Pankrotimenetluse lõpetamine, pankrotihalduri tasu määramine ja kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustamine Pankrotivõlgnik (avaldaja): R R (pankrotis; isikukood: xxx)
1.Lõpetada R R (pankrotis) pankrotimenetlus raugemise tõttu, kuna pankrotivarast ei jätku pankrotimenetlusega seotud väljamakseteks.
2.R R (pankrotis) võlausaldajatel on tunnustatud nõuete eest jäänud saamata raha alljärgnevalt: I ja III järgu nõudeid ei ole. II järgu nõuded: x OÜ võlanõue 28,40 eurot; x OÜ võlanõue osaliselt 1549,14 eurot, x AS võlanõue osaliselt 138,69 eurot, x OÜ võlanõue 165,08 eurot, x AS võlanõue 769,27 eurot, x võlanõue 802,63 eurot, x võlanõue 2566,54 eurot, x võlanõue 5423,67 eurot.
3.Vabastada Ly Müürsoo (isikukood xxx) R R (pankrotis) pankrotihalduri kohustustest alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest.
4.Kinnitada pankrotihalduri Ly Müürsoo töötasuks 880 eurot, millele lisandub 20% käibemaksu 176 eurot, kokku 1056 (üks tuhat viiskümmend kuus) eurot.
5.Välja mõista R R (pankrotis) Ly Müürsoo kasuks pankrotihalduri tasu kokku 1056 (üks tuhat viiskümmend kuus) eurot.
2-16-14952
6.Rahuldada pankrotihalduri Ly Müürsoo taotlus menetlusabi saamiseks ja anda R Rle (pankrotis) menetlusabi kokku 146,91 eurot koos käibemaksuga.
7.Vabastada R R (pankrotis) pankrotihalduri tasu 146,91 eurot koos käi-bemaksuga riigile hüvitamise kohustusest.
8.Hüvitada Ly Müürsoole riigi vahenditest menetlusabina pankrotihalduri tasust 146,91 eurot (koos käibemaksuga).
9.Riigi Tugiteenuste keskusel maksta pankrotihalduri tasu ja kulud 146,91 eurot OÜ-le Sentire M.K. (reg. kood 10539935, arvelduskonto nr xxx Swed-bank AS-s), mille kaudu ajutine pankrotihaldur Ly Müürsoo tegutseb.
10.Välja mõista R R (pankrotis) pankrotivara arvelt Ly Müürsoo kasuks pankrotihalduri tasu kokku 909,09 eurot koos käibemaksuga.
11.Avaldada teade pankrotimenetluse lõpetamise kohta Ametlikes Teadaannetes.
12.Algatada R R (pankrotis) suhtes võlgniku võlgadest (kohustustest) vabastamise menetlus vastavalt Pankrotiseaduse §-le 171.
13.Määrata R R (pankrotis) usaldusisikuks tema kohustustest vabastamise menetluses R R (Ik xxx, elukoht xxx, e-post: xxx). 13.1
Kohustada R R (pankrotis):
hoidma võlgniku vara lahus usaldusisiku varast ja avama usaldusisiku ülesannete täitmiseks pangas ainult selleks ettenähtud eraldi pangakonto; tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ning kui sellist tegevust ei ole, siis se-da otsima; mitte varjama oma vara, saadud tulusid ning andma kohtule kord aastas kirjalikult teavet oma sissetulekute, vara ning oma tegevuse kohta; teatama kohtule viivitamatult kirjalikult oma elukoha ja tegevuskoha vahetumisest; kandma 25% oma kõikidest tuludest üle usaldusisiku tegevuseks ettenähtud pangakontole; võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet; kandma võlgadest vabastamise menetluse kestel päritud varast 25% usaldusisiku kontole; esitama hiljemalt 10. jaanuariks 2020 aruande oma tegevusest usaldusisikuna R R (pankrotis) võlgade tasumisel.
14.Kohtumäärus saata menetlusosalistele ja peale jõustumist Riigi Tugiteenuste Keskusele punktis 9 märgitud makse teostamiseks.
EDASIKAEBAMISE KORD
2-16-14952 Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul pankrotimenetluse kohtumääruse kättetoimetamisest arvates.
