lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-23-107850/14

Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 22.05.2025

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
2-23-107850/14
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Muud kasutuslepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
22.05.2025
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1469
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Avaliku sektori dokumendid

dokumendiregister.ee

Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.

Kiri
Maanteeamet · Väljaminev kiri · 2020-12-14
Kiri
Transpordiamet · Valjaminev kiri · 2026-06-10
Vastus
Maanteeamet · Väljaminev kiri · 2020-11-26
Sissetulev kiri
Konkurentsiamet · Sissetulev kiri · 2025-04-08
Kiri
Maanteeamet · Sissetulev kiri · 2020-10-02
Taotlus
Maanteeamet · Sissetulev kiri · 2020-10-28

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VÕS § 113ViivisTsMS § 173 lg 1, 4Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendisTsMS § 162 lg 1Menetluskulude jaotus hagimenetlusesTsMS § 177 lg 1Kohtulahend menetluskulude kindlaksmääramise kohtaTsMS § 178Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamineTsMS § 187Menetlusabi taotluse lahendamineTsMS § 442 lg 10Otsuse sisuTsMS § 444 lg 2Otsuse kirjeldava ja põhjendava osa lihtsustamine ning ärajätmine

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Osaühing EUROPARK ESTONIA10811490(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus

Kohtunik

Kristiina Kruusel

Otsuse tegemise aeg ja koht

22. mai 2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-23-107850

Tsiviilasi

Osaühingu EUROPARK ESTONIA hagi B.Q vastu võlgnevuse 40 euro saamiseks

Tsiviilasja hind

40 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja osaühing EUROPARK ESTONIA (registrikood 10811490), lepinguline esindaja Elari Arjakas Kostja B.Q (isikukood XXX)

Ärakuulamise aeg

1. aprill 2024

RESOLUTSIOON

1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista B.Q-lt Osaühingu EUROPARK ESTONIA kasuks võlgnevus 40 eurot. Menetluskulude jaotus ja väljamõistmine
1.Jätta menetluskulud B.Q kanda.
2.Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lg 1 p 2 ja lg 2). Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Esitatud selgitus otsuse edasikaebamise korra ja tähtaja kohta ei ole käsitletav lg-s 10 nimetatud maakohtu loana otsuse edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võib seetõttu jätta esitatud apellatsioonkaebuse

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 23.09.20262-26-10022/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.09.20262-25-121309/26Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.09.20262-26-110413/10Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.09.20262-24-142810/14Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.09.20262-24-10415/24Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.09.20262-25-109973/32Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
TsMS § 637 lg 21Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise alused
VÕS § 108 lg 1Kohustuse täitmise nõudmine
VÕS § 271Üürilepingu mõiste
TsMS § 442

menetlusse võtmata, kui maakohtu otsuse tegemisel ei ole selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või rikutud menetlusõiguse normi või ebaõigesti hinnatud tõendeid või rikkumised maakohtu otsuse tegemisel küll esinesid, kuid ei võinud oluliselt mõjutada lahendust asjas (TsMS § 637 lg 21). Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotluse esitamise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

