Võlaõigus › Võõrandamislepingud

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

tasumisele hiljemalt 1.02.2016, kuid mitte enne, kui Jaama Invest OÜ on täitnud oma kohustused hüpoteegipidaja ees. 14.10.2014 kinnistamisavalduse alusel on lepingu ese jagatud kaheksaks korteriomandiks, need on võõrandatud ja viimane hüpoteegikanne on kustutatud 26.07.2017. Hagi kohtusse esitamise ajaks, so 27. veebruariks 2018 ei ole kostja I tasunud sissenõutavaks muutunud ostuhinda. Jaama Invest OÜ on võõrandanud korterid 2 ja 6 CCB Fond OÜ-le mitterahalise sissemaksena ning korter 2 on edasi võõrandatud kolmandale isikule. Seim Investeeringud OÜ-le võõrandas kostja I korteri 1 väidetava laenu tagasimakse katteks. Jaama Invest OÜ ainuosanikuks oli alates selle asutamisest 27.01.2014 Christel Blaubrük. Samuti oli C. Blaubrük äriühingu ainus juhatuse liige kuni 21.12.2017. Alates 20.12.2017 on Jaama Invest OÜ ainuosanikuks OÜ Looman-AT, kelle otsuse alusel on algatatud äriühingu likvideerimismenetlus alates 22.12.2017. CCB Fond OÜ asutati 13.09.2016. C. Blaubrük oli selle ainuosanik kuni 26.07.2017 ja on ainus juhatuse liige alates asutamisest kuni käesoleva ajani. Alates 03.11.2016 on CCB Fond OÜ osanikuks ka Jaama Invest OÜ, kellele kuulub 1/21 osakapitalist, ning C. Blaubrük, kellele kuulub 20/21 osakapitalist. Korterite 2 ja 6 võõrandamise hetkel 30.09.2016 oli nii Jaama Invest OÜ kui ka CCB Fond OÜ ainuosanikuks ja ainukeseks juhatuse liikmeks C. Blaubrük. Alates Seim Investeeringute OÜ asutamisest 5.07.2016 on äriühingu ainuosanikuks ja ainsaks juhatuse liikmeks Ants Seim, kes on hagejale teadaolevalt C. Blaubrüki XXX. Jaama Invest OÜ võõrandas 26.09.2016 Seim Investeeringute OÜ-le korteri 1. Hageja nõue kostja I vastu põhineb sõlmitud müügilepingul. Nõue on muutunud sissenõutavaks, sest kõikide korteriomandite osas on kustutatud neid koormanud hüpoteegid, neist viimastena korterite 2 ja 6 osas 26.07.2017. Hageja nõuab kostjalt I 340 000 euro tasumist VÕS § 108 lg 1 alusel. Lisaks nõuab hageja viivist kohustuse täitmisega viivitamise tõttu seaduses sätestatud määras. Hagi kohtusse esitamise ajaks oli sissenõutavaks muutunud viivis summas 16 021.92 eurot. Hageja nõuab kostjalt viivist kuni nõude täieliku tasumiseni. Lisaks nõuab kohus kostjalt sissenõudmiskulude hüvitamist VÕS § 1131 lg 1 alusel summas 40 eurot. Hageja nõue CCB Fond OÜ ja Seim Investeeringud OÜ vastu põhineb ettevõtte üleminekul. Hageja on seisukohal, et hageja poolt kostjale võõrandatud kinnistust sai kostja peamine vara ja majandustegevuse objekt. Pärast kinnistu omandamist jagas kostja kinnistu korteriomanditeks ja võõrandas need muu hulgas ka kostjale II ning kostjale III. Kostja I tegevusala oli kortermaja renoveerimine ja ehitus ning korterite müük. Kostja III on määranud enda tegevusalaks kinnisvara ost ja müük ning on asunud Jaama Invest OÜlt saadud kinnisasja võõrandama. Kostja III ei ole Jaama Invest OÜ-le korteriomandi ostuhinda reaalselt tasunud, vaid pooled on tasaarvestanud omavahelisest laenulepingust tuleneva nõude. Hageja on seisukohal, et toimunud on ettevõtte üleminek Seim Investeeringud OÜ-sse. See on tõendatud asjaoludega, et Jaama Invest OÜ peamine vara on läinud üle Seim Investeeringud OÜ-le, kes ei pidanud korteriomandi eest reaalselt ostuhinda tasuma; mõlema kostja põhitegevusala on sama; Seim Investeeringud OÜ müüb aktiivselt korterit, mis ühtib Jaama Invest OÜ tegevuskavaga; Seim Investeeringud OÜ loodi kaks kuud enne korteriomandi võõrandamist, kuid osakapitali sissemakset ei ole käesoleva ajani tasutud; Seim Investeeringud OÜ põhitegevusala aitab läbi viia C. Blaubrük, kelle XXX on A. Seim; Jaama Invest OÜ on likvideerimisel ja teadaolevalt majandustegevus puudub.