ASJAOLUD
Viru Maakohus kuulutas 10.11.2016. a määrusega välja R R pankroti ja nimetas pankrotihalduriks Ly Müürsoo. Pankrotihaldur esitas 04.09.2018 kohtule jaotusettepaneku. Võlanõuete kaitsmise koosolek R (pankrotis) pankrotimenetluses toimus 15.02.2017. Kohus kinnitas jaotusettepaneku. Pankrotihaldur esitas taotluse pankrotimenetluse lõpetamiseks, milles palus menetluse jätkamiseks kohtul deposiiti määratavaks summaks määrata 500 eurot, mis katab nii seni katmata pankrotimenetluse kulud kui ka tulevikus tehtavad kulutused. Juhul kui võlausaldajad deposiiti ei tasu, siis lõpetada pankrotimenetluse raugemise tõttu. Kohus rahuldas 11.12.2018 halduri taotluse ning määras R R (pankrotis) pankrotimenetluse jätkamiseks tasutava deposiidiks 500 eurot. Kohus tegi R R (pankrotis) pankrotimenetlusest huvitatud isikutele sealhulgas võlg-nikule, võlausaldajatele või kolmandatele isikutele ettepaneku tasuda kohtu deposiiti pankrotimenetluse kulude katteks 500 eurot hiljemalt 31. detsembriks 2018.a. Kohtu deposiiti määratud summat laekunud ei ole. Tulenevalt pankrotiseaduse § 158 lg 3 esitab pankrotihaldur kohtule aruande.
1.Andmed pankrotivara ja selle müügist saadud raha kohta Pankroti väljakuulutamise seisuga oli R Rl Swedbank AS-is arvelduskontod: • nr xxx, mille saldo oli 40,04 eurot; • nr xxx, mille saldo oli 0 eurot. Haldur edastas 11.11.2016.a. Swedbank AS avalduse, millega lubas arvelduskonto nr xxx vabastada blokeeringust ja andis nõusoleku R Rl deebet-kaardiga sularaha väljavõtmiseks sularahaautomaadist igakuiselt Vabariigi Valitsuse kehtestatud alampalga, s.o. 430 euro (alates 01.01.2017. a 470 eurot, alates 01.01.2018. a 500 eurot) ulatuses kuus. Seega ei kuulu arvelduskonto nr xxx jääk pankrotivara hulka. Maksu- ja Tolliameti andmetel sai R R alates 01.02.2018. a maksustatavat tulu OÜ-st X. R R sai Sotsiaalkindlustusametist pensioni 324,24 eurot netos kuus. Sotsiaalkindlustusamet teatas 13.11.2018. a e-kirjaga, et R R ei saa alates 01.12.2018. a pensioni. Haldur edastas OÜ-le X 16.02.2018.a., 02.04.2018.a. ja 12.06.2018. a avaldused, milles palus seetõttu, et R R sai ka pensioni, OÜ-l X maksta R R töötasu osas, millele ei saa pöörata sissenõuet, R R arvelduskontole nr xxx Swedbank AS-is ja arestitav tulu R R arvelduskontole xxx Swedbank AS-s. Maksu- ja Tolliamet teatas, et X OÜ lõpetas töötamise registris R R töötamise 27.08.2018. a. Nähtuvalt Maksu- ja Tolliametist saadud tõendist oli R R pankrotimenetluse ajal saanud maksustatavat tulu arestimisele kuuluvast summast suuremas summas 204,09 euro võrra. Haldur edastas R Rle 16.11.2018.a. avalduse, milles palus kanda pankrotivarasse 204,09 eurot, kuid R R seda ei teinud. Haldur kandis 05.12.2018.a. laekunud töötasust 204,09 eurot pankrotivarasse. Tartu Maakohtu kinnistusosakonna andmetel oli R R nimele registreeritud: • 438/25781 mõttelist osa kinnistust (korteriomand) pindalaga 43,8 m2, asukohaga x
ka3
2-16-14952 tastritunnusega x, registriosa numbriga x. Haldur müüs korteriomandi kordusenampakkumisel hinnaga 2100 eurot; • 431/25810 mõttelist osa kinnistust (korteriomand) pindalaga 43,1 m2, asukohaga xmaakond, katastritunnus x, registriosa nr x. Haldur müüs korteriomandi kordusenampakkumisel hinnaga 2300 eurot. Seega on väljamakseteks kokku 4604,09 eurot.
