Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

2-18-122931

EDASIKAEBE KORD

Hagejal on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale menetluse taastamiseks kaja Viru Maakohtule 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättesaamise päevast arvates. Kui tagaseljaotsus toimetati kostjale kätte avalikult, teatavakstegemisega teadaandega väljaandes Ametlikud Teadaanded, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja võib esitada, kui kostja poolt hagiavaldusele vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi toimetati kostjale või tema esindajale kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.o. tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 394 nõuetele vastav kirjalik hagiavalduse vastus koos lisadega. Kajalt tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Hageja esitas hagi kostja vastu võlgnevuse nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid B OÜ (esialgne võlausaldaja) ja kostja 13. märtsil 2018 laenulepingu nr 20180306015, mille alusel sai kostja 500 euro laenu ning kohustus laenu tagastama maksegraafiku alusel võrdsete intressi- ja põhiosamaksetena summas 94,70 eurot, esimese osamaksega alates 12. aprillist 2018 ja viimase osamaksega 09. septembril 2018 summas 94,69 eurot. Krediidi kulukuse määr: 56.09%. Kostja jättis laenumaksed tähtaegselt tasumata ning ei ole seda hagiavalduse esitamise kuupäevaga teinud. Kostja ei ole reageerinud B OÜ poolt tehtud korduvatele meeldetuletustele ega täitnud oma kohustust täiendava tähtaja jooksul. Eeltoodule ning VÕS §-le 416 lg 1 ja üldtingimuste punktile 13.1.4 toetudes, öeldi kostjaga 28. juunil 2018 laenuleping üles ning teavitati kostjat laenulepingu ülesütlemisest. Vastavalt üldtingimuste p 10.3 lepingu ülesütlemise tasu on 5 eurot ja korduva võlateatise tasu 5 eurot, milliste summade tasumist nõuab hageja kostjalt. Kostja tegevusetusest tulenevalt, loovutas 02. juulil 2018 B OÜ laenulepingust tuleneva võlanõude hagejale ning teavitas kostjat nõude loovutamisest Kostja võlgneb hagejale lepingust tulenevalt järgnevad summad: põhivõlgnevus 500 eurot; intressid summas 66,49 eurot (periood 14.03.2018 kuni 28.06.2018; vastavalt lepingule kohustus võlgnik lepingu rikkumisel tasuma viivist 0,126% päevas. Arvestades kujunenud kohtupraktikat ei esita hageja viiviste nõuet lepingu alusel, vaid võtab viivisnõude aluseks VÕS § 113 lg 1 teises lauses 2(4)

2-18-122931 sätestatud viivise määra. Seega võlgneb kostja hagejale viivistena 18,08 eurot. Hageja on arvutanud viiviseid alates kostjale lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast kuni hagiavalduse esitamiseni (periood 29.06.2018 kuni 10.12.2018) ning nõuab ka tulevikus sissenõutavaks muutuvaid viiviseid VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt päevas kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja võlgnevus 594,57 eurot, millest põhivõlgnevus 500 eurot, intressid 66,49 eurot, viivised 18,08 eurot, lepingu ülesütlemise tasu 5 eurot ja korduva võlateatise tasu 5 eurot ning tulevikus sissenõutavaks muutuvad viivised võlaõigusseaduse §113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses tasumata põhisumma jäägilt päevas alates 11. detsembrist 2018.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi tuleb rahuldada tagaseljaotsusega. Kohus saatis kostjale hagimaterjalid ja andis kostjale tähtaja hagile kirjalikult vastamiseks hiljemalt 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest. Hagimaterjalid on kostjale nõuetekohaselt, isiklikult, kätte toimetatud. Kohus hoiatas kostjat, et hagile vastuse esitamata jätmise korral võib kohus hagi rahuldada tagaseljaotsusega. Kostja kohtule hagiavalduse vastust ei esitanud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 407 lg 1 teise lause kohaselt loeb kohus hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 101 lg 1 p 1 ja p 6, VÕS § 94 lg 1, VÕS § 108 lg 1, VÕS § 113 lg 1, VÕS § 158, VÕS § 113-2 lg 2 p 1 ja TsMS § 367 alusel rahuldab kohus hagi tagaseljaotsusega ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 500 eurot, intressid 66,49 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 18,08 eurot, lepingu ülesütlemise tasu 5 eurot ja korduva võlateatise tasu 5 eurot, kokku 594,57 eurot ning viivised alates 11. detsembrist 2018 kuni põhinõude summas 500 euro täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2 kuulub tagaseljaotsus täitmisele viivitamatult. Menetluskulud Lähtuvalt TsMS § 162 lg 1 ja lg 2 jätab kohus kõik menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Vastavalt TsMS § 175 lg 1 mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja esitas kohtule taotluse menetluskulude, riigilõivu summas 125 eurot ja õigusabikulude summas 120 eurot (koos käibemaksuga 144 eurot). Kohus leiab, et hageja menetluskulud 125 euro riigilõivu osas on hagiavalduse esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja RLS lisa 1 ja TsMS § 147 lg 5 alusel põhjendatud ja vajalikud täies ulatuses. Hageja nimetab esindajaga seotud õigusabi kuludeks 120 eurot või 144 eurot koos käibemaksuga. Kohus leiab, et arvestades hagiavalduse ja asja keerukust üldiselt, on esindaja kulud summas 120 eurot vajalikud ja põhjendatud. 3(4)

2-18-122931 TsMS § 174 lg 10 alusel, menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Menetluskulude koos käibemaksuga väljamõistmise eelduseks on avaldaja kinnitus, et ta ei saa kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kui avaldaja ei kinnita, et ta ei saa käibemaksu tagasi arvestada, mõistab kohus menetluskulud tema kasuks välja ilma käibemaksuta (vt nt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-65-13, p16). Hagiavalduses puudub hageja kinnitus, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa kuludelt käibemaksu tagasi arvestada muul põhjusel. Äriregistri andmetel on hageja käibemaksukohustuslane ja seega saab käibemaksu tagasi arvestada. Seega tuleb hageja kulud rahaliselt kindlaks määrata ilma käibemaksuta. Eeltoodust tulenevalt moodustavad hageja vajalikud ja põhjendatud menetluskulud kokku 245 eurot (125+120). Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude katteks kokku 245 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Kohus mõistab TsMS § 177 lg 4 alusel kostjalt hageja kasuks viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ Aarne Lõhmus Kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.