Estex Baltic OÜ hagi OpesLife OÜ vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
98 542,50 eurot Hageja: Estex Baltic OÜ (registrikood 14029800), asukoht Piirimäe tn 15, Tänassilma küla, 76406 Saku vald, juhatuse liige VF
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja lepinguline esindaja: Alik Karajev, e-post: XXX Kostja: OpesLife OÜ (registrikood 12315708), asukoht Järveotsa tee 29-140, 13520 Tallinn, e-post: [email protected], seaduslik esindaja juhatuse liige A V (isikukood XXX) Kohtuistungi aeg
19. september 2018.a
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagiavaldus.
2.Mõista kostjalt OpesLife OÜ hageja Estex Baltic OÜ kasuks põhivõlgnevus summas 63 000 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis summas 12 547,50 eurot.
3.Mõista kostjalt OpesLife OÜ hageja Estex Baltic OÜ kasuks viivis põhinõudelt 63 000 eurot alates 12.09.2017.a 36,5% aastas kuni kohustuse täitmiseni.
Mõista kostjalt OpesLife OÜ hageja Estex Baltic OÜ kasuks välja menetluskuluna 2 042,71 eurot, mille kostja on kohustatud kanda hageja arveldusarvele nr XXX.
6.Käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal OpesLife OÜ tasuda hagejale Estex Baltic OÜ hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (2 042,71 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
7.Toimetada kohtuotsus kätte menetlusosalistele.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJA NÕUE JA SELLE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD
1.Pooled sõlmisid 03.08.2016.a ostu-müügilepingu nr 21/7-16, mille punktide 1.1 ja 2.1 kohaselt müüs hageja kostjale ettevõtte S&C esteetilise kosmetoloogia seadme eMax, S/N S11010173 (edaspidi seade) hinnaga 65 000 eurot käibemaksuta.
2.Hageja esitas 03.08.2016.a kostjale arve number 2016013 summas 78 000 eurot käibemaksuga.
3.Kostja kohustus lepingu sõlmimisest arvates kolme päeva jooksul tasuma hagejale 15 000 eurot. Nimetatud kohustuse on kostja täitnud, tasudes summa hageja pangakontole 03.08.2016.a.
4.Vastavalt lepingule ja esitatud arvele kohustus kostja tasuma ostuhinnast 63 000 eurot kaheteistkümne kuu jooksul igakuiste maksetena summas 5 250 eurot iga kuu 10-ndaks kuupäevast vastavalt lepingu lisaks 2 olevale maksegraafikule, kusjuures esimese osamakse tasumise tähtaeg oli 10.09.2016.a ja viimase osamakse tasumise tähtaeg 10.08.2017.a. Kostja on jätnud tasumata kõik 12 osamakset kokku summas 12 x 5250= 63 000 eurot (põhinõue).
5.Hageja andis lepingu esemeks oleva seadme kostjale üle 05.08.2017.a ning selle kohta vormistati kirjalik üleandmise ja vastuvõtu akt, mille allkirjastamisega kinnitati, et üleantud seade vastab lepingutingimustele.
6.Hageja palub kostjalt välja mõista müügilepingust tulenev võlgnevus summas 63 000 eurot ja viivis.
KOSTJA VASTUS
7.Kostja vaidleb 08.01.2018.a vastuses hagile sellele vastu ja ei tunnista hagis esitatud nõudeid. Kostja taotleb jätta hagi täies ulatuses rahuldamata ja kõik menetluskulud hageja kanda.
8.12-13.08.2016.a viibi läbi koolitus ning peale selle läbiviimist selgus, et eMax aparaat ei ole täielikus komplektsioonis. Puudusid ST ja LV otsikud ning dokumendid, mis kinnitavad õigust töötada selle aparaadiga ning samuti puudus ka kasutamisjuhend eesti keeles ja garantiitingimused.
9.29.09.2016.a teavitas kostja hagejat müügieseme puudustest ning nõudis lepingu täitmist. Hageja ei vastanud kostja avaldusele ega asunud omapoolseid lepingulisi kohustusi täitma.
10.14.12.2016.a teavitas kostja hagejat veelkord müügilepingu puudustest, palus hagejalt ettemaksu tagastamist ning seadmele järgi tulla.
