingu alusel väljastatud arvete tasumisega võlgnevusse, on hageja esitanud käendajale korduvaid nõudekirju võlgnevuse tasumiseks käenduskohustuse alusel, esmalt 06.04.2016 ja seejärel uuesti 10.06.2016. Pärast nõudekirjade esitamist on ostja tasunud võlgnevust osaliselt. Hagi esitamise aja seisuga on ostjal tasumata järgmised arved. 30.09.2015 arve nr 150146888 esitati summas 527,47 eurot. Sellest on tasutud 466,53 eurot ja tasumata 60,94 eurot. 30.09.2015 arve 150146953 esitati summas 3295,98 eurot ning arve on tervikuna tasumata. 30.09.3015 arve nr 150146927 esitati summas 5520,05 eurot ja arve on tervikuna tasumata. 30.09.2015 arve nr 150146910 esitati summas 92,99 eurot ja arve on tervikuna tasumata. 30.09.2015 arve nr 150146901 esitati summas 3668,94 eurot ja arve on tervikuna tasumata. 30.09.2015 arve nr 150146894 esitati summas 3413,06 eurot ja arve on tervikuna tasumata. 30.09.2015 arve nr 150146891 esitati summas 3142,86 eurot ja arve on tervikuna tasumata. 15.10.2015 arve nr 150156395 esitati summas 13 097,74 eurot ja arve on tervikuna tasumata. 15.10.2015 arve nr 150156354 esitati summas 87,50 eurot ja arve on tervikuna tasumata.15.10.2015 arve nr 150156232 esitati summas 1 680 eurot ja arve on tervikuna tasumata. Kogumis on arved jäänud tasumata summas 34 060,06 eurot.
4.Hageja viitas VÕS §-le 100, § 101 lg 1 p 1 ja § 108 lõikele 1. Ostja ei ole täitnud müügilepingu punktist 6.1 tulenevat kohustust tasuda kaupade eest kauba kättesaamisel või 30 päeva jooksul pangaülekandega alates kaubapartii kättesaamisest. Puuduvad asjaolud, mille põhjal võib eeldada, et rikkumine on VÕS § 103 järgi vabandatav. Järelikult on ostja rikkunud tasumiskohustust ning hagejal on õigus nõuda ostjalt põhivõla 34 060,06 euro tasumist.
5.Hageja viitas VÕS § 113 lõikele 1 ja §-le 94. Müügilepingu punktist 6.3 tulenevalt tuli ostjal tasuta tasumata summadelt viivist määras 0,1% tasumata summalt päevas. Seega on hagejal õigus nõuda ostjalt ka viivise tasumist. Hageja esitas viivisearvestuse, lähtudes arvete summadest
ja tasumise tähtaegadest. Hageja viivisenõue kokku oli 30 873,48 eurot. Kokku on hageja nõue ostja vastu 34 060,06 eurot + 30 873,48 eurot = 64 933,54 eurot.
6.Hageja viitas VÕS § 142 lõikele 1 ja § 145 lõikele 1. Käenduslepingu punktidest 1.1 ja 3.1 tuleneb, et kui ostja ei täida müügilepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt ja nõuetekohaselt, on kostja kohustatud täitma müügilepingust tulenevad nõuded oma vara arvel tähtaegselt ja täies ulatuses, tasudes hagejale müügilepingust tuleneva ostuhinna, viivised ja muud müügilepingu alusel tasumisele kuuluvad summad ning kõigi summade sissenõudmisega seotud kulutused. Seahulgas tuleneb käenduslepingu punktist 1.1.1, et käenduskohustus laieneb ka enne käenduslepingu sõlmimist müügilepingust tulenevate nõuete suhtes. Käenduslepingus ei ole kokku lepitud, et kostja vastutaks üksnes juhul, kui hageja ei saa nõuet ostja vastu rahuldada. Seetõttu on hagejal õigus nõuda ostja kohustuste täitmist kostjalt.
7.Kooskõlas käenduslepingu punktiga 1.1.2. vastutab kostja koos ostjaga kui solidaarsed võlgnikud, kusjuures kostja vastutuse rahaline maksimumsuurus on 44 000 eurot. Hageja on nõudnud kostjalt kui käendajalt võlgnevuse tasumist summas korduvalt, kuid selle tulemusel ostja tasunud võlgnevust vaid osaliselt. Järelikult on kostja kui käendaja rikkunud tasumiskohustust ning hagejal õigus temalt nõuda selle täitmist VÕS § 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 alusel.
