Otsuse tegemise aeg ja koht 14. jaanuar 2019 Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number
2-18-2711
Tsiviilasi
M K hagi M M vastu töövõtulepingu mittekohasest täitmiseks põhjustatud kahju hüvitamise nõudes hagi hind 21 333,56 eurot
Tsiviilasja hind
Menetlusosalised ja nende Hageja: M K (isikukood xxx, xxx); esindajad Hageja lepinguline esindaja: Vahur Kõlvart (Eesti Õigusbüroo OÜ, tel: 5660 7787; e-post: [email protected]); Kostja: M M (isikukood xxx, xxx); Kostja lepinguline esindaja: advokaat Ivo Kallas (Advokaadibüroo MERCATORIA, Tartu mnt 7, Tallinn 10145, e-post: [email protected]). Menetluse liik
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta hagi põhivõlgnevuse 13 360 euro nõudes, leppetrahvi 1894,68 euro nõudes, hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 1202,40 euro nõudes ja alates hagi esitamisest sissenõutavaks muutuva viivise nõudes rahuldamata. Menetluskulude jaotus
1.Jätta menetluskulud hageja kanda.
2.Mõista hagejalt M Kilt (isikukood xxx) kostja M Mi (isikukood xxx) kasuks menetluskuludena välja kostja õigusabikulud 912 (üheksasada kaksteist) eurot.
Mõista hagejalt M Kilt (isikukood xxx) kostja M Mi (isikukood xxx) kasuks välja viivis menetluskulude summalt 912 eurolt alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul
alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJA NÕUE
1.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja tellijana ja kostja töövõtjana 11.06.2017 ehituse töövõtuleping nr 19, mille kohaselt pidi kostja teostama eramu ehituse töid. Hageja tegi kostjale 12.06.2017 lepingukohase ettemakse 25 000 eurot. Töödega alustati 14.06.2017.
2.Algselt teostati töid korrektselt ja plaanipäraselt. Esines üksikuid seisakute päevi, kuid need olid põhjendatud. Tööde venimine algas pärast põranda valu, seina müüritööde ajal. Töid küll tehti, kuid töötajad tegid poolikuid päevi. Hagejale hakkas tunduma, et lepingujärgne tööde lõpetamise tähtaeg võib jääda venima. 11. septembri valati sillused ja 15. septembril laoti peale viimane rida plokke. Endiselt oli lõpetamata vaheseinte ladumine ja lõpetamata jäid maja otsaseinad, mis pidi tehtama pärast fermide paigaldust. Lisaks oli vaja ühel müüril maha saagida kõrgusest maha 20 cm, mis oli liigselt laotud. See töö tehti 18. oktoobril, mis oli viimane kord, kui kostja töötajad objektil käisid. Siis võeti objektilt tellingud maha. Novembri alguses viidi ära välitualett. See andis hagejale signaali, et kostja ei kavatse töid jätkata. Ilmad muutusid külmaks ja müürid olid vihmast läbi vettinud. Hageja ei saanud kostjaga kontakti.
3.Müüritööde ajal pidi toimuma fermide tellimine. Kostja tellimusel oli fermitehas joonised valmis teinud, kuid fermide tarnimine viibis. Esimene tähtaeg oli 10. septembril, kuid tarne lükkus kostja sõnul tehase tõttu kaks nädalat edasi. Fermid pidid kohal olema 16. oktoobril. Hommikul sai hageja kostjalt kinnituse, et fermid tulevad. Päeva jooksul saatis kostja sõnumi, et fermid ei tule. Kui hageja õhtul objektilt läbi sõitis, ei olnud seal keegi käinud. E-kirja teel lubas kostja töödega jätkata novembris ning lubas jooksvalt paigaldada aknad. 22.09.2017 oli kostja edasi saatnud akende pakkumise. Hageja varasemates e-kirjades küsitud garaažiukse ja välisukse pakkumisi kostja ei saatnud, kuigi väitis, et need on olemas.
4.20.11.2017 teatas hageja kostjale, et soovib lepingu lõpetada ja palus tagastada enammakstud summa. Hageja uuris välja, millisest tehasest oli kostja fermid tellinud ja sai sealt kinnituse, et fermid on valmis ja ootavad teist osamakset. Hageja leppis kokku, et maksab teise osamakse ise ja saab fermid kätte. Fermi tootja suhtles ka kostjaga ja sai kinnituse, et võib hagejale fermid kätte anda. 03.11.2017 saadi fermid objektile.
5.Lisaks ei saanud hageja kostjalt mitte ühtegi ehitusdokumentatsiooni ehk ehituspäevikut, kaetud tööde akte vms, mis on ehitusettevõtlusega tegeleva ettevõtja kohustus. Kostja on ehitusettevõtetes tegev, mida näitab tema kuuluvus erievate ehitusettevõtete juhatusse, näiteks xxx OÜ ja xxx OÜ. Objektile jäi maha mitu hunnikut prügi, millest sai kokku 15 suurt prügikotti, mis tuli hagejal ära vedada. Hageja üritas korduvalt kostjaga suhelda, kuid kostja ei vastanud. Hageja esindaja 22.01.2018 nõudekirjale vastas kostja 31.01.2018, et ta nõuet ei tunnista.
6.Hageja leidis, et kostja on jätnud oma lepingust tulenevad kohustused olulises osas täitmata. Tööd pidid lepingu punkti 4.1.2 järgi valmima 13.10.2017, kuid jäid suures osas lõpetamata ja kostja lahkus objektilt. Tehtud tööd on fikseeritud fotodega, millest hageja esitas foto ehitisest ajal, mil töid enam ei teostatud ja kostja oli lahkunud.
7.Selleks, et välja selgitada, kui suures osas jättis kostja ettemaksu kasutamata, tegi hageja kalkulatsiooni, võttes aluseks Hange.ee ehitusmaterjali e-poodide hindade andmed ja analoogilistel tingimustel tehtud xx OÜ hinnapakkumise poolt. Eeltoodu alusel koostas hageja arvestuse kostja tehtud tööde kohta. Hageja arvestuse järgi tegi kostja lepingujärgseid töid koos materjalide maksumusega 25 140 euro ulatuses. Kostjale on tasutud tööde eest koos ettemaksuga 38 500 eurot. Kostja on põhjendamatult jätnud lepinguliste kohustuste täitmise pooleli ja väldib kontakte hagejaga, mistõttu on hageja lepingust taganenud, teatades sellest kostjale e-posti teel 20.11 2017.
8.Tulenevalt kostja lepinguliste kohustuste mittekohasest täitmisest on hagejal tekkinud 14.10.2017 sissenõutavaks muutunud nõue enammakstu tagastamiseks summas 13 360 eurot ja ehitustöövõtu lepingu p 5.2 tulenevaks viiviseks summas 6 410,01 eurot. Alates 14.10.2017 kuni hagiavalduse esitamiseni 19.02.2018 lisanduvad nõudele lepingust tulenevad viivised summas 6410,01 eurot. Nõude kogusumma on 19 770,01 eurot.
9.Tööd ei ole üle antud ega nõuetekohaselt dokumenteeritud. Tööd on jäetud ilma selgituseta pooleli. Hageja on teavitanud kostjat soovist leping lõpetada ja enammakstud rahad tasaarveldada, kuid kostja ei ole sellele reageerinud ja väldib kontakte hagejaga. Kostja tehtud tööd ei vasta lepingutingimustele ja jäid olulises osas lõpetamata, kuigi hageja oli töö ja materjalide eest kostjale ette maksnud. Kostja on rikkunud töövõtu lepingut VÕS § 647 mõistes ja hageja on lepingust taganenud toetudes VÕS § 116 lg 1 ja lg 2. Kostja on kohustuste mittetäitmisega põhjustatud hagejale rahalist kahju vähemalt summas 13 360 eurot, millele lisandub lepingu kohane viivis 0,1% päevas.
10.Kuna kostja on eeldatavalt ehitusettevõtja, on ta rikkunud VÕS § 620 tulenevat hoolsuskohustust ega ole toiminud üldiselt tunnustatud kutseoskuste tasemel. Hageja ei pidanud maksma tasu enne, kui töö on vastu võetud. Kuna töö ei ole lõpetatud, puudus võimalus seda vastu võtta. Tasu on heauskselt tasutud. Hageja on pooleli jäetud tööd pidanud lisakulutuste eest ise lõpule viima. Hageja palus kostjalt välja mõista lepingu alusel enam saadud 13 360 eurot koos lepingust tulenevate viivistega 6410,01 eurot, kokku 19770,01 eurot. Samuti palus hageja mõista kostjalt välja tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise tasumata põhisumma jäägilt alates Hagi esitamisest19.02.2018 kuni nõude kohase tasumiseni, arvestades viivise määraks lepingust tuleneva viivisemäära 0,1%.
11.Hagiavalduse täienduses osundas hageja, et tasus kostjale 03.07.2017-15.08.2017 osamakseid erinevate tööde eest summas 13 820 eurot. Kokku on hageja tasunud kostjale 38 820 eurot. Tulenevalt kostja lepinguliste kohustuste mittekohasest täitmisest on hagejal tekkinud tema vastu 14.10.2017 sissenõutavaks muutunud nõue, mis on kostjale teostamata tööde eest enam makstud tasu summas 13 360 eurot ja selle tagastamisega viivitamisest tulenev viivise nõue. Kuivõrd VÕS § 189 lg 1 viimase lause järgselt tuleb tagastatavalt rahalt tasuda intressi raha saamisest alates, kujuneb viiviste summaks summas 3446,88 eurot, kokku 16 806,88 eurot.
12.Hagejal on kostja vastu lepingu punktist 5.2 tulenev leppetrahvi nõue alates töövõtulepingu lõppemisest 13.10.2017 kuni lepingu ülesütlemiseni hageja poolt 20.11.2017. Leppetrahvi suurus kujuneb lepinguliste tööde maksumuse (75000 eurot) ja teostatud tööde maksumuse (25 140 eurot) vahest summas 75000 – 25140 = 49860 eurot, millele kohaldub lepingu p 5.2. tulenev viivis 49860 x 0,1%päevas = 49,86 eurot päevas. Seega on leppetrahv ajavahemikul 14.10.2017
kuni lepingu ülesütlemiseni 20.11.2017 1894,68 eurot (38 päeva x 49,86) eurot. Kogu nõue kostja vastu on 18701,56 eurot.