11.Kostja selgitab, et ei saanud kasutada ostetud ese eesmärgipäraselt. Samuti selgus, et kostjale oli müüdud kasutusel olnud aparaat uue aparaadi hinnaga. Seega on hageja kostjat eksitusse viinud ning käitunud pahatahtlikult. Kostja on algusest peale olnud nõus tagastama ostetud aparaadi hagejale tingimusel, et hageja tagastab kostjale tasutud 15 000 eurot ning seadusjärgsed viivised 8% aastas hageja käsutuses olnud rahasumma kasutamise eest. Vastavasisulise eesmärgiga edastas kostja hageja aadressile avalduse juba 29.09.2016.a. Kostja on seisukohal, et käesolevas asjas on alus VÕS § 97 kohaldamiseks, kuna hageja pole täitnud omapoolseid lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt.
KOHTU PÕHJENDUSED
12.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 438 lg 1 kohaselt hindab kohus otsuse tegemisel tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg-s 2 on sätestatud, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.
13.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 5 lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma väiteid põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.
14.Kohus, analüüsinud hagiavaldust ja kostja vastuväiteid ning poolte poolt esitatud tõendeid, leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada.
15.Tsiviilasja materjalide kohaselt puudub vaidlus järgmistes asjaoludes (vt tl 60, eelistungi protokoll):
Pooled sõlmisid 03.08.2016.a ostu-müügilepingu nr 21/7-16, mille punktide 1.1 ja 2.1 kohaselt müüs hageja kostjale ettevõtte S &C esteetilise kosmetoloogia seadme eMax, S/N S11010173 maksumusega 78 000 eurot käibemaksuga. Kostja tasus 03.08.2016.a hageja pangakontole ettemaksu 15 000 eurot. Muid makseid kostja teostanud ei ole. Põhivõlgnevus summas 63 000 eurot on tasumata. Pooled leppisid lepingus kokku maksegraafikus ja viivistes suurusega 0,1% nõude summast päevas. Seade anti üle 05.08.2016.a seadme üleandmise-vastuvõtmise aktiga (tl 11), kus kostja kinnitas, et võtab vastu täies mahus komplekteerituna ja töökorras seadme.
Esmalt käsitleb kohus poolte vahelist lepingulist suhet, lepingu rikkumist hageja poolt ja kostja poolset lepingust taganemist (I); seejärel annab kohus hinnangu hageja müügilepingu täitmise nõudele (II); ning lõpuks võtab kohus kokku asja lahendamise tulemuse, jaotab muuhulgas menetluskulud (III). I
16.Vaidlus puudub ja asjas esitatud tõenditest nähtub, et pooled sõlmisid 03.08.2016.a ostumüügilepingu nr 21/7-16, mille punktide 1.1 ja 2.1 kohaselt müüs hageja kostjale ettevõtte S&C esteetilise kosmetoloogia seadme eMax, S/N S11010173 maksumusega 78 000 eurot käibemaksuga.
17.Kohtule esitatud asjaoludest järeldub, et pooled sõlmisid müügilepingu. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 lg 1 alusel sätestatud müügilepingu mõiste kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu.
18.Hageja on seisukohal, et hageja on täitnud omapoolse müügilepingust tuleneva müüja põhikohustuse anda ostjale üle olemasolev asi. Hagiavalduse kohaselt andis hageja lepingu esemeks oleva seadme kostjale 05.08.2017.a ning selle kohta vormistati kirjalik üleandmis- ja vastuvõtmisakt, mille allkirjastamisega kinnitati, et üle antud seade vastab lepingutingimustele. Pooled ei vaidle selle üle, et seade anti üle 05.08.2016.a seadme üleandmise-vastuvõtmise aktiga (tl 11, tõlge tl 12), kus kostja kinnitas, et võtab vastu täies mahus komplekteerituna ja töökorras seadme. Kostja selgitab, et 12-13.08.2016.a viibi läbi koolitus ning peale selle läbiviimist selgus, et eMax aparaat ei ole täielikult komplekteeritud. Puudusid ST ja LV otsikud ning dokumendid, mis kinnitavad õigust töötada selle aparaadiga ning samuti puudus ka kasutamisjuhend eesti keeles ja garantiitingimused. Lisaks selgus, et kostjale oli müüdud kasutusel olnud aparaat uue aparaadi hinnaga.
