Võlaõigus › Töövõtulepingud

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetlusabi andmise selgitus Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagejate nõue ja põhjendused 18.09.2018.a esitasid hageja I R K ja hageja II K K Harju Maakohtule hagi kostja IUSTUS ja Co OÜ vastu rahalise kohustuse täitmise, viivise ja kahju hüvitamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hagejad ja kostja 30.04.2018 kliendilepingu nr 20180488, millega kostja kohustus koostama tsiviilasjas nr 2-18-6329 nõuetekohase menetlusdokumendi, millega kõrvaldatakse hagejate endi poolt koostatud avalduses esinenud puudused, millele maakohus oli eelnevalt tähelepanu juhtinud. Maakohus oli hagejatele nii oma 24.04.2018 määruses kui ka 26.04.2018 e-kirjas väga detailselt selgitanud, millised konkreetsed puudused takistavad hagejate avalduse menetlusse võtmist. Maakohus andis hagejatele ka üksikasjalikud juhised avalduses esinevate puuduste kõrvaldamiseks, mille tõttu pöördusidki hagejad õigusabi saamiseks kostja poole. Lepingulise kohustuse täitmise raames koostas kostja jurist M W 07.05.2018 hagejate nimel kohtule menetlusdokumendi pealkirjaga „Puuduste kõrvaldamine tsiviilasjas nr 2-18-6329“ ja esitas selle dokumendi maakohtusse. Kõnealuse menetlusdokumendi koostamise eest oli kostja esitanud hagejatele juba 27.04.2018 ettemaksuarve nr 20180486 summas 600 eurot, mille hagejad tasusid. Harju Maakohus keeldus 09.05.2018 määrusega hagejate avalduse menetlusse võtmisest ning juhtis määruses tähelepanu sellele, et avaldus jäi menetlusse võtmata, kuna kostja juristi koostatud 07.05.2018 menetlusdokumendis on kohtu poolt varasemalt väljatoodud puudused jätkuvalt kõrvaldamata. Hagejad on seisukohal, et kostja 07.05.2018 kohtule esitatud dokument on sisult äärmiselt lakooniline (dokumendi sisuline osa ilma rekvisiitideta on alla poole lehekülje pikkune) ning see ei vasta menetlusdokumendile esitatavatele nõuetele. Dokumendis ei ole kõrvaldatud kohtu poolt osundatud puudusi. Selle asemel tsiteerib kostja peaasjalikult maakohtu enda 26.04.2018 e-kirja punktis 2 väljapakutud taotluse sisu. Kostja pidanuks, tulenevalt maakohtu juhistest ja TsMS § 338 lõikes 1 menetlusdokumendi koostamisele esitatud nõutele, tooma menetlusdokumendi taotluste alapunktis selgelt välja kaasomandi eseme kasutuskorra kokkuleppe sisu ja dokumendi põhjendavas osas nõude aluseks olevad faktilised asjaolud (kirjeldama olemasolevat olukorda). Kostja jättis need puudused põhjendamatult kõrvaldamata, kuigi puuduste kõrvaldamine oli võimalik. Hagejad leiavad, et kostja jättis oma lepingulised kohustused nõuetekohaselt täitmata, rikkudes sellega oluliselt pooltevahelist lepingut. Kostja olulise lepingurikkumise ja kostja suhtes usalduse kaotuse