13.Kuivõrd kostjaga ei olnud võimalik kontakti astuda, puudus hagejal võimalus leppida kokku tööde teostamiseks täiendava tähtaja andmises. Hageja on teavitanud kostjat lepingu ülesütlemisest ja lepingust taganenud, öeldes lepingu üles seoses kostja lepinguliste kohustuste olulises osas täitmata jätmisega. Kuivõrd kostja rikkus lepingut VÕS § 116 lg 2 p 2 tähenduses, ei saanud tööde teostamata jätmisel eeldada hageja huvi lepingu täitmise vastu. Seega vastavalt VÕS § 116 lg 4 ei olnud vaja lepingust taganemiseks ülesütlemisega anda kostjale tööde teostamiseks täiendavat tähtaega. Lisaks on hageja soovinud tasutud ettemaksu tasaarveldada, kuid kostja ei ole sellele reageerinud. Kostja tehtud tööd ei vastanud lepingutingimustele ja jäid olulises osas lõpetamata, kuigi töö ja materjalide eest oli hageja kostjale ette maksnud. Kostja on rikkunud töövõtu lepingut VÕS § 647 mõistes ja hageja on lepingust ülesütlemisega taganenud.
14.Kostjal tuli teostamata tööde eest tasutud ettemaks tagastada hiljemalt 13.10.2017, kuivõrd lepingus kokkulepitud tööd tuli teostada selleks kuupäevaks. Kostja ei ole teostanud töid ega maksnud tagasi ettemaksu. Hagejal on õigus nõuda viivist. Teostamata tööde osas muutus ettemaks sissenõutavaks eeltoodud kuupäeval. Ettemaks kuulub tagastamisele vastavalt tagasitäitmist reguleerivale VÕS § 189 lg 1. Tagastatavalt rahalt tuleb tasuda intressi raha saamisest alates. Ettemaks muutus sissenõutavaks 13.10.2017, viivised arvestatakse aga VÕS § 189 lg 1alusel ettemaksu saamisest alates, seega alates 12.06.2017.
15.Lepingu punkti 5.2 kohaselt kohustus töövõtja tasuma lepingust tulenevate kohustuste täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmise eest viivist 0,1% päevas lõpetamata tööde maksumusest. Kuivõrd ettemaks tasuti lepingu täitmiseks ning kostja rikkus lepingulisi kohustusi, kuulub kohaldamisele lepingus kokkulepitud viivisemäär. 12.06.2018 raha saamisest arvestatult on intressi summaks, lepingu alusel kostjale üleantu tagastamisega, teostamata tööde eest ettemakstud ja kostja poolt tagastamata summalt (13360 eurot), viivis 3446,88 eurot. Viivis moodustub ajavahemiku 12.06.2017.-18.02.2018 eest (258 päeva) tagastamata summa 13360 x 0,1% päevas = 13,36 eurot/päevas. Seega 258x13,36= 3446,88 eurot.
16.Lepingu punkti 5.2 sõnastusest lähtudes on antud lepingu punkti näol tegemist leppetrahvi kokkuleppega. Leppetrahv lepiti kokku täitmise asendamiseks juhuks, kui töid ei ole tähtaegselt lõpetatud.
17.Hageja palus kostjalt välja mõista lepingu alusel enamsaadud 13 360 eurot, intressid selle tagastamisega viivitamisest eest 3446,88 eurot ja leppetrahvi 1894,68 eurot, kokku 18701,56 eurot. Samuti palus hageja kostjalt välja mõista viivise tasumata põhinõude jäägilt alates hagi esitamisest 19.02.2018 kuni nõude kohase tasumiseni, arvestades viivise määraks 0,1% päevas iga tasumisega viivitatud päeva eest.
18.Hagiavalduse täienduses 16.03.2018 tõi hageja välja, et tulenevalt lepingu mittekohasest täitmisest on tal tekkinud kostja vastu enammakstu tagastamise nõude summas 13 360 eurot. Hageja teatas kostjale lepingu üleseütlemisest ja ettemaksu tagastamise nõudest 20.11.2017. Hageja viitas VÕS § 113 lg 2 ja leidis, et tal on ka nõue teostamata tööde eest enammakstud tasu 13 360 eurot tagastamisega viivitamisest tulenevalt lepingujärgsete viiviste osas summas 1202,4 eurot.
19.Hagejal on samuti lepingu punktist 5.2 tulenev leppetrahvina käsitletav nõue töövõtulepingu lõppemisest 13.10.2017 kuni lepingu ülesütlemiseni hageja poolt 20.11.2017. Leppetrahvi suurus kujuneb lepinguliste tööde maksumuse (75000 eurot) ja teostatud tööde maksumuse (25 140 eurot) vahest summas 75000 – 25140 = 49860 eurot, millele kohaldub lepingu p 5.2. tulenev viivis 49860 x 0,1%päevas = 49,86 eurot päevas. Seega on leppetrahv ajavahemikul 14.10.2017
kuni lepingu ülesütlemiseni 20.11.2017 1894,68 eurot (38 päeva x 49,86) eurot. Kogu nõue kostja vastu on 13360 eurot + 1202,4 eurot + 1894,68 eurot = 16457,08 eurot.
20.Kuivõrd tööd ei ole valminud, ei ole hagejal tekkinud kohustust tööde eest tasuda ning teostamata tööde teostamiseks tasutud ettemaks kuulub hagejale tagastamisele. Kostja pidi ettemaksu tagastama hiljemalt 13.10.2017, kuivõrd tööd tuli teostada hiljemalt selleks ajaks. Ettemaks kuulub tagastamisele tagasitäitmist reguleeriva sätte alusel. Tagastatavalt rahalt tuleb maksta intressi alates raha saamisest. Teostamata tööde osas muutus ettemaks sissenõutavaks lepingu ülesütlemisest teatamisega 20.11.2017. Hageja arvestas viivist VÕS § 113 lg 2 järgi alates 21.11.2017.
21.Lepingu punkti 5.2 kohaselt kohustus töövõtja tasuma lepingust tulenevate kohustuste täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmise eest viivist 0,1% päevas lõpetamata tööde maksumusest. Kuivõrd ettemaks tasuti hageja poolt lepingu täitmiseks, kuulub kohaldamisele lepingus kokkulepitud viivisemäär. Viivis moodustub ajavahemiku 21.11.2017 - 18.02.2018 eest (90 päeva) tagastamata summalt 13360 eurolt x 0,1% päevas = 13,36 eurot/päevas. Seega 90 x 13,36= 1202,4 eurot.
22.Hageja palus kostjalt välja mõista töövõtulepingu järgi enam saadud summa 13 360 eurot ja saadu tagastamisega viivitamisest eest viivise 1202,40 eurot, samuti leppetrahvi 1894,68 eurot ehk kokku 16 457,08 eurot. Samuti palus hageja kostjalt välja mõista tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise VÕS § 113 lg 1 kolmanda lause kohaselt tasumata põhinõude jäägilt alates hagi esitamisest 19.02.2018 kuni nõude kohase tasumiseni, arvestades viivise määraks 0,1% päevas iga tasumisega viivitatud päeva eest.
23.Kostja vastuväidetega hageja ei nõustunud. Hageja võib vajadusel lisada, kui palju kulusid on tehtud maja edasiseks ehitamiseks ning kui palju on kulutusi teinud hageja ise. Nõutav summa on kalkuleeritud kostja pakkumise ja konkureeriva pakkumise alusel toodud hindadest ning avatud ehitusturu hindadest. Hagejal on ehitusalane haridus ja töökogemus.
24.Ehitusprojektis oli märgitud, et aknad on seest valged ja väljast hallid. Hiljem soovis hageja seda muuta nii, et aknad oleks ka seest hallid. Hageja teadis, et see muudab akende maksumust ja oli valmis selle vahe kompenseerima. Hageja soovis teada muudatuse maksumust, kuid sai ebamääraseid vastuseid, mistõttu soovis hageja näha hinnapakkumisi, kus oleks hinna erinevus selgelt välja toodud. Ühe pakkumise kostja saatis, kuid see oli võetud vale värvi akendele (väljast pruunid) ja akende avad olid valed. Seepärast soovis hageja edaspidi enne tellimuste esitamist ise pakkumised üle kontrollida. Hind hagejat ei huvitanud. Kostja saadetud ebaõige pakkumise hind oli 2826 eurot ja hageja enda tellitud aknad 2582,83 eurot. Hageja oli valmis vahe juurde tasuma, kuid kostjaga ei saavutatud kokkulepet.
25.Akendega seonduv ei selgita tööseisakuid objektil. 18.10.2017 oli viimane kord, mil kostja objektil käis. Tõele ei vasta kostja väide, et ta ei saanud aknaid tellida, sest hageja ei teatanud talle akende värvi ega andnud kinnitust hinnavahe kompenseerimiseks. Hageja teatas kostjale värvitooni ja kinnitas vahe kompenseerimist. Akende värv (hall – RAL7016) oli projektis kirjas ja sama värv pidi tulema sisemisele akna pinnale.
26.Hageja ei ole kunagi nõudnud kostjalt ehitusmaterjalide kuludokumentatsiooni. Garaaži- ja välisukse kohta soovis hageja teada, milliseid kostja kavatseb paigaldada, et need oleksid sobivad. Välisuks oli ebatavaline koos ukse kõrval asetseva aknaga ja sellist ei saanud poest osta. Hageja tahtis veenduda, et tegu on õiget värvi ja ehitusnormidele vastavate toodetega. Tegu ei olnud kostja majandustegevusse sekkumisega.
27.Hagejast tingitud asjaoludel ei ole ehitus viibinud. Kostja ei soostunud enam hagejaga suhtlema. Kuna selleks ajaks olid maja poolikud müürid seisnud ilmastiku käes juba paar kuud ja ning teades, kui õrn on Bauroc plokk ilmastiku suhtes, püüdis hageja võimalikku päästa. Foto on tehtud 2. novembril 2017, mil kostja lubas fermid paigaldada, kuid kedagi objektil ei olnud. Lisaks oli kostja andnud hagejale nõusoleku tellitud fermid ise välja osta, mis vihjas, et kostja ei kavatse enam töid jätkata. Mõni aeg hiljem viidi objektilt ära välitualett.
28.Pildil olevat ehitist ei saa lugeda 70% ulatuses valmis olevaks. Kostja juhtimisel jõudis valmida vundament, aluspõrand koos põrandaküte torustikuga ja maja müürid, mis jäid lõpetamata. Müürid jäid lõpetamata, paigaldamata jäid katused fermid koos müürlattide ankurdamisega ja ematala paigaldamisega, paigaldamata jäid katuse aluskate, distantsliistud ja roovitus, paigaldamata jäi katuseplekk, paigaldamata jäid aknad, välisuks ning garaažiuks. Teostamata jäid fassaadi soojustus ja fassaadi karkass laudise paigalduseks, laudis ja aknapaled jäid paigaldamata. Tegemata jäi katuslae ja lagede soojustus, lagede aurutõkkekile paigaldus, lagede roovitus ja laudis. Paigaldamata jäi elektrikaabeldus ja veetorustik. Terrassi vundamendi postid jäid valamata, terrassi aluskonstruktsioon ehitamata ja laudis paigaldamata. Samuti jäid tegemata ehitustööde päeviku sissekanded, varjatud tööde aktid ja teostusjoonised. Kolme nädalaga ei oleks töid saanud lõpetada, sest juba akende tarneaeg tellimisest oleks võtnud 4-6 nädalat.
