Otsuse tegemise aeg ja koht 22.05.2025 Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number
2-24-134612
Tsiviilasi
AS Ühisteenused hagi A. K. vastu 79,4 euro nõudes
Hagihind
hagi hind 79,4 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja: AS Ühisteenused (registrikood 11052490, Endla tn 15, esindajad Tallinn); Hageja lepinguline esindaja: A. J. (Julianuse Õigusbüroo OÜ, epost: [email protected]); Kostja: A. K. (isikukood XXX, XXX, e-post: XXX). Menetluse liik
Lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Mõista kostjalt A. K.lt (isikukood XXX) hageja AS Ühisteenused (registrikood 11052490) kasuks välja 82,35 (kaheksakümmend kaks eurot ja 35 senti) eurot, millest 40 eurot on leppetrahv, 30 eurot on võla sissenõudmise kulu ja 12,35 eurot on sissenõutavaks muutunud viivis.
3.Mõista kostjalt A. K.lt (isikukood XXX) hageja AS Ühisteenused (registrikood 11052490) kasuks välja sissenõutavaks muutuv viivis alates 22.10.2024 põhinõudelt 40 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude tasumiseni. Menetluskulude jaotus
1.Jätta menetluskulud kostja kanda.
2.Mõista kostjalt A. K.lt (isikukood XXX) hageja AS Ühisteenused (registrikood 11052490) kasuks menetluskuludena välja 691 (kuussada üheksakümmend üks eurot), millest 100 eurot on tasutud riigilõiv ja 591 eurot on kulud õigusabile.
3.Mõista kostjalt A. K.lt (isikukood XXX) hageja AS Ühisteenused (registrikood 11052490) kasuks välja viivis menetluskuludelt 691 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. Edasikaebamise kord
Kohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtuotsusele võivad pooled esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja selle põhjendused
1.Hageja palus kostjalt välja mõista 87,25 eurot, millest põhinõue on 40 eurot, hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis 12,35 eurot ja võla sissenõudmise kulu 30 eurot. Hageja palus kostjalt välja mõista ka edaspidi sissenõutavaks muutuva viivise põhivõlalt alates 22.10.2024 seadusjärgses määras.
2.Hagiavalduse kohaselt parkis kostja 04.10.2021 sõiduauto registrimärgiga XXX hageja opereeritavas parklas Tallinnas Tööstuse tn X. Kostja rikkus parkimiskorralduse nõudeid, mistõttu kostja nõuab leppetrahvi 40 euro tasumist. Hageja tegi parkimistingimused infotahvlil nähtavaks ja kostja nõustus nendega. Parkimistingimustest nähtub, et selle ala üürileandja, kus kostja parkis, on hageja.
3.Kinnistul kehtis parkimisekeeld. Kostja rikkus parkimistingimusi, sest ei arvestanud parkimiskeelu märki. Selle eest koostas hageja kostjale leppetrahvi nõude, mille kostja jättis tasumata. Hageja esitatud parkimistingimuste punkti 8 järgi kohustub sõiduki kasutaja parkimislepingu rikkumise korral tasuma leppetrahvi. Parkimistingimuste punkti 13 kohaselt on sõidukijuht on kohustatud parklat ja parkimiskohta kasutama järgides hoolsuskohustust ning lähtuma paigaldatud viitadest, märkidest ja operaatori juhistest. Kostja ei täitnud parklas parkimistingimusi, kuna ei lähtunud paigaldatud parkimiskeelu märgist. Kostja oli sõiduki omanikuks parkimise ajal.
4.Fotodelt nähtub, et leppetrahvi nõue paigaldati sõiduki kojamehe vahele, seega sai kostja leppetrahvi kätte. Kuna kostja jättis kohustuse täitmata, on hagejal õigus nõuda viivist seadusjärgses määras. Seadus ei keela leppetrahvilt viivise arvestamist. Hageja arvestab viivist alates leppetrahvi tasumise tähtajale järgnevast päevast kuni hagiavalduse esitamiseni ehk alates 19.10.20221 kuni 21.10.2024. Viivise suuruseks on 12,35 eurot. Lisaks palus hageja kostjalt välja mõista viivise, mis ei olnud veel sissenõutavaks muutunud.
