6.Kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni terviklik sõnastus on järgmine: 6.1 Hagi rahuldada osaliselt. 6.2 Mõista YY-lt välja võlgnevus 1441 eurot 85 senti XX kasuks. 6.3 Poolte menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus jätta 77 % ulatuses XX kanda ja 23 % ulatuses YY kanda.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavakstegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus määrab menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest (TsMS § 177 lg 2).
Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.XX (hageja) esitas 27.10.2016 Harju Maakohtule hagi YY (kostja) vastu võla väljamõistmiseks. Hagiavalduse ja selle täpsustuse kohaselt palus hageja kostjalt välja mõista 6144,85 eurot.
2.Nordea Bank Plc Eesti filiaal (pank) laenuandjana ning laenusaajatena AA ja kostja sõlmisid 03.07.2008 laenulepingu nr 09220170370 laenu 76 694 euro saamiseks. Samal päeval sõlmisid pank ja hageja käenduslepingu, mille kohaselt hageja vastutab laenulepingust tulenevate laenusaajate maksekohustuste täitmise eest täies ulatuses ning solidaarselt laenusaajatega. Lisaks eeltoodule sõlmisid pank laenuandjana ning AA ja kostja laenusaajatena 03.07.2008 laenulepingu nr 0922017037000 laenu 9587 euro saamiseks. Samal päeval sõlmisid pank ja hageja käenduslepingu, mille kohaselt hageja vastutab laenulepingust tulenevate laenusaajate maksekohustuste täitmise eest täies ulatuses ning solidaarselt laenusaajatega. Mõlemate laenulepingute kohaselt kohustusid laenusaajad tagastama laenu igakuiste osamaksetega.
3.Alates 2011 märtsist rikkusid laenusaajad mõlemast laenulepingust tulenevaid kohustusi, mistõttu oli hageja käendajana kohustatud tasuma pangale nii põhimakseid kui ka intressi. Aastatel 2011 - 2013 tasus hageja pangale laenusaajate eest 7929,69 eurot ja 201429.01.2016 6144,85 eurot. Hageja esitab kostja vastu regressinõude summas 6144,85 eurot, s.o nende maksete ulatuses, mida hageja tegi 2014 - 29.01.2016. 2011-2013 tehtud maksete tagastamise osas on hagejal kokkulepe teise laenusaajaga.
4.Kostja vastusele esitatud vastuväidete kohaselt käis hageja või tema ema tihti AA juures Tallinnas, samuti käis AA Tartus ema ja vanaema külastamas. Hageja ja tema ema andsid AA-le kokkuhoitud rahalised vahendid sularahas, kes pani selle pangakontole, et maksta pangalaenu. Kostja vastuväited
5.Kostja vaidles hagile vastu ning palus jätta selle rahuldamata. Kostja vastuväidete kohaselt tasuti makseid laenuandjale küll hageja pangakonto kaudu, kuid tegelikuks maksjaks oli laenusaaja AA, mitte hageja. AA pangakontod oli arestitud, mistõttu kasutas ta laenude tagasimaksmiseks hageja kontot. Hagejal puudusid sissetulekud, millised võimaldanuks laenumakseid tasuda. Hageja nõue võib olla osaliselt aegunud. Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused
6.Harju Maakohus jättis 16.02.2018 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
7.Maakohtu põhjenduste kohaselt puudus poolte vahel vaidlus selles, et 03.07.2008 sõlmis pank AA ja kostjaga laenulepingu nr 09220170370, mille täitmise tagamiseks sõlmis pank 03.07.2008 hagejaga käenduslepingu. 03.07.2008 sõlmis pank AA ja kostjaga laenulepingu nr 0922017037000, mille tagamiseks sõlmis pank hagejaga käenduslepingu. Vaidlust ei olnud ka hageja kontolt tehtud maksete suuruses ega selles, et hageja poeg (põhivõlgnik AA) kasutas hageja kontot nr XXXXXXXXXXXXX ning mh tegi sellele kontole sularaha sissemakseid. Seda kinnitas hageja kohtule vande all.
8.Pooled vaidlesid selle üle, kas ajavahemikul 01.01.2014 kuni 31.01.2016 tasus hageja kui käendaja kostja kui põhivõlgniku eest laenuandjale laenumakseid, mida on hagejal õigus kostjalt välja nõuda.