29.Kolm kuud ei olnud tegemist lühiajalise ilmastiku kätte jätmisega, mis müüre ei kahjustanud. Aeroc Classic külmakindlus on 35 tsüklit, mis sügis-talvisel ajal võib täituda ootamatult kiiresti, sest külmad ilmad vahelduvad sulaga. Lisaks olid müüride alumised read täielikult läbi vettinud, sest põrandatel oli pidevalt 1-2cm vett. Tänu kiirele tegutsemisele õnnestus hullem ära hoida ja õnneks jäid suuremad kahjustused tulemata, kuid seina viimistlemine on raskendatud.
30.Hageja pakkus kostjale täiendavat tähtaega, millele ei tulnud vastust. Hageja andis kostjale uue tähtaja. Kostja rikkus lepingut ja olid täidetud kõik eeldused lepingu ülesütlemiseks. Hageja ei lõpetanud lepingut VÕS § 655 lg 1 alusel, vaid kostja rikkumise tõttu. Kostja hageja avaldustele ei reageerinud.
31.Hageja on olnud ühenduses erinevate kostja klientidega, kes on kostjaga sõlminud peaaegu samadel asjaoludel töövõtulepinguid, mis on jäänud kostja tegevusetuse tõttu lõpetamata ja tööd on jäänud osaliselt teostamata. Hageja ei väida, et 25 000 eurot on kogu elamu ehitamiseks vaja mineva materjali maksumus. Summa 75 000 eurot esitas hageja oma pakkumises ja kirjutas lepingusse. Hageja ei ole seda hinnanud „kogu elamu ehituse maksumuseks“. Ettemaks tehti selleks, et kostjal oleksid vahendid materjalide tellimiseks ja nende eest tasumiseks. Iga etapi järel sai antud etapi maksumuse eest eraldi tasutud. Maksed sisaldasid tasu töö ja materjalide eest. Maakaabli paigalduse eest tasuti 25.07.2017 1000 eurot.
32.Müüride lõpetamata püstitamine ja hageja esitatud fotolt nähtav töö moodustab elamu ehitusest 70%. Samal arvamusel on ehitusjärelvalve teostaja xx. Hageja esitas tehtud tööde kalkulatsiooni täpsustatud tabeli, kus on kostja teostatud tööd tähistatud kollasega ja teostamata tööd halliga. Hageja esitas arvutused seinamaterjalide hindadest. Hinnad on võetud xxx veebikaubamajast. Tegelikkuses saaks hinna kogu komplektile ja kui arvestada materjali hinnale sama palju juurde töö rahaks, tulebki kokku sama hind, mis OÜ xxx pakkumises.
33.Kui võtta aluseks kostja enda poolt teisele eramajale tehtud pakkumine, mis oli 22 000 eurot (vundamendi ehitus koos materjalidega + seinte ladumise töö), tuleb müüride hinnaks 25 354,70 eurot. Seega ei olnud müüride maksumus mitte 38820 eurot, vaid maksimaalselt 25354,7 eurot. Kostja teise pakkumise puhul kasutati suuremat plokki, mistõttu oli ladumine mõnevõrra kallim ja maja ise oli veidi suurem. Hageja leidis, et kostjale oli makstud oluliselt enam ning enamsaadu
peab kostja tagastama koos lepingujärgse viivise ja leppetrahviga. Hageja esitas arvestuse enda tehtud tööde maksumusest.
34.Müüride lõpetamisele kulus 63 eurot, lisaks tööriistad. Katusepleki paigaldusele koos fermidega kulus 13 658 eurot, millele lisandub vee äravoolusüsteemide ja aknaplekkide paigaldus 500 eurot. Avatäidete paigaldamiseks kokku kulus 3920,14 eurot. Fassaadi soojustamise materjalile kulus 8977,50 eurot ja paigaldusele 8000 eurot. Lagede soojustusele ja materjalile kulus 1600 eurot. Lagede laudise paigaldusele kulus 2200 eurot. Moodulkaminale kulus 1014,35 eurot ja selle paigaldusele 500 eurot. Elektrikaabelduse materjalile kulus 230 eurot ja paigaldusele 450 eurot. Veetorustiku paigaldusele kulus 500 eurot. Sokli viimistlusele kulus 1000 eurot. Terrassi laudisele kulus 5500 eurot. Kokku kulus 40 612,99 eurot. Hageja saab vajadusel esitada kuludokumendid.
35.Hagejale tekitatud kahjud on oluliselt suuremad, kui esitatud nõue. Kostja tegevusetuse tõttu on hageja pidanud kogu ehitise valmimise edasi lükkunud aja elama ajutisel pinnal, mis on kaasa toonud lisakulutusi. Lisaks on hageja pidanud ise leidma aja päevatöö kõrvalt tööde teostamisega tegelemiseks. Hageja on heauskselt piirdunud ettemaksu tagastamise nõudega.
36.24.08.2018 seisukohtades viitas hageja, et pruunid aknad olid projektis seisuga 03.03.2017, mil kostjaga ei olnud lepingut sõlmitud ja ehitusluba ei olnud väljastatud. Tegelik projekt, mille alusel leping sõlmiti, saadeti kostjale 08.06.2017 ehk enne lepingu sõlmimist. Akende maksumuse puhul ei omanud värv tähtsust. Hageja palus kostjalt korduvalt teavet, kui suur on hinnavahe seest värvilistel akendel võrreldes valgetega. Hageja oli valmis hinnavahe kompenseerima.
37.Lisatud sõnumitest on näha, et viimane vastus kostjalt tuli 16.10.2017 pärast nädalast vaikimist. E-kirja teel sai hageja vastuse 22.09.2017 ja viimase vastuse 24.10.2017. Lepingu kohaselt oli maja valmimise tähtaeg 13.10.2017. E-kirjadest nähtub, et hageja tegi ise xxx päringu ning kostjal oli vaja tellimus ära vormistada ning esitada hagejale maksumuse vahe võrreldes seest valgete akendega.
38.Hageja saadetud lingil on järgmine tekst: „Vaadatuna hoonet pikaealisuse aspektist pole bauroc ECOTERM plokkidest maja vaja ilmtingimata viimistleda, materjal on ka viimistlemata kujul hea õhutihedusega ja vastupidav ilmastikule. Hoonel peab olema korrasolev katus ja aknaplekkide paigaldus ning liimvuugid peavad olema korrektselt täidetud. Vihmaga ja tuulega võib sein märguda 3 – 4 cm sügavuseni, kuid ta kuivab kiiresti ja ei kahjusta materjali. Juuresolevatel fotodel on toodud lahendused, kus hoolikalt ja korrektselt laotud heledatest bauroc plokkidest majal ei ole kasutatud mitte mingisugust välisviimistlust.“
39.Müürid olid ilmastiku eest kaitsmata. Betoonpõrandatele kogunes vesi. Niiskus ei ole plokkidest siiani välja läinud ja kostja töö ei olnud korrektne. Fotolt nähtub, et maja oli jäetud ilmastiku meelevalda.
40.19.11.2018 seisukohtades täpsustas hageja oma nõuet. Hageja ja kostja vahel sõlmiti 11.06.2017 ehituse töövõtuleping nr 19, mis seisnes eramu ehituses kokkulepitud töödes vastavalt lepingule ja selle lisadele 1 ja 2. Hageja teatas kostjale lepingu ülesütlemisest ja ettemaksu tagastamise nõudest 20.11.2017. VÕS § 113 lg 2 alusel nõudis hageja viivist 1202,4 eurot.
41.Leppetrahvi suurus kujunes lepinguliste tööde maksumuse (75000 eurot) ja teostatud tööde maksumuse (25 140 eurot) vahest summas 75000 – 25140 = 49860 eurot , millele kohaldub lepingu p 5.2. tulenev viivis 49860 x 0,1%päevas = 49,86 eurot päevas. Leppetrahv
ajavahemikul 14.10.2017 kuni lepingu ülesütlemiseni 20.11.2017 on 1894,68 eurot (38 päeva x 49,86) eurot.
42.Hageja palus ettemaksu 13360 eurot välja mõista VÕS § 189 lg 1 alusel. Kui kohus sellega nõus ei ole, tuleb kohtul endal hinnata, millisel õiguslikul alusel kuulub ettemaks tagastamisele. Ettemaks tuleb välja mõista, sest kostjale tasutud summa 38820 euro eest kostja töid ei teostanud. Kostja on rikastunud hageja arvelt ja hageja on kannatanud kahju.
43.Hageja on esitanud töövõtulepingu ja selle lisaks oleva xxx üksikelamu hinnapakkumuse vastavalt etteantud projektile, kust nähtub, et tööde kogumaksumus oli 75 000 eurot. Hinnapakkumises on punasega tähistatud tööd, mida kostja pidi teostama, kuid ei teinud koos nende tööde maksumusega ca 50 000 eurot. Kostjale on kokku tasutud 38 820 eurot.
44.Hageja ei eeldanud, et kostja jätab suures osas kokkulepitud töid tegemata või teeb need poolikult, mistõttu ei saa täpselt hinnata, millised on teostamata või poolikute tööde maksumused. Selleks on vaja koostada ekspertiis, mis on oluline lisakulu ega pruugi anda paremat ülevaadet sellest, mida hageja on hinnanud, arvestanud ja põhjendanud. Kui kostja sellega ei nõustu, võib ta ekspertiisi taotleda.
45.Selleks, et välja selgitada, kui suures osas jättis kostja ettemaksu kasutamata, tegi hageja kalkulatsiooni, võttes aluseks Hange.ee ehitusmaterjali e-poodide hinnad ja analoogilistel tingimustel tehtud xxx OÜ hinnapakkumise. Hageja lisas arvestuse tehtud töödest koos selgitustega. Hageja arvestuste kohaselt on kostja teostanud lepingujärgseid töid (koos materjalidega) 25 140 euro ulatuses. Kostjale on tasutud tööde eest koos ettemaksuga 38 500 eurot.
