AAS BTA Baltic Insurance Company (Eesti filiaali kaudu) hagi Vaido Asula vastu 3701 euro 15 sendi saamiseks
Tsiviilasja hind
3701 eurot 15 senti
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja AAS BTA Baltic Insurance Company (Eesti filiaal registrikood 11223507; asukoht Lõõtsa tn 2, Tallinn, 11415, Harjumaa). Hageja esindaja Ülle [email protected])
Velling
(e-post
Kostja Vaido Asula (isikukood XXX; elukoht XXX). Kostja esindaja Raido Asula (isikukood XXX) Menetlus
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta AAS BTA Baltic Insurance Company (Eesti filiaali kaudu) hagi Vaido Asula vastu 3701 euro 15 sendi saamiseks rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud AAS BTA Baltic Insurance Company kanda. Määrata Vaido Asula menetluskulude suuruseks 0 eurot.
3.Toimetada otsus kätte pooltele. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Otsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Selgitus menetlusabi taotlejale
Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD
1.AAS BTA Baltic Insurance Company (Eesti filiaali kaudu) (hageja) esitas Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Vaido Asula (kostja) vastu.
2.Pärnu Maakohus andis 3. septembri 2018. a määrusega asja üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
3.Hageja esitas 11. septembril 2018 Tartu Maakohtule kostja vastu hagi, milles palus kostjalt välja mõista 3701,15 eurot (algselt hagis toodud viivisenõudest loobus hageja enne hagi menetlusse võtmist, mistõttu kohtu menetluses on üksnes põhivõla nõue). Hagiavalduse kohaselt toimus 6. oktoobril 2017 liiklusõnnetus, kus kostja juhitud veoauto Volvo reg märgiga XXX tehes vasakpööret, riivas kahte pargitud sõidukit, sh Škoda reg märgiga XXX, veoauto lahkus sündmuskohalt. Veoauto valdaja vastutus oli kindlustatud hageja juures. Hageja hüvitas Škoda omanikule liiklusõnnetusega tekkinud kahju 3701,15 eurot. Väärteoasjas nr 202,17,011063 on tõendatud, et kostja lahkus liiklusõnnetuse sündmuskohalt, seda nõuetekohaselt vormistamata, mistõttu on hagejal liikluskindlustuse seaduse (LKindlS) § 53 lg 1 p 2 alusel õigus esitada kostjale tagasinõue.
4.Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja väitel ei saanud ta liiklusõnnetuse toimumise ajal aru, et on toimunud liiklusõnnetus, muidu ei oleks ta sündmuskohalt lahkunud. Liiklusõnnetuse toimumisest sai ta teada alles hiljem.
KOHTU SEISUKOHT
5.Hageja on esitanud kostja vastu nõude LKindlS § 53 lg 1 p 2 alusel. Nimetatud sätte kohaselt on kindlustusandjal õigus esitada tagasinõue sõidukijuhi vastu, kui sõidukijuht põhjustas kindlustusjuhtumi ning lahkus pärast kindlustusjuhtumit õigusvastaselt ja süüliselt kindlustusjuhtumi toimumise kohalt.
6.Kohtu hinnangul on kostja vaielnud tagasinõude esitamise eeldustest vastu üksnes asjaolule, et ta lahkus kindlustusjuhtumi (liiklusõnnetuse) toimumise kohalt süüliselt. Ülejäänud tagasinõude eelduste osas (hageja on kindlustusandja, kostja on liiklusõnnetuse põhjustanud sõidukijuht ning kostja lahkus liiklusõnnetuse toimumise kohalt, ilma liiklusseaduse (LS) § 169 lg-te 4 ja 5 kohaselt politseile teatamata või kahju saajatega õnnetuse asjaolusid fikseerimata, st õigusvastaselt) ei ole kostja vastuväiteid esitanud, vaatamata sellele, et kohus talt nimetatud asjaolude kohta seisukohta küsis. Seega loeb kohus nimetatud asjaolud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 231 lg 4 alusel omaksvõetuks.
7.TsMS § 230 lg 1 järgi peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Seega peab hageja tõendama enda tagasinõude aluseks olevaid asjaolusid, sh ka asjaolu, et kostja lahkus süüliselt liiklusõnnetuse toimumise kohalt LS § 169 lg-te 4 ja 5 nõudeid rikkudes. Erinevalt deliktiõigusest kostja süüd praegusel juhul ei eeldata (vt Riigikohtu
28.novembri 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-105-06, p 11). Kuivõrd hageja nõude
2/4
üheks eelduseks on, et kostja õigusvastane liiklusõnnetuse toimumise kohalt lahkumine oli süüline, peab hageja nimetatud asjaolu ka tõendama.
8.Võlaõigusseaduse (VÕS) 104 lg 2 kohaselt on süü vormid hooletus, raske hooletus ja tahtlus. Kohtu hinnangul peab LKindlS § 53 lg 1 p 2 kohaselt tagasinõude esitamiseks kahju tekitanud sõidukijuhi süü olema suunatud nii liiklusõnnetuse toimumise kohalt lahkumisele kui ka lahkumise õigusvastasusele, st LS § 169 lg-te 4 ja 5 nõuete järgimata jätmisele. Samas ei saa rääkida isiku süüst, kui ta toimunud liiklusõnnetusest ei teadnudki või vähemalt ei pidanud seda teadma, kuivõrd olukorras, kus isik ei tea, et liiklusõnnetus toimus, ei ole võimalik ka kõige hoolsamalt käitudes kahju saajaga õnnetuse asjaolusid kirjalikult vormistada või õnnetusest politseile teatada. Seega pidi hageja kostja süü tõendamiseks mh tõendama, et kostja teadis või pidi teadma, et ta on enda juhitud veoautoga pargitud Škodat kahjustanud. VÕS § 15 lg 4 kohaselt loetakse, et isik pidi mingit asjaolu teadma, kui isik ei teadnud seda asjaolu raske hooletuse tõttu. VÕS § 104 lg 4 kohaselt on raske hooletus käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine. Seega pidi hageja kostja teadma pidamise tõendamiseks välja tooma ja tõendama kostjaga sarnases olukorras oleva veokijuhi puhul liikluses osalemisel vajaliku ja nõutava käitumise, asjaolu, et nimetatud käitumine oleks kaasa toonud kostja teada saamise liiklusõnnetusest, ning et kostja jättis nõutava käitumise olulisel määral järgimata.