tõttu taganesid hagejad lepingust. Taganemisavaldus on kostjale saadetud 26.06.2018 e-kirjaga. Kuigi hagejad taganesid lepingust, on kostja põhjendamatult keeldunud arve nr 20180486 alusel tasutud lepingutasu summas 600 eurot tagastamisest. Vaatamata hagejate korduvatele kirjalikele ja suulistele pöördumistele, ei ole kostja ilmutanud mingit soovi jõuda asjas kohtuvälisele kokkuleppele. Seetõttu olid hagejad oma õiguste kaitseks ja professionaalse õigusabi saamiseks sunnitud lõpuks pöörduma advokaadibüroo poole. Hagejatele on tekkinud kohtueelsete õigusabikulude tõttu kahju kokku summas 792 eurot, mille hüvitamist hagejad kostjalt hagiavalduses täiendavalt nõuavad. 25.10.2018.a vastuses kostja vastusele rõhutasid hagejad, et maakohus ei tuvastanud 09.05.2018 määruses mingeid uusi puudusi, mille kõrvaldamise vajadusele kohus polnuks varasemalt juba tähelepanu juhtinud. Maakohus juhtis 09.05.2018 määruses põhjendatult tähelepanu sellele, et avaldus jäi menetlusse võtmata, kuna kostja juristi koostatud 07.05.2018 menetlusdokumendis on kohtu poolt varasemalt väljatoodud puudused jätkuvalt kõrvaldamata. Kostja vastuses toodud väide nagu oleks maakohus 09.05.2018 määruses uue puudusena välja toonud kinnistu kasutuskorra kokkuleppe puudumise, ei vasta tõele. Kinnistu kasutuskorra kokkuleppe olemasolu ei olnud avalduse menetlusse võtmist takistavaks puuduseks. Hagejad justnimelt pöördusidki kohtusse selleks, et soovisid tolles tsiviilasjas kohtu kaudu xxx kinnistu kaasomandi kasutuskorra kindlaksmääramist ja palusid selle tarbeks kohtul kohustada korteriomanikke andma tahteavalduse kasutuskorra kokkuleppe sõlmimiseks. Seda kinnitab ka kostja enda 07.05.2018 menetlusdokumendi lk-l 2 esitatud põhitaotlus. Avalduse menetlusse võtmist ei takistanud seega kinnistu kasutuskorra kokkuleppe puudumine vaid ikkagi see, et kostja ei kõrvaldanud puudusi menetlusdokumendi taotlustele esitavate nõuete ja taotluste aluseks olevate asjaolude osas. Kostja vastuväited Kostja 14.10.2018.a vastuses hagi ei tunnista ja palub jätta see rahuldamata. Kostja on seisukohal, et kostja kõrvaldas kõik kohtu 26.04.2018.a e-kirjas nimetatud puudused ja seega ei saa hagejad väita, et kostja ei teinud oma tööd nõuetekohaselt. Samuti on kostja seisukohal, et kohus põhjendab oma 09.05.2018.a määruses menetlusse võtmisest keeldumist aga sellega, et siiski ei kõrvaldatud kõiki puudusi, kuid tegelikkuses leidis kohus täiesti uued puudused, mis ei kajastunud ei kohtu 24.04.2018.a määruses kui ka kohtu 26.04.2018.a e-kirjas. Ühtlasi on kostja seisukohal, et hagejad jätsid hagiavalduses mainimata, et kostja oli nõus täiesti tasuta esitama kohtule uue hagiavalduse tervikteksti koos täiendavate uute tõenditega, kus oleks arvestanud ka viimaseid kohtu osutatud puudusi. Selleks, et kostja oleks saanud esitada kohtule uue hagiavalduse tervikteksti, andis kostja täiesti tasuta hagejatele telefoni teel juhiseid, kuidas korraldada majaelanike koosolek, et nad saaksid vastu võtta kinnistu kasutuskorra, sest just see asjaolu oli üheks kohtu 09.05.2018.a osutatud puuduseks, mille tõttu keelduti hagi menetlusse võtmast. Kostja on seisukohal, et kuna tegelikkuses hagejad ei tulnud toime kinnistu kasutuskorra kokkuleppimisega majelanikega, siis ei olnud võimalik esitada kohtule ka uut hagiavalduse tervikteksti koos kõikide vajaminevate tõenditega, mida kohus pidas vajalikuks oma 09.05.2018.a kohtumääruses. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulude kandjaks määrata hagejad.

10.12.2018.a eelistungil Pooled kinnitasid, et nende vahel puudub vaidlus järgmistes asjaoludes: -

Poolte vahel on sõlmitud käsundusleping;

-

Leping on lõppenud; Hagejad on tasunud kostjale ettemaksuna 600 eurot.