8.Kuna käenduslepingust tulenev kostja vastutuse piir on 44 000 eurot, nõuab hageja kostjalt ostja võlgnevuse tasumist summas 44 000 eurot, millest 34 060,06 eurot moodustab põhivõlg ning 9 939,94 eurot viivis. Kostjal puuduvad nõuded, mida ta saaks hageja nõuetega tasaarvestada. Hageja palus kostjalt põhivõlgnevusena välja mõista 34 060,06 eurot ja viivisena 9939,94 eurot. Samuti palus hageja kostjalt välja mõista menetluskulud ja viivise menetluskuludelt seaduses sätestatud määras.
9.Kostja vastuväidetega hageja ei nõustunud. Poolte vahel puudub vaidlus müügilepingu ja käenduslepingu sõlmimise ning ostjale esitatud arvete osas. Kostja on leidnud, et tema vastu on hagi esitatud ebaõigesti, sest hageja peaks tõendama enda nõude sissenõutavaks muutumist ostja suhtes ja ostjalt kohustuse täitmise nõudmist. Kostja väidab, et tema solidaarkohustus ei ole tekkinud.
10.Hageja sellega ei nõustunud ja viitas VÕS § 145 lõikele 1. Käenduslepingus ei pea olema erikokkulepe selleks, et käendusjuhtum saabub alles pärast seda kui nõuet ei ole õnnestunud põhivõlgniku vastu maksma panna. Käesoleval juhul käendusleping sellist erikokkulepet ei sisalda, vaid sätestab punktis 1.1.2, et kostja vastutab koos ostjaga kui solidaarne võlgnik. Hagejal on õigus nõuda kostjalt võlgnevuse tasumist.
11.Kostja leidis ebaõigesti, et hageja peaks tõendama, et ta nõudis ostjalt kohustuse täitmist, kuid ostja seda ei täitnud. Hageja on esitanud tõendid ja põhjendused selle kohta, et ostja ei ole oma kohustust täitnud. Kostjal tuleks vastupidiselt tõendada, et hageja nõue ostja vastu ei ole muutunud sissenõutavaks või et ostja on oma kohustuse täitnud. Kostja on ostja ainuosanik ning ajavahemikul 22.11.2012 – 22.03.2016 ehk perioodil, kui tekkis hagiavalduse punktis 1.6 loetletud tasumata arvete näol võlgnevus, oli kostja ostja ainus juhatuse liige. Seetõttu peaks kostja olema suuteline põhistama väidet, et ostja on müügilepingust tulenevad kohustused täitnud. Kostja ei ole sellekohaseid tõendeid esitanud ega enda väideti põhistanud.
12.Hageja esitas kohtule täiendavalt kostja 15.12.2015 allkirjastatud kinnituse. Kinnituse allkirjastamise ajal oli kostja ostja juhatuse liige. Ostja kinnitas, et allkirja andmise ajal oli tema põhivõlgnevus hageja ees 41 356,40 eurot. Hageja leidis, et tegemist on suures osas samade tasumata arvetega, mis on loetletud hagiavalduses. Hagiavalduse esitamise hetkeks oli osa
võlgnevusest tasutud, kuid valdav osa endiselt tasumata. Seega on ostja kinnitanud võlgnevuse sissenõutavaks muutumist hageja ees.
13.02.11.2018 seisukohtades tõi hageja välja, et pärast hagiavalduse esitamist (08.05.2018) on kostja tasunud hagejale 01.06.2018 250 eurot ja 26.06.2018 250 eurot ehk kokku 500 eurot. Eeltoodu tõttu vähendas hageja oma nõuet. Hageja põhinõudeks jäi 33 560,06 eurot ning viivisenõudeks 9 9939,94 eurot.
14.Hageja selgitas, et ta ei ole kohtumenetluse eelselt saatnud nõudekirja võlgnevuse tasumiseks ostjale. Käenduslepingus puudus VÕS § 145 lõikes 1 toodud erikokkulepe ja kostja vastutab ostjaga koos solidaarvõlgnikuna.