19.Et otsustada selle üle, kas müüja on müügilepingut rikkunud, tuleb esmalt tuvastada, millistele tingimustele pidi müügilepingu ese vastama. Käsitleda tuleb VÕS § 217 kohaldamise eeldusi. Müügilepingust tulenev kohustus, et ostjale üleantav asi peab vastama lepingutingimustele, tuleneb VÕS § 217 lg-st 1. VÕS 217 lg 2 p 2 kohaselt ei vasta asi muu hulgas lepingutingimustele, kui kokkuleppe puudumisel asja omaduste kohta ei sobi asi teatud eriliseks otstarbeks, milleks ostja seda vajab ja mida müüja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui ostja võis mõistlikult tugineda müüja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki asju tavaliselt kasutatakse. VÕS § 77 lg 1 alusel peab võlgnik kohustuse täitma lepingule või seadusele vastava kvaliteediga. Kui lepingulise kohustuse täitmise kvaliteet ei tulene lepingust või seadusest, peab lepingupool kohustuse täitma asjaolusid arvestades vähemalt keskmise kvaliteediga.
20.03.08.2016.a ostu-müügilepingu nr 21/7-16 p 1 kohaselt on lepingu esemeks S& C esteetilise kosmetoloogia seade eMax, S/N S11010173, mille komplektsus ja kulutarvikud on näidatud loetelus A, mis moodustab lepingu lahutamatu osa (tl 4-5, tõlge 7-8). Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja pidi kostjale üle andma uue või kasutatud seadme. Poolte vahelises lepingus ei ole pooled kokku leppinud, et seade peaks olema uus (kasutamata). Kohus on kostjale selgitanud, et kui ta loeb kasutatud seadme üleandmist asja puuduseks, tuleb tal tõendada, et pooled leppisid
kokku uue seadme üleandmises. Pooled ei ole asja menetluses esitanud ühtki tõendit, mis tõendaks, et nad leppisid kokku uue seadme müügis. Seega võis seade olla kohtu hinnangul ka kasutatud.
21.Teise olulise rikkumisena heidab kostja hagejale ette, et seadmel puuduseid ST ja LV otsikud ning vajalikud dokumendid. Kohus tuvastas, et ülalviidatud müügilepingu lisa kohaselt kuulub seadme komplekti ST otsik, kuid LV otsiku olemasolu ei ole lepingus mainitud. Lepingust ei nähtu, et hageja kohustuks üle andma täiendava dokumentatsiooni, mis puudutab seadmega töötamise õigust ja seadme kasutusjuhendit. Lepingust ei nähtu, et müügiese pidanuks olema uus, kasutamata. Kohus selgitas 19.09.2018.a toimunud kohtuistungil, et kuivõrd hageja ei võta omaks väidet, et oleks olnud täiendav kokkulepe lisaks kirjalikule lepingule ja tegelikkuses lubati enamat kui kirjalik kokkulepe kajastas, siis peab kostja seda tõendama (tl 59-61 – eelistungi protokoll). Kostja on esitanud kohtule tõenditena endise juhatuse liikme ja töötaja ütlused koos tõlgetega (tl 70-75). Kohus ei saa neid käsitleda tunnistaja ütlustena, kuivõrd TsMS § 251 lg 1 jj kohaselt tuleb tunnistaja ütlused anda suuliselt istungil vande all. Kohus käsitleb neid selgitusi dokumentaalsete tõenditena. Viidatud tõendites on kostja endine juhatuse liige ja kosmeetik andnud ütlusi selle kohta, et seadme koolitus ei vastanud nende ootustele ega olnud piisav. Isegi kui lugeda need väited tõendatuks, ei tõenda need, milles pooled täpselt kokku leppisid (uue või vana masina ostus ning millises komplektsuses pidi masin olema). Ühtlasi on need tõendid (selgitused) vastuolus poolte vahelises müügilepingus kokkulepituga. Endine juhatuse liige kinnitab enda kirjalikes selgitustes, et ei märganud enne koolitust LV otsiku puudumist, kuid see ei muuda kohtu hinnangul kostja kohustust asi vastuvõtmisel üle vaadata ja müüjat puuduvatest osadest õigeaegselt teavitada. Kohus on seisukohal, et kuna pooled ei olnud eraldi seadme kvaliteedinõuetes kokku leppinud, pidi see vastama kasutusotstarbele ja olema vähemalt keskmise kvaliteediga VÕS § 77 lg 1 tähenduses. Pooled ei vaidle selle üle, et seade anti üle 05.08.2016.a seadme üleandmisevastuvõtmise aktiga (tl 11, tõlge tl 12), kus kostja kinnitas, et võtab vastu täies mahus komplekteerituna ja töökorras seadme.