Pooled jäid oma varasemalt kirjalikult esitatud nõuete juurde. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud tsiviilasja toimiku materjalidega ning poolte poolt istungil avaldatuga, on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada. Põhjendab kohus seda alljärgnevalt: I Esmalt käsitleb kohus avalduses esinevate puuduste kõrvaldamise küsimust. Vaidlus puudub selles, et hagejad ja kostja sõlmisid 30. aprillil 2018. a kliendilepingu nr 20180488 hagejate esindamiseks tsiviilasjas nr 2-18-6329 (tl. 5-6). Poolte vahel sõlmitud leping vastab oma sisult võlaõigusseaduse (VÕS) §-s 619 nimetatud käsunduslepingu mõistele, mille üle poolte vahel vaidlus puudub. Tsiviilasjas nr 2-18-6329 esitasid hagejad 23.04.2018.a avalduse G Ai (A) vastu kanalisatsiooni sulgemise tõkestamiseks kuni kohtuotsuseni. Harju Maakohtu 24.04.2018.a kohtumäärusega eelnimetatud tsiviilasjas jäeti hagejate avaldus käiguta anti hagejatele tähtaeg 14 päeva puuduste kõrvaldamiseks (tl. 7-9). Kohus kohustas hagejaid kõrvaldama avalduses esinevad alljärgnevad puudused: -

-

Esitama avalduse, mis on allkirjastatud mõlema avaldaja poolt kuna 23.04 esitatud avaldus ei ole allkirjastatud K Kose poolt; Esitama avalduse, milles on märgitud puudutatud isiku aadress ja sidevahendite andmed, sest avaldajad ei ole märkinud avalduses G Ai aadressi ja sidevahendite andmeid; Esitama avalduse, milles on märgitud menetlusosalise esitatav taotlus, sest avaldajad on esitanud järgmise sisuga taotluse: „xxx korterite xx ja xx kanalisatsioon on kaasomand. Palume kohtul kanalisatsiooni sulgemist tõkestada kuni kohtuotsuseni kuna tegemist on elutähtsa teenusega.“ Kohtule esitatud taotlusest võib aru saada, et avaldajad soovivad hagi tagamise abinõu kohaldamist, milleks on kanalisatsiooni sulgemise tõkestamine kuni kohtuotsuse tegemiseni. Taotlusest ei nähtu, millise sisuga kohtulahendi tegemist avaldajad soovivad, s.t milline on menetluse eesmärk, mille ajaks tuleb tõkestada kanalisatsiooni sulgemine. Kohus ei saa rakendada hagi tagamise abinõusid, kui ei ole teada avaldajate põhitaotlus, mis tuleb kohtumenetluses lahendada. Esitama avalduse, milles on märgitud kaebust põhjendavad asjaolud. Kohus selgitas avaldajatele, et TsMS § 475 lg 1 p 13, § 613 lg 1 p 1 ja lg 2 ning KrtS § 9 lg 2 ning § 13 lg 2 järgi on avaldajatel võimalik taotleda, et kohus kohustaks korteriomanikke andma tahteavalduse korteriomanike kokkuleppe sõlmimiseks, milles sisaldub kaasomandi eseme kasutamiskord. Sellise nõude esitamiseks peavad avaldajad taotluses märkima, millistel korteriomanikelt nad korteriomanike kokkuleppe sõlmimiseks vajalike tahteavalduste esitamist nõuavad ning milline on korteriomanike kokkuleppe sisu kaasomandi eseme kasutamise korra kohta. Ühtlasi selgitas kohus, et avaldajatel on võimalik esitada hagita menetluses ka nõue, et kaasomandi eset kasutataks seaduse ning korteriomanike kokkulepete ja korteriühistu põhikirja kohaselt või korteriomanike huvidest lähtuvalt, kui eriomandi ja kaasomandi eseme kasutamine on reguleerimata. Kui avaldajad nõuavad G Ailt kaasomandi eseme kasutamist seaduse ning korteriomanike kokkulepete ja korteriühistu põhikirja kohaselt