46.Hageja ei osanud ette näha vajadust nõuda kostjalt hinnapakkumist, kus oleks kirjas kõikide töölõikude maksumus eraldi. Kuna hinnapakkumine oli koostatud töödele tervikuna ja mitte üksikute töölõikude kaupa, on keeruline välja tuua tehtud tööde maksumust. Lepingu Lisas 1 on toodud tööetappide eest makstavad tasud, kuid pole märgitud ettemaksu jagunemist tööetappide vahel. Kui jagada ettemaks protsentuaalselt hinnapakkumises toodud maksete põhjal, kujunevad hinnad ebareaalselt madalaks. Seetõttu kasutas hageja tehtud tööde hinna arvutamisel üldlevinud ehitusmaterjalide hindu ning turu keskmisi tööde hindu. Lisaks võttis aluseks konkureeriva pakkumise ja kostja enda analoogilise pakkumise. Hageja arvutused on reaalsed. Vastupidise tõendamiseks saab kostja taotleda ekspertiisi.
47.Hageja esitas uuesti arvestuse kostja tehtud ja tegemata jäänud tööde maksumusest. Kostja kaevas vundamendi augu ja tegi tagasitäite summas 2600 eurot, valmistas ette vundamendi alusvöö ja valas selle summas 2130 eurot, ladus Fibo plokist lintvundamendi summas 3100 eurot, täitis vundamendi liivaga summas 460 eurot, tegi vundamendi välise soojustuse summas 750 eurot ja vundamendi välise tagasitäite summas 255 eurot. Kostja tegi põranda soojustuse summas 2030 eurot, paigaldas tarbevee magistraali ja kanalisatsioonitorustiku summas 1230 eurot, paigaldas elektrikaabli kuni liitumiskilbini summas 585 eurot, paigaldas põrandakütte torustiku summas 770 eurot. Kostja teostas põrandate betoonivalu ja paigaldas armatuuri summas 3280 eurot. Kostja ladus välisseinad ja siseseinad 6950 euro eest ja tegi 1000 euro eest fermide sissemakse. Kokku oli teostatud tööde maksumuseks 25 140 eurot.
48.Kostja jättis tegemata maaküttekontuuri paigalduse, seinte lõpuni ladumise, katuse kandetala paigalduse, müürlattide paigalduse, fermide paigalduse, aluskatuse ehituse ja valtsplekist katusekatte paigalduse, vihmaveesüsteemide paigalduse, moodulkorstna paigalduse, lagede soojustamise koos aurutõkkekile paigaldusega, lagede katmise voodrilauaga, akende paigalduse koos tarvikutega, välisukse paigalduse, garaažiukse paigalduse, välisseinte soojustuse paigalduse, välisvoodri paigalduse, akende ja uste palede viimistlemise, väliterrassi ehituse,
majasisese elektrikaabelduse, tarbevee majasisese torustiku paigalduse ja dokumentatsiooni. Teostamata tööde maksumus kokku on 49 860 eurot.
49.Kui arvestada ettemaksu osa võrdselt jaotatuna kõigi maksete vahel, oleks kostja hinnapakkumise alusel tehtav kalkulatsioon olnud järgmine. Kogumaksumus 75 000 eurot on 100%, ettemaks 25 000 eurot on 33,33%. Kostja teostatud tööde nähtavale osale hagejal pretensioone ei ole. Kostja rikkus oluliselt lepingut oma lepinguliste kohustuste osas, mille tõttu ütles hageja lepingu üles. Kostja rikkus kohustust teha töö valmis lepinguliseks tähtajaks 13.10.2017.
50.Kostja allkirjastas lepingu koos lisadega 1 (hinnapakkumus) ja 3 (maksegraafik) 11.06.2017. Lisa 2 ehk ehitusprojekt oli koostatud ja kinnitatud projekteerija xxx poolt 03.06.2017 ja saadetud kostjale enne lepingu sõlmimist 08.06.2017. Lepingu digiallkirjastamise konteinerisse seda lisatud ei olnud. Kostja oli lepingu sõlmimisel projektiga kursis.
51.Hageja on oma tahet leping lõpetada väljendanud selgelt 20.11.2018 e-kirjas. Samas e-kirjas soovis hageja ehitusdokumente ja esialgselt välja arvestatud summat 12 000 eurot. Kostja ei reageerinud. Hageja 20.11.2017 teavitust tuleb lugeda lepingu ülesütlemise tähtajaks ja sellest lähtuvalt on hageja arvestanud viivist ning leppetrahvi. Hagejalt ei saanud oodata lepingu jätkamist, sest kostja ei teostanud kokkulepitud töid, ei ilmunud kohale ja oli kadunud. Hageja ütles lepingu üles kostja olulise rikkumise tõttu.
52.Leppetrahvi osas lähtus hageja olemasolevatest võimalustest. Kostja ei ole tööde maksumust millegagi tõendanud, kuigi see peaks tal ehitusettevõtjana olema lihtsam. Olukorras, kus kostja on nö ehitusspetsialist, kes on lepingut oluliselt rikkunud ja tekitanud märkimisväärset kahju, peab kohus selgitama kostjale ekspertiisi taotlemise võimalust. Hagejal puudub rahaline ressurss ekspertiisi teostamiseks.
53.Menetluskuludena palus hageja kostjalt välja mõista kulud õigusabile. Hageja viitas justiitsministri 05.01.2017 määrusele nr 1, mille alusel oli tasu õigusabilepingu sõlmimisel 5 eurot. Hagejale on osutatud esindaja poolt õigusabiteenust mahus 12,8 h hinnaga 40 eurot tunnis koos käibemaksuga, kokku 512 eurot koos käibemaksuga. Vastavalt määrusele on hageja kasutanud toetusena antavat riigiõigusabi summas 140 eurot. Summa on riigi poolt Eesti Õigusbüroo OÜ-le tasutud üldarve alusel ja summa tuleb kostjalt välja mõista Eesti Vabariigi kasuks.
54.Omaosalusena on hageja tasunud õigusabikulude eest 377 eurot, millest 5 eurot oli lepingutasu ja 372 eurot tasu õigusabi eest. 22.01.2018 kulus kostjale nõudekirja koostamisele ja materjalidega tutvumisele 1 tundi. 19.02.2018 kulus hagi koostamisele ja analüüsile ning 07.03.2018 puuduste kõrvaldamisele kokku 3,5 tundi. 16.03.2018 kulus hagiavalduse puuduste kõrvaldamisele 1,5 tundi. 28.05.2018 kulus hageja seisukohtade koostamisele 1,8 tundi. 24.08.2018 kulus hageja seisukohtade koostamisele 0,5 tundi. 19.11.2018 kulus hageja seisukohtade koostamisele 3 tundi. Menetluskulude taotluse koostamisele kulus 31.12.2018 0,5 tundi. Samuti tasus hageja riigilõivu 900 eurot. Hageja palus kostjalt välja mõista menetluskuludena hageja kasuks 377 eurot ja 900 eurot. Eesti Vabariigi kasuks palus hageja välja mõista 140 eurot. Samuti palus hageja välja mõista viivise menetluskulude summalt.
55.Kostja menetluskulusid pidas hageja ülepaisutatuteks. 19.11.2018 menetlusdokument kordas varasemaid kostja väiteid. Kulu vastuse koostamiseks 5 h ja 16 minuti ulatuses on liialt palju, kuna kostja esindajaks on vandeadvokaat. Hilisemates seisukohtades kostja sisulisi vastuväiteid ei esitanud. Pelgalt hagiga mittenõustumisele ei saanud kokku kuluda 11 tundi ja 15 minutit.
KOSTJA VASTUVÄITED
56.Kostja vaidles hagile vastu. Hageja ei ole esile toonud ega tõendanud kõiki tähtsust omavaid asjaolusid. Hageja on teinud ebaõigeid järeldusi kostja tehtud tööde mahu, materjalide hulga ja nende maksumuste kohta. Esitatud kujul ei ole võimalik hagi rahuldada.
57.Hageja on hagis selgitanud kostjale tasutud summa suurust, selgitanud tööde teostamise käiku ja viidanud lisana esitatud tööde kalkulatsioonile, kuid ei ole selgelt väljendanud, milliseid konkreetseid kostja poolt teostatud töid, millises mahus ja millise maksumusega hageja aktsepteerib ning milliseid ei aktsepteeri. Hagist ei ole aru saada, mida ja mille eest hageja kostjalt tasu nõuab. Pelgalt hageja enda koostatud tööde kalkulatsioon ei saa tõendada hageja nõude olemasolu ega suurust. Kostjale teadaolevalt puuduvad hagejal ehituse erialased teadmised ja kogemused.
58.Kostja nõustus, et ta sõlmis hagejaga 12. juunil 2017 ehituse töövõtulepingu nr 19, mille punkti 1.1. kohaselt kohustus kostja teostama elamu ehituse vastavalt lepingule lisatud hinnapakkumisele ja projektdokumentatsioonile. Elamu projektdokumentatsiooni kohaselt oli elamule paigaldamiseks ettenähtud mõlemalt poolt valged plastikaknad. Selle põhjal esitas kostja hagejale hinnapakkumise. Müüritööde teostamise käigus teatas hageja kostjale, et tema sooviks on paigaldada elamule mõlemalt poolt värvitud aknad ilma, et pooled muudaksid lepingu maksumust. Kostja viitas enda 24.10.2017 e-kirjale ja hageja 30.10.2017 e-kirjale.
59.Hageja nõudis kostjalt projektdokumentatsioonist erinevate avatäidete paigaldamist ega andnud kostjale akende tellimist nõusolekut tasuda hinna erinevus, lubades alles hiljem kokku leppida. Hageja tõttu ei olnud kostjal võimalik töid jätkata. Kostja pidi tööde edasise teostamise peatama seniks, kuni hageja on ära otsustanud, kas ta on nõus projekti järgi akende paigaldusega või annab ta nõusoleku (aktsepti) akende värvi muutmiseks ja hinnaerinevuse kompenseerimiseks.
60.Seetõttu tekkis objektil tööseisak 29.08.2017, mis kestus kuni 24.10.2017. Vahepealsel ajal sai kostja hagejalt teada projektdokumentatsioonis puuduvad müüride kõrguste mõõdud, mis võimaldas kostjal elamu müürid õigele kõrgusele saagida, kuid avatäitmise töödega jätkata ei saanud. Pärast müüritööde teostamist oli järgmiseks tööks planeeritud avatäidete tegemine, mida kostja teha ei saanud. Kostja ei saanud kokkuleppe puudumise tõttu tellida ja paigaldada ka värvitud aknaraamidega avatäiteid, kuna hageja ei teatanud kostjale, millist konkreetset värvi peavad aknaraamid olema ega andnud kostjale kinnitust, et ta on nõus kostjale kompenseerima akende hinnavahe.