15.Kohtumenetluse ajal pöördus hageja 22.10.2018 e-kirjaga kostja esindaja poole ning teavitas enda tingimustest kompromissi sõlmimiseks. Kostja esindaja vastas 01.11.2018 e-kirjas vastuettepanekuna, et tasub hagejale igakuiselt 200 eurot. Hageja vastas kostjale 02.11.2018 ekirjas, et sellistel tingimustel kompromissi sõlmimine ei ole vastuvõetav. Seega ei ole pooltel õnnestunud kompromissi sõlmida. Hageja palus kostjalt põhinõudena välja mõista 33 560,06 eurot ja viivisena 9939,94 eurot.
16.Menetluskuludena palus hageja kostjalt välja mõista hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu ja õigusabikulud. Hagejale on õigusabi osutatud kuni 31.10.2018 tunnihinnaga 115,04 eurot ja alates 01.11.2018 tunnihinnaga 131 eurot. Hagiavalduse esitamisel tasus hageja riigilõivu 1000 eurot.
17.Hagiavalduse koostamisele koos lisade komplekteerimisega kulus 2 h 55 min ehk 335,54 eurot. Kostjale vastuse koostamiseks kulus 1 h 55 min ehk 220,49 eurot. Istungiks valmistumiseks kulus 35 min ehk 67,11 eurot. 22.10.2018 istungil osalemiseks kulus 20 min ehk 28,76 eurot. Nõude vähendamise avalduse ja selgituste koostamiseks kulus 30 min ehk 65,50 eurot. Kogumis osutati hagejale õigusabi 6 h 15 min ehk 717,40 euro ulatuses. Kokku on hageja menetluskulud 1 717,40 eurot. Kulud ei sisalda käibemaksu, sest hageja on käibemaksukohustuslane.
KOSTJA VASTUVÄITED
18.Kostja vaidles hagile vastu ja leidis, et see on esitatud vale isiku vastu. Kostja nõustus, et ta sõlmis hagejaga 17.05.2013 käenduslepingu, mille kohaselt ta pidi tasuma x OÜ tasumata arved, kui võlgnik on jätnud arved hagejale tasumata. Hageja ja kostja vahelise käenduslepingu punkti nr 3.1. kohaselt kohustus käendaja täitma müügilepingust tulenevaid kohustused võlausaldaja ees, kui võlgnik ei täida oma kohustusi õigeaegselt ja nõuetekohaselt.
19.Kostja ei nõustunud, et tal on koos põhivõlgnikuga solidaarne kohustus. Kostja sõlmis käenduslepingu kindlas veendumuses, et tema kui käendaja kohustus täita nõuet tekib alles pärast seda, kui nõude esitamine võlgniku vastu on jäänud tulemusteta. Täiendava vastutuse korral vastutab käendaja tingimusel, et võlgnik ei ole kohustust täitnud ja võlgnevust ei ole võimalik võlgniku vahendite arvel kustutada.
20.Hageja ja kostja vahelises käenduslepingus on pooled kokku leppinud kostja täiendavas vastutuses, mitte kostja ja ostja solidaarvastutuses. Kostja täiendava vastutuse korra kohustub hageja esmalt pöörduma nõude täitmise nõudega põhivõlgniku poole ja alles põhivõlgniku poolse täitmise võimatuse korral esitama nõude kostja kui käendaja vastu. Kostja viitas VÕS § 145 lõikele 1. Hageja peab tõendama, et võlgnik ei ole kohustust täitnud. Hageja ei ole tõendanud võlgnikult kohustuse täitmise nõudmist ja võlgnikul kohustuse täitmise võimatust.
KOHTU PÕHJENDUSED
21.Arvestades hageja nõudeid ja kostja vastuväiteid ning hinnates kogumis kõiki tõendeid, leiab kohus, et hagi kuulub rahuldamisele.
22.Käesolevas asjas ei vaidle pooled järgmiste asjaolude üle: 1) hageja müüjana ja x OÜ ostjana sõlmisid 17.05.2013 müügilepingu nr FOR0897CK, mille alusel hageja müüs ostjale kaupu; 2) hageja ja kostja sõlmisid 17.05.2013 käenduslepingu, millega kostja käendas müügilepingust tulenevaid ostja kohustusti kokku 2500 euro ulatuses; 3) hilisemate käenduslepingu täiendustega suurendati kostja vastutuse piirmäära ning kostja vastutuse piirmääraks sai 44 000 eurot.
23.Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas kostja peab täitma käenduslepingust tulenevad kohustused.
