Võlaõigus › Kindlustuslepingud - Hagid kindlustusvõtja vastu

2-18-128664 makseettepanekut võlgnikule kätte toimetada. Menetlust lõpetavas määruses on märgitud, et võlgnik S B ei ela aadressil xxx, Narva ning võlgniku poeg on kinnitanud, et isa elab Venemaal. Viru Maakohus jättis avalduse käiguta ja kohustas avaldajat esitama nõuetekohane hagiavaldus. Hageja esitas 10.01.2019 hagiavalduse, mille kohaselt toimus 10.02.2017.a Venemaal Ivanovos liiklusõnnetus, mille käigus kostja, juhtides sõidukit Renault Megane (reg. nr x), sõitis otsa sõidukile Renault Sandero (reg. nr x). Liiklusõnnetuse toimumise hetkel oli sõiduki Renault Megane (reg. nr x) juhi tsiviilvastutusest tulenevate nõuete hüvitamise kohustus hagejal, kuid viimase kindlustusvõtjaga sõlmitud liikluskindlustuse lepingu alusel väljastatud poliisi kehtivusperiood lõppes 08.02.2017. Seega puudus sõidukil liiklusõnnetuse toimumise ajal kehtiv liikluskindlustuse leping. Hageja hüvitas kannatanule tekkinud kahju, tasudes sõiduki Renault Sandero taastusremondi eest SOGLASIE Insurance Company Ltd.-le summa 1800,84 eurot. Nimetatud summas palub hageja välja mõista kostjalt kahjuhüvitist.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et tuleb keelduda hagi menetlusse võtmast. Kohus tuvastas, et kostjal on Vene Föderatsiooni kodakondsus ning maksekäsu kiirmenetluse raames selgus, et kostja elukoht on Venemaal (kostja poja 27.11.2018 kinnitus). Väidetav kahju tekkis 10.02.2017.a Venemaal Ivanovos toimunud liiklusõnnetuse tõttu. Seega esineb käesolevas asjas nö rahvusvaheline element ning kohtul tuleb kontrollida, kas rahvusvahelise õiguse kohaselt on Eesti kohus pädev asja lahendama. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 70 lg 1 ja lg 2 kohaselt määratakse rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi, millal võib asja menetleda Eesti kohus. Asi allub Eesti kohtule, kui Eesti kohus võib selle lahendada pädevuse ja kohtualluvuse sätete kohaselt või kohtualluvuse kokkuleppest tulenevalt, kui seadusest või välislepingust ei tulene teisiti. Avalduse saanud kohus kontrollib, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule. Seejärel kontrollib kohus, kas asi allub kohtule, kuhu avaldus esitati (TsMS § 75 lg 1). TsMS § 371 lg 1 p 2 alusel kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui hagi ei allu sellele kohtule. Kuna hageja on Vene Föderatsiooni kodanik, kuulub kohaldamisele Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni leping õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-perekonna- ja kriminaalasjades (edaspidi õigusabileping). Õigusabilepingu artikli 40 alusel määratakse kahju hüvitamise kohustused, välja arvatud lepingutest ja muudest õiguspärastest tegudest tulenevad kohustused, selle lepingupoole seadusandluse järgi, kelle territooriumil leidis aset tegu või muu asjaolu, mis oli kahju hüvitamise nõude aluseks (art 40 p 1). Kui kahjutekitaja ja kannatanu on ühe lepingupoole kodanikud, kohaldatakse selle lepingupoole seadusandlust, kelle kohtusse avaldus on antud (art 40 p 2) Artikli 40 punktides 1 ja 2 nimetatud asjades on pädev selle lepingupoole kohus, kelle territooriumil leidis aset tegu või muu asjaolu, mis oli kahju hüvitamise nõude aluseks. Kannatanu võib esitada hagi ka selle lepingupoole kohtusse, kelle territooriumil on kostjal elukoht. Hagiavalduse kohaselt toimus liiklusõnnetus Venemaal. Hageja ja kostja vahel puudus liiklusõnnetuse toimumise hetkel kehtiv liikluskindlustuse leping, seega ei olnud poolte vahel 2(3)

2-18-128664 lepingulisi suhteid, millest tulenevalt võiks hageja nõudeid esitada. Küll aga võib hageja esitada õigusvastase kahju hüvitamise nõude. Sellise nõudega tuleb hagejal aga kooskõlas õigusabilepingu art 40 pöörduda Venemaa kohtusse. Kohus leiab ka, et õigusabilepingu artiklis 40 sätestatud kohtualluvus on erandlik ehk kohtutele antakse ainupädevus. Õigusabilepingu art 21 lg 2 ls 3 kohaselt ei saa kohtute ainupädevust muuta poolte kokkuleppel. Seega kui kostja elab Venemaal, temal on Vene kodakondsus ning liiklusõnnetus toimus Venemaal, on Vene kohtutel ainupädevus lahendada käesolevat tsiviilasja. Eesti kohus ei ole pädev asja lahendama ka juhul, kui kostja oleks kohtualluvusega nõus. Eeltoodu alusel leiab kohus, et antud tsiviilasi allub õigusabilepingu art 40 alusel Vene Föderatsiooni kohtule. Kohus keeldub hagi menetlusse võtmisest. Vastavalt TsMS § 372 lg 4 ja lg 6 hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruses tuleb märkida menetlusse võtmisest keeldumise põhjus. Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega hagejale. Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses.

MENETLUSKULUD

Vastavalt TsMS § 173 lg 3 asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 168 lg 1 kohaselt hageja kannab menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Kohus leidis, et hagiavalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda ning seetõttu jäävad menetluskulud täies ulatuses hageja kanda. Et kostja ei ole menetlusest teadlik, ei võinud tal tekkida hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid. /allkirjastatud digitaalselt/ Liina Naaber-Kivisoo kohtunik

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.