2.Andmed käesoleva seaduse §-s 146 nimetatud väljamaksete kohta Ajutise pankrotihalduri tasu ja ajutise halduri poolt tehtud vajalike kulutuste katteks kokku 1020 eurot koos käibemaksuga (alus: Viru Maakohtu 10.11.2016.a. määrus); Pankrotimenetluse kulud (s.h. kulutused bürootarvetele; telefoni kasutamine ning mobiiltelefoni kasutamine võlausaldajate esindajate ja võlgnikuga suhtlemiseks, arvuti kasutamine, koopiamasina kasutamine, skaneerimismasina kasutamine, bürooruumi kasutamine võlgnikuga ja võlausaldajate esindajatega suhtlemiseks, võlausaldajate üldkoosolekute korraldamise kulud, jmt): 600 eurot, millele lisandub käibemaks 20% summas 120 eurot, kokku 720 eurot (alus Viru Maakohtu 17.10.2018. a määrus); Pankrotihalduri arvestatav tasu alammääras on 880 eurot, millele lisandub käibemaks 176 eurot, kokku 1056 eurot (tasu arvestuse aluseks on halduri töö tulemusena pankrotivarasse laekunud 4400 eurot, alus: PankrS § 65 lg 1 ja § 651 lg 1). Seega moodustavad pankrotivarast PankrS § 146 alusel tehtavad väljamaksed kokku 2796 eurot. Haldur palub määrata tasu büroole – OÜ-le Sentire M.K. (reg.kood 10539935), mille kaudu haldur tegutseb. Riigikohus on 20.02.2012. a määruses tsiviilasjas 3-2-1-167-11 punktis 12 leidnud, et PankrS § 153 lg 2 on imperatiivne, mis tähendab, et pandipidaja peab saama vähemalt 85% pandieseme müügist saadud rahast. Tartu Maakohtu kinnistusosakonna andmetel oli R R nimele registreeritud x mõttelist osa kinnistust (korteriomand) pindalaga 43,1 m2, asukohaga x, katastritunnus x, registriosa nr x. Korteriomandile oli seatud hüpoteek summas 150 000 krooni ehk 9586,75 eurot x OÜ kasuks. Korteriomandi müügist kordusenampakkumisel laekus 2300 eurot. Seega kuulus hüpoteegiga tagatud nõudega võlausaldajale väljamaksmisele 1955 eurot ja hüpoteegiga koormatud vara müügist jääb vahendeid PankrS § 146 lg 1 alusel tehtavateks väljamaksteks 345 eurot. Sellele lisaks on PankrS § 146 lg 1 alusel tehtavateks väljamakseteks korteriomandi registriosa numbriga 3015208 müügist laekunud 2100 eurot ja töötasust pankrotivarasse kantud 204,09 eurot. Seega on PankrS § 146 lg 1 alusel tehtavateks väljamakseteks kokku 2649,09 eurot. Vara välistamise taotlusi ja sellest tulenevaid nõudeid R R pankrotimenetluses ei ole. Tulenevalt eeltoodust moodustavad pankrotivarast tehtavad ja kohtu poolt juba määrustega kinnitatud väljamaksed kokku 1740 eurot, millele lisandub halduri arvestatav tasu alammääras 1056 eurot koos käibemaksuga, millega on PankrS § 146 sätestatud väljamakseid kokku 2796 eurot. Pankrotimenetluse kuludest 2649,09 eurot saab hüvitada pankrotivara arvelt ja 146,91 eurot on vahendite puudumise tõttu haldurile hüvitamata.
2-16-14952
3.Andmed jaotiste alusel väljamakstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa I järgu nõuded: x OÜ 1955 eurot.
