Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Eelnev menetluse käik 15.06.2018 esitas Aktsiaselts PlusPlus Capital avalduse Pärnu Maakohtule J B vastu maksekäsu kiirmenetluses võlgnevuse väljamõistmiseks. 29.06.2018 esitas võlgnik nõudele vastuväite. 12.07.2018 määrusega andis kohtunikuabi nõude üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 20.07.2018 esitas Aktsiaselts PlusPlus Capital Harju Maakohtule hagi J B vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. 06.09.2018 määrusega võttis kohus hagi menetlusse. 26.11.2018 määras kohus lõplike seisukohtade ja menetluskulude esitamiseks tähtaja 10.12.2018. 10.12.2018 esitas hageja seisukoha, millele lisas täiendava tõendi. Kostja esitas seisukoha 21.12.2018. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue Hagiavalduse ja selle täpsustuse kohaselt sõlmisid kostja ja OÜ xxx 08.09.2015 järelmaksulepingu nr 1527118/96sa. Kostja kohustus tagastama järelmaksu summa ja intressi maksegraafiku alusel igakuiste maksetena esimese maksega 68.68 eurot 15.10.2015 ning viimase maksega 63.78 eurot 16.10.2017. Kostja tasus esimese osamakse 15.10.2015, jättes lepingust tulenevad kohustused ülejäänud osas täitmata. Lepingu punkti 5.1.1 kohaselt on Krediidiandjal õigus leping erakorraliselt üles öelda ja nõuda kogu võla kohest tasumist, kui kostja on lepingust tulenevate maksekohustuste täitmiselt täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva lepingujärgse maksega. 22.02.2016 sõlmisid OÜ xxx ja AS Xxx ettevõtte OÜ xxx müügilepingu, mille kohaselt OÜ xxx müüs ettevõtte koosseisu kuuluvad väikevahendid, majandustegevuses välja antud laenudest koosneva laenuportfelli ning ostjale anti üle koostöölepingud kauplejatega, andmevahetuslepingud, domeenide haldamiseks sõlmitud lepingud, töötajate lepingud jm. Leping kehtib alates 01.03.2016. AS Xxx ja OÜ xxx teavitasid kostjat krediidilepingu üleminekust alates 01.03.2016. 28.04.2016 teavitas laenuandja kostjat lepingu ülesütlemisest, kui kostja võlgnenust ei tasu. Kostja võlga ei tasunud ning laenuandja luges lepingu ülesütlemise tähtpäeva saabunuks 23.05.2016. 27.11.2017 loovutas krediidiandja nõuded hagejale. Hageja teavitas sellest kostjat kirjalikult. Hageja palub kosjalt välja mõista põhivõla 1257.37 eurot, intressid 128.33 eurot ja viivise 530.81 eurot. Samuti viivise 0,0536% päevas põhivõlgnevuselt 1257.37 eurot alates 21.07.2018 kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ning kostjalt välja mõista 840.00 eurot. Kostja vastuväited Kostja nõuet ei tunnista. Ta leiab, et nõue ei ole hagejale üle läinud. Loovutamine on tühine. Kostja ei ole kätte saanud nõude loovutamise teatist. Isegi kui teatis oleks korrektselt kostjale toimetatud, siis on teatis allkirjastamata. Samuti ei ole hageja kandnud kostjale kahenädalast täiendavat tähtaega lepingu ülesütlemisel. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda. Tähtaegselt menetluskulude nimekirja kostja ei esitanud.