22.VÕS § 219 lg 1 sätestab, et kui ostja on müügilepingu sõlminud oma majandus- või kutsetegevuses, peab ta ostetud asja viivitamata üle vaatama või üle vaadata laskma. Müügieseme ülevaatamise eesmärk on tuvastada selle vastavus lepingutingimustele, seejuures ülevaatuse läbiviimisel tuleb järgida käibes vajalikku hoolsust. Majandustegevuses tegutsev ostja ei pea eeldama, et talle tarnitakse lepingutingimustele mittevastav asi, ning üldjuhul rakendama erakorralisi meetmeid asja lepingutingimustele mittevastavuse tuvastamiseks, mh palkama selleks näiteks asjatundja (RKTKo 3-2-1-50-06, p 19). Ülevaatus tuleb üldjuhul läbi viia selliselt, et ostjal oleks võimalik avastada väliselt äratuntavad lepingutingimustele mittevastavused ehk sellised puudused, mida ostja oleks tavalist hoolsust rakendades võinud asja ülevaatamisel avastada (RKTKo 3-2-1-50-06, p 19). Kostja on seisukohal, et müügiese ei olnud täies mahus komplekteeritud – puudusid ST ja LV otsikud ning dokumendid, mis kinnitanuks õigust töötada seadmega, eestikeelne kasutamisjuhend ja garantiitingimused. Kohtu hinnangul on kostja poolt viidatud puuduste näol tegemist selliste puudustega, mida kostja majandustegevuses tegutseva ostjana oleks pidanud tuvastama asja üleandmisel 05.08.2016.a. Kostja selgituste kohaselt toimus 12-13.08.2016.a koolitus, mille läbiviimisel selgus, et seade ei olnud täielikult komplekteeritud. 29.09.2016.a pöördus kostja hageja poole avaldusega müügiesemel esinevate puuduste kõrvaldamiseks. Kohus ei nõustu kostja väitega, et enne kokkulepitud koolituse läbiviimist ei olnud kostjal võimalik kontrollida müügieseme korrasolekut ja vastavust müügilepingu tingimustele. Kostja poolt esile toodud puudused pidanuks olema väliselt äratuntavad ning nähtavad asja ülevaatamisel. Tegu ei olnud varjatud puudustega, mis oleksid ilmnenud alles masina kasutamise käigus -need pidid ilmnema juba esmasel visuaalsel vaatlusel. Eriteadmiste
olemasolu puudumise korral pidanuks kostja kaasama asja ülevaatamisele asjatundja. Hageja on avaldanud kohtuistungil, et seade on üle antud, üleandmisel seadistati ja oli töökorras. Kostja on kinnitanud 05.08.2016.a seadme üleandmise-vastuvõtmise aktis enda allkirjaga (tl 11, tõlge tl 12), kus, et võtab vastu täies mahus komplekteerituna ja töökorras seadme. Kostja ei ole vaatamata kohtu poolt eelistungil antud selgitustele tõendanud, et seade ei vastanud poolte vahel kokkulepitule või et puudused oleksid olnud varjatud puudused. Seega nähtub kohtule esitatud asjaoludest, et kostjal oli võimalus seadmega tutvuda ja selle võimalikud puudused avastada selle üleandmisel 05.08.2016.a.