9.Hageja andis vande all ütlusi selle kohta, kuidas ta vaidlusalusel ajavahemikul regulaarselt sõitis Tartust bussiga pealinna selleks, et anda pojale bussijaamas raha. Hageja kinnitas, et on erialalt raamatupidaja. Eluliselt ei ole usutav, et hageja, kellel on raamatupidaja haridus, ei osanud ise makseid teha ja tõi selleks pojale regulaarselt sularaha. Seda olukorras, kus hageja üht Swedbank AS-i kontot haldas ise. Hageja andis vande all ütlusi selle kohta, et vaba sularaha pärines hooajatöödelt (marjakorje ja –sorteerimine, aknapesu jms), samas ei osanud hageja nimetada ühtegi summat vaidlusalusest ajavahemikust, v.a pojale antud sularaha. Hageja õppinud raamatupidajana ei osanud kirjeldada samast perioodist ka pere eelarvet ega teiste väljaminekute-sissetulekute suurust. Seega ei tõendanud hageja, et temale kuuluvat kontot kasutades tasus AA hageja raha arvelt makseid laenuandjale, mistõttu ei ole tõendatud ka hageja nõue kostja vastu. Pigem on tõenäoline, et AA tegi hageja kontole sissemakseid oma vahenditest, mistõttu ei ole hagi tõendatud ega kuulu rahuldamisele.
10.TsMS § 162 lg 1 järgi kannab menetluskulud hageja.
Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
11.Hageja esitas 20.03.2018 maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus otsuse tühistada ning teha uue otsuse, millega hagi rahuldada. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
12.Kaebuse väidete kohaselt tugines maakohus üksnes hageja vande all antud seletusele ning jättis uurimata ja hindamata kohtule esitatud ja kogutud tõendid. Kohus ei ole otsuses põhjendanud, miks neid tõendeid ei ole arvestatud.
13.Hageja sõlmis 28.01.2016 Swedbank AS-iga väikelaenulepingu limiidiga 800 eurot. Luminor Bank AS-i tõendist nähtub, et järgmisel päeval, ehk 29.01.2016, tegi hageja vaidlusaluste laenulepingute katteks makse kokku 797,41 eurot. Samuti sõlmis hageja 14.06.2013 Swedbank AS-iga väikelaenulepingu limiidiga 2100 eurot ning 17.06.2013, ehk kolm päeva hiljem, tasus hageja vaidlusaluste laenude katteks sama summa. Nimetatud tõenditest ei saa teha järeldust, et need olid tasutud AA rahalistest vahenditest, mitte hageja omast.
14.Maakohus ei andnud hinnangut hageja 28.10.2011 ja 16.01.2012 kirjadele kostjale nõudega täita oma kohustusi, mis ei saa viidata sellele, et laenude tagasimakseid tegi AA.
15.Maakohus ei andnud hinnangut hageja pangakontode väljavõttele ja tulumaksu deklaratsioonidele, mistõttu rikkus kohus kohustust hinnata ja analüüsida kõiki asjas esitatud tõendeid.
16.Maakohus jättis tähelepanuta hageja vande all antud selgitused selle kohta, millises suuruses summasid ta lisatööde eest teenis - nt akende pesemise eest 50 eurot, õunte korjamise eest 46 eurot päevas jne. Hageja selgitas, et veebruarist 2014 kuni jaanuarini 2016 võis pojale antud summade suurusjärk olla umbes 6000 eurot, kuna lisandus vanaema hoius. Seega ei saa hageja antud ütlustest teha järeldust, et hageja ei osanud nimetada ühtegi summat vaidlusalusest ajavahemikust. Hageja sissetulekust osa oli saadud lisatöödest, seega oli hagejal raske kohtuistungil arvutada enda perekonna igakuise sissetuleku suurust mitu aastat tagasi. Lisaks sellele ei ole mitte vähese tähtsusega asjaolu, et hageja ning tema abikaasaga elas koos nende tütar, kes oma võimaluste järgi panustas perekonna eelarvesse kas rahaliselt või ostis koju toitu. Hageja õppis raamatupidaja eriala 35 aastat tagasi, alates 1991. aastast töötab ta koristajana, ega ole õpitud teadmisi juba ammu rakendanud. Asjaolu, et hagejal on olemas veel üks Swedbank AS-i konto, mille pangakaarti ta poodides kasutab, ei tähenda seda, et hageja oskab internetipanga süsteemi kasutada ja teha ise ülekandeid. Seega on maakohus kokkuvõttes valesti hinnanud hageja vande all antud ütlusi ning teinud neist ebaõigeid järeldusi.
Vastus apellatsioonkaebusele
17.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta maakohtu otsuse muutmata.