24.Algses hagiavalduses palus hageja kostjalt välja mõista 44 000 eurot, millest 34 060,06 eurot oli põhivõlgnevus ja 9939,94 eurot viivis. 02.11.2018 vähendas hageja oma nõuet, sest kostja oli pärast hagiavalduse esitamist tasunud 01.06.2018 250 eurot ja 26.06.2018 250 eurot ehk kokku 500 eurot. Hageja vähendas oma nõuet 500 euro võrra ning palus põhinõudena välja mõista 33 560,06 eurot ja viivisenõudena 9939,94 eurot.
25.Põhinõudest osaline loobumine tuleb kohtul vastu võtta ning loobutud nõude osas tuleb menetlus käesolevas asjas lõpetada. TsMS § 428 lg 1 punkti 1 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Vastavalt TsMS § 429 lõikele 4 ei võta kohus vastu tsiviilkohtumenetlusteovõimetu hageja seadusliku esindaja avaldatud hagist loobumist, kui hagist loobumine on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega, samuti muul juhul, kui hagist loobumisega rikutaks olulist avalikku huvi.
26.Eeltoodust tulenevalt on kohtul kohustus nõude loobumise osas võtta selge seisukoht. Nõudest loobumise võib kohus vastu võtta ka kohtuotsuses, kui selleks ei esine menetluslikke takistusi. Riigikohus on leidnud, et kui hageja loobub pärast hagi menetlusse võtmist mõnest esitatud nõudest, tuleb loobumine TsMS § 429 lg 1 alusel määrusega lahendada ja loobumise vastuvõtmise korral menetlus lõpetada (RK TKo 06.10.2010.a nr 3-2-1-73-10, p 19, RK TKo 32-1-96-13, p 12). Maakohus peab nõude vähendamisele menetluslikult reageerima (RK TKo 3-21-40-14, p 18). Ka siis, kui tegemist on nõude vähendamisega, peab maakohus tegema määruse kas hagist osalise loobumise või selle osaliselt tagasivõtmise kohta (RK TKm 3-2-1-3-14, p 11). Käesolevas osas on kohtul võimalik võtta seisukoht nõudest osalise loobumise osas kohtulahendis, sest kostjal oli võimalik esitada loobumise osas oma seisukoht. Kostja nõudest loobumisele vastuväiteid ei esitanud. Nõudest osalise loobumise vastuvõtmine ei saa kohtu hinnangul rikkuda kostja õigusi. Kokkuvõttes tuleb vastu võtta hageja loobumine põhinõudest summas 500 eurot ja loobutud osas tuleb menetlus käesolevas tsiviilasjas lõpetada.
27.Hageja leidis, et kostjal tuleb täita käenduslepingust tulenev kohustus, mida hageja on kohtuväliselt nõudnud 06.04.2016 ja 10.06.2016. Käenduslepingus ei ole kokku lepitud, et kostja vastutaks üksnes juhul, kui hageja ei saa nõuet ostja vastu rahuldada. Käenduslepingu kohaselt vastutab kostja solidaarselt koos ostjaga.
28.Kostja leidis, et ta sõlmis käenduslepingu veendumuses, et vastutab alles siis, kui nõude esitamine ostja vastu jääb tulemusteta. Käenduslepingus on pooled kokku leppinud kostja täiendavas vastutuses, mitte kostja ja ostja solidaarvastutuses. Hageja peab tõendama, et võlgnik ei ole kohustust täitnud.
29.Kohus kostja väidetega ei nõustu ja leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. VÕS § 29 lg 1 sätestab, et lepingu tõlgendamisel lähtutakse lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Kui see tahe erineb lepingus kasutatud sõnade üldlevinud tähendusest, on määrav lepingupoolte ühine tahe. VÕS § 29 lg 4 näeb ette, et kui lepingupoolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha, tõlgendatakse lepingut nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma.
30.22.10.2018 eelistungil (toimiku lk 57) selgitas kohus kostjale vajadust tõendada tema väiteid lepingu tõlgendamise ja poolte ühise tahte kohta. Kohus juhtis tähelepanu lepingu punktidele 1.1.2 ja 1.5. Vaatamata kohtu selgitustele ei esitanud kostja põhjendusi ega tõendeid väidetud poolte ühise tahte kohta käenduslepingu sõlmimisel. Kostja väited käenduslepingust tuleneva kohustuse sisu osas on vastuolus käenduslepingu tekstiga.