1.Osaühing EUROPARK ESTONIA (hageja) esitas 21.02.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse B.Q (kostja) vastu 40 euro saamiseks. Kostja esitas 02.03.2023 nõudele vastuväite. Pärnu Maakohus lõpetas 13.03.2023 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ning andis asja üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Hageja esitas 21.03.2023 Harju Maakohtule hagi kostja vastu, milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista võlgnevuse summas 40 eurot, millest 30 eurot on leppetrahvi võlgnevus ja 10 eurot sissenõudmiskulud. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda ning märkida menetluskulude kindlaksmääramisel, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
3.Hagiavalduse kohaselt oli kostja sõiduki numbrimärgiga xxx (sõiduk) omanik/vastutav kasutaja alates 13.10.2022 kuni 17.02.2023. Sõiduk pargiti 10.11.2022 hageja opereeritavale parkimisalale Telliskivi 60, Tallinn. Parkides ei olnud sõiduki armatuurlaual vastaval alal parkimisõigust andvat parkimiskaarti või parkimisautomaadist ostetud parkimispiletit ning mobiilse parkimise tuvastamiseks tehtud päringu vastuse järgi ei oldud alustatud ka mobiilset parkimist. Järelikult parkis kostja parkimistingimusi rikkudes, jättes parkimise eest tasumata. Hageja esitas koheselt pärast parkimistingimuste rikkumist leppetrahvinõude summas 30 eurot, paigutades selle sõiduki kojamehe vahele, mis on käesoleva ajani tasumata. Kostja leppetrahvi ei vaidlustanud. Hageja saatis kohtueelselt kostjale meeldetuletuse võlgnevuse kohta, kuid kostja sellele ei vastanud. Sissenõudmiskuludesse (10 eurot) on hageja arvestanud Transpordiametile ja rahvastikuregistrisse saadetud päringu sõiduki omaniku/vastutava kasutaja andmete saamiseks. Saadud andmetele tuginedes saadeti e-kiri võlgnevuse kohta sõiduki omanikule/vastutavale kasutajale.
4.Kostja ei ole tõendanud veenvalt ja üheselt, et sõidukit kasutas leppetrahvi ajal keegi teine, millest tulenevalt vastutab leppetrahvi eest jätkuvalt kostja. Esitatud lepingust nähtub, et kostja on sõiduki andnud tasuta kasutada OÜ-le M. Kostja on mh OÜ M juhatuse liige, osanik ning tegelik kasusaaja, st et tasuta kasutamise lepingu on kostja sõlminud iseendaga.

KOSTJA VASTUVÄITED

5.Kostja ei tunnistanud hagi ja palus jätta selle rahuldamata.
6.Kostja leidis, et hagi on esitatud vale kostja vastu. Kõnealust sõidukit kasutas kirjeldatud perioodil ja asukohas teine ettevõte. Selle kohta on sõlmitud vastavasisuline kasutusrendileping.

KOHTU PÕHJENDUSED

7.Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele.
8.Kuivõrd kohus menetleb käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses, siis kasutab kohus TsMS § 444 lg-s 2 sätestatud õigust ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
9.Hageja on esitanud nõude raha maksmise kohustuse täitmiseks ja võla sissenõudmiskulude väljamõistmiseks. Esimene nimetatud nõuetest võiks kuuluda rahuldamisele VÕS § 108 lg 1 alusel, millest tuleneb, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Sellise nõude rahuldamise esmaseks eelduseks on kehtivast võlasuhtest tuleneva kohustuse olemasolu, mis on jäänud täitmata või mida ei ole kohaselt täidetud, st see on muutunud sissenõutavaks. Võla sissenõudmiskulude nõudmiseks annab aluse VÕS § 113 2 lg
10.Pooled ei vaidle järgmiste oluliste asjaolude üle: - kostja oli sõiduki numbrimärgiga xxx omanik/vastutav kasutaja alates 13.10.2022 kuni 17.02.2023 (dtl 54-60); - hageja on parkimisteenust osutav ettevõte; - sõiduk oli 10.11.2022 pargitud hageja opereeritavale parkimisalale Telliskivi 60, Tallinn (dtl 37-38) ja parkimise eest ei tasutud; - hageja esitas koheselt pärast parkimistingimuste rikkumist leppetrahvinõude summas 30 eurot, paigutades selle sõiduki kojamehe vahele, mis on käesoleva ajani tasumata (dtl 37-53); - hageja saatis kohtueelselt kostjale meeldetuletuse võlgnevuse kohta, kuid kostja sellele ei vastanud (dtl 61-62).
11.Pooled ei vaidle, et hageja ja sõidukit juhtinud isik sõlmisid sõiduki parkimisega parkimisalal parkimislepingu tingimustel, mis olid nähtavad parkla sissesõidu juures. Parkimiseks tasulisel parkimisalal sõlmitud leping vastab üürilepingu tunnustele VÕS § 271 mõttes. Nimelt võimaldab tasulise parkimise korraldaja (üürileandja) parkimist vajava auto juhil (üürnik) kasutada tasu eest parkimisala.
12.Pooled vaidlevad selle üle, kes sõiduki parkimisalale parkis ja kes oli seega lepingupool.
13.Riigikohus on selgitanud, et parkimislepingu pooleks saab lugeda sõiduki omanikku või vastutavat kasutajat, kui nimetatud isik ei tõenda, et sõidukit juhtis muu isik (vt nt Riigikohtu 25.01.2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-68-16, p 31 ja 26.01.2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-8216, p 24). Praegusel juhul on kostja see isik, kes võis tõendeid esitades ümber lükata viidatud eelduse sõidukit juhtinud isiku kohta. Kohus on eelnevalt kostjale tema tõendamiskoormist ka selgitanud (vt dtl 102-104).
14.Kostja väitis, et kõnealust sõidukit kasutas kirjeldatud perioodil ja asukohas teine ettevõte ning esitas selle tõendamiseks vara tasuta kasutamise lepingu (dtl 78-81). Esitatud lepingust nähtub, et kostja andis sõiduki tasuta kasutada OÜ-le M (registrikood xxx, kustutatud

