lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
Kohtulahendid/2-18-7822/51

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 21.01.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-18-7822/51
Asja liik
Tsiviilasi
Menetlusliik
Menetluskulude kindlaksmääramine
Kuulutamise aeg
21.01.2019
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1286
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Margo Klaar ja Indrek Parrest

Määruse tegemise aeg ja koht

21. jaanuar 2019, Tallinn

Tsiviilasja number

2-18-7822

Tsiviilasi

XX avaldus ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ja lapse viibimiskoha ainuhooldusõiguse avaldajale üleandmiseks YY avaldus ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ja lapse elu- ja viibimiskoha ainuhooldusõiguse avaldajale üleandmiseks ning suhtlemiskorra määramiseks. Menetluskulude kindlaksmääramine

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 21. detsembri 2018 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

XX määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindaja

Avaldaja XX (isikukood

XXXXXXXXXXX),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Senny Pello Puudutatud isik I CC (isikukood XXXXXXXXXXX), riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Marika Jaanson Puudutatud isik II YY (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Eva Tibar Puudutatud isik III Tallinna linn (Lasnamäe Linnaosa Valitsuse ja Põhja-Tallinna Valitsuse kaudu)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Jätta Harju Maakohtu 21. detsembri 2018 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
2.Määruskaebuse menetlemise kulusid ei hüvitata. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE KÄIK

1.Harju Maakohtu menetluses oli XX (avaldaja, isa) avaldus ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ja CC (puudutatud isik I, laps) viibimiskoha ainuhooldusõiguse avaldajale üleandmiseks ning YY (puudutatud isik II, ema) avaldus ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ja puudutatud isiku I elu- ja viibimiskoha ainuhooldusõiguse avaldajale üleandmiseks ning suhtluskorra määramiseks. Harju Maakohus kinnitas 25. septembri 2018 määrusega avaldaja ja puudutatud isiku II
24.septembril 2018 toimunud ärakuulamisel sõlmitud kompromissi lapsega suhtlemiskorras.
10.oktoobril 2018 esitas avaldaja määruskaebuse, milles palus osaliselt määruse tühistada ja teha muudatused kokku lepitud suhtlemiskorras. 1. novembri 2018 määrusega jättis maakohus määruskaebuse läbi vaatamata ning määruskaebusega seotud menetluskulud avaldaja kanda.
2.Puudutatud isik II esitas maakohtule menetluskulude kindlaksmääramise avalduse, milles palus avaldajalt välja mõista menetluskulud summas 360 eurot ning menetluskuludelt viivise menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Avaldaja vaidles menetluskulude suurusele vastu.

MAAKOHTU MÄÄRUS

3.Maakohus rahuldas 21. detsembri 2018 määrusega (vaidlustatud määrus) puudutatud isiku II menetluskulude kindlaksmääramise avalduse ning mõistis avaldajalt puudutatud isiku II kasuks välja 360 eurot. Ühtlasi märkis maakohus, et menetluskuludelt tuleb tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates määruse jõustumisest kuni täitmiseni. Maakohus tugines tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 138 lg-tele 1 ja 2, § 144 p-le 1, § 175 lg-le 1 ja hindas puudutatud isiku II lepingulise esindaja õigusabikulude kindlaksmääramisel kulude põhjendatust ja vajalikkust. Maakohus leidis, et ajakulu 2 tundi ja tunnitasu 150 eurot (käibemaksuta) on põhjendatud. Lepingulise esindaja tunnitasu ei ületanud maakohtu hinnangul keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Maakohus mõistis menetluskulud välja käibemaksuga.

MÄÄRUSKAEBUS

4.Avaldaja esitas 7. jaanuaril 2019 määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada ja jätta puudutatud isiku II avaldus rahuldamata, või alternatiivselt määrata kindlaks puudutatud isiku II menetluskulude rahaline suurus summas100 eurot (käibemaksuga). Määruskaebuse põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised. Esiteks on tegemist hagita menetlusega, kus hüvitatakse menetlusosalistele õigusabikulusid piiratumalt kui hagimenetluses (Riigikohtu 31. mai 2011 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-18-11, p 19). Arvestades, et tegemist ei olnud sisulise kohtulahendi vaidlustamise ega keeruka sisulise vaidlusega, ei saa avaldaja nõustuda puudutatud isiku II lepingulise esindaja ajakulu ega tunnitasu suurusega. Teiseks ei olnud määruskaebuse vastuse koostamiseks hädavajalik kasutada professionaalset õigusabi, mida kinnitab ka määruskaebuse sisu. Kohtul on hagita menetluses suurem uurimiskohustus ja kohus peab tagama, et asi lahendatakse võimalikult väikeste kuludega (TsMS § 2 ja § 5 lg 3). Avaldaja poolt esitatud määruskaebust sisuliselt ei lahendatud kaebeõiguse puudumise tõttu. Määruskaebuse vastuse esitamisega seonduvad kulud on tekkinud alusetult ning neid oleks saanud ära hoida. 2 (4)

Kolmandaks ei ole tunnitasu määr 150 eurot (käibemaksuta) kooskõlas asja keerukuse ja mahukusega. Sellise vaidluse puhul saab mõistlikuks tunnitasu määraks olla 100 eurot (käibemaksuga).