Jaama Invest OÜ on mitterahalise sissemaksena andnud CCB Fond OÜ-le korterid 2 ja 6, mille eest on vastu saanud CCB Fond OÜ osa nimiväärtusega 1000 eurot. Üleantud korteriomandite väärtus oli lepingu kohaselt 220 000 eurot. CCB Fond OÜ on asutatud kaks nädalat enne mitterahalise sissemakse tegemist ning selle osakapitali suurus on 21 000 eurot. CCB Fond OÜ on määranud oma tegevusalaks kinnisvara ostu ja müügi ning tegeleb aktiivselt korteriomandi võõrandamisega. Hageja on seisukohal, et Jaama Invest OÜ tegevus on üle läinud ka CCB Fond OÜ-le, sest sinna on üle antud Jaama Invest OÜ peamine vara; see on asutatud kaks nädalat enne korteriomandite üleandmist; selle osanikeks on Jaama Invest OÜ ja C. Blaubrük; Jaama Invest OÜ sai korteriomandite võõrandamisel vastu üksnes osa nimiväärtusega 1000 eurot, mis on alla 5 % asutatud osaühingu osakapitalist; CCB Fond müüb aktiivselt kortereid; Jaama Invest OÜ on likvideerimisel ja teadaolevalt majandustegevus puudub. Jaama Invest OÜ poolt korteriomandite sisuliselt vastusoorituseta üleandmine vastab ettevõtte üleminekule VÕS § 180 lg 1 mõttes. Seega on Jaama Invest OÜ kohustused hageja ees läinud üle ettevõtte omandajatele, st CCB Fond OÜ-le ja Seim Investeeringud OÜ-le. Hageja esitab kõigi kolme kostja vastu nõude solidaarselt 340 000 euro suuruse põhivõla ja viivise väljamõistmiseks. Kui kohus leiab, et kostjad ei vastuta siiski solidaarselt Jaama Invest OÜ poolt lepingu täitmise eest, siis vastutavad CCB Fond OÜ ja Seim Investeeringud OÜ solidaarselt hagejale õigusvastaselt kahju tekitamise alusel. Vastuseks kostjate vastuväidetele märgib hageja järgmist: Hageja ei nõustu, et kostjaga I sõlmitud müügileping on näilik müügieseme hinna näilikkuse tõttu. Kostja I ei ole isegi maininud, millised olid poolevahelised tegelikud kokkulepped. See ei ole võimalik, sest muid kokkuleppeid ei olnud. Kui kostja leiab, et tasus liiga kõrge ostuhinna, siis see ei ole aluseks müügilepingu tühisuse tuvastamiseks. Isegi kui müügitehing osutuks tühiseks, tuleks kostjal I tagastada hagejale müügilepingu ese, selle võimatuse korral aga hüvitada asja müügihind rahas. Hagejal on igal juhul õigus nõuda Jaama Invest OÜ-lt 340 000 euro tasumist ning viivist. Hageja ei tunnista kostja I poolt 5 500 euro tasumist ja Priit Saluri reisikulude katmist müügilepingu täitmise katteks toimunuks. Hageja ei arva, et igasugune korteriomandi võõrandamine on samas ka ettevõtte üleminek. Kui võõrandaja on saanud korteromandi müümisel reaalse, korteriomandi väärtusega võrdse vastusoorituse, siis ei ole tegemist ettevõtte üleminekuga. Kostja I likvideerimismenetlus ei ole tavapärane, sest täitmata on võlausaldaja nõude rahuldamise kohustus. Kostja I on kostjale II võõrandanud korteriomandid nende eest vastusooritust saamata. Tehingute tegemise ajal oli C. Blaubrük mõlema äriühingu ainuosanik ja ainus juhatuse liige, seega on selgelt tegemist tehinguga iseendaga. Mitterahalise sissemakse tegemise ainus majanduslik eesmärk oli Jaama Invest OÜ vara üleviimine CCB Fond OÜ vara hulka, et vältida Jaama Invest OÜ kohustuse täitmist hageja ees. Jaama Invest OÜ ja Seim Investeeringud OÜ vaheline laenuleping oli näilik. Lepingu täitmise kohta laenuandja poolt, st raha üle(k)andmise kohta tõendid puuduvad. Rennes OÜ kasuks oli Jaama Invest OÜ-lt jõustunud kohtuotsusega välja mõistetud ligi 40 000 eurot. Laenulepingu väidetav summa oli 150 000 eurot. Sellise rahasumma kasutamise eesmärki ei ole kostja tõendanud. Kui kohus võtab tõendina vastu laenulepingu ja sularaha üleandmise kviitungi, siis vaidlustab hageja need tõendid, olles seiskohal, et dokumendid on võltsitud. Kostjate vastuväited Jaama Invest OÜ (likvideerimisel) vaidleb hagile vastu. Kostjale I kuulunud Jaama 56c kinnistu renoveerimine ja juurdeehituse tegemine oli C. Blaubrüki ja hageja juhatuse