Ringkonnakohtu seisukoht
18.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada osas, milles maakohus jättis rahuldamata hagi 1441,85 euro saamiseks. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega rahuldab selles osas hagi (TsMS § 657 lg 1 p 2). Samuti tuleb maakohtu otsus tühistada menetluskulude jaotuse osas. Ringkonnakohus teeb uue menetluskulude jaotuse. Hageja apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt.
19.TsMS § 436 lg 1 kohaselt peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud. TsMS § 442 lg 8 sätestab, et kohus peab otsuses kõiki tõendeid analüüsima. Kui kohus mõnda tõendit ei arvesta, peab ta seda otsuses põhjendamata. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on jätnud tõendid olulises osas hindamata, mis on toonud kaasa osaliselt ebaõige otsuse.
20.Luminor Bank AS-i 03.11.2017 teatest nähtuvalt on hageja teinud laenulepingute täitmiseks makseid perioodil 19.02.2014 - 29.01.2016 summas 6144,85 eurot (I kd tl 182). Sama selgub ka Nordea Bank AB Eesti filiaali 07.12.2016 tõendist (I kd tl 88 – 89).
21.Hageja on 2015.a ja 2016.a teinud makseid laenulepingute täitmiseks arvelduskontolt nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXX (Nordea Bank AB Eesti filiaal) (I kd tl 36 – 43, tl 109 110). 2014.a on vaidlusalused maksed laenulepingute täitmiseks tehtud hageja arvelduskontolt nr YYYYYYYYYYYYYYYYYYYYYYYYY (Swedbank AS) (I kd tl 126 – 137).
22.Hageja vande all antud seletusest järeldub, et arvelduskontot nr YYYYYYYYYYYYYYYYYYYYYYYYY (Swedbank AS) kasutas tegelikult tema poeg AA (II kd tl 4-5). Arvelduskonto nr YYYYYYYYYYYYYYYYYYYYYYYYY (Swedbank AS) väljavõttest nähtub, et 2014.a on sellele arvelduskontole tehtud sularaha sissemakseid summas 4450 eurot. Sissemaksed on tehtud Tallinnas asuvatest sularahaautomaatidest. Luminor Bank AS-i 03.11.2017 teate kohaselt on hageja teinud 2014.a laenulepingute täitmiseks makseid summas 1353 eurot. Kostja vastusele esitatud vastuväidete kohaselt käis hageja või tema ema tihti AA juures Tallinnas, samuti käis AA Tartus ema ja vanaema külastamas. Hageja ja tema ema andsid AA-le kokkuhoitud rahalised vahendid sularahas, kes pani selle pangakontole, et maksta pangalaenu. Hageja vande all antud seletuse kohaselt tegi ta 2014-2016 jaanuar makseid enda rahalistest vahenditest. Ta võttis laenu, raha andis ka tema ema. Samuti tegi hageja lisatöid. Hageja tuli Tallinnasse ja andis raha pojale üle, kes tegi ülekandeid laenulepingute täitmiseks, kuna hageja ei oska internetti kasutada. Ringkonnakohtu hinnangul ei tõenda hageja vande all antud seletus, et hageja andis 2014.a AA-le sularaha, et viimane teeks tema kasutuses olnud arvelduskontole nr YYYYYYYYYYYYYYYYYYYYYYYYY (Swedbank AS) sissemakseid laenusummade tagastamiseks. Hageja 2014.a tuludeklaratsiooni kohaselt oli tema aastasissetulek 5618,18 eurot (I kd tl 114-117). Mis puudutab lisatöid, siis hageja vande all antud seletuses viidatud mõnest üksikust summast (õunte korjamise eest 46 eurot päevas, akende pesemise eest 50 eurot) ei selgu, kui palju hageja lisatöödega aastas täiendavalt teenis. Hageja on väitnud, et ta andis raha ka oma ema hoiuse arvelt, kuid hageja ema hoiuse kasutamine raha saamiseks on tõendamata. Lähtudes hageja tuludeklaratsioonis märgitud aastasissetulekust, ning arvestades, et lisatööde tõttu võis hageja tegelik sissetulek olla mõnevõrra suurem, on siiski ebatõenäoline, et hagejal oli majanduslikult võimalik anda AA-le 2014.a 4450 eurot. Ka asjaolu, et hageja tütar panustas mõnikord pere eelarvesse, ei muuda kohtu järeldust. Swedbank AS-i 19.04.2017 tõendist selgub, et 2014.a ei ole hageja väikelaenu võtnud (I kd tl 154). Hageja oli viimati võtnud laenu 14.06.2013.a 2100 eurot, kuid hageja on ise apellatsioonkaebuses väitnud, et selle arvelt tehti makse laenulepingute täitmiseks 2013.a. Samuti ei ole eluliselt veenev, et hageja sõitis sageli Tartust Tallinna, et anda üle sularaha, selle asemel, et teha ülekandeid interneti vahendusel või õppida ülekannete tegemine ära.