31.VÕS § 76 lg 1 näeb ette, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Seega ei saa üks lepingupool ühepoolselt eirata lepingulist kohustust või jätta see täitmata.
32.VÕS § 145 lg 1 sätestab, et kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Seega tuleneb seadusest, et üldjuhul vastutab käendaja koos põhivõlgnikuga solidaarselt, kui käendusleping ei sisalda erikokkulepet. Vaatamata kostja väidetele leiab kohus, et poolte vahel sõlmitud käendusleping erikokkulepet ette ei näinud ja vastupidist ei ole kostja tõendanud.
33.VÕS § 149 lg 2 näeb ette, et käendaja ei või esitada vastuväidet, mida põhivõlgnik võib käendusega tagatud nõudele esitada, kui käenduslepingu eesmärk seisneb võlausaldajale tagatise andmises ka põhivõlgniku poolt vastuväite esitamise puhuks. Sel juhul ei või käendaja eelkõige esitada pärija vastutuse piiratuse vastuväidet ning põhivõlgniku kohustuse lõppemise või vähendamise vastuväidet tema likvideerimis- või pankrotimenetluses ja seltsingu lõpetamisel õigusjärgluse puudumise korral. Käesolevas asjas kogutud tõenditest nähtub, et pooled sõlmisid kokkuleppe, mille kohaselt oli käenduslepingu eesmärgiks hagejale tagatise andmine ka põhivõlgniku poolt vastuväite esitamise puhuks. Ebaõiged on kostja väited, et tema vastu nõude esitamiseks oleks hageja pidanud esmalt tõendama, et ta on nõude esitanud põhivõlgniku vastu, kuid viimane ei ole suuteline nõuet täitma.
34.Asjas kogutud tõenditest nähtub, et hageja sõlmis x OÜ-ga, keda esindas kostja, 17.05.2013 lepingu (toimiku lk 5-6), mille kohaselt pidi hageja müüma x OÜ-le kaupu. Kauba üleandmine pidi toimuma arve-saatelehe alusel. Kooskõlas lepingu punktiga 6.1. tuli kauba eest tasuda selle kättesaamisel või 30 päeva jooksul pärast kauba saamist. Lepingu punkt 6.3 nägi ette, et maksetähtaegadest mittekinnipidamise korral on hagejal õigus nõuda ostjalt viivist 0,1% tasumata summast iga päeva eest.
35.Samal päeval sõlmis hageja kostjaga käenduslepingu (toimiku lk 6 pöördel-8). Käenduslepingu punkti 1.1. kohaselt kohustus kostja käendajana täitma ostja kohustused müügilepingu alusel, kui ostja kohustusi ei täida. Käenduslepingu punkt 1.1.2 nägi ette, et kostja pidi vastutama koos ostjaga nagu solidaarne võlgnik ja kostja kui käendaja vastutuse maksimaalseks summaks oli 2500 eurot. Seega nägi käendusleping selgesõnaliselt ette kostja solidaarse vastutuse koos põhivõlgnikuga ja vastupidise tõendamiseks ehk erikokkuleppe olemasolu kohta ei ole kostja esitanud ühtegi tõendit.
36.Käenduslepingu punkt 1.5 nägi ette, et käenduse üheks eesmärgiks oli muuhulgas võlausaldajale tagatise andmine ka ostja vastuväite esitamise korral VÕS § 149 lg 2 tähenduses. Lepingu punkti 3.1. järgi kohustus kostja käendajana täitma müügilepingust tulenevad ostja kohustused hageja ees juhul, kui ostja ei täida oma kohustusi õigeaegselt ja nõuetekohaselt. Seega nägi müügileping ette, et kostja kui käendaja pidi kohustused hageja ees täitma ka siis, kui põhivõlgnik oleks esitanud nõudele vastuväiteid. Käenduslepingu punkti 3.3. alusel oli kostja käendajana kohustatud tasuma viivist 0,1% päevas võlgnetavalt summalt, kui ta õigeaegselt oma kohustusi ei täida.
37.Müügilepingu ja käenduslepingu lisadest (toimiku lk 9-15) nähtub, et järk-järgult suurendasid pooled krediidilimiiti kuni 40 000 euroni ja kostja vastutuse maksimaalset määra kuni 44 000 euroni. Hageja esitatud tõenditest nähtub, et kostja ise oli pöördunud hageja poole avaldusega saada krediiti käenduslepingu sõlmimise tingimusel (toimiku lk 8 pöördel). Avalduses ei märkinud kostja, et soovib tagada põhivõlgniku kohustust vaid siis, kui põhivõlgnikul endal puudub võimalus kohustust täita.