MENETLUSE EDASINE KÄIK

5.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis puudutatud isikule II tähtaja määruskaebusele vastamiseks. Puudutatud isik II vaidles määruskaebusele vastu. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle 11. jaanuaril 2019 lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6.Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb jätta TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 1 alusel muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle muutmiseks. Ringkonnakohus nõustub TsMS § 654 lg 6 ja § 659 alusel maakohtu määruse põhjendustega ega korda neid.
7.Kohtu kaalutlusõiguse piirid esindaja kulude kindlaksmääramisel tulenevad TsMS § 175 lgst 1, mille kohaselt mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kuivõrd menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine (sh nii lepingulise esindaja tunnihinna kui ka menetlustoimingutele kuluva aja hindamine) on kohtu diskretsiooniotsus, saab kõrgema astme kohus sellesse sekkuda vaid juhul, kui madalama astme kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt nt Riigikohtu 9. märtsi 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-182-15, p 14; 11. veebruari 2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 11; 18. mai 2010 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-43-10, p 19). Seega on kohtule antud lai otsustusruum õigusabikulude hüvitatavuse üle otsustamisel, tagamaks võimalus leida igal üksikjuhtumil õiglane lahendus. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus vastavalt TsMS § 175 lg-le 1 piisava põhjalikkusega kontrollinud ja analüüsinud puudutatud isiku II lepingulise esindaja töö mahtu ning sellest tulenevalt õigesti määranud toimingute ajakulu ning mõistnud avaldajalt puudutatud isiku II kasuks välja põhjendatud ja vajaliku lepingulise esindaja õigusabikulu. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu määrus nii õigusabiteenuse osutamise ajakulu kui tunnihinna osas, arvestades menetlusdokumentide mahtu ja menetluse käiku, õiglane ja põhjendatud. Maakohtu seisukoha kujunemine on vaidlustatud määruse põhjenduses jälgitav ja arusaadav. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
8.Hagita menetluses tuleb õigusabikulud määrata üksnes kriteeriumi „vajalikud ja põhjendatud“ alusel (vt Riigikohtu 9. detsembri 2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-145-13, p 14 teine lõik). Seega ei nõustu kolleegium avaldaja seisukohaga, et hagita menetluses on menetlusosaliste õigusabikulude hüvitamine piiratum kui hagimenetluses. Avaldaja poolt viidatud Riigikohtu varasemat praktikat on Riigikohtu 19. juuni 2013 määruses (tsiviilasjas nr 3-2-1-58-13, p 14) muudetud.
9.Ringkonnakohus ei nõustu avaldaja väitega, et kuna tema poolt esitatud määruskaebus ei saanud olla edasikaebeõiguse puudumise tõttu perspektiivikas, siis ei pidanud puudutatud isik II sellele vastamiseks professionaalset õigusabi kasutama. Tulenevalt TsMS § 663 lg-st 3 on maakohtu kohustus toimetada määruskaebus ja selle lisad kätte menetlusosalistele, kelle õigusi määrus puudutab, ja küsida neilt vastus. Menetlusosalisel on õigus kasutada tsiviilkohtumenetluses lepingulist esindajat ning anda kohtule seletusi ja esitada põhjendusi ning vaielda vastu teiste menetlusosaliste taotlustele ja põhjendustele (TsMS § 199 lg 1). Maakohus on puudutatud isiku II menetluskulude nimekirja ja selles näidatud kulude koosseisu põhjalikult analüüsinud ja leidnud, et 2 tundi on põhjendatud ja vajalik ajakulu. Kolleegiumi 3 (4)

arvates ei ole maakohus diskretsiooniõigust puudutatud isiku II esindamiseks kulutatud töötundide määramisel ületanud. Asja materjalidest ei järeldu, et ka puudutatud isiku II arvestatud õigusabi tunnihind 180 eurot (käibemaksuga) oleks praegustel asjaoludel ülemäärane. Arvestades, et tegemist oli õigusliku küsimusega ja määruskaebusele vastamine eeldas õiguslikku analüüsi, saab sellise õigusteenuse eest pidada põhjendatud tunnihinnaks 180 eurot (käibemaksuga). Avaldaja arvamus, et sellise õigusteenuse hinnaks võiks olla 100 eurot (käibemaksuga), ei muuda maakohtu kaalutlusotsustust ebaõigeks, et ringkonnakohus peaks sellesse sekkuma.

10.TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
11.Käesoleva määruse peale saab kaevata Riigikohtule TsMS § 696 lg 1 teise lause ja lg 3 esimese lause alusel. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. / allkirjastatud digitaalselt / Meeli Kaur

/ allkirjastatud digitaalselt / Margo Klaar

/ allkirjastatud digitaalselt / Indrek Parrest

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.