61.Samuti asus hageja ehitustööde tegemise käigus nõudma kostjalt, et viimane esitaks talle kogu ehitumaterjalide kuludokumentatsiooni ning müügipakkumised enne materjalide ostmist. Sellega on hageja hagiavalduses nõustunud. Nimelt soovis hageja „proovida“, et äkki õnnestub tal kuskilt materjali soodsamalt hankida ja selle võrra vähem maksta. Kostja selgitas hagejale, et materjalide tarnimine on lepingust tulenevalt tema kohustus. Kostja ei pidanud õigeks hageja sekkumist tema majandustegevusse, kuid hageja nõudmised ei lõppenud. Seetõttu viibis tööde teostamine 29. augustist kuni 24. oktoobrini 2017 kostjast mitteolenevatel põhjustel.
62.Lepingu punktis 4.2. on pooled kokku leppinud, et kui tööde või töölõikude algus viibib töövõtjast mitteolenevatel põhjustel, on töövõtjal õigus pikendada tööde lõpetamise tähtaega vähemalt kogu viivituse päevade arvu võrra. Tööde teostamine oli takistatud perioodil 29. augustist kuni 24. oktoobrini 2017, so 56 kalendripäeva. Kuna lepinguline tööde tähtaeg oli 13. oktoober 2017, oleks kostja pidanud tööde seiskumist arvesse võttes lõpetama elamu ehituse tööd 08. detsembriks 2017.
63.24. oktoobril 2017 saatis kostja hagejale teate, et kui hagejale sobib, saab ta tööde teostamisega novembri teise nädala lõpus või kolmanda nädala alguses jätkata ja tekkinud akna probleemi võiks ära lahendada. 28. oktoobril 2017 teatas hageja kostjale, et on tööde alustamisega nõus ootama kuni 15. novembrini 2017. 30. oktoobril 2017 kirjutas hageja kostjale, et ta on kohe sõlmimas teise ehitusettevõtjaga lepingut tööde jätkamiseks.
64.Kostja leidis, et hageja ei andnud talle kohustuste täitmiseks täiendavat tähtaega ja teatas 20.11.2017 lepingu ühepoolsest lõpetamisest. 20. novembri 2017 seisuga jäi kostjal lõpetada elamu avatäidete, katuse, fassaadi ja terrassitööd, mille ta oleks saanud pea kolme nädalaga, so
08.detsembriks 2017 lõpetatud. Kostja poolt teostatud tööde ja kasutatud materjalide kvaliteedi osas ei olnud hagejal pretensioone, mida hageja kinnitas 30.11.2017 kiri. Kostja leidis, et müüride lühiajaline nn ilmastiku kätte jätmine ei tekita müüridele (juhul, kui segu on juba kivistunud) mitte mingisuguseid kahjustusi. Hageja lõpetas lepingu ilma täiendavat tähtaega andmata ühepoolselt olukorras, kus tööd olid tehtud kvaliteetselt ja kostjal eeldas, et saab mõistlikult oma kohustused täita.
65.Kostja leidis, et hageja lõpetas töövõtulepingu VÕS § 655 lg 1 alusel, mis annab tellijale õiguse töövõtulepingu igal ajal üles öelda. Hageja kinnitas korduvalt, et ta on lepingu üles öelnud ja kuna tal oli töövõtjana vastav õigus, puudus kostjal võimalus ülesütlemist vaidlustada. Kuivõrd hageja on kostjaga sõlmitud lepingu üles öelnud, on kostjal õigus nõuda hagejalt kokkulepitud tasu 75 000 eurot, millest tuleb maha arvata see, mille on hageja kostjale tasunud ja see, mille on kostja lepingu ülesütlemise tõttu kokku hoidnud või mille ta oma tööjõu teistsuguse kasutamisega omandas või oleks võinud mõistlikult omandada.
66.Kui kohtu hinnangul on hageja lepingust taganenud, esitab kostja alternatiivselt vastuväited hageja väidetele kostja teostatud tööde ja kasutatud materjalide maksumuse kohta. Hageja ei ole kostjale tasunud enam, kui oli kostja teostatud tööde ja materjalide maksumus. Hagiavaldusest võib järeldada, et hageja peab tasutud materjalide ettemaksu 25 000 eurot kogu elamu ehitamiseks vaja mineva materjali maksumuseks. Ehitusvaldkonnas kehtib üldteadaolev põhimõte, et nn tavatööde puhul jaotuvad materjali ja ehitustöö kulud võrdselt. Antud juhul ei olnud tegu erilise objektiga, kasutati tavapäraseid materjale ja keskmise kvaliteediga tööjõudu, mistõttu jaotus töö ja materjali kulu osas oli 50% ja 50%. Kuivõrd kogu elamu ehituse maksumuseks on pooled hinnanud 75 000 eurot, oli ligikaudu 37 500 eurot materjali maksumuseks ja ligikaudu 37 500 eurot tööjõu maksumuseks. Kuivõrd üldjuhul ei ole tellijad nõus tasuma töövõtjatele 50% ulatuses materjalide ostmiseks ettemaksu, leppisid hageja ja kostja kokku ettemaksu summas 25 000 eurot. Seega ei katnud hageja ettemaks kogu elamu ehitamiseks vajamineva materjali maksumust.
67.Kostja teostas elamu ehitamise töid kuni hinnapakkumise „Välis- ja siseseinad, terrass ja sokkel“ positsioonini 3 (kaasaarvatud). Lisaks tasus kostja katuse fermide ettemaksu 1 000 eurot, paigaldas maakaabli summas 1 000 eurot ja teostas maakaabli parandustööd summas 200 eurot. Kokku oli teostatud elamu ehitustööde ja materjalide üldine maksumuslik valmidusaste vähemalt 70% (mahukamatest töödest jäi paigaldada katus, moodulkorsten, soojustus ja ehitada terrass). Hageja tasutud 38 500 eurot moodustab tööde maksumusest 51,33%, mistõttu on kostja teinud töid ja tarninud materjale suuremas ulatuses, kui on talle tasutud.
68.Kostja ei ole lepingut rikkunud ja hagejal puudub põhinõue kostja vastu. Põhinõude puudumise tõttu ei saa hagejal olla intressi, leppetrahvi või viivise nõuet. Kui hagejal oleksid vastavad nõuded olemas, ei ole hageja kohaldanud õigeid määrasid. Poolte vahel sõlmitud lepingust ei tulene hageja poolt kohaldatud intressi, leppetrahvi ja viivise määrasid, millele on hageja hagis tuginenud.
69.15.07.2018 seisukohtades leidis kostja, et hageja on kohtule esitanud valeandmeid. 03.03.2017 koostatud projekti kohaselt pidid elamu avatäited olema väljast pruunid ja seest valged. Eeltoodust tulenevalt tellis kostja hinnapakkumised pruunidele akendele. Hageja väited, et lepingu kehtivuse ajal ei olnud kostja kättesaadav, on paljasõnalised. Hageja on ise kohtule esitanud e-kirjade vahetuse, millest nähtub, et kostja ei ole suhtlemisest kõrvale hoidnud.
70.Ebaõige on hageja väide, et Bauroc plokid ei talu ilmastikutingimusi. Bauroc plokke kasutatakse erinevalt teistest plokkidest ka ilma välise viimistluseta ning need on hea õhutihedusega ja vastupidavad ilmastikule. Ehitustegevus jäi pooleli hageja tõttu, sest hageja ei andnud kostjale konkreetseid juhiseid avatäidete kohta ja sekkus põhjendamatult tegevusse. Hageja soovis mõlemalt poolt värvitud akende paigaldust ilma, et ta peaks kostjale sellega kaasnevat kulu kompenseerima. Eeltoodud põhjustel tekkis elamu ehitusobjektil tööseisak, mis kestis 24. oktoobrini 2017.
71.14.12.2018 seisukohtades leidis kostja, et esmalt lasub tõendamiskoormus hagejal, mistõttu ei saa kostjale ette heita ainult vastuväidete esitamist seni, kuni hageja ei ole esitanud tõendeid nõude aluseks olevate asjaolude tõendamiseks. Eeltoodust tulenevalt on kostjal õigus piirduda vaid vastuväidete esitamisega. Hageja ei ole tõendanud, millises ulatuses on töid teostatud. Hageja ei ole 19. novembril 2018 esitanud tõendeid ega väiteid tööde tegemise kokkuleppe ja teostatud tööde ulatuse osas, mis lükkaksid ümber kostja varasemalt esitatud väited. Hageja on ise leidnud, et ta ütles lepingu üles, mistõttu kuulub kohaldamisele VÕS § 655 lg 1.
72.Kostja jäi oma väite juurde, et ta on tarninud materjale ja teinud töid 70% ulatuses lepingu maksumusest. Mahukamatest töödest jäi kostjal paigaldamata katus, moodulkorsten, soojustus ja ehitamata terrass, mis moodustab kokku alla 30% lepinguliste tööde maksumuse. Hageja on kostjale tasunud 51,33 % lepingulisest maksumusest ja kinnitanud, et teostatud tööde osas tal pretensioone ei ole. Seetõttu on kostja igal juhul teostanud hagejale töid suuremas ulatuses kui hageja kostjale tööde eest tasunud on.
73.Menetluskuludena palus kostja hagejalt välja mõista 1462 eurot ja viivise seaduses sätestatud määras. Kostja lepingulise esindaja tunnitasu suurus on 100 eurot. Kuivõrd kostja ei saa menetluskuludelt käibemaksu tagasi arvestada, on menetluskulu esitatud koos käibemaksuga.
74.Hageja õigusabikulusid pidas kostja ülepaisutatuteks. Kulud seoses nõustamisega enne hagi esitamist ja nõudekirja koostamisega ei ole tsiviilasjaga seotud menetluskulud. Kostjalt ei saa välja mõista kulusid seoses hagis esinevate puuduste kõrvaldamisega, sest hageja kohustuseks oli esitada puudusteta hagi.
KOHTU PÕHJENDUSED
75.Arvestades hageja nõudeid ja kostja vastuväiteid ning hinnates kogumis kõiki tõendeid, leiab kohus, et hagi ei kuulu rahuldamisele.
76.Käesolevas asjas ei vaidle pooled järgmiste asjaolude üle: 1) hageja tellijana ja kostja töövõtjana sõlmisid 11.06.2017 töövõtulepingu nr 19, mille alusel pidi kostja tegema hagejale eramu ehituse töid kooskõlas lepingule lisatud hinnapakkumisega; 2) tööde lepinguliseks maksumuseks oli 75 000 eurot; 3) hageja tasus kostjale lepingu täitmise ajal kokku 38 500 eurot; 4) kostja alustas töödega 14.06.2017; 5) lepingu kohaselt pidid tööd olema valmis 13.10.2017, kuid kostja töid lepingus toodud tähtajaks ei lõpetanud.