23.VÕS § 220 lg 1 sätestab, et ostja peab teatama asja lepingutingimustele mittevastavusest müüjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta asja lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Kauba ülevaatamise kohustuse rikkumine toob kaasa selle, et alates ajahetkest, mil kauba ülevaatamine pidanuks toimuma, loetakse kauba ülevaatamiseks kohustatud ostja vähemalt teadma pidanuks sellistest kauba puudustest, mille ta pidanuks nõuetekohaselt hoolsust järgides läbiviidud ülevaatuse käigus avastama. Kohus on seisukohal, et ostja pidanuks asja lepingutingimustele mittevastavusest teada saama asja ülevaatamisel 05.08.2016.a. 03.08.2016.a ostu-müügilepingu p 2.9 kohaselt kohustus ostja teavitama müüjat 10 tööpäeva jooksul pärast seadme vastuvõtmist sellel esinenud puudustest. Kohtu hinnangul võib poolte poolt kokkulepitud 10 tööpäevast teatamise tähtaega pidada mõistlikuks. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuivõrd kostja ei teavitanud hagejat seadme esinenud puudustest 10 tööpäeva jooksul pärast asja lepingutingimustele mittevastavusest teada saamist 05.08.2016.a, kohaldub VÕS § 220 lg-s 3 sätestatu.
24.VÕS § 220 lg 3 sätestab, et kui ostja ei teata müüjale lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul asja lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, ei või ostja asja lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Kui teatamata jätmine on mõistlikult vabandatav, võib ostja siiski lepingutingimustele mittevastavusele tuginedes alandada ostuhinda või nõuda, et müüja hüvitaks tekitatud kahju, välja arvatud saamata jäänud tulu. Käesoleval juhul toob müüja poolt lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegne teatamata jätmine kaasa olukorra, kus müüja vabaneb vastusest selliste lepingutingimustele mittevastavuse osas, mille suhtes teatamiskohustust rikuti. Vastavas ulatuses ei saa ostja seega müüja vastu lepingu rikkumisest tulenevaid õiguskaitsevahendeid kasutada.
25.14.12.2016.a teavitas kostja e-kirja teel hagejat veelkord müügilepingu puudustest, palus hagejalt ettemaksu tagastamist ning seadmele järgi tulla. Kostja on käsitlenud eelviidatud e-kirja lepingust taganemise avaldusena. Kostja taganemise aluseks oli oluline lepingu rikkumine ja lepinguliste kohustuste vahekorra muutumine.
26.VÕS § 116 lg 1 kohaselt võib lepingupool lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine). VÕS § 188 lg 1 kohaselt taganeb lepingupool lepingust taganemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele. Olulise lepingurikkumisega on eelkõige tegemist, kui (VÕS § 116 lg 2) 1) kohustuse rikkumise tõttu jääb kahjustatud lepingupool olulisel määral ilma sellest, mida ta õigustatult lepingust lootis. VÕS § 118 lg 1 p 1 kohaselt taganemiseks õigustatud lepingupool kaotab õiguse lepingust taganeda, kui ta ei tee taganemise avaldust mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta sai olulisest lepingurikkumisest teada või pidi sellest teada saama.
27.Ostja peab teatama asja lepingutingimustele mittevastavusest müüjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta asja lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Kuivõrd käesoleval juhul on kohus seisukohal, et ostja ei ole teatanud müüjale asja lepingutingimustele mittevastavusest mõistliku aja jooksul, kohaldub VÕS § 220 lg-s 3 sätestatu ning kostja on kaotanud õiguse müügilepingust taganeda. Kohtu hinnangul ei ole kostja seetõttu 03.08.2016.a ostu-müügilepingust kehtivalt taganenud. Kohus analüüsib järgnevalt hageja nõudeid, lähtudes ehedusest, et leping on kehtiv ja sellest ei ole taganetud.