4.Andmed iga pandieseme müügist saadu kohta Tartu Maakohtu kinnistusosakonna andmetel oli R R nimele registreeritud x mõttelist osa kinnistust (korteriomand) pindalaga 43,1 m2, asukohaga x maakond, katastritunnus x, registriosa nr x. Korteriomandile oli seatud hüpoteek 150 000 krooni ehk 9586,75 eurot x OÜ kasuks. Korteriomandi müügist kordusenampakkumisel laekus 2300 eurot.
5.Andmed müümata pankrotivara ja võlgnikul teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta Haldurile teadaolevat müümata pankrotivara ja teistelt isikutelt saadaolevat vara ei ole.
6.Andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel: Pankrotihaldur korraldas pankrotivara moodustamine, säilimise ja müügi.
7.Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud II järgu nõuded: x OÜ 28,40 eurot; x OÜ 1549,14 eurot; x AS 138,69 eurot; x OÜ 165,08 eurot; x 769,27 eurot; x 802,63 eurot; x 2566,54 eurot; x 5423,67 eurot. III järgu nõudeid ei esitatud.
8.Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide läbivaatamise kohta, samuti hagide kohta, mida haldur kavatseb veel esitada Hagisid käesolevas menetluses esitatud ei ole ja haldur esitada ei kavatse.
9.Kohtukulud ning ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused Kohtukulusid käesolevas pankrotimenetluses ei ole.
10.Muud pankrotimenetluses tähtsust omavad asjaolud PankrS § 168 kohaselt ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesoleva seaduse § 158 lõikes 4 nimetatud määrus täitedokumendiks, kui võlgnik ei ole esitanud nõudele vastuväidet vastavalt käesoleva seaduse § 104 lõikele 1 või kui kohus on § 104 lõikes 2 nimetatud juhul võlausaldaja nõuet tunnustanud. R R ei ole jaotusettepanekus ja käesolevas aruandes kajastatud võlanõuetele vastuväiteid esitanud.
2-16-14952
11.Maksejõuetuse tekkimise põhjus Vastutustundetu käitumine kohustuste võtmisel ja töökaotusest tekkinud suutmatus tasuda võetud kohustusi. Seega on maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu pankrotiseaduse mõttes.
12.Halduri seisukoht võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise suhtes PankrS § 171 lg 1 kohaselt otsustab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohus käesoleva paragrahvi lõikes 11 sätestatud juhul, käesoleva seaduse § 158 lõikes 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel. R R on kohtule esitanud avalduse tema kohustustest vabastamiseks. Oma avalduses on R R kinnitanud, et talle ei ole teada asja-olusid, mis võiksid kohustustest vabastamist välistada, ja et ta kohustub täitma Pankrotiseaduse §-s 173 nimetatud kohustusi. Nähtuvalt Maksu- ja Tolliameti vastusest haldurile on R R pankrotimenetluse ajal saanud maksustatavat tulu netos alljärgnevalt: November 2016 kuni märts 2017 - Sotsiaalkindlustusametist 286,85 eurot; Aprill 2017 kuni veebruar 2018 - Sotsiaalkindlustusametist 301,42 eurot; Märts 2018 - Sotsiaalkindlustusametist 301,42 eurot ja X OÜ-st 130 eurot, kokku 431,42 eurot; Aprill 2018 - Sotsiaalkindlustusametist 324,24 eurot, X OÜ-st 15,22 eurot ja Eesti Haigekassast 75,60 eurot, kokku 415,06 eurot. Mai 2018 - Sotsiaalkindlustusametist 324,24 eurot ja Eesti Haigekassast 70,56 eurot, kokku 394,80 eurot; Juuni 2018 - Sotsiaalkindlustusametist 324,24 eurot ja Eesti Haigekassast 68,04 eurot, kokku 392,28 eurot; Juuli 2018 - Sotsiaalkindlustusametist 324,24 eurot ja Eesti Haigekassast 75,60 eurot, kokku 399,84 eurot; August 2018 - Sotsiaalkindlustusametist 324,24 eurot ja Eesti Haigekassast 108,36 eurot, kokku 432,60 eurot; September 2018 - Sotsiaalkindlustusametist 324,24 eurot ja Eesti Haigekassast 30,24 eurot, kokku 354,48 eurot. Oktoober 2018 - Sotsiaalkindlustusametist 324,24 eurot. Täitemenetluse seadustiku alates 10.06.2018. a kehtiva redaktsiooni § 132 lg 12 järgi, kui sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii nõude täielikule