liikme Priit Saluri, kes olid sel ajal ka XXX, ühine projekt. Jaama Invest OÜ asutati spetsiaalselt Jaama 56c kinnistu arendusprojekti elluviimiseks. Hageja võõrandas kostjale I kinnistu lepingus märgitud hinnaga üksnes põhjusel viia arendusprojekt läbi käibemaksuta. Kinnistu tegelik väärtus müügihetkel oli märkimisväärselt väiksem. Tegemist oli näiliku tehinguga, sest lepingus märgitud müügihind oli näilik. TsÜS § 89 kohaselt on selline tehing tühine, mistõttu hageja nõue on alusetu. Hageja juhatuse liige käsutas vabalt kostja I rahalisi vahendeid, mida tõendab kostja I poolt hageja juhatuse liikme P. Saluri reisikulude tasumine. 20.11.2014 on kostja I teinud 5 500 euro suuruse ülekande hagejale, mis tuleb samuti hageja nõudest maha arvata. CCB Fond OÜ vaidleb hagile vastu. Hageja ei ole selgitanud ega tõendanud, mis täpselt moodustas ettevõtte ning millest tulenevalt saab korteriomandi mitterahalise sissemaksena üleandmist pidada ettevõtte üleminekuks. Hageja ei ole tõendanud, et koos korteriomandiga anti üle mingeid muid õigusi, kohustusi või lepinguid. Hageja käsitlus on ebaloogiline, sest siis saaks iga kinnisvaratehingu puhul väita, et tegemist on ettevõtte üleminekuga. Kostja I likvideerimismenetlus ei tõenda samuti ettevõtte üleminekut, sest äriühing tegeles peamiselt Jaama 56c kinnistu arendusprojektiga ning sellega valmis saanud äriühing tavapäraselt likvideeritakse ja kustutatakse äriregistrist. Hageja ei ole tõendanud alternatiivset kahjuhüvitamise nõuet, st kostja tegu, kahju, põhjuslikku seost ja teo õigusvastasust. Hageja ei ole eelkõige tõendanud kahju tekkimist, ka muud nõude alused on jäänud ainult väideteks. Seim Investeeringud OÜ vastuväited on sisult samad, mis on esitatud CCB Fond OÜ poolt. Lisaks märgib kostja, et laenulepingu olemasolu kostja ja Jaama Invest OÜ vahel on tõendatud sellega, et seoses kinnistu arendamisel töid teinud Rennes OÜ-ga toimunud kohtuvaidlusega vajas Jaama Invest OÜ täiendavaid rahalisi vahendeid, mida laenas Seim Investeeringute OÜ. Laenu andmine on tõendatud kirjaliku laenulepinguga raha ülekandmise kohta kostjale I summas 39 000 eurot ja sularaha vastuvõtmise aktiga summas 51 000 eurot. Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus on seisukohal, et hagi Jaama Invest OÜ (likvideerimisel) vastu tuleb rahuldada täielikult, CCB Fond OÜ vastu osaliselt ja hagi Seim Investeeringud OÜ vastu tuleb jätta rahuldamata. Hageja nõue Jaama Invest OÜ (likvideerimisel) vastu Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 65 kohaselt loetakse eseme väärtuseks selle harilik väärtus, kui seaduse või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 28 lg 2 kohaselt kui hinda ei ole määratud ega hinna määramise viisi ette nähtud ja hind ega hinna määramise viis ei tulene lepingu olemusest, tuleb maksta lepingu sõlmimise ajal lepingu täitmise kohas tavaliselt tasutav hind. Seega on müügieseme hind määratud eelkõige poolte kokkuleppega ning ainult siis, kui kokkuleppest hind ei nähtu mitte mingil moel, on võimalik määrata hind muul viisil. Kohus jätab rahuldamata Jaama Invest OÜ taotluse ekspertiisi määramiseks, et teha kindlaks Jaama 56c Tartus asuva kinnistu väärtus 2014. aastal, sest kinnistu hind on kehtivalt kokku lepitud notariaalses lepingus. Kohus jätab rahuldamata ka hagejalt Jaama 56c Tartus kinnisasja omandamise võlaõigusliku ja asjaõigusliku lepingu väljanõudmise taotluse, sest see on samuti suunatud kinnistu müügilepingus kokkulepitud hinna vaidlustamisele, mis aga kohtu arvates võimalik ei ole. Riigikohtu lahendi 3-2-1-24-04 p 16 kohaselt „Kolleegium ei soostu aga hageja seisukohaga, et asja eest tasutud hind ei vasta hea usu põhimõttele, kui see on asja