Kohtuotsuse põhjendused I Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 330 lg 3 ja § 331 lg 1 alusel jätab kohus tähelepanuta hageja 10.12.2018 esitatud tõendi ja kostja 21.12.2018 esitatud seisukoha, kuna need on esitatud mõjuva põhjuseta tähtaegu eirates. II Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 5 järgi tekivad tsiviilõigused ja -kohustused muu hulgas tehingutest. TsÜS § 67 lg 1 järgi on tehing toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 sätestab kohustuse täitmise vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine. VÕS § 101 lg 1 p-s 1 ja § 108 lg-s 1 on sätestatud, et juhul kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 101 lg 1 p-des 1 ja 6, § 108 lg-s 1 ja § 113 lg-s 1 on sätestatud, et juhul kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivitusintressis kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et kostja ja OÜ xxx sõlmisid 08.09.2015 järelmaksulepingu nr 1527118/96sa. Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja on omandanud nõude, mille on esitanud kostja vastu. Vastavalt TsMS § 230 lg-le 1 peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad nende nõuded ja vastuväited. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et OÜ xxx on registrist kustutatud 25.08.2016 seoses ühinemisega xxx OÜ-ga. OÜ xxx võlanõuded müüdi Xxx AS-ile 22.02.2016 müügilepingu alusel. Nimetatu on tõendanud mh 2015. a majandusaasta aruande lisaga 17. Müüdi mh laenudest koosnev laenuportfell. Samast nähtub, et leping kehtib alates 01.03.2016 ja ettevõte jätkab tegevust emaettevõtte koosseisus. Kohus ei nõustu kostjaga selles, et kohaldamisele kuulub VÕS § 181, OÜ-d xxx ei kujundatud ümber Xxx AS-iks. Seejärel 27.11.2017 loovutas Xxx AS oma nõuded kostja vastu hagejale. Seda on hageja tõendanud 27.11.2017 ja 20.09.2018 teatisega, mis on lihtkirjaga saadetud kostja lepingus märgitud postiaadressile. Samuti on kostja postiaadressile saadetud 22.04.2016 ja 29.04.2016 lepingu ülesütlemise hoiatus. Järelmaksu lepingu üldtingimuste p 9.2 kohaselt peavad lepingu raames esitatavad teated olema kirjalikus või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Posti teel edastatud teated loetakse kättesaaduks, kui nad on postiasutusele üle antud väljastamiseks lepingus sätestatud rekvisiitidel ja teate postiasutusele üleandmisest on möödunud kolm päeva. Kostja vaidleb vastu 27.11.2017 teatise ning 22.04.2016 ja 29.04.2016 lepingu ülesütlemise hoiatuste kättesaamisele. Isegi kui asuda seisukohale, et kostja ei ole saanud kätte dokumente

posti teel, siis tulnuks tal kohustus tasuda eelmisele võlausaldajale. Seda ei ole kostja teinud. Kosjal on teatised ja hoiatused käes vähemalt selle tsiviilasja raames. Samuti ei nõustu kohus kostjaga selles, et võlausaldaja ei ole talle andnud täiendavat tähtaega VÕS § 416 lg 1 ning lepingu p 5.1.1. mõttes. Võlausaldaja on 22.04.2016 ja 29.04.2016 hoiatuses teatanud, et võlgnevus tuleb likvideerida 20 päeva jooksul. Ning alles 23.05.2016 teatas võlausaldaja lepingu ülesütlemisest. Kõike eelnenut arvesse võttes kohus leiab, et hageja on nõude kostja vastu omandanud. Kostja ei ole võlga tasunud ei hagejale ega eelnevale võlausaldajale. Kostja ei ole nimetatu osas vastuväiteid esitanud. Veelgi enam pooled on pidanud 2018. aastal läbirääkimisi asja lahendamiseks kompromissiga (vt nt poolte vaheline kirjavahetus). Samuti ei ole kostja vaidlustanud võlgnevuse arvutuskäiku. Eelnenut arvesse võttes kohus leiab, et Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi J B vastu võlgnevuse väljamõistmiseks on tõendatud ja põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks järelmaksulepingust nr 1527118/96sa tuleneva põhivõlgnevuse 1257.37 eurot, intressi 128.33 eurot ja viivised 530.81 eurot ning viivise 0,0536% päevas põhivõlgnevuselt 1257.37 eurot alates 21.07.2018 kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulude jaotus Kooskõlas TsMS § 162 lg-ga 1 jätab kohus menetluskulud kostja kanda. TsMS § 177 lg 2 alusel määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Mõistlik kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.