28.Kostja on palunud kohtul kaaluda müügihinna alandamise võimalust juhul, kui kohus asub seisukohale, et hagi kuuluks rahuldamisele, kas osaliselt või täielikult. VÕS § 112 lg-s 1 on sätestatud, et kui lepingupool võtab vastu kohustuse mittekohase täitmise, võib ta alandada tema poolt selle eest tasumisele kuuluvat hinda võrdeliselt kohustuse mittekohase täitmise väärtuse suhtele kohase täitmise väärtusesse. Kohase ja mittekohase täitmise väärtused määratakse kohustuse täitmise aja seisuga. Kui kohase ja mittekohase täitmise väärtusi ei saa täpselt kindlaks teha, otsustab väärtuste suuruse asjaolusid arvestades kohus. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt toimub hinna alandamine avalduse tegemisega teisele lepingupoolele. Hinna alandamise avaldus peab olema tehtud selges kõneviisis tahteavaldusena hinda alandada. Kohtu hinnangul ei saa kostja taotlusest „palume kohtul kaaluda hinna alandamist“ välja lugeda selget tahet hinna alandamiseks. Ühtlasi peab hinna alandamise avalduses olema selgelt välja toodud, millel tuginedes ja millises ulatuses ostja hinda alandab. Seda ei ole avalduses välja toodud. Kohtu ette ei ole toodud ka mistahes asjaolusid ega tõendeid, mis võimaldaksid kohtul öelda, millises summas oleks hageja õigustatud hinda alandama. Eeltoodust tulenevalt ei ole kohtul võimalik kostja vastavat taotlust sisuliselt läbi vaadata ja hinna alandamist toimunuks lugeda. II
29.VÕS § 208 lg 1 alusel kohustub asja müügilepinguga müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Seega on ostja üheks põhikohustuseks ostuhinna tasumise kohustus.
30.VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 82 lg 1 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Nimetatud sätte lg 7 esimese lause kohaselt muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus (sh ka rahaline kohustus) täita vastavalt lepingule või seadusele.
31.Eeltoodust tulenevalt saab müüja nõuda ostuhinna tasumist suuruses ja tähtpäevadel, milles pooled ostu-müügilepingus kokku leppisid. Vastavalt lepingule ja esitatud arvele kohustus kostja tasuma ostuhinnast 63 000 eurot kaheteistkümne kuu jooksul igakuiste maksetena summas 5 250 eurot iga kuu 10-ndaks kuupäevast vastavalt lepingu lisaks 2 olevale maksegraafikule, kusjuures esimese osamakse tasumise tähtaeg oli 10.09.2016.a ja viimase osamakse tasumise tähtaeg 10.08.2017.a. Kostja on jätnud tasumata kõik 12 osamakset kokku summas 12 x 5250= 63 000 eurot (põhinõue). Poole vahel ei ole vaidlust, et põhivõlgnevus summas 63 000 eurot on tasumata (vt tl 59 – eelistungi protokoll). Kuivõrd kostja on rikkunud poolte vahelisest lepingust tulenevat ostuhinna tasumise kohustust ning hagi esitamise seisuga on kohustunud muutunud sissenõutavaks, on hageja müügilepingust tulenev täitmise nõue täies ulatuses (63 000 eurot)
põhjendatud.
III
32.Kohtu eelnevaid põhjendusi arvestades kuulub hagi täies ulatuses rahuldamisele. Lisaks põhinõudele summas 63 000 eurot on põhjendatud ka hageja viivisenõue. Kohus leidis eelnevalt, et kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks müügilepingust tulenev võlgnevus summas 63 000 eurot. Kuna kostja ei ole hagejale nimetatud summat tasunud, siis on hagejal õigus nõuda kostjalt ka viivist.
33.VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult lisaks viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. 03.08.2016.a ostu-müügilepingu p. 2.7 kohaselt leppisid pooled kokku viivisemääras 0,1% ostuhinnast iga viivitatud päeva eest. Hagiavalduse kohaselt võlgneb kostja hagejale hagi esitamise seisuga 11.09.2017.a viiviseid kokku summas 12 547,5 eurot alljärgneva arvestuse alusel:
Summa 5250 eurot, hilinemine 366 päeva, viivised 5250 x 366 x 0,1% = 1921,5 eurot;
Summa 5250 eurot, hilinemine 336 päeva, viivised 5250 x 336 x 0,1% = 1764,00 eurot;
Summa 5250 eurot, hilinemine 305 päeva, viivised 5250 x 305 x 0,1% = 1601,25 eurot;
Summa 5250 eurot, hilinemine 275 päeva, viivised 5250 x 275 x 0,1% = 1443,75 eurot;
Summa 5250 eurot hilinemine 244 päeva, viivised 5250 x 244 x 0,1% = 1281,00 eurot;
Summa 5250 eurot, hilinemine 213 päeva, viivised 5250 x 213 x 0,1% = 1118,25 eurot;
Summa 5250 eurot, hilinemine 185 päeva, viivised 5250 x 185 x 0,1% = 971,25 eurot;
Summa 5250 eurot, hilinemine 154 päeva, viivised 5250 x 154 x 0,1% = 808,50 eurot;
Summa 5250 eurot, hilinemine 124 päeva, viivised 5250 x 124 x 0,1% = 651,00 eurot;
Summa 5250 eurot, hilinemine 93 päeva, viivised 5250 x 93 x 0,1% = 488,25 eurot;
Summa 5250 eurot, hilinemine 63 päeva, viivised 5250 x 63 x 0,1% = 330,75 eurot;
Summa 5250 eurot, hilinemine 32 päeva, viivised 5250 x 32 x 0,1% = 168,00 eurot.