77.Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas kostja rikkus oluliselt lepingut, mis andis hagejale õiguse lepingust taganeda. Pooled vaidlevad selle üle, kas hagejal on õigus nõuda kostjalt tagasi makstud summast 13 360 eurot ning kas hagejal on õigus nõuda kostjalt viivist ja leppetrahvi.
78.Hageja leidis, et kostja rikkus oluliselt lepingut, sest ta ei lõpetanud töid tähtaegselt. Kostja töötajad käisid objektil viimast korda 18.10.2017. Kostja jättis tööd pooleli, pooleliolevad müürid jäid ilmastikutingimuste kätte ja hageja kostjaga enam kontakti ei saanud. 20.11.2017 teatas hageja kostjale, et soovib lepingust ülesütlemisavaldusega taganeda ja palus tagastada enammakstud summa. Akendega seonduv tööseisakuid ei põhjustanud. Tagastamisele kuuluva summa suuruse on hageja välja arvestanud, võttes arvesse ehitusmaterjalide e-poodide hinnad ja xxx OÜ hinnapakkumise. Hageja arvestas teostatud tööde maksumuseks 25 140 eurot ja hageja arvestus on realistlik. Objekt ei olnud 70% ulatuses valmis. Kostja peab taotlema ekspertiisi, kui ta hageja nõude summaga ei nõustu. Tagastamisele kuulub 13 360 eurot, millelt nõuab hageja viivist lepingulise määra alusel. Ettemaks kuulub tagastamisele tagasitäitmist reguleeriva sätte alusel.
79.Lisaks nõudis hageja kostjalt lepingu punkti 5.2 alusel leppetrahvi alates lepingu tähtaja saabumisest 13.10.2017 kuni ülesütlemiseni 20.11.2017. Leppetrahvi suurus kujuneb lepinguliste tööde maksumuse 75000 euro ja teostatud tööde maksumuse 25 140 euro vahest 49 860 eurost, millele kohaldub lepingu p 5.2. tulenev määr. Leppetrahv ühes päevas on 49,86 eurot päevas. Leppetrahv ajavahemikul 14.10.2017 kuni lepingu ülesütlemiseni 20.11.2017 on 1894,68 eurot (38 päeva x 49,86) eurot.
80.Kostja leidis esmalt, et objekt esines hagejast tingitud tööseisak. Hageja soovis erinevalt projektist paigaldada mõlemalt poolt värvitud aknad, kuid ei olnud nõus lepingu maksumusega muutumisega. Kostja pidi tööd peatama, kuni hageja on otsustanud, kas ta on nõus maksumuse vahe kompenseerima, sest pärast müüritööde lõpetamist olid planeeritud avatäidete tööd. Tööseisak kestis seetõttu 29.08.2017 kuni 24.10.2017 ehk 56 kalendripäeva, mille võrra pikenes tööde lepinguline tähtaeg kuni 08. detsembrini 2017. Hageja väidab paljasõnaliselt, et ta ei saanud kostjaga ühendust. Hageja ütles lepingu üles ilma kostja rikkumiseta ja ilma kostjale täiendavat tähtaega andmata.
81.Hageja ei ole tasunud kostjale enam, kui on teostatud tööde maksumus. Ainult hageja enda arvestused hageja väiteid ei tõenda. Ettemaks 25 000 eurot ei katnud kogu elamu materjalikulu. Kostja teostas töid 70% ulatuses. Hageja tasus talle 38 500 eurot, mis on vaid 51,33% lepingu maksumusest. Kuna hageja põhinõue on alusetu, on alusetud ka hageja viivise- ja leppetrahvinõuded.
82.Käesoleva vaidluse lahendamisel asub kohus esmalt hindama, kas kostja rikkus lepingut ning kas hagejal oli õigus lepingust olulise rikkumise tõttu taganeda. VÕS § 635 lg 1 kohaselt kohustub töövõtulepinguga üks isik ehk töövõtja valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik ehk tellija aga maksma selle eest tasu. Pooled ei vaidle selle üle, et nende vahel oli sõlmitud töövõtuleping.
83.VÕS § 655 lg 1 kohaselt võib tellija töövõtulepingu igal ajal üles öelda. Kui tellija on töövõtulepingu üles öelnud, on töövõtjal õigus nõuda kokkulepitud tasu, millest on maha arvatud see, mille ta lepingu ülesütlemise tõttu kokku hoidis või mille ta oma tööjõu teistsuguse kasutamisega omandas või oleks võinud mõistlikult omandada. Samas näeb VÕS § 655 lg 2 ette, et lõikes 1 sätestatut ei kohaldata, kui tellija on lepingu üles öelnud seetõttu, et töövõtja rikkus lepingut. Seega tuleb tellija poolsel lepingu ülesütlemisel tuvastada, kas töövõtja rikkus lepingut või mitte, sest sellest sõltuvad edasised tagajärjed.
84.VÕS § 116 sätestab, et lepingupool võib lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine). Muuhulgas on olulise lepingu rikkumisega tegu siis, kui rikuti kohustust, mille täpne järgimine oli lepingust tulenevalt teise lepingupoole huvi püsimise eelduseks lepingu täitmise vastu (VÕS § 116 lg 2 p 2). Olulise lepingu rikkumisega on tegu ka siis, kui teine lepingupool ei täida oma ükskõik millist kohustust VÕS §-s 114 nimetatud täitmiseks antud täiendava tähtaja jooksul või teatab, et ta selle tähtaja jooksul kohustust ei täida (VÕS § 116 lg 2 p 5). Samuti tuleneb VÕS § 116 lõikest 4, et üldjuhul ei ole lepingust taganemine lubatud ilma täiendavat tähtaega andmata.
85.VÕS § 188 lg 1 sätestab, et lepingupool taganeb lepingust taganemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele. VÕS § 189 lg 1 näeb ette, et lepingust taganemise korral võib kumbki lepingupool nõuda temalt lepingu alusel alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu. Taganemisest tulenevad kohustused peavad lepingupooled täitma üheaegselt, kusjuures vastavalt kohaldatakse VÕS §-s 111 sätestatut. Tagastatavalt rahalt tuleb tasuda intressi raha saamisest alates.
86.VÕS § 189 lõikest 2 punktist 1 aga tuleneb, et taganemise või väljaandmise asemel peab lepingupool hüvitama üleantu väärtuse, kui tagastamine või väljaandmine on üleantu olemuse tõttu välistatud, muu hulgas, kui üleantu seisneb teenuse saamises või asja kasutamises. VÕS § 189 lg 3 näeb ette, et kui üleantu hind on lepingus määratud, loetakse see VÕS § 189 lõike 2 tähenduses üleantu väärtuseks. Kohtu hinnangul tuleneb eeltoodust, kui tellija töövõtulepingust taganemine oli põhjendatud, tuleb selle tulemusena tagasitäitmise nõude esitamisel hinnata, milline oli üleantu väärtus ehk tegelikult teostatud tööde väärtus, lähtudes seejuures kokku lepitud lepingu hinnast.
87.Riigikohus on leidnud, et töövõtulepingust taganemisel teise poole olulise lepingurikkumise tõttu ja selle ülesütlemisel VÕS § 655 lg 1 kohaselt on erinevad õiguslikud tagajärjed. Taganemise korral võib kumbki pool nõuda üleantu tagastamist või üleantu väärtuse hüvitamist (RK TKo 3-2-1-64-11, p 12, 3-2-1-79-16, p 13). Pooltel on töövõtulepingust taganemise korral võimalik nõuda üleantu tagastamist. Samuti on Riigikohus leidnud, et kui töövõtja on lepingut oluliselt rikkunud, mis andis tellijale õiguse lepingust taganeda, kohalduvad lepingust taganemise üldsätted (RK TKo 2-13-40856, p 11).
88.Kohus juhtis 25.09.2018 pöördumises (toimiku 1. kd, lk 196-197) hageja tähelepanu asjaolule, et hageja ei olnud selgelt välja toonud, millist õiguskaitsevahendit ta kasutas ning kas ta ütles lepingu üles või taganes sellest. Hageja ei olnud välja toonud, millise tahteavaldusega ta lepingu lõpetas. Kohus selgitas töövõtulepingust taganemise tagajärgi. Vaatamata kohtu selgitustele jäi hageja 19.11.2018 menetlusdokumendis oma varasemate väidete juurde, milliste kohaselt taganes ta lepingust ülesütlemise avaldusega. Lepingu ülesütlemine ja lepingust taganemine on õiguslikult erinevad õiguskaitsevahendid.
89.Asjas kogutud tõenditest nähtub, et hageja ja kostja sõlmisid 11.06.2017 ehituse töövõtulepingu nr 19 (toimiku 1. kd, lk 6-8, lk 12-14), mille punkt 1 järgi pidi kostja tegema Harjumaal, xxx eramu ehitustööd vastavalt lepingu lisadele 1 ja 2. Punkt 2.1. nägi ette, et kostja kui töövõtja kohustuseks oli hankida kõik tööde teostamiseks vajaminevad materjalid, detailid ja konstruktsioonid. Lepingu punkt 2.4 nägi ette, et töövõtja pidi teatama tellijale kolme tööpäeva jooksul hetkest, mil ta sai teada või oleks pidanud teada saama kõigist tööde kvaliteeti või tähtaegset valmimist ohustavatest või ohustada võivatest asjaoludest, mis ei sõltu töövõtjast. Lepingu punkti 4.1 järgi oli tööde algustähtaeg 14.06.2017 ja lõpptähtaeg 13.10.2017. Lepingu punkt 4.2. nägi ette, et kui tööde või töölõikude algus viibib töövõtjast mitteolenevatel põhjustel, on töövõtjal õigus pikendada tööde lõpetamise tähtaega vähemalt kogu viivituse päevade arvu võrra.
90.Lepingu lisaks 1 oli hinnapakkumine ja lisaks 2 ehitusprojekt. Lepingu lisaks 3 oli maksegraafik. Kohtule esitatud hinnapakkumisest (toimiku 1. kd, lk 9, lk 15) nähtub, et hageja pidi tasuma ettemaksuna 25 000 eurot. Vundamenditööde kogumaksumuseks on hinnapakkumise kohaselt 13 500 eurot. Välis- ja siseseinte, terrassi ja sokli tööde kogumaksumuseks on 16 500 eurot. Katuse, lae ja korstna tööde maksumuseks kokku oli 16 000 eurot. Lisaks tuli kostjal teha elektritööd, mille maksumuseks kokku oli 4000 eurot. Maksegraafikus (toimiku 1 kd, lk 10-11, lk 16) on märgitud üksnes ettemaksu summa ja selle tasumise tähtaeg.