kohalikust müügihinnast oluliselt kõrgem. Tsiviilseaduse mõtte kohaselt ei saa hea usu põhimõtte vastaseks lugeda ostuhinna mittevastavust müügilepingu järgi üleantava asja harilikule väärtusele ehk kohalikule keskmisele müügihinnale (turuhinnale). VÕS § 28 lg 2 kohaselt kuulub asja eest maksmisele tavaliselt tasutav hind või muu mõistlik hind juhul, kui hinda ei ole määratud poolte kokkuleppel. TsÜS § 65 kohaselt võib lepinguga asjale ette näha teistsuguse hinna kui asja turuhind.“ Hageja ja kostja I vahel sõlmitud müügi- ja hüpoteegiga koormamise lepingus, mille esemeks oli hagejale kuuluv kinnistu aadressil Jaama 56c Tartus, kokkulepitud hind 340 000 eurot on seega kehtiv (lepingu p 3.2., I kd tl 26). Müügihind kuulus tasumisele hiljemalt 1.02.2016, kuid mitte enne, kui Jaama Invest OÜ on täitnud oma kohustused hüpoteegipidaja ees (lepingu p 3.3., I kd tl 26). Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kõik Jaama Invest OÜ kohustused hüpoteegipidaja ees täideti hiljemalt 26.07.2017. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 lg 1 kohaselt Asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Kohus on seisukohal, et kostja I poolt 20.11.2014 hagejale tehtud makse 5 500 eurot selgitusega „ülekanne“ (I kd tl 147) ei tõenda vaidlusaluse müügilepingu täitmist kostja poolt. Makse(te)ga seotud äriühingutel võis olla ja ilmselt oligi muid rahalisi suhteid. Kui võlgnik teeb võla tasumiseks makse, tuleb selgelt märkida, et tegemist on konkreetse võla (osalise) tagastamisega, mitte muu maksega, mille tegemiseks oli võlgnik samuti kas seaduse või lepingu kohaselt olnud kohustatud. Jaama Invest OÜ on 21.04.2015 tasunud 2 420 eurot P. Saluri (hageja juhatuse liige) reisi eest (esitatud maksekorralduse väljatrükk), mis kostja väitel tuleb kokkuleppe kohaselt samuti võlast maha arvata. Hageja sellega ei nõustunud. Kohus ei arvesta ka nimetatud summat kostja I poolt võla tasumisena, sest Jaama Invest OÜ on täitnud P. Saluri kohustuse maksta osutatava teenuse eest, mitte hageja kohustuse teha makse hagejaga seotud teenuse katteks. Seetõttu ei ole tõendatud Jaama Invest OÜ poolt hagejale võla katteks ka selle makse tegemine. Kostjal I tekkis kohustus tasuda hagejale müügilepingus kokku lepitud 340 000 eurot VÕS §-s 82 lg 1 sätestatu kohaselt (kohustuse täitmise tähtpäev on kokku lepitud lepingus) hiljemalt 26.07.2017. Seega on hageja rahaline nõue muutunud sissenõutavaks. VÕS § 100 kohaselt Kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 113 lg 1 teise lause kohaselt on hagejal õigus nõuda viivist rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral. Kohus mõistab Jaama Invest OÜ-lt hageja kasuks välja sissenõutavaks muutunud viivise perioodi eest 27.07.2017 kuni 26.02.2018 summas 16 021.92 eurot. Hageja nõue Jaama Invest OÜ-lt viivise nn edasiulatuvaks väljamõistmiseks kuni põhinõude täitmiseni tulenevalt TsMS §-s 367 sätestatust on võimalik rahuldada: Viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kohus mõistab Jaama Invest OÜ-lt hageja kasuks välja lisanduva viivise alates 27.02.2018 kuni põhivõla täieliku tasumiseni VÕS §-s 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. VÕS § 1131 lg 1 kohaselt kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Hageja sellekohane nõue Jaama Invest OÜ vastu kuulub samuti rahuldamisele.