Arvestades, et 2014.a tehti maksed summas 1353 eurot hageja poja kasutuses olevalt arvelduskontolt nr YYYYYYYYYYYYYYYYYYYYYYYYY (Swedbank AS), arvelduskontole nr YYYYYYYYYYYYYYYYYYYYYYYYY (Swedbank AS) oli 2014.a tehtud sularaha sissemakseid summas 4450 eurot, tõendamata on, et sularaha sissemaksed olid tehtud hageja rahalistest vahenditest, siis loeb kolleegium tõendatuks, et 2014.a maksed summas 1353 eurot on tehtud hageja poja AA poolt. Seetõttu ei saa nimetatud osas hagejal olla käendaja tagasinõuet põhivõlgniku vastu.
23.Luminor Bank AS-i 03.11.2017 teate kohaselt on hageja teinud 2015.a (viimased ülekanded 01.12.2015) laenulepingute täitmiseks makseid summas 3994,44 eurot. Hageja arvelduskonto väljavõttest nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXX (Nordea Bank AB Eesti filiaal) selgub, et 2015.a on maksed tehtud sellelt kontolt. Hageja arvelduskonto väljavõttest nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXX (Nordea Bank AB Eesti filiaal) nähtub, et sellele arvelduskontole on 2015.a (01.12.2015 seisuga) hageja poja kasutuses olnud arvelduskontolt nr YYYYYYYYYYYYYYYYYYYYYYYYY (Swedbank AS) ülekantud 3350 eurot. Hageja poja kasutuses olnud arvelduskonto nr YYYYYYYYYYYYYYYYYYYYYYYYY (Swedbank AS) väljavõtte kohaselt on 01.01.2015 - 01.12.2015 tehtud arvelduskontole sularaha sissemakseid summas 7160 eurot, millest enamus on tehtud Tallinnas asuvatest sularahaautomaatidest. Ringkonnakohtu hinnangul ei tõenda hageja vande all antud seletus, et hageja andis AA-le 2015 sularaha, et viimane teeks tema kasutuses olnud arvelduskontole nr YYYYYYYYYYYYYYYYYYYYYYYYY (Swedbank AS) sissemakseid laenusummade tagastamiseks. Hageja ja tema abikaasa 2015.a tuludeklaratsiooni kohaselt oli nende aastasissetulek 6680,07 eurot (I kd tl 114-117). Mis puudutab lisatöid, siis hageja vande all antud seletuses viidatud mõnest üksikust summast ei selgu, kui palju hageja lisatöödega aastas täiendavalt teenis. Hageja on väitnud, et ta andis raha ka oma ema hoiuse arvelt, kuid hageja ema hoiuse kasutamine raha saamiseks on tõendamata. Lähtudes tuludeklaratsioonis märgitud aastasissetulekust, ning arvestades, et lisatööde tõttu võis hageja tegelik sissetulek olla mõnevõrra suurem, on siiski ebatõenäoline, et hagejal oli majanduslikult võimalik anda AA-le 2015.a 7160 eurot. Ka asjaolu, et hageja tütar panustas mõnikord pere eelarvesse, ei muuda eeltoodud järeldust. Swedbank AS-i 19.04.2017 tõendist selgub, et 2015.a ei ole hageja väikelaenu võtnud (I kd tl 154). Samuti ei ole eluliselt veenev, et hageja sõitis sageli Tartust Tallinna, et anda üle sularaha, selle asemel, et teha ülekandeid interneti vahendusel või õppida ülekannete tegemine ära. Arvestades, et arvelduskonto nr YYYYYYYYYYYYYYYYYYYYYYYYY (Swedbank AS) oli hageja poja AA kasutuses, ning sellelt arvelduskontolt tehti 2015.a 3350 euro ulatuses ülekandeid arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXX (Nordea Bank AB Eesti filiaal), millelt tehti laenulepingute täitmiseks makseid, siis loeb kolleegium tõendatuks, et 2015.a on vaidlusalustest maksetest 3350 eurot tasutud hageja poja poolt hageja arveldusarve nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXX (Nordea Bank AB Eesti filiaal) kaudu, mistõttu selle summa ulatuses ei ole hagejal kostja vastu käendaja tagasinõuet. Ülejäänud, s.o 644,44 euro (3994,44 eurot – 3350) osas, loeb kolleegium tõendatuks, et need on tehtud hageja poolt. Tõendatud ei ole, et AA oleks selle osas teinud hageja arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXX (Nordea Bank AB Eesti filiaal) makseid.
