Osaühingu ProInkasso hagi Scandicon OÜ vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
1019,96 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Osaühing ProInkasso (registrikood 11078689), lepinguline esindaja Keidi Kõiv (e-post [email protected]) Kostja Scandicon OÜ (registrikood 10824707), lepinguline esindaja Viktor Särgava (e-post [email protected])
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista OÜ-lt Scandicon Osaühingu ProInkasso kasuks põhivõlgnevus 873,60 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 81,67 ning 40 eurot võla sissenõudmisega seotud kulude katteks.
3.Välja mõista OÜ-lt Scandicon Osaühingu ProInkasso kasuks viivis protsendina põhinõudelt (873,60 eurot) alates 14.01.2019. a kuni põhivõla täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
5.Määrata Osaühingu ProInkasso menetluskulude rahaliseks suuruseks ning mõista OÜ-lt Scandicon Osaühingu ProInkasso kasuks välja 396,50 eurot.
6.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude tasumiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
7.Toimetada otsus kätte pooltele. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Pool võib esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Käesoleva tsiviilasja puhul on tegemist lihtmenetluse asjaga tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) TsMS § 405 lg 1 mõttes. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse
üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS 637 lg 21). Kohus ei anna pooltele luba otsuse edasikaebamiseks. Kohus selgitab, et kui apellatsioonkaebuse esitaja taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab menetlusabi taotleja TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik
1.Osaühing ProInkasso (hageja) esitas 27.03.2018. a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Scandicon OÜ-lt (kostja) 899,16 euro saamiseks. Seoses nõudele vastuväite esitamisega lõpetas Pärnu Maakohus 10.05.2018. a määrusega maksekäsu kiirmenetluse ning nõue anti üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 22.05.2018 esitas hageja Tartu Maakohtule hagiavalduse kostja vastu, milles palub kostjalt hageja kasuks välja mõista võlgnevuse 950,07 eurot, s.o põhivõla 873,60 eurot, hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 36,47 eurot ning võla sissenõudmisega seotud kulud 40 eurot. Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista viivise alates hagi esitamisest kuni põhivõla täieliku tasumiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni kohtuotsuse tegemiseni kindlas summana ja edasi protsendina põhinõudest. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ning kohustada kostjat tasuma väljamõistetud menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamiseni. Hagiavalduse kohaselt tellis kostja Eesti Meedia AS-ilt oktoobris 2017. a suulise töövõtulepingu alusel reklaamteenust väljaandes Maa Elu. Kostja poolt tellitud ja kinnitatud reklaam avaldati Maa Elu 26.10.2017. a. ja 16.11.2017. a. ilmunud väljaannetes. Hageja väljastas kostjale teenuse osutamise eest järgmised arved kogusummas 873,60 eurot, mis jäid maksmata: -
XX.XX.XXXX. a arve nr XXX summas 436,80 eurot, maksetähtpäev 2.11.2017. a;
-
XX.XX.XXXX. a arve nr XXX summas 436,80 eurot, maksetähtpäev 23.11.2017. a.
Eesti Meedia AS loovutas 30.01.2018. a oma nõude Scandicon OÜ vastu hagejale.
2.Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Kostja arvates on hagi täies ulatuses põhjendamatu. Hagile lisatud kirjavahetuse kohaselt on kostja nimel töövõtulepingu sõlminud Roman Jürisaar. Nimetatud isik ei ole kostja juhatuse liige ning samuti pole kostja juhatuse liige andnud talle volitust kostja nimel sellist tehingut sõlmida. Hagile lisatud eesti Meedia AS-i nõude loovutamise teatise on Eesti Meedia AS-i nimel allkirjastanud Helle Vengerfeldt. Ta ei ole B-kaardile kantud Eesti Meedia AS-i juhatuse liige ning samuti ei ole lisatud volikirja. Seega isegi kui Eesti Meedia AS-il peaks olema kostja vastu nõue, siis tuleks hagi rahuldamata jätta, sest hageja ei ole nõudeõigust kehtivalt omandanud.