34.Kohtu hinnangul vastab hageja viivisenõue VÕS § 113 lg 1 ja TsMS § 367 regulatsioonile. Viivise suurus on kohtu hinnangul mõistlik, arvestades, et lepingu mõlemad pooled on äriühingud. Kokkuvõtlikult mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise summas 12 547,50 eurot ja edasiulatuva viivise põhinõudelt 63 000 eurot alates 12.09.2017.a protsendina 36,5% aastas kuni nõude kohase täitmiseni.
35.Kohus ei hinda eelnevalt käsitlemata poolte muid väiteid ja tõendeid, sest need ei ole asja õigeks lahendamiseks olulised ega muudaks kohtu lõppjäreldust hagi rahuldamise osas.
Menetluskulud
36.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus tegi otsuse kostja kahjuks, siis jätab kohus tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 menetluskulud kostja kanda.
37.Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud kindlaks hageja menetluskulude nimekirja ja kohtutoimiku materjalide põhjal. Hageja esitas 04.11.2018.a kohtule menetluskulude nimekirja, milles teatas, et hageja menetluskulud on kokku summas 2 042,71 eurot (tl 84). Nimetatud summa koosneb hageja kinnitusel riigilõivust summas 1 100 eurot, tõlkekuludest summas 62,71 eurot ja õigusabikuludest summas 880 eurot (käibemaksuta). Kohus leiab, et riigilõivu ja tõlkekulude kandmine hageja poolt on tõendatud ning tegemist on põhjendatud ja vajalike kuludega.
38.Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Hagejale osutatud õigusabi ajaline maht on esitatud nimekirja kohaselt 11 h, mis hageja poolt kohtule esitatud arvete alusel vastab rahaliselt 880 eurole. Kohus leiab, et hageja lepinguliste esindajate tunnitasu 80 eurot on mõistlik ja põhjendatud ning vastab kohtupraktikas aktsepteeritule. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid hageja menetluskulude osas. Samas tuleb arvestada, et menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus kindlaks menetluskulude jaotuse alusel üksnes vajalikus ja põhjendatud ulatuses. Kohus märgib seoses hagejale osutatud õigusabiga, et Riigikohus on 22.06.2010 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-63-10 p-s 12 leidnud, et menetluskuludeks TsMS-i mõttes on need menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud, mis on seotud konkreetse tsiviilasjaga, st hagiavalduse koostamise ja edasise menetlemise kulud. Kohus, kontrollinud kostja menetluskulude nimekirjas märgitud kõigi õigusabitoimingute põhjendatust ja vajalikkust, leiab, et kõik menetluskulude nimekirjas toodud toimingud kokku 11 tunni ulatuses (rahalises väärtuses kokku 880 euro ulatuses) on märgitud ulatuses põhjendatud ja vajalikud. Kulude koosseis on kooskõlas tsiviilasja materjalidega ja nendest ei nähtu, et õigusabi osutaja oleks kulutanud aega põhjendamatult.
40.Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskuluna 2 042,71 eurot (riigilõiv 1 100 eurot, tõlkekulud 62,71 eurot ja õigusabi kulud 880 eurot).
41.Hageja palub Kostja poolt hüvitamisele kuuluvad menetluskulud kanda Hageja pangakontole nr XXX, Swedbank. Kohus sedasta selle otsuse resolutsioonis otsuse täitmise korrana TsMS § 445 lg 1 alusel.
42.TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus lahendis, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjatel tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (2 042,71 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
43.TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/ Merit Helm kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.