-

või korteriomanike huvidest lähtuvalt (kui eriomandi ja kaasomandi eseme kasutamine on reguleerimata), tuleb avaldajatel kohtule esitatavas taotluses märkida, milliste toimingute tegemiseks või millisest tegevuseks hoidumiseks G Ai kohustamist nad taotlevad. Kohus selgitas määruses hagejatele, et kuivõrd avaldajate taotlus on ebaselge, ei ole kohtul võimalik üheselt määratleda asjaolude ringi, millega saab avaldajate taotlust põhjendada. Kohus selgitas vajalikke avalduses esitatavaid asjaolusid sõltuvalt sellest kas hagejad esitavad nõude KrtS § 9 lg 2 ja § 13 lg 2 või § 30 lg 1 p 2 ja lg 2 järgi. Tasuma riigilõivu avalduselt ja esialgse õiguskaitse taotluselt.

Hagejad esitasid kohtule 26.04.2018.a menetlusdokumendi puuduste kõrvaldamiseks. Kohtu 26.04.2018.a e-kirjas selgitati hagejatele, et nad ei ole kõrvaldanud kõiki kohtu varasemalt osundatud puudusi, sest jätkuvalt ei ole võimalik esitatud avaldusest aru saada milline osa nõudest kujutab endast esialgse õiguskaitse taotlust ja milline osa põhitaotlust (tl. 10). Avaldusest ei ole võimalik aru saada, kas avaldajate eesmärgiks on kaasomandi kasutamise korra kindlaksmääramine või puudutatud isiku kohustust käituda teatud viisil või hoiduda teatud viisil käitumisest. Kuivõrd avaldusest ei ole võimalik aru saada, mida avaldajad täpselt taotlevad, ei saa kohus kontrollida, kas avaldajad on esitanud kõik asjaolud, millega taotlust tuleb põhjendada. Kostja esitas hagejate nimel 07.05.2018.a puuduste kõrvaldamise avalduse (tl. 11 ja selle pöördel). Esitatud, äärmiselt minimalistlikus dokumendis, sõnastas kostja hagejate kogu esialgse õiguskaitse taotluse kahe punktiga alljärgnevas sõnastuses:

eelkõige TsMS § 338 lg-tes 1 ja 2 toodud menetlusdokumendi sisunõudeid. Sellest tulenevalt oleks kostja pidanud selgelt esile tooma hagejate põhinõude. Kostja oleks pidanud selgelt menetlusdokumendis väljendama millistelt korteriomanikelt nad korteriomanike kokkuleppe sõlmimiseks vajalike tahteavalduste asendamist kohtuotsusega nõuavad ning milline on korteriomanike kokkuleppe sisu kaasomandi eseme kasutamise korra kohta. Kostja oleks pidanud puuduste kõrvaldamise avalduses selgelt esile tooma, millise sisuga kaasomanike kokkulepet hagejad sõlmida sooviksid ja milliste kaasomanike nõusolek kokkuleppe sõlmimiseks tuleks asendada kohtuotsusega. Juhul kui hagejad oleksid soovinud olemasolevat kasutuskorda kohtu abil muuta, siis oleks pidanud puuduste kõrvaldamise avalduses selgelt esile tooma olemasoleva olukorra kirjelduse, selle vastuolu(d) seadusega, millise sisuga kokkulepet hagejad soovivad ning millised kaasomanikud tuleb menetlusse kaasata. Kohus on kõik eelpoolloetletud asjaolud esile toonud 24.04.2018.a määruses ning 26.04.2018.a e-kirjas. Kostja ei ole vastu vaielnud, et ta eelnimetatud määrust ja kohtu kirja poleks kätte saanud enne 07.05.2018.a menetlusdokumendi kohtule esitamist. Kostja ei ole ühtegi kohtu osundatud puudust nõuetekohaselt kõrvaldanud. Kostja 07.05.2018.a menetlusdokument on sisult arusaamatu ning selle alusel ei olnud võimalik hagejate avaldust menetleda, sest täitmata olid TsMS § 338 nõutud eeldused. 07.05.2018.a menetlusdokumendist ei selgu kas hagejad soovivad kinnistu kasutuskorra kokkuleppe sõlmimist teiste kaasomanikega või mõnega teistest kaasomanikest. Ei selgu milline peaks olema kaasomanike kokkuleppe sisu, ei selgu kas hagejad on proovinud enne kohtusse pöördumist teiste kaasomanikega kokkulepet saavutada, ei selgu kas ja milline kaasomanik ei ole kokkuleppega nõus. Alternatiivselt ei selgu kas kinnistul on olemas kaasomanike kokkulepe ega see kas mõni kaasomanikest seda rikub, ei ole selgelt välja toodud, mis on hagejate probleem, mille lahendamiseks nad kohtusse pöörduvad. Avalduses on segane, kas ja miks hagejad taotlevad esialgse õiguskaitse kohaldamist ning mis on nende põhinõudeks. Kohus on seisukohal, et kostja on tegutsenud käsundi täitmisel hooletult. Kostja oleks pidanud käsundiandjaid informeerima, kui talle selgus, et ta ei mõista kohtu selgitusi, et ta ei suuda käsundit täita või, et selle täitmiseks esineb mingi takistus. Kohtule esitatud materjalidest ei nähtu, et kostja seda teinud oleks. Kostja on esitanud kohtule 07.05.2018.a menetlusdokumendi, mis oma sisu poolest isegi ei püüa avalduses esinenud puudusi mingil elementaarsel tasemel kõrvaldada. VÕS § 620 lg 2 teise lause järgi peab oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev käsundisaaja toimima üldiselt tunnustatud kutseoskuste tasemel. Kohus, tutvunud kostja koostatud 07.05.2018.a menetlusdokumendiga, on seisukohal, et see ei küündi mitte mingisugusele tasemele, mida peab eeldama majandus- ja kutsetegevuses tegutsevalt õigusabi osutajalt. Kostja töötaja(d) kas ei mõista eesti keelt, et lugeda kohtu sõnaselgeid selgitusi 24.04.2018.a määrusest ja 26.04.2018.a e-kirjast või ei oma mingeidki õigusalaseid teadmisi, et mõista kohtu antud selgituste sisu ja kõrvaldada need nõuetekohaselt. 07.05.2018.a menetlusdokumendi on hagejate esindajana allkirjastanud kostja töötaja M W, kes 10.12.2018.a toimunud kohtuistungil suutis vabalt suhelda eesti keeles. Seega on kostja oma tegevusega rikkunud VÕS § 620 lg-t 2 ning hagejatele on osutanud õigusabi isik, kellel puuduvad õigusalased teadmised ja oskused või kes ei suuda tegutseda elementaarsete kutseoskuste tasemel. Kostja vastuväited, et kohus tõi 09.05.2018.a menetlusse võtmisest keeldumise määruses välja uued puudused ja alused, miks kohus avaldust ei menetle, on asjakohatud. 09.05.2018.a kohtumäärusest nähtuvalt viitab kohus avalduse menetlusse võtmisest keeldumisel samadele puudustele, millele kohus oli eelnevalt hagejate tähelepanu juhtinud nii 24.04.2018.a määruses kui ka 26.04.2018.a e-kirjas (tl. 14-15). VÕS § 6 lg 1 kohaselt peavad võlausaldaja ja võlgnik teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt. VÕS § 7 sätestab mõistlikkuse põhimõtte, mille kohaselt loetakse võlasuhtes mõistlikuks seda, mida samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks. Mõistlikkuse hindamisel arvestatakse võlasuhte olemust ja tehingu eesmärki, vastava tegevus- või kutseala tavasid ja praktikat, samuti muid asjaolusid. Kohus on seisukohal, et kostja on rikkunud hea usu ja