3.Hageja kostja vastuväidetega ei nõustu. Hageja leiab, et nii Roman Jürisaare kui Helle Vengerfeldti puhul saab tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 116 lg 2 alusel eeldada volituse olemasolu. Roman Jürisaar tegutses kostja müügijuhina. Arvestades tema positsiooni ei saa kahelda tema õiguses ettevõtte nimel reklaami tellida. Müügitegevuse tõstmiseks on oluline osa reklaamil ja muudel turundustegevustel. Helle Vengerfeldti puhul on tegemist
Postimees Grupp AS-i pearaamatupidajaga, kelle töökohustuste hulka käib muuhulgas ka võlanõuetega tegelemine. Arvestades tema positsiooni ettevõttes, ei saa kahelda asjaolus, et tal oli õigus finantsalaste dokumentide, sh nõude loovutamise teatise allkirjastamiseks.
KOHTU SEISUKOHT
4.Hageja on esitanud kostja vastu töövõtulepingust (VÕS § 635) tuleneva tasu nõude, mille ta on omandanud loovutamise teel Eesti Meedia AS-ilt. Hageja nõuab kostjalt väljaandes Maa Elu avaldatud reklaamsisu eest tasumist vastavalt esitatud arvetele. VÕS § 635 lg 1 kohaselt töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Kostja vaidleb hagile vastu, leides et reklaami tellimise ja nõude loovutamise tehingud on esindusõiguse puudumise tõttu tühised.
5.TsÜS § 115 lg 1 kohaselt tehingu võib teha ka esindaja kaudu. Esindaja tehtud tehing kehtib esindatava suhtes, kui esindaja tegi tehingu esindatava nimel ja esindajal oli tehingu tegemiseks esindusõigus. TsÜS § 116 lg 2 kohaselt kui tehingu on teinud majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku töötaja või muu isik, kelle eest majandus- või kutsetegevuses tegutsev isik vastutab, ja tehing on seotud sellise majandus- või kutsetegevusega, siis eeldatakse, et tehing on tehtud majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku nimel. Vaidlus puudub selles, et Eesti Meedia AS-lt tellis reklaami kostja müügijuht Roman Jürisaar (kirjavahetus tl 40-43). Kohus leiab, et arvestades tema positsiooni ettevõttes ning tellimuse sisu, saab TsÜS § 116 lg 2 alusel lugeda, et Roman Jürisaar tegi tehingu esindatava (kostja) nimel. Esindusõiguse mõiste ja tekkimise sätestavad TsÜS § 117 lg-d 1 ja 2. Lisaks tuleneb TsÜS § 121 lg-st 2, et teise isiku ülesandel tema majandus- või kutsetegevuses kaupu müüv või teenuseid osutav isik loetakse volitatuks tegema kõiki tehinguid, mis on tavaliselt vajalikud selliste kaupade müümiseks või teenuste osutamiseks. Nimetatud lõike näol on tegemist TsÜS § 118 lg-s 2 reguleeritud volituse tekkimise spetsiifilise juhuga (P. Varul jt. Tsiviilseadustiku üldosa seadus. Komm vlj. Tallinn 2010, § 121 komm 3.2.1). Kohus nõustub hagejaga, et müügijuhi ametikohal saab pidada tavapäraseks reklaami tellimist, mis on muuhulgas oluline toote edukaks müümiseks. Seega ei ole Eesti Meedia AS-i ja kostja vahel reklaami tellimiseks sõlmitud töövõtuleping esindusõiguse puudumise tõttu tühine.