5.Võla sissenõudmise kuluna palus hageja kostjalt VÕS § 113 2 lg 2 p 1 alusel välja mõista 30 eurot. Leppetrahvi sissenõudekulud on 30 eurot. 05.04.2022 võlateatis oli maksumusega 15 eurot, 16.05.2022 võlateatis maksumusega 5 eurot ja 30.06.2022 võlateatis maksumusega 5 eurot. Muud makseviivitusega tekkinud kulud on 5 eurot, mis sisaldavad päringu tegemist Transpordiametile, nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulusid, kontaktandmete otsingu ja päringu kulusid, võlgnikule tehtavate SMS-de ja kõnede kulusid ja võlanõude avaldamisega seotud kulusid. Hageja viitas VÕS § 9 lõikele 1, § 8 lõikele 1, § 16 lõikele 1, § 76 lõikele 1 ja § 82 lõikele 1.
6.Kostja vastuväidetega hageja ei nõustunud. Kostja väitis, et ta sõitis parklasse Tööstuse tn X poolt. Google Mapsi juunis 2019 tehtud fotodest, nähtuvad nii parkimistingimuste kui parkimiskeelu ala tähistused. Juulis 2024 tehtud pildilt nähtub, et need märgid on seal muutmata kujul olemas ja saab eeldada, et märgid seisid seal ka trahvi määramise ajal. Kostja ei ole tõendanud, et sõiduki parkimise kuupäevadel kehtisid teistsugused parkimistingimused.
7.Kuna tegu oli tüüptingimustel sõlmitud lepinguga, ei saa eeldada, et hageja muutis tingimusi sageli. Kui kostja leiab, et sõiduki parkimise kuupäevadel kehtisid teistsugused parkimistingimused, oleks ta pidanud seda tõendama. Kostja seda ei teinud.
8.Hageja ei pea parkimise korraldamise lepingu esitamist vajalikuks, kuna vaidluse lahendamist ei mõjuta asjaolu, kas parkla valdamiseks on sõlmistud leping või mitte, kas hageja parkla valdus on seaduslik või ebaseaduslik jne. Hageja on teinud parkimistingimused infotahvlil teatavaks ja kostja on parkimisega nendega nõustunud (sõlminud lepingu), st poolte vahel on kehtiv parkla kasutusleping sõltumata sellest, millisel alusel hageja parklat valdab. Parkimistingimustest nähtub, et parkimisala üürileandja on hageja. Parkimisala oli tähistatud.
9.Hageja on tõendanud piltidega, et tingimused olid parklas olemas ning need on saanud lepingu osaks. Kostjale kasutuses olnud auto sisenes hageja poolt reguleeritud parkimisalasse, kus kostja pidi ise piisava hoolsuse ilmutamisel ilma raskusteta silte nägema. Parkimislepingu poolel (kostjal) lasus hoolsuskohustus kontrollida, millised tingimused kehtivad võõrale territooriumile sisenedes ja seal parkides. Hageja esitatud fotodelt selgub, et hageja opereeritavas parklas oli nähtav parkimistahvel parkimistingimustega, mille kohaselt loeb hageja lepingu sõlmituks sellega, kui sõidukijuht pargib sõiduki parklasse.
10.Parkimine ei toimunud mitte Tööstuse X kinnistul, vaid Tööstuse T5 kinnistul. Ebatäpsus leppetrahvinõude trahvil ei muud poolte vahel sõlmitud parkimislepingut kehtetuks ja selle rikkumist olematuks. Kuna leppetrahvi nõue oli pandud auto kojamehe vahele, oli kostja leppetrahvi nõudmisest teadlik. Kostja oli teadlik, et leppetrahvinõudel oli ekslik aadress ning hageja selgitas seda talle.
11.Menetluskuludena palus hageja kostjalt välja mõista kulud õigusabile ja tasutud riigilõivu. Hagiavalduse esitamisel tasus hageja kokku riigilõivuna 100 eurot. Maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamise kulu on 20 eurot. Hagi koostamiseks kulus 2 tundi ja õigusabi osutati hinnaga 169 eurot tunnis ehk kokku 338 eurot. Kostja vastusega tutvumiseks kulus 1 tund ehk 169 eurot. Kostja 16.04.2025 seisukohaga tutvumiseks ja hageja seisukoha esitamiseks kulus 1 tund ja 169 eurot. Kokku kulus õigusabi osutamiseks 1616 eurot. Hageja on käibemaksukohustuslane ning saab tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kokku on hageja menetluskulud 1 716 eurot. Kostja vastuväited
12.Kostja vaidles hagile vastu ja leidis, et hagi ei oleks tulnud menetlusse võtta. Hageja ei