11.12.2024), kelle juhatuse liige, osanik ja tegelik kasusaaja on ta ise, st kostja sõlmis tasuta kasutamise lepingu iseendaga.

15.Telliskivi 60, Tallinn (tsoon EP86) parkimisala tingimuste p 1 kohaselt sõlmitakse leping hageja ja sõiduki kasutaja vahel ning p 2 järgi on hagejal õigus eeldada, et sõiduki omanik või vastutav kasutaja on sõiduki juhiks ja parkimislepingu pooleks. Liiklusseaduse § 2 p-st 19 tulenevalt on juht eelkõige isik, kes juhib sõidukit. Liiklusseaduse normidest tervikuna nähtub, et kasutaja on nii isik, kes sõidukit tegelikult kasutab, kui ka see, kes on kantud kasutajana liiklusregistrisse. Seadusest ega parkimistingimuste sõnastusest ei tulene otseselt, et juht saaks olla juriidiline isik. Riigikohtu praktikast järeldub siiski, et sõiduki omanikku või vastutavat kasutajat saab lugeda parkimislepingu pooleks. Seega saab eeldada, et parkimislepingu teine pool on sõiduki omanik või vastutav kasutaja (nii nagu see sõnaselgelt nähtub Telliskivi 60, Tallinn parkimisala tingimustest) ning selle eelduse peab ümber lükkama kostja, tegeliku juhi või kasutaja isikut esile tuues ja vaidluse korral ka tõendades. Praegusel juhul ei ole kostja välja toonud ega tõendanud, et hagis märgitud ajal kasutas sõidukit keegi konkreetne füüsiline isik. Kirjeldatud olukorras saab hageja nõuda parkimislepingust tulenevate kohustuste täitmist sõiduki omanikult või vastutavalt kasutajalt (kostjalt).
16.Ülaltoodust lähtudes tuleb hageja poolt kostja vastu esitatud võlanõue summas 30 eurot rahuldada.
17.Hageja nõuab kostjalt ka võla sissenõudmiskulusid. VÕS § 1132 lg 2 p 1 kohaselt võib pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. Hageja taotleb kostjalt sissenõudmiskuludena 10 euro hüvitamist, mis on seotud päringuga Transpordiametile ja rahvastikuregistrisse sõiduki omaniku/vastutava kasutaja andmete saamiseks. Hageja saatis kohtueelselt kostjale ka meeldetuletuse võlgnevuse kohta (dtl 61-62). Kohus leiab, et ka see hageja nõue kuulub rahuldamisele.
18.Kokkuvõttes rahuldab kohus hagi ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja võlgnevuse 30 eurot ja võla sissenõudmiskulud 10 eurot, kokku seega 40 eurot.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

19.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173 lg-s 4 sätestatule näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus rahuldas hagi, tuleb menetluskulud asjas jätta kostja kanda.
20.Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2).
21.TsMS § 178 lg-st 1 lähtudes saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

(allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 22.09.20262-24-7648/27Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 21.09.20262-25-127300/16Pärnu Maakohus Paide kohtumaja