Hageja nõue CCB Fond OÜ vastu Hageja on ettevõtte ülemineku tuvastamiseks välja toonud Riigikohtu erinevate lahendite alusel järgmised nõutavad asjaolud: ettevõtte tüüp; kinnisasja, tootmisvahendite ja muude materiaalsete vahendite üleminek; immateriaalsete vahendite ja organisatsiooni ülevõtmine; kliendi- ja hankijasuhete jätkuvus; üleminekule eelneva ja sellele järgneva tegevuse sarnasus; majandustegevuse jätkuvus; personali säilimine; ettevõtte omandaja varasem tegevus; üleandja ja omandaja tegevuskoht, juhtorganite liikmete kattuvus. Kohus on seisukohal, et ettevõtte varjatud ülemineku tuvastamiseks peavad olema tuvastatavad enamus loetletud asjaoludest. Riigikohtu lahendi 3-2-1-129-11 p 11 kohaselt „Ainuüksi selle tuvastamine, et kostja IV kasutab samu ruume ja müüb samu kaupu kui kostja III, et kostjate töötajad kattuvad osaliselt, kostjate ärinimed on sarnased ning kostjad on seotud juhtorganite kaudu, ei anna alust VÕS § 182 kohaldamiseks. Hageja oleks pidanud tõendama ettevõtte majandamisega seotud asjade ja õiguste käsutamist. Seejärel oleks kohus saanud anda õigusliku hinnangu, kas nende asjade ja õiguste käsutamine kogumis kujutab endast ettevõtte üleminekut.“ Asjaolu, et ühe kinnisasja võõrandamine (isegi kohase hüvituseta) ei ole ettevõtte üleminek, nähtub ka Riigikohtu lahendis 3-3-1-85-12 punktis 15 toodust: „Kolleegium ei nõustu ringkonnakohtuga selles, et kuivõrd OÜ Lindram Invest kogu majandustegevus seisnes Tammneeme kinnistu haldamises, arendamises ja väljaüürimises, äriühingul puudus töötajaskond ja organisatsioon, samuti polnud tal muid tegevusvaldkondi, äriühingu kohustused seondusid üksnes kinnistu haldamise ja arendamisega, siis moodustas Tammneeme kinnistu ettevõtte ehk iseseisva majandusüksuse. Kolleegium selgitab, et ettevõttena ei ole võimalik käsitada varakogumit, mis ei osale majandustegevuses. Seda isegi juhul, kui tegemist on äriühingu ainukese varaga (nagu käesolevas asjas vaidlusalune Tammneeme kinnistu).“ Riigikohus on olnud põhimõtteliselt samal seisukohal läbi aegade, vt nt 3-2-1-105-09 p 11 ja 12: „Selgitamaks, kas vaidlusaluse müügilepinguga andis hageja kostjale üle ettevõtte, st kas kostja vastutab VÕS § 183 lg 1 alusel ka hageja kohustuste eest, tuligi kohtutel anda hinnang müügilepingule. Ettevõttesse kuuluvad VÕS § 180 lg 2 kohaselt ettevõtte majandamisega seotud ja selle majandamist teenivad asjad, õigused ja kohustused, mh ettevõttega seotud lepingud. Ettevõttesse kuuluvad asjad antakse kooskõlas VÕS § 182 lg-ga 1 omandajale üle vastavate asjade üleandmise sätete järgi ja õigused vastavate õiguste üleandmise sätete järgi, lepingud aga lepingute ülevõtmise sätete järgi. Ettevõtte üleandja on kohustatud andma omandajale üle asjade valduse, registreerimisele kuuluva vara puhul tagama ka kannete tegemise registrites. ... Eeltoodud sätete alusel on ringkonnakohus õigesti järeldanud, et ettevõtte ülemineku korral läheb omandajale üle ettevõte kui tervik (vt Riigikohtu 16. veebruari 2000. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-7-00). Kolleegium nõustub ringkonnakohtuga selles, et ettevõtte üleminekuks ei piisanud praegusel juhul asjade müügilepingust ja selle täitmisest, sest müügilepinguga ei ole praegusel juhul tõendatud hageja ettevõtte kui terviku kõnealune asjade ja õiguste olulises osas üleminek kostjale.“ Hageja on käesolevas tsiviilasjas kohtule esitanud ja tõendanud järgmised asjaolud, mis hageja arvates on aluseks ettevõtte varjatud ülemineku tuvastamiseks: Jaama Invest OÜ peamine vara (2 korteriomandit) on üle läinud CCB Fond OÜ-le; CCB Fond OÜ on asutatud kaks nädalat enne tehingute tegemist; mõlema äriühingu osanik ja juhatuse liige on C. Blaubrük; kinnisasjad on CCB Fond OÜ-le üle antud kohase hüvituseta (Jaama Invest OÜ-le kuulub pärast korteriomandite arvelt mitterahalise sissemakse tegemist ja osakapitali suurendamist vaid 1/21 21 000 euro suurusest osakapitalist); CCB Fond OÜ