rahuldamisele, võib sõltumata võlgniku suhtes läbiviidavate täitemenetluste arvust arestida ühes kuus kuni 20 protsenti sissetulekust, mis ei ole suurem kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud sissetulek, millest on maha arvatud Statistikaameti poolt avaldatud arvestuslik elatusmiinimum. Sissetulekut ei arestita, kui see jääb alla Statistikaameti poolt avaldatud arvestusliku elatusmiinimumi (2018.a. 207,23 eurot). R R ei informeerinud haldurit, et ta sai 2018.a. maksustatavat tulu Eesti Haigekassast. Nähtuvalt Maksu- ja Tolliametist saadud tõendist oli R R pankrotimenetluse ajal saanud maksustatavat tulu arestimisele kuuluvast summast suuremas summas 204,09 euro võr-ra. Haldur edastas 16.11.2018 R Rle avalduse, milles palus tagastada enam kätte saadud töötasu ja haigusraha 204,09 eurot pankrotivarasse, kuid R R seda ei teinud. Haldur kandis 05.12.2018.a. laekunud töötasust 204,09 eurot pankrotivarasse. Sotsiaalkindlustusamet teatas 13.11.2018. a e-kirjaga, et R R ei saa alates 01.12.2018 pensioni ja
2-16-14952 teatas, et rahade väljamaksmise osas tuleks pöörduda Töötukassa poole. Eesti Töötukassa teatas 21.11.2018. a vastuses, et 20.11.2018 otsusega jäeti R Rle töövõimetoetus määramata. PankrS § 172 lg 1 kohaselt, kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb käesoleva seaduse § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. 15.02.2017 toimunud võlausaldajate üldkoosolek otsustas:
1.Juhul, kui kohus algatab R R kohustustest vabastamise menetluse, teha kohtule ettepanek kohustada R Rt ennast täitma usaldusisiku kohustusi;
2.Juhul, kui kohus algatab R R kohustustest vabastamise menetluse, teha kohtule ettepanek kohustada R Rt esitama usaldusisiku aruannet kohtule üks (1) kord aastas. Koosoleku protokoll on esitatud kohtule koos taotlusega jaotusettepaneku kinnitamiseks. PankrS § 172 lg 6 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab.
13.Taotlus menetlusabi andmiseks Nähtuvalt ülaltoodust ei ole R R pankrotimenetluses piisavalt vahendeid, mille arvelt katta kogu pankrotihalduri tasu. R R pankrotihaldur on taotlenud tasu alammääras 880 eurot, millele lisandub käibe-maks 176 eurot, kokku 1056 eurot. Tasust 705 eurot saab katta pankrotivara arvelt, kuid 146,91 eurot on raha puudumisel välja maksmata. Pankrotihaldur taotleb R R nimel menetlusabi pankrotihalduri tasu hüvitamiseks 146,91 eurot, mis on tagastamisele mittekuuluv menetlusabi. Haldur palub lõpetada R R pankrotimenetlus raugemise tõttu, kuna pankrotivaras ei ole piisavalt vahendeid pankrotimenetlusega seotud väljamakseteks; kinnitada pankrotihalduri Ly Müürsoo töötasuks 1056 (üks tuhat viiskümmend kuus) eurot koos käibemaksuga ja mõista see välja OÜ-le Sentire M.K. (reg. kood 10539935), mille kaudu pankrotihaldur Ly Müürsoo tegutseb; halduri tasu osaliselt 909,09 eurot koos käibemaksuga palun välja mõista pankrotivara arvelt; anda R Rle menetlusabi ja mõista välja riigivahenditest pankrotihalduri tasust 146,91 eu-rot koos käibemaksuga; vabastada R R pankrotihalduri tasu 146,91 eurot koos käibemaksuga riigile hüvitamise kohustusest; vabastada Ly Müürsoo (isikukood x) R R pankrotihalduri kohustustest. Otsustada R R kohustustest vabastamise menetluse algatamine, selle algatamisel jätta usaldusisik määramata ja kohustada R Rt ennast täitma usaldusisiku kohustusi; juhul, kui kohus kohustab R Rt täitma usaldusisiku kohustusi, siis kohustada R Rt esitama kohtule usaldusisiku aruanne üks (1) kord aastas.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
Kohus, tutvunud pankrotihalduri aruande ja ettepanekuga, leiab, et taotlus pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu on põhjendatud. Vastavalt PankS § 158 lg 4 lõpetab kohus pärast halduri aruande saamist halduri ettepanekul pank7