mõistlikkuse põhimõtet. Õigusnõustamise hea tava näeb ette, et juhul kui nõustaja ei ole võimeline teatud valdkonnas klienti nõustama, näiteks spetsiifiliste teadmiste või kogemuste puuduse tõttu, siis ta ei sõlmi kliendiga õigusteenuse osutamise lepingut. Käesoleval juhul, vaadates kostja esitatud menetlusdokumenti kooskõlas kohtu korduvate selgitustega, on kohus seisukohal, et kostjal puudusid teadmised ja oskused sellise asjaõigusliku probleemi lahendamiseks. Seega oleks hea usu ja mõistlikkuse põhimõttega kooskõlas olnud see, et kostja ei oleks hagejatega õigusteenuse osutamise lepingut sõlminud. Kostja on käitunud pahatahtlikult. II Järgnevalt käsitleb kohus lepingust taganemise ja lepingujärgse tasu tagastamise küsimust. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et 30.04.2018.a sõlmitud õigusteenuse osutamise leping on lõppenud. VÕS § 116 lg 1 kohaselt võib lepingupool lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine). VÕS § 116 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi loetakse oluliseks lepingurikkumiseks muu hulgas olukord kus kohustuse rikkumise tõttu jääb kahjustatud lepingupool olulisel määral ilma sellest, mida ta õigustatult lepingust lootis või rikuti kohustust, mille täpne järgimine oli lepingust tulenevalt teise lepingupoole huvi püsimise eelduseks lepingu täitmise vastu. Hagejate huvi kostjaga leping sõlmida oli saavutada olukord kus kohus menetleks hagejate esitatud avaldust tsiviilasjas nr 2-18-6329. Kostja rikkus kohustust ja ei taganud olukorda, et avalduses esitatud puudused oleksid kõrvaldatud ja avaldust saaks menetleda. Seega esines kohtu hinnangul alus lepingust taganemiseks. Taganemisavalduse on hagejad kostjale edastanud (tl. 16) ning kostja ei vaidle selle saamisele vastu ja kinnitab selle kättesaamist (tl. 27 ülalt esimene lõik). Kostja kinnitas 10.12.2018.a istungil, et poolte vahel sõlmitud leping on lõppenud (tl. 39 pöördel). VÕS § 189 lg 1 järgi võib lepingust taganemise korral kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu. Vaidlus puudub selles, et kostja esitas hagejatele 27.04.2018.a arve nr 20180486 summas 600 eurot (tl. 12), mille hagejad on tasunud (tl. 13) ning kostja on selle omaks võtnud (tl. 26 pöördel). Asjakohatu on kostja vastuväide, et peale 09.05.2018.a kohtumäärust osutas ta hagejatele täiendavat õigusabi ja tasu võib lugeda nimetatud täiendava õigusabi katteks. Poolte vahel puudub vaidlus, et hagejad ja kostjad sõlmisid täiendava suulise kokkuleppe õigusteenuse osutamiseks, kuid nimetatud kokkuleppes sisalduva tasu osas pole kohtule ühtegi tõendit esitatud. Toimiku lehel 12 olevast kostja arvest nr 20180486 nähtuvalt on see esitatud üheseltmõistetavalt puuduste kõrvaldamise eest tsiviilasjas nr 2-18-6329. Eelnimetatud tsiviilasi lõppes Harju Maakohtu 09.05.2018.a määrusega. Seega on kostjal kohustus tsiviilasja nr 2-18-6329 ajamise eest makstud ettemaks hagejatele tagastada.

VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Hagejad esitasid raha tagastamise nõude 26.06.2018.a (tl. 16), alates millest on kostjal kohustus tasuda viivist. Kohus leiab, et viivisenõue on seaduslik ja põhjendatud.