müüb samuti korteriomandeid, mis ühtib Jaama Invest OÜ avaldatud tegevuskavaga; Jaama Invest OÜ-l majandustegevus puudub, äriühing on likvideerimisel. Viidatud Riigikohtu lahenditest nähtuvalt ei anna ainult korteriomandite võõrandamine CCB Fond OÜ-le, kostjate seotus juhtorganite kaudu, avaldatud tegevusala kattuvus ning üleandja majandustegevuse lõppemine alust lugeda ettevõtte üleminek toimunuks. Jaama Invest OÜ võõrandas kostjale II ainult korteriomandid. Ettevõttena ei ole võimalik käsitada varakogumit, mis ei osale majandustegevuses. CCB Fond OÜ võib korteriomandi(d) võõrandada või omale jätta, kasutada ise või välja üürida. Igal juhul pole tegemist tootmisvahendite ja muude materiaalsete vahendite üleminekuga. Ka ei ole toimunud omandaja poolt immateriaalsete vahendite ja organisatsiooni ülevõtmist; kliendi- ja hankijasuhete jätkuvust; majandustegevuse jätkuvust. Alternatiivselt on hageja esitanud CCB Fond OÜ vastu rahalise nõude VÕS § 1043 ja VÕS § 1045 lg 1 punktide 7 ja 8 alusel, mille kohaselt peab kahju tekitaja hüvitama kannatanule õigusvastaselt tekitatud kahju. Kahju tekitamine on õigusvastane, kui see on tekitatud seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega ja heade kommete vastase tahtliku käitumisega. VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Hageja ei ole avaldanud ja tõendanud, millist seadusest (kohtu allakriipsutus) tulenevat kohustust on CCB Fond OÜ rikkunud. Ei piisa hageja väitest, et CCB Fond OÜ omaniku ja juhatuse liikme kattuvus Jaama Invest OÜ omaniku ja juhatuse liikmega on tõend selle kohta, et CCB Fond OÜ oli teadlik kinnistu vastusoorituseta omandamisest ning Jaama Invest OÜ majanduslikust olukorrast. Ükski seadusesäte ei kohusta midagi võõrandama ainult vastava vastusoorituse eest. Riigikohtu lahendi 3-2-1-101-16 p 16 kohaselt „Hageja väitel on kostja tegu esmalt õigusvastane seadusest tuleneva kohustuse rikkumise tõttu VÕS § 1045 lg 1 p 7 mõttes. Kui hageja tahab tõendada kahju tekitamise õigusvastasust sellega, et kostja rikkus seaduses sätestatud kohustust, siis peab ta sellise rikkumise tõendama (Riigikohtu 10. novembri 2010. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-88-10, p 10; 1. juuni 2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-38-16, p 11; 16. juuni 2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-45-16, p 14).“ CCB Fond OÜ käitumise õigusvastasuse tuvastamine VÕS § 1045 lg 1 p 8 alusel eeldab, et talle saab ette heita tahtlikku heade kommete vastast käitumist. Käitumine on heade kommete vastane siis, kui teo eesmärk oli teise isiku tahtlik kahjustamine, seejuures peab olema tõendatud, et kostjal oli algusest peale tahe hagejat kahjustada (vt Riigikohtu