6.Nõude loovutamise mõiste sätestab VÕS § 164 lg 1, mille kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule. Hagi kohaselt 30.01.2018. a loovutas Eesti Meedia AS oma nõude kostja vastu hagejale. Nõude loovutamise teatisele (tl 48-49) on alla kirjutanud Eesti Meedia AS-i pearaamatupidaja Helle Vengerfeldt. TsÜS § 118 lg 1 kohaselt volituse andmine toimub esindatava poolt vastava tahteavalduse tegemisega esindajale või isikule, kellega tehingu tegemiseks volitus antakse, või avalikkusele. Kohus leiab, et õiguskirjanduses on selgitatud, et volitus võib tuleneda juba esindatava ja esindaja vahelise sisesuhte aluseks olevast lepingust, nt esindajaga sõlmitud käsundus- või töölepingust, milles võidakse reguleerida ka käsundisaaja või töötaja esindusõigust oma lepinguliste kohustuste täitmisega kaasnevate tehingute tegemisel kolmandate isikutega. Volitus võib olla antud ka kaudse tahteavaldusega, nt juhul, kui käsundisaaja või töötaja lepinguliste kohustuste hulka kuulub teatavate tehingute tegemine, kuid lepingus puudub sõnaselge regulatsioon selleks vajaliku volituse andmise kohta (Samas, § 118 komm 3.1.2). TsÜS § 118 lg 2 järgi võib volitus tekkida ka juhul, kui esindatav teab või peab teadma, et teine isik tegutseb tema nimel esindajana ning talub selle isiku sellist tegevust ja ei katkesta seda. Selle tekkimise eelduseks on, et väidetava esindajana tegutseva isiku avaldused või käitumine mõjutaksid teist isikut mõistlikult uskuma, et esindajana tegutsevale isikule on antud volitus tehingu tegemiseks. See omakorda eeldab teise isiku ning tema väidetava esindajana tegutseva isiku vahel eksisteerib teatav seos, mis võib muuhulgas tuleneda ka esindaja ja esindatava vahelisest käsundus-, töö- või muust sarnasest lepingust, millest tulenevate ülesannete täitmise raames võib eeldada esindusõiguse olemasolu
(Samas, § 118 komm 3.2.1). Hageja sõnul kuulus Helle Vengerfeldti tööülesannete hulka muuhulgas võlanõuetega tegelemine, seega võib eeltoodut arvestades väita, et tal oli esindusõigus, ja nõude loovutamine ei ole tühine esindusõiguse puudumise tõttu. Kohus märgib täiendavalt, et VÕS § 170 esimese lause kohaselt loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv, kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et ta on nõude loovutanud uuele võlausaldajale. Selle sätte eesmärgiks on võlgniku kaitse. Kui nõude loovutamisest on võlgnikule teatatud, võib ta täita kohustuse uuele võlausaldajale ning nõude loovutanud võlausaldaja ei saa tema vastu enam täitmise nõuet esitada.
7.VÕS § 113 lg 1 esimese lause kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. VÕS § 113 lg 1 teise lause kohaselt viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär on alates juulist 2016. a 0% aastas ning VÕS § 113 lg 2 teises lauses ettenähtud viivise määr seega 8% aastas. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Arvestades eeltoodut ja hageja nõuet, mõistab kohus arve nr XXX summas 436,80 eurot tasumisega viivitamise eest välja viivise alates maksetähtpäevale (2.11.2017. a) järgnevast päevast 3.11.2017. a kuni 13.01.2019. a summas 41,84 eurot (436,80 eurot x 8% aastas : 365 päeva x 437 päeva) ning arve nr XXX summas 436,80 eurot tasumisega viivitamise eest alates maksetähtpäevale (23.11.2017. a) järgnevast päevast 24.11.2017. a kuni 13.01.2019. a summas 39,83 eurot (436,80 eurot x 8% aastas : 365 päeva x 416 päeva), kokku 81,67 eurot. Alates 14.01.2019. a mõistab kohus viivise välja protsendina kogu põhinõudelt (873,60 eurot) kuni põhivõla täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
8.Sissenõudmiskulude hüvitamist majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku poolt reguleerib VÕS § 113 1 , mille lg 1 kohaselt kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Seega on põhjendatud ka hageja nõue võla sissenõudmiskulude hüvitamiseks summas 40 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
9.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas hagi, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus kohtuotsuses kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja menetluskulud on kokku 396,50 eurot, millest 200 eurot on hagi esitamisel tasutud riigilõiv ja 196,50 eurot lepingulise esindaja kulu. Hagejat esindas menetluses Evelin Jõgar Õigusteenused OÜ jurist Keidi Kõiv, kelle ajakulu oli kokku 4 tundi ja 22 minutit ning tunnitasu määr 45 eurot (ei sisalda käibemaksu). Kostja ei ole hageja menetluskuludele vastuväiteid esitanud. TsMS § 124 lg 1, § 133, § 134 lg 1 alusel on käesoleva hagi 1019,96 eurot, millelt riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 järgi tasutakse riigilõivu 200 eurot. Seega on hageja tasunud riigilõivu seaduses sätestatud määras. TsMS § 175 lg 1 esimese lause kohaselt mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et nii hageja lepingulise esindaja ajakulu kui tunnitasu saab asja keerukust ja mahtu arvestades pidada põhjendatuks ja vajalikuks. Eeltoodud põhjendustel määrab kohus hageja
menetluskulude rahaliseks suuruseks ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu 396,50 eurot. Vastavalt TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus hageja taotlusel, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude tasumiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.