9.Hageja tugineb kostja tegevuse süülisuse tõendamiseks üksnes õiendile väärteoasjas 2302,17,011063 ning kahjustatud isiku kahjuteatele. Hageja ei ole esitanud rohkem tõendeid ega taotlenud tõendite kogumist, vaatamata kohtu poolt selleks antud tähtajale. Kohtu hinnangul ei ole nimetatud tõendid piisavad kostja käitumise süülisuse tõendamiseks. Kahjustatud isiku kahjuteates (hagi lisa nr 1) sisalduvast lausest: „6. oktoobri hommikul 10.00 ilmnes, et autol oli külg maha sõidetud, põhjustaja sündmuskohalt põgenenud“ saab järeldada üksnes asjaolu, et sel ajal, kui kahjustatud sõiduki omanik kahjustused avastas, ei olnud kostjat enam liiklusõnnetuse toimumiskohal. Sellest ei saa teha mingeid järeldusi selle kohta, kas kostja tegutses süüliselt, sh kas kostja teadis või pidi toimunud liiklusõnnetusest teadma. Väärteoasjas antud õiendist (hagi lisa 3) nähtub samuti üksnes, et kostja lahkus sündmuskohalt ja ei teatanud sellest politseile. Nimetatud asjaolud kinnitavad kostja sündmuskohalt lahkumise õigusvastasust, kuid õiendist ei nähtu, kas ja kuidas on tuvastatud kostja teadmine või teadma pidamine liiklusõnnetuse toimumisest või üldse asjaolusid, mis viitaksid kostja käitumise süülisusele. Kohus märgib, et õiendis on välja toodud väärteoprotokollis kirjeldatud asjaolud. Väärteomenetluse seadustiku § 69 lg 2 p 1 mõtte kohaselt on väärteoprotokolli teokirjelduses vaja nimetada isikule süüksarvatava süüteokoosseisu igale objektiivsele ja subjektiivsele tunnusele vastavad faktilised asjaolud (vt nt Riigikohtu 2. aprilli 2018. a otsus väärteoasjas nr 4-16-9132, p 13). Kuivõrd isiku süü VÕS § 104 mõttes vastab oma olemuselt üldjoontes karistusseadustiku § 12 lg 3 mõttes subjektiivsele süüteokoosseisule, siis viitab väärteoprotokollis selle märkimata jätmine, et kostja tegutses sündmuskohalt politseile teatamata lahkudes, kas tahtlikult või ettevaatamatusest, et nimetatud asjaolusid väärteomenetluses ka ei tuvastatud. Ainuüksi asjaolust, et kostjat on väärteomenetluses karistatud, ei saa järeldada kostja süüd VÕS § 104 mõttes.
10.Kohtu hinnangul ei ole ka muudest tõenditest võimalik järeldada asjaolu, et kostja teadis või pidi liiklusõnnetusest selle toimumiskohalt lahkudes teadma. Kohtule esitatud fotodelt nähtub, et kostja juhtis pikka veoautot, mille tagumine parem nurk puutus vasakpöörde tegemise hetkel kokku pargitud Škoda küljega, mis põhjustas Škoda liikumise ca paarikümne sentimeetri ulatuses. Arvestades ilmselt madalal
3/4
kiirusel toimunud kokkupõrke vähest intensiivsust ja seda, et manöövrist tingitud kostja veoauto asendi tõttu oli vähetõenäoline, et kostjal olnuks võimalik kokkupõrget külje- või tahavaatepeeglist näha, on kohtu hinnangul eluliselt usutav kostja väide, et ta liiklusõnnetuse toimumise ajal seda ei märganud. Vaadates esitatud fotosid, oleks kohtu hinnangul tekitatud kahjust teada saamine olnud tõenäoliselt tagatud, kui kostja oleks pärast manöövrit auto peatanud ning sõidukid, millest ta möödus, üle vaadanud. Samas ei saa isegi kitsastes oludes suure veoautoga pööret tehes nõuda, et veoauto juht pärast igat sellist pööret auto peatab ja veendub, et ta pööret tehes midagi ei kahjustanud, st auto peatamata jätmist ja parkinud sõidukite olukorra ülevaatamata jätmist ei saa pidada iseenesest hooletuks käitumiseks, rääkimata raskest hooletusest. Seega ei saa esitatud fotodelt järeldada ei kostja liiklusõnnetusest teadmist ega teadma pidamist.
11.Kuivõrd kohus eelnevalt leidis, et hageja ei ole tõendanud kostja käitumise süülisust, ei ole seega täidetud LKindlS § 53 lg 1 p 2 eeldused kostjale tagasinõude esitamiseks. Hagi tuleb seega jätta rahuldamata.
12.Kohus jätab TsMS § 162 lg 1 kohaselt menetluskulud hagi rahuldamata jätmise tõttu hageja kanda. Kostja ei ole kohtule menetluskulude nimekirja esitanud ning ka asja materjalidest ei nähtu, et kostja oleks asjas menetluskulusid kandnud. Seega tuleb kostja menetluskulude suuruseks määrata 0 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Vahur-Peeter Liin Kohtunik
4/4
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.