mitterahalise sissemaksena kostja I juhatuse liikme C. Blaubrüki poolt asutatud uude äriühingusse enne seda, kui kostja I on täitnud lepingulise kohustuse hageja ees, on kostja II tekitanud hagejale kahju. Kostjal II on olnud tema juhatuse liikme C. Blaubrüki teadmise ja tegutsemise kaudu tahe kahjustada hageja õigust saada rahuldatud kostjaga I sõlmitud kinnistu müügilepingust tulenev nõue. Kostja II on ühe korteriomandi (eluruum nr 2) omakorda võõrandanud 24.07.2017 (kinnistusraamatu väljatrükk I kd tl 35-36). 27.09.2016 kuulus kostjale I kaheksast korteriomandist veel ainult kaks, mis antigi kostjale II mitterahalise sissemakse katteks. Pärast nimetatud korteriomandite võõrandamist alustati kostja I likvideerimismenetlust. Vaidlust ei ole selle üle, et rohkem nimetamisväärset vara kostjal I enam ei ole. Kohus on seisukohal, et CCB Fond OÜ vastutus hageja ees on solidaarne kostjaga I, kuid on piiratud kostja II poolt saadu väärtusega, st kahe korteriomandi väärtusega summas 220 000 eurot, tulenevalt mitterahalise sissemakse tegemise lepingust. VÕS § 65 lg 2 kohaselt tekib solidaarkohustus siis, kui mitu isikut peavad täitma sama sisuga kohustuse, mille täitmist võib võlausaldaja nõuda vaid ühe korra. Kui mitu isikut vastutavad samal või erinevatel alustel kolmanda isiku suhtes viimasele tekitatud sama kahju eest, vastutavad nad VÕS § 137 lg 1 järgi hüvitise maksmise eest solidaarselt. Kohus mõistab kostjalt II viivise välja alates hagi esitamisest kohtusse, sest kostja II vastutab kahju tekitamise alusel, mitte lepingu rikkumise alusel, mistõttu kostja II kahju hüvitamise kohustus muutus sissenõutavaks hagi esitamisega kohtusse. Hageja nõue Seim Investeeringud OÜ vastu Kohus on seisukohal, et hageja nõue Seim Investeeringud OÜ vastu ettevõtte üleminekust tuleneval alusel tuleb jätta rahuldamata samadel põhjendustel nagu CCB Fond OÜ puhulgi. Hageja ei ole kohtule tõendanud kostja III suhtes ettevõtte üleminekut. Korteriomandi võõrandamine madala hinnaga, äriühingute põhitegevusala kattumine, äriühingute juhtorganite liikmete lähikondsus ei ole piisav, et tuvastada korteriomandi võõrandamise lepingu alusel ettevõtte üleminek Jaama Invest OÜ-st Seim Investeeringud OÜ-sse. Hageja ei ole vaidlustanud kostja I väidet, et viimasel oli kohtuvaidlus ehitajaga, so Rennes OÜ-ga. Kohtuvaidluse olemasolu nähtub ka kinnistusraamatusse korteri nr 1 ja 6 osas sisse kantud kohtulikest hüpoteekidest, kumbki 17 500 eurot. Hageja on teinud arvestuse, mille kohaselt võis kostjal I tekkida Rennes OÜ ees rahaline kohustus ca 40 000 euro ulatuses. Kohtulik hüpoteek on kustutatud 8.07.2016 avalduse ja 11.07.2016 nõusoleku alusel 13.07.2016. Kostja III on kohtule esitanud kirjaliku laenulepingu nr 012016, sõlmitud 5.07.2016, mille kohaselt kostja III annab kostjale I laenu 90 000 eurot tagasimaksmise tähtajaga 31.07.2016. I kd tl 202 on kohtu nõudel väljastatud kostja III pangakonto väljavõte LHV Pangas. Väljavõtte kohaselt on kostja III teinud kostjale I 5.07.2016 ülekande summas 39 000 eurot selgitusega „vastavalt lepingule“. Võla tasumise kohta tõendeid esitatud ei ole. Jaama Invest OÜ võõrandas 26.09.2016 Seim Investeeringute OÜ-le korteri 1. Seega on kohtule tõendatud, et kostjal III oli korteriomandi saamise hetkel rahaline nõue kostja I vastu. Ükskõik, millises ulatuses on Jaama Invest OÜ Seim Investeeringud OÜ-lt laenu saanud, korteriomandi omandamise tehing Seim Investeeringud OÜ poolt on seadusele vastav, sest Jaama Invest OÜ teostas omandiõigust temale kuuluva vara suhtes. Vaidlustada võib laenu tagastamist kallima korteriomandi üleandmise teel lähikondse äriühingule, kuid kohus on seisukohal, et selles osas saab põhjendatud seisukoha võtta pankrotimenetluses, kus saab kaaluda muuhulgas ka ühe võlausaldaja nõude rahuldamise eelistamist.