2-16-14952 rotimenetluse raugemise tõttu, kui tuvastab, et pankrotivarast ei jätku masskohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Halduri esitatud aruandest tulenevalt ei jätku piisavalt vahendeid massikohustuste täitmiseks ja pankrotimenetlusega seotud väljamaksete tegemiseks. Kuna võlgniku olukorra paranemist oodata ei ole, võlausaldajad ei ole ilmutanud huvi pankrotimenetluse jätkamiseks, kuulub pankrotimenetlus lõpetamisele raugemise tõttu PankrS § 158 lg 4 alusel. Pankrotihaldur ei ole tuvastanud, et R R (pankrotis) maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega tegu. Maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu pankrotiseaduse tähenduses. PankrS § 168 kohaselt ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesolev kohtumäärus et võlgniku pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuete osas täitedokumendiks. PankrS § 165 lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri. Kohus vabastab Ly Müürsoo R R (pankrotis) pankrotihalduri kohustustest. PankrS § 65 lg 1 kohaselt on halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel. PankrS § 66 lg 1 kohaselt on halduril lisaks tasule õigus nõuda oma kohustuste täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. PankrS § 65 lg 11 kohaselt kui kohus on kuulutanud pankroti välja PankrS § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu PankrS § 23 lõigete 1-3 alusel. Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur. Kuivõrd R R (pankrotis) pankrotimenetluses ei ole piisavalt vahendeid, mille arvelt katta halduri tasu, taotleb haldur R R (pankrotis) nimel menetlusabi halduri tasu hüvitamiseks. R R (pankrotis) nimel on esitanud avalduse füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Võlgnik kinnitab, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid tema kohustustest vabastamise välistada ning et ta kohustub täitma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi.
PankrS § 170 lg 1 kohaselt võib võlgniku kohustustest vabastamise avalduse võlgnik esitada muu hulgas pankrotiavalduses. Seega on võlgniku poolt avaldus kohustustest vabastamiseks esitatud õigeaegselt. Kohtule ei ole teada asjaolusid, mis vastavalt PankrS § 171 lg-le 2 võiksid välistada kohustustest vabastamise menetluse algatamise. Vastavalt PankrS § 172 lg 1 kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb PankrS § 173 lg 3 nimetatud makseid. Pankrotihaldur on aruandes märkinud, et ükski võlausaldajatest ei ole ettepanekuid esitanud usaldusisiku nimetamise osas ning võlausaldajad on teinud ettepaneku määrata võlgnik ise usaldusisiku kohustuste täitjaks. Tulenevalt PankrS § 172 lg 6 võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab
2-16-14952 usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. Eeltoodust tulenevalt kohustab kohus võlgnikku R Rt täitma usaldusisiku ülesan-deid enda kohustustest vabastamise menetluses. Kohus juhib võlgniku tähelepanu sellele, et kogu kohustustest vabastamise menetluse vältel tuleb võlgnikul juhinduda PankrS § 173 sätestatust. * Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima (PankrS § 173 lg 1). * Võlgnik peab mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (§ 173 lg 2). * Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule, tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra (§ 173 lg 3 ja 4). * Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet (§ 173 lg 5). * Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma (§ 173 lg 6). Usaldusisiku kohustused võlgniku kohustustest vabastamise menetluses sätestab PankrS § 172, muu hulgas peab usaldusisik võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma (§ 172 lg 2). Kohus kohustab R R usaldusisikuna esitama üks kord aastas aruanne usaldusisiku ülesannete täitmise kohta (sh maksete tegemise kohta võlausaldajatele).
(digitaalallkiri) Andres Hallmägi kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.