91.21.09.2017 saatis hageja kostjale e-kirja (toimiku 1. kd, lk 184), milles soovis kostjalt saada garaažiukse ja välisukse pakkumist. Hageja soovis ka teada, kas on tulnud akende pakkumine, kus on välja toodud hind seest valgete ja hallidele akendele.
92.Hageja ja kostja sõnumite vahetusest 2017. aasta oktoobris ja novembris (toimiku 1. kd, lk 185) nähtub, et 17.10.2017 ja 24.10.2017 on hageja saatnud sõnumeid, milles on ette heitnud kostjale seda, et midagi pole tehtud. 16.10.2017 on kostja teatanud, et samal päeval fermid ei ole ning samal päeval „lõikavad ääred ja homsest saab võtta“. 27.11.2017 on hageja saatnud sõnumi, milles on nõudnud kostjaga kokkuleppe sõlmimist ja lubanud vastasel juhul rääkida läbi advokaatide ja kohtu.
93.Hageja ja kostja e-kirjade vahetusest 2017. aasta oktoobris ja novembris (toimiku 1 kd, lk 2122) nähtub, et kostja saatis hagejale 24.10.2017 e-kirja, milles pakkus, et töid jätkatakse novembri teise nädala lõpus või kolmanda nädala alguses. 28.10.2017 teatas hageja, et on valmis ootama vaid kuni 15. novembrini. Hageja soovis saada vastust kohe ja lubas kindla vastuse mittesaamisel lepingu lõpetada, jätkata teise ehitajaga ning nõuda ettemaksu tagasi. 30.10.2017 e-kirjas täpsustas hageja, et soovib vastust saada samaks päevaks ehk 30. oktoobriks. Hageja leidis samas e-kirjas, et akende tellimisega seonduv ei saa olla tööseisaku põhjuseks, sest ta oli olnud nõus, et kostja tellib aknad, misjärel pooled lepivad kokku, millises ulatuses hageja hinnavahe hüvitab.
94.20.11.2017 saatis hageja kostjale e-kirja, milles tegi ettepaneku „korrektselt lõpetada meievaheline leping“. Hageja soovis kostjalt saada ehituspäevikut, mis sisaldab kõiki tehtud töid ja kaetud tööde akte. Hageja palus enda arvele tagasi kanda materjalide ostuks tehtud ettemaksust 12 000 eurot ja lubas pärast raha laekumist saata „digiallkirjastatud lepingu lõpetamise“. 30.11.2017 saatis hageja kostjale e-kirjas heitis hageja kostjale ette, et viimane ei ole e-kirjadele vastanud ja on jätnud müürid ilmastiku hoolde.
95.Kohus leiab, et eelviidatud poolte e-kirjade vahetusest võib järeldada, et tööd ei saanud valmis lepingus toodud tähtajaks 13.10.2017. Kostja ei ole antud hageja väitele ka vastu vaielnud. E-kirjadest ei nähtu, et kostja oleks hagejale teatanud juba 29.08.2017 ehk väidetava tööseisaku tekkimise esimesel päeval, et ei saa töid jätkata akendega seotud küsimuse tõttu. Ekirjadest ei nähtu, et kostja oleks mistahes ajal teatanud hagejale tööseisakust akende tõttu. Vastupidi, kostja on veel pärast lepingu tähtaja möödumist 16.10.2017 teatanud, et tema töötajad tulevad tööd jätkama. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks hageja pöördumistele seoses töö seiskumisega vastanud. Asjas esitatud tõendite pinnalt loeb kohus tõendatuks, et kostja ei teostanud töid lõpuni ja lahkus objektilt pärast lepingulise tähtaja saabumist. Hageja andis kostjale 28.10.2017 e-kirjas täiendava tähtaja 15. novembrini 2017, kuid kostja ei reageerinud sellele. Kuna kostja ei lõpetanud töid tähtaegselt ega täiendavalt antud tähtaja jooksul, on kostja töövõtulepingut kohtu hinnangul oluliselt rikkunud. Pärast täiendava tähtaja möödumist ei saanud kostja eeldada, et hagejal püsib huvi lepingu täitmise vastu.
96.Hageja ei ole esitanud selget tahteavaldust, millest nähtuks, kas ta soovis lepingut üles öelda või sellest taganeda. Hageja 20.11.2017 e-kirjast nähtub siiski hageja tahe leping lõpetada ja
osaliselt makstud ettemaks tagasi saada. Hageja tahe lepingu tagasitäitmise vastu nähtub ühtlasi käesolevas asjas esitatud menetlusdokumentidest, millest kohus järeldab, et sisuliselt soovis hageja lepingust taganeda ning see soov pidi hiljemalt kohtumenetluse ajaks olema kostjale mõistetav. Seetõttu leiab kohus, et kuigi hageja ei väljendanud oma e-kirjades selget soovi lepingust taganeda, saab sellist soovi järeldada kohtumenetluses esitatud dokumentidest ja hageja nõudest tagastada osaliselt ettemaks.
97.Kostja ei ole tõendanud oma väiteid selle kohta, et alates 29.08.2017 kuni 24.10.2017 ehk 56 päeva jooksul toimus tööseisak hagejast tulenevatel põhjustel. Kostja ei ole kohtumenetluse eelsel ajal kordagi hagejale teatanud, et ta ei saa akende tõttu töid jätkata. Kostja väited selle kohta, et hageja sekkus tema majandustegevusse, ei ole tõendatud ega asjakohased, sest ainult väidetavast sekkumisest ei saanud tuleneda vajadust töid peatada.
98.Kostja esitas kohtule vaidlusaluse elamu ehitusprojekti seisuga 03.03.2017 (toimiku 1. kd, lk 80-110), mis on projekteerija poolt allkirjastatud. Elamu projekti kohaselt pidid aknaraamid olema väljastpoolt tumehallist plastikust (toimiku 1. kd, lk 101 pöördel, lk 102. lk 103). Vastuolus eelnevaga oli aga projekti osas, mis kajastas avatäidete värve (toimiku 1. kd, lk 108109) märgitud, et plastikust aknaprofiilid pidid olema seest valged ja väljast pruunid. Kohus leiab, et kui kostja tutvus projektiga enne lepingu sõlmimist, pidi ta märkama projektis esinevaid vastuolusid. Sõltumata sellest ei saa lepingu lisaks olevast hinnapakkumisest (toimiku 1. kd, lk 9) järeldada, et kostja tegi akende osas hinnapakkumise lähtuvalt nimelt sellest, et need on seest valged ja väljast pruunid.
99.Hageja esitas kohtule oma e-kirjade vahetuse kostjaga 2017. aasta juunis (toimiku 1. kd, lk 114), kust nähtub, et hageja saatis kostjale 08.06.2017 maja projekti lõplikul kujul. Hageja on kohtule esitanud projekti kuupäevaga 02.06.2017 (toimiku 1. kd, lk 116-183). Antud projektis on analoogiliselt varasema versiooniga külgvaadete osas märgitud, et aknaraamid on tumehallist plastikust (toimiku 1. kd, lk 137 pöördel – 139). Osas, mis kajastas avatäidete värvi (toimiku 1. kd, lk 144) on märgitud, et plastikust aknaprofiilid on seest valged ja väljast RAL7016 värvi. Seega nägi projekt endiselt ette, et aknad on seest valged ja väljast värvitud.
100.Hageja on nõustunud, et kuna ta soovis mõlemalt poolt värvitud aknaid, erines tema soov lepingule lisatud projektist. 27.09.2017 on hageja saatnud kostjale e-kirja ja teatanud, et on teinud hinnapäringu ja saanud pakkumise, kus on õiged poolsused ja värvid (toimiku 1. kd, lk 186). Samuti esitas hageja kohtule xxx OÜ pakkumise (toimiku 1. kd, lk 187-190). Seega pidi pooltele 27.09.2017 olema selge, kui palju maksavad hageja soovitud aknad. Kostja ei ole põhistanud ega tõendanud, milline takistus tal oli alates nimetatud ajast tööde jätkamiseks objektil või miks ei võtnud ta hagejaga ühendust selleks, et hinna muutmises kokku leppida.
101.Kostja on väitnud, et kuna akende küsimus oli ebaselge, ei saanud pärast müüritöid jätkata avatäidetega seotud töödega. Samas ei ole kostja vastu vaielnud hageja väitele, et ta müüritöid täielikult ei lõpetanud. Hageja esitatud elamu fotodest (toimiku 1. kd, lk 24, 1. kd, lk 65 pöördel) võib järeldada, et müüritöid ei lõpetatud täielikult. Kostja ei ole põhistanud, kuidas takistas väidetav vaidlus akende osas müüritööde lõpetamist ning seda juba 2017. aasta augustis. Seega ei ole kostja kokkuvõttes tõendanud oma väiteid, et tööde teostamisel esines hagejast tingitud seisak, mille tõttu lükkus lepinguline tähtaeg aeda 56 päeva võrra.
102.Eeltoodut kokku võttes leiab kohus, et hagejal oli õigus lepingust taganeda. Kostja rikkus oluliselt lepingut. Kostja rikkumise tuvastamisel ei oma iseenesest tähtsust see, kas kostja näol on tegemist professionaalse ehitusettevõtjaga või mitte. Hageja ei ole vastavasisulisi väiteid tõendanud. Hageja esitas kohtule äriregistri väljavõtte äriühingu xxx OÜ kohta (toimiku 1. kd, lk 23), kuid tõendist ei nähtu äriühingu seoseid kostjaga ega äriühingu tegevusala. Tõend ei tõenda, et kostja näol on tegemist professionaalse ehitusettevõtjaga.
103.Vaatamata sellele, et kostja rikkus lepingut ja hagejal oli õigus lepingust taganeda, ei kuulu hageja nõue ettemaksu tagastamiseks summas 13 360 eurot rahuldamisele, sest hageja ei ole tõendanud kostja poolt teostatud tööde mahtu ega nende väärtust. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Seega lasus hagejal kohustus tõendada, et kostja teostatud tööde väärtus oli 13 360 euro võrra väiksem hageja poolt kostjale tasutud summast, kuid hageja ei ole seda teinud.
104.Riigikohus on leidnud, et esmalt lasub hagejal tõendamiskoormus oma nõude tõendamiseks ja kostjale ei saa ette heita ainult vastuväidete esitamist seni, kuni hageja ei ole esitanud tõendeid nõude aluseks olevate asjaolude tõendamiseks. Juhul kui asjaolu tõendamiskoormis lasub hagejal, võib kostja kasutada hagi vastu kaitsena vastuväidet omapoolseid tõendeid esitamata seni, kuni hageja tõendeid pole esitanud. (RK TKo 3-2-1-137-07, p 13, 2-17-10348). Hagimenetluses on hageja kohustuseks tagada, et ta esitab piisavalt tõendeid oma nõude rahuldamiseks (RK TKo 2-16-5282, p 11). Kohus ei nõustu hageja väidetega, et kostjal lasus kohustus tõendada vastupidist ehk hagejal tagasitäitmise nõude puudumist tema vastu. Käesolevas asjas ei esine asjaolusid, mis võimaldaksid tõendamiskoormust ümber pöörata. Tõendamiskoormust ei saa ümber pöörata tulenevalt hageja väitest, et tõendite esitamine oleks talle liialt kulukas.