Käesolevas kohtuasjas põhinevad poolte väited ja vastuväited ettevõtte majandustegevusel ja sellega seotud otsustustel. Hageja õiguste tahtlikku kahjustamist kostja III poolt ei ole kohus tuvastanud. Hageja nõuet kostja III vastu ei ole seetõttu alust rahuldada ka VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 punktide 7 ja 8 alusel. Kostja III vara suhtes kohaldatud hagi tagamise abinõu tuleb tühistada kohtuotsuse jõustumisest. Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 kohaselt Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Käesolevas tsiviilasjas on kohus rahuldanud hageja nõude kostja I vastu täielikult, kostja II vastu osaliselt ja kostja III vastu on hagi täielikult rahuldamata jäetud. Hageja menetluskuludeks on riigilõiv 3 400 eurot, tõendite väljanõudmise kulu 72 eurot ja õigusabi kulu 10 200 eurot. Kostjad vaidlevad vastu hageja õigusabi kulude summale, olles seisukohal, et tunnitasu 150 eurot on ebamõistlikult suur, samuti õigusabi maht – 68 tundi. Kohus on seisukohal, et õigusabi tunnitasu 150 eurot vastab kohtupraktikale ning on vandeadvokaadi tasuna igati aktsepteeritav. Arvestades hagi rahuldamise ulatust kostja II vastu (ca 65 %) ning hagi rahuldamata jätmist kostja III suhtes, samuti kohtu hinnangul mõnevõrra ülepaisutatud töötundide mahtu (nt määruskaebusega, mille sisu on 3,5 leheküljel, tutvumine, analüüs ja vastuse koostamine kokku üle 10 tunni), arvestades õigusabi andva vandeadvokaadi kvalifikatsiooni, loeb kohus vastaspoole poolt hüvitamisele kuuluvaks õigusabi mahuks 40 tundi hinnaga 150 eurot tund, seega 6 000 eurot. Kohus loeb hageja põhjendatud menetluskuludeks riigilõivu 3 400 eurot ja dokumentide nõudmise kulu 72 eurot. Tulenevalt TsMS §-s 165 lg 3 sätestatust vastutavad solidaarvõlgnikest kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt. Kohus on hageja nõude kostja I ja kostja II vastu rahuldanud solidaarselt 65 % ulatuses, mistõttu kohus mõistab solidaarselt kostjatelt I ja II välja hageja tasutud riigilõivu 2 210 euro ulatuses, dokumentide nõudmise kulu 48 euro ulatuses ja õigusabi kulud 4 000 euro ulatuses. Hageja tasutud riigilõiv 1 190 euro ulatuses, dokumentide nõudmise kulu 24 euro ulatuses ja õigusabi kulu 2 000 euro ulatuses jääb kostja I kanda. Kostja III menetluskulud on 25 eurot (50%) riigilõiv määruskaebuse esitamisel ja õigusabi kulu 8 h 15 min eest 1 188 eurot. Kuivõrd määruskaebus jäeti rahuldamata, jäävad määruskaebuse esitamise menetluskulud kostja III enda kanda. Kostja III menetluskulude nõuet tuleb vähendada 25 euro suuruse riigilõivu ja 1,5 tunni ulatuses õigusabi osutamise osas. Õigusabi osutamise tunnitasu on 120 eurot, põhjendatud õigusabi maht on eeltoodust tulenevalt 6,75 h, mille eest tuleb hagejal kostjale III hüvitada 810 eurot, koos käibemaksuga 972 eurot. Poolte taotlusel tuleb väljamõistetud menetluskuludelt maksta viivist alates kohtulahendi jõustumisest kuni tasumiseni VÕS §-s 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

/digitaalselt allkirjastatud/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.