VÕS § 152 lg 1 esimene lause sätestab, et põhivõlgniku kohustuse täitnud käendajale läheb rahuldatud ulatuses üle võlausaldaja nõue põhivõlgniku vastu. Laenulepingute punkti 4 kohaselt kohustusid laenusaajad tagastama laenusummat igakuiselt ning punkti 5 kohaselt pidid laenusaajad tasuma intressi. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Vastavalt VÕS § 65 lg 1, kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 2015.a laenusaajate eest tasutud 644,44 eurot.
24.Luminor Bank AS-i 03.11.2017 teate kohaselt on hageja teinud 29.01.2016 laenulepingute täitmiseks makseid summas 797,41 eurot. Hageja arvelduskonto nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXX (Nordea Bank AB Eesti filiaal) väljavõttest selgub, et maksed on tehtud sellelt kontolt. Samuti selgub hageja arvelduskonto väljavõttest nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXX (Nordea Bank AB Eesti filiaal), et sellele arvelduskontole on 29.01.2016 hageja poja kasutuses olnud arvelduskontolt nr YYYYYYYYYYYYYYYYYYYYYYYYY (Swedbank AS) ülekantud 805 eurot. Swedbank AS-i 19.04.2017 tõendist selgub, et hageja sõlmis 28.01.2016 Swedbank AS-iga laenulepingu summale 800 eurot (I kd tl 154). Samal päeval on hageja kandnud hageja poja kasutuses olnud arvelduskontole nr YYYYYYYYYYYYYYYYYYYYYYYYY (Swedbank AS) üle 800 eurot. Arvestades, et hageja võttis Swedbank AS-ilt 28.01.2016 laenu 800 eurot ning kandis samal päeval
eurot oma poja kasutuses olnud arvelduskontole nr YYYYYYYYYYYYYYYYYYYYYYYYY (Swedbank AS), arvelduskontolt nr YYYYYYYYYYYYYYYYYYYYYYYYY (Swedbank AS) on 29.01.2016 laekunud arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXX (Nordea Bank AB Eesti filiaal) 805 eurot ja samal päeval on arvelduskontolt nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXX (Nordea Bank AB Eesti filiaal) tehtud laenulepingute täitmiseks makseid summas 797,41 eurot, loeb kolleegium tõendatuks, et 29.01.2016 laenulepingute täitmiseks tehtud maksed summas 797,41 eurot, on tehtud hageja enda poolt, mitte AA poolt. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 29.01.2016 laenusaajate eest tasutud 797,41 eurot.
25.Kokku tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 1441,85 eurot (644,44 eurot + 797,41 eurot).
26.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole hagi aegunud. VÕS § 152 lg 1 kolmas lause sätestab, et käendaja tagasinõude aegumisele kohaldatakse vastavalt käesoleva seaduse §-s 70 sätestatut. Vastavalt VÕS § 70 lg-le 1, solidaarkohustuse täitnud solidaarvõlgniku tagasinõude aegumistähtaeg lõpeb ajal, mil aeguks võlausaldaja nõue solidaarvõlgniku suhtes, kelle vastu tagasinõue esitati. Luminor Bank AS on 11.10.2017 tõendis kinnitanud, et 01.01.2014 seisuga ei olnud laenulepingutest tulenevaid võlgnevusi (I kd tl 169). Seega maksis hageja hilisemaid võlgnevusi. TsÜS § 146 lg 1 järgi on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. Arvestades, et hagi esitati 27.10.2016 ja nõuet suurendati 13.12.2016, siis ei ole hageja tagasinõue aegunud.
27.Mis puudutab hageja 28.10.2011 ja 16.01.2012 kirju kostjale nõudega täita oma kohustusi, siis need ei oma vaidluse lahendamisel tähtsust. Kirjad ei puuduta vaidlusalust perioodi. Lisaks ei tõenda need kirjad hageja poolt maksete tegemist.
Menetluskulude jaotus
28.Arvestades hagi rahuldatud osa, tuleb menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus jätta 77 % ulatuses hageja kanda ning 23 % ulatuses kostja kanda (TsMS § 163 lg 1). Tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus määrab menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest (TsMS § 177 lg 2).
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots
(allkirjastatud digitaalselt) Krista Kirspuu
(allkirjastatud digitaalselt) Imbi Sidok-Toomsalu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.