Seega on tõendatud lepingust taganemise fakt ja asjaolu, et hagejad on tasunud kostjale 600 eurot. Eeltoodust tulenevalt on kostjal VÕS § 116 lg 1 ja § 189 lg 1 alusel kohustus tagastada saadud 600 eurot ning tasuda tagastamisega viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni kohustuse kohase täitmiseni. III Eelviimase küsimusena käsitleb kohus hagejate kahjunõuet seoses kohtumenetluseelsete õigusabikuludega. Hagiavalduse punktide 2.3.2-2.3.4 kohaselt on Advokaadibüroo Njord osutanud kostjatele käesoleva vaidlusega seoses kohtumenetluse eelset õigusabi 792 euro ulatuses. Kohtu hinnangul on hagejatele esitatud õigusabi arved (tl. 17 – 19) asjakohased ning seonduvad käesoleva tsiviilasjaga. Poolte vahel puudub vaidlus, et hagejate ja kostja vahel sõlmitud õigusteenuse osutamise leping on lõppenud. Seega on kostjal VÕS § 189 lg-st 1 tulenev ettemaksu 600 euro tagastamise kohustus. Vaidlus puudub selles, et kostja ei ole nimetatud summat hagejatele tagastanud. Ettemaksu tagastamise nõude esitamiseks on hagejad kohtuväliselt kasutanud kvalifitseeritud õigusabi, mille tasu hüvitamist hagejad kahjuna nõuavad. Kohus nõustub hagejate käsitlusega, et juhul kui kostja oleks vabatahtlikult täitnud oma kohustust tagastada ettemaks, siis ei oleks pidanud hagejad pöörduma advokaadi pole ega kandma otsest varalist kahju advokaaditasu näol. Seega esineb VÕS §-s 127 lg 4 nimetatud põhjuslik seos kostja tegevuse ja hagejatele tekkinud kahju vahel. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagejate kahju hüvitamise nõude. IV Viimase küsimusena lahendab kohus menetluskulude jaotuse ja määrab kindlaks menetluskulude suuruse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus rahuldab hagi terves ulatuses, kannab hagejate menetluskulud kostja. Hagejad esitasid 04.10.2018.a menetluskulude nimekirja (tl. 21 ja selle pöördel), mille kohaselt on hagiavalduse koostamiseks ja selle kohtule esitamiseks kulunud 13,1 tundi ning esitamise järgselt 0,7 tundi, kokku koos käibemaksuga 1410 eurot. Lisaks on hagejad tasunud riigilõivu 200 eurot (tl. 20). 10.12.2018.a istungil esitas hagejate lepinguline esindaja suuliselt menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on hagejate esindaja tunnitasu 120 eurot tunnis ja palus istungile kulunud aja eest kostjalt välja mõista menetluskulu. Kohtuistung kestis 11.00-12.28, mistõttu peab kohus mõistlikuks esindaja ajakuluks kohtuistungi eest 1,5 tundi. Seega on hagejate menetluskulu suuruseks kokku 1790 eurot. TsMS § 174 lg 1 järgi määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks vajalikus ja põhjendatud ulatuses. Sama põhimõtet kordab lepingulise esindaja kulude osas TsMS § 175 lg 1. Kohus, tutvunud hagiavaldusega, leiab, et arvestades tsiviilasja keerukust ning hagiavalduse koostamiseks professionaalsel esindajal kuluvat aega on põhjendatud lepingulise esindaja menetluskulu hagiavalduse koostamise ja esitamise eest rahuldada osaliselt 8 töötunni ulatuses. Seega on hagejate menetluskulu hagiavalduse esitamise eest 960 eurot. Kohus rahuldab toimiku komplekteerimise ja täiendamisega seotud kulu 35 euro, riigilõivu 200 euro ja lepingulise esindaja

istungil osalemise tasu 180 euro ulatuses. Seega rahuldab kohus hagejate menetluskulu 1375 euro ulatuses ja mõistab selle välja kostjalt solidaarselt hagejate kasuks. Tulenevalt TsMS § 178 lg 1 saab menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus või hüvitatavate menetluskulude suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/ Alan Biin Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.