38.06.04.2016 ja 10.06.2016 saatis hageja kostjale kirjalikud nõuded käenduslepingust tulenevate kohustuste täitmiseks (toimiku lk 16-19). Hageja esitas kohtule x OÜ-le esitatud arved, millised olid jäänud osaliselt või täielikult tasumata (toimiku lk 20-28). Arvetel on allkirjad kauba kättesaamise kohta. Seega võib esitatud tõenditest järeldada, et hageja tasunõue põhivõlgniku vastu oli muutunud sissenõutavaks. Hageja oli pöördunud kostja poole viimase kohustuste täitmiseks ka kohtuväliselt.
39.Hageja esitas kohtule äriregistri väljavõtte (toimiku lk 53-54), mille kohaselt on kostja ettevõtte x OÜ osanik ja oli selle juhatuse liige ajavahemikul 22.11.2012 kuni 22.03.2016. x OÜ andis hagejale 08.12.2015 kinnituse (toimiku lk 55-56), et seisuga 30.11.2015 oli ettevõtte võlgnevus hageja ees 41 356,40 eurot. Kinnituse on ettevõtte nimel digitaalselt allkirjastanud kostja. Seega on kostja ise kinnitanud, et põhivõlgnikul x OÜ-l oli hageja ees täitmata ning sissenõutavaks muutunud kohustus.
40.Kõike eeltoodut arvesse võttes leiab kohus, et kostjal lasus käenduslepingust tulenev kohustus tasuda hagejale põhivõlgniku x OÜ võlgnevus. Hageja põhinõue summas 33 560,06 eurot kuulub rahuldamisele ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhinõudena 33 560,06 eurot. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kuivõrd käendusleping nägi kostjale ette viivise tasumise kohustuse ning hageja põhinõue kuulus rahuldamisele, kuulub rahuldamisele ka hageja viivisenõue. Kostjalt tuleb hageja kasuks viivisena välja mõista 9939,94 eurot. Kogumis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 43500 eurot.
41.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus tegi otsuse kostja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
42.Menetluskuludena palus hageja kostjalt välja mõista hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu ja õigusabikulud. Hagejale on õigusabi osutatud kuni 31.10.2018 tunnihinnaga 115,04 eurot ja alates 01.11.2018 tunnihinnaga 131 eurot. Hagiavalduse esitamisel tasus hageja riigilõivu 1000 eurot. Kohus leiab, et hagejale osutati õigusabi mõistliku hinnaga, arvestades vaidluse sisu ja keerukust. Hageja nõue mõista kostjalt välja hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu on põhjendatud.
43.Hageja menetluskulude taotluse kohaselt kulus hagiavalduse koostamisele koos lisade komplekteerimisega 2 h 55 min ehk 335,54 eurot. Kostjale vastuse koostamiseks kulus 1 h 55 min ehk 220,49 eurot. Istungiks valmistumiseks kulus 35 min ehk 67,11 eurot. 22.10.2018 istungil osalemiseks kulus 20 min ehk 28,76 eurot. Nõude vähendamise avalduse ja selgituste koostamiseks kulus 30 min ehk 65,50 eurot. Kogumis osutati hagejale õigusabi 6 h 15 min ehk 717,40 euro ulatuses. Kohus leiab, et hageja esindaja õigusabi osutamiseks kulunud aeg on kooskõlas kohtule esitatud menetlusdokumentide sisu ning mahuga, samuti menetlustoimingute ajalise kestvusega. Tegemist on põhjendatud kuludega.
44.Kogumis palus hageja kostjalt välja mõista 1 717,40 eurot ilma käibemaksuta. Kuivõrd kohus peab hageja menetluskulusid mõistlikuks ja põhjendatuks, kuulub hageja menetluskulude nõue rahuldamisele. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 1 717,40 eurot, millest 1000 eurot oli hagi esitamisel tasutud riigilõiv ja 717,40 eurot hageja õigusabikulud. Kooskõlas hageja taotlusega tuleb kostjalt TsMS § 177 lg 4 alusel välja mõista viivis menetluskulude summalt 1 717,40 eurolt alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
/allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.