105.Kohus selgitas hagejale 25.09.2018 pöördumises (toimiku 1. kd, lk 196-197), millest tuleb üleantu väärtuse hindamisel lähtuda ning seda, et teostatud tööde ulatust ja väärtust ei saa hageja tõendada üksnes enda koostatud tabelite ja arvestustega, millised kujutavad endast hageja seletusi. Kohus selgitas, et hagejal on võimalik esitada asjatundja arvamus või taotleda ekspertiisi läbiviimist. Vaatamata kohtu selgitustele ei esitanud hageja täiendavaid tõendeid ega taotlenud ekspertiisi läbiviimist.
106.Hageja esitatud konto väljavõttest (toimiku 1. kd, lk 20) nähtub, et hageja on teinud lisaks 12.06.2018 ettemaksu kandele summas 25 000 eurot kostjale ajavahemikul 03.07.2018 kuni 15.08.2017 kokku viis ülekannet. Kogumis on hageja kostjale tasunud 38 820 eurot. Iseenesest ei vaidle pooled selle üle, millise summa on hageja kostjale lepingu alusel maksnud.
107.Hageja on esitanud kohtule dokumendi, milles on viidatud xxx OÜ hinnapakkumisele (toimiku 1. kd, lk 17-18). Hinnapakkumist ennast kohtule esitatud ei ole. Kohtule esitatud dokument sisaldab viidet „minu poolt makstud 38 500“, millest võib järeldada, et tegemist on hageja enda koostatud dokumendiga. Dokument sisaldab muuhulgas töid, mida vaidlusalusele lepingule lisatud hinnapakkumine ei sisaldanud (näiteks kulud välisrajatistele ja hoonevälistele ehitistele). Hinnapakkumine sisaldab lahtrit „M Mi tehtud tööd“, milles hageja on ise märkinud, millises summas ja milliseid töid ta tehtuks luges. Sama dokumendi on hageja uuesti esitanud koos 28.05.2018 menetlusdokumendiga (toimiku 1. kd, lk 71-73), nimetades seda „täpsustatud tabeliks tehtud tööde kalkulatsioonile“. Kohus leiab, et viidatud dokumendi näol on tegemist hageja seletusega. Kuna hageja ei ole esitanud oma väidete tõendamiseks ühtegi tõendit, ei saa kohus tuvastada, kas hageja tehtud arvutused on objektiivsed või mitte. Hageja ei ole üheski menetlusdokumendis ega enda koostatud tabelis isegi kaudselt põhistanud, kuidas ta on arvestanud kostja poolt tegelikult teostatud tööde mahu ja saanud sellest tulenevalt maksumused kostja teostatud töödele.
108.Samuti tuleb seletusena hinnata hageja koostatud „selgitust tehtud tööde kalkulatsioonile“ (toimiku 1. kd, lk 19). Selgituses on märgitud, et on arvestatud konkureerivat OÜ xxx pakkumist ja hindu on võrreldud hange.ee-s vastavate tööde ning ehitusmaterjalide hindadega, kuid hageja ei ole tõendanud algandmete allikaid. Kalkulatsiooni koostamisel on hageja ise märkinud,
millises maksumuses ta luges kostja töid tehtuks, kuid need hageja väited ei ole kontrollitavad. Tabelist ei nähtu, kuidas on hageja saanud teostatud tööde ühikud ja mahud ning ühikuhinnad.
109.Hageja esitas kohtule mitu fotot pooleliolevast elamust (toimiku 1. kd, lk 24, toimiku 1. kd, lk 65 pöördel, 1. kd, lk 191), kuid fotodest ei saa kohus teha järeldusi selle kohta, milliseid töid ja millises ulatuses oli teinud kostja ning milline oli teostatud tööde väärtus. Lisaks esitas hageja kohtule foto „kahjustatud ehitisest, mis on jäetud ilmastiku kätte“ (toimiku 1. kd, lk 192). Viimati märgitud fotost ei saa kohus teha järeldusi selle kohta, millist laadi materjali kasutatud on, kas see oli ilmastikukindel või mitte ning kui kaua pildil kujutatud elamu oli seisnud. Tegemist ei ole tõendiga, mis saaks tõendada kostja teostatud tööde väärtust. Foto ei oma kostja lepingu rikkumise tuvastamisel samuti tähtsust.
110.Hageja esitas kohtule kostja poolt väidetavalt koostatud hinnapakkumise elamule xxx (toimiku 1, kd, lk 69). Hinnapakkumine on allkirjastamata. Hageja on väitnud tõendile viidates, et teostatud müüritööde maksumus ei olnud 38 820 eurot, vaid maksimaalselt 25 354,7 eurot ning xxx maja plokk oli suurem, ploki ladumine seetõttu kallim ja maja ise suurem. Kohus osundab, et esitatud tõendist ei ole võimalik järeldada, et käesoleva tsiviilasja vaidlusaluse objekti teostatud müüritööde väärtuseks oli 25 354,7 eurot. Kui pakkumine oligi esitatud kostja poolt, sisaldas see nii vundamendi kui ka majaseinte töid. Pakkumisest ei saa teha järeldusi ei Vääna maja ehitusel kasutatud plokkide suuruse ega maja suuruse kohta. Hageja väited ei ole tõendist lähtuvalt kontrollitavad. Tõend ei tõenda seda, millises mahus olid müüritööd tehtud vaidlusalusel objektil.
111.Hageja esitas kohtule teise enda koostatud seinamaterjali maksumuse kalkulatsiooni (toimiku 1. kd, lk 70). Kohus leiab, et taas on tegemist hageja seletuse, mitte tõendiga. Seletuses on märgitud, et hinnad on võetud Baumax Internetikaubamajast ilma soodustuseta, kuid antud väide ei ole kontrollitav. Seletuse alusel ei saa kohus teha järeldusi selle kohta, millises mahus kostja töid teostas ja milline oli teostatud tööde väärtus.
112.Kokkuvõttes ei ole hageja esitanud ühtegi tõendit selle kohta, milline oli kostja poolt teostatud tööde tegelik väärtus lepingust taganemise aja seisuga. Hageja väited selle kohta, et tal on teostatud tööde vähese väärtuse tõttu õigus nõuda kostjalt ettemaksu tagastamist 13 360 euro ulatuses, ei ole tõendatud. Kostja vaidles teostatud tööde väärtusele vastu ja kostjal oli õigus esitada üksnes vastuväiteid seni, kuni hageja ei ole oma väiteid tõendanud. Eeltoodu tõttu ei kuulu rahuldamisele hageja põhinõue summas 13 360 eurot. Kuna hageja põhinõue ei kuulu rahuldamisele, tuleb jätta rahuldamata hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise nõue summas 1202,40 eurot ja alates hagi esitamisest sissenõutavaks muutuva viivise nõue.
113.Kohus leiab, et kuigi kostja rikkus oluliselt lepingut ja hagejal oli õigus lepingust taganeda, ei kuulu hageja leppetrahvinõue samuti rahuldamisele. Poolte vahel 11.06.2017 sõlmitud töövõtulepingu (toimiku 1. kd, lk 6-8, lk 12-14) punkt 5.2. nägi ette, et töövõtja kohustub tasuma lepingust tulenevate kohustuste täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmise eest viivist 0,1% päevas lõpetamata tööde maksumusest. Seega oleks hagejal õigus nõuda leppetrahvi, lähtudes lõpetamata jäänud tööde maksumusest. Hageja ei ole tõendanud, milline oli lõpetamata jäänud tööde maksumus.
114.Hageja on väitnud, et teostatud tööde maksumus oli 25 140 eurot ja teostamata jäänud tööde maksumus oli 49 860 eurot, kuid hageja ei ole väidete tõendamiseks esitanud ühtegi tõendit. Kuna asjas esitatud tõendid ei võimalda kohtul tuvastada lõpetamata jäänud tööde maksumust, tuleb hageja leppetrahvinõue summas 1894,68 eurot jätta rahuldamata.
115.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus tegi otsuse hageja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
116.Menetluskuludena palus kostja hagejalt välja mõista 1462 eurot ja viivise seaduses sätestatud määras. Kostja lepingulise esindaja tunnitasu suurus on 100 eurot. Kuivõrd kostja ei saa menetluskuludelt käibemaksu tagasi arvestada, on menetluskulu esitatud koos käibemaksuga.
117.Kohus leiab, et kostja lepingulise esindaja tunnitasu suurus on vaidluse keerukust ja mahtu arvestades mõistlik. Menetluskulude taotluse kohaselt kulus kostja esindajal hagiavaldusele vastuse koostamiseks kokku 5 h 16 minutit. Lähtudes kostja vastuse sisu ja mahtu loeb kohus tasu mõistlikuks. Järgnevalt on kostja esindajal kulud hageja seisukohtadega tutvumiseks ja vastuse koostamiseks 2 h 20 minutit. Kohus leiab, et hageja kordas järgmises seisukohas oma varasemaid väiteid ning kostja 15.07.2018 seisukoht koosnes sisu osas poolest leheküljest, mistõttu loeb kohus mõistlikuks ajaks 1 tunni. Aega, mis kostja esindajal kulus kohtu selgitustega tutvumiseks loeb kohus mõistlikuks ja põhjendatuks. Kostja 14.12.2018 seisukoht koosnes sisulises osas poolest leheküljest ning antud seisukoha koostamiseks pidi esindajal mõistlikult aega kuluma 1 tund, mitte 4 h 15 minutit.
118.Kogumis peab kohus kostja lepingulise esindaja mõistlikuks ajakuluks õigusabi osutamisel 5 h 16 min + 1 h + 20 min + 1 tund = 7 h 36 minutit. Arvestades kohtu poolt mõistlikuks peetud tunnitasu suurust 100 eurot, on kostja põhjendatud lepingulise esindaja kulud 760 eurot ilma käibemaksuta ja 912 eurot koos käibemaksuga. Hagejalt tuleb kostja kasuks menetluskuludena välja mõista kostja õigusabikulud summas 912 eurot. Kooskõlas kostja taotlusega tuleb hagejalt TsMS § 177 lg 4 alusel välja mõista viivis menetluskulude summalt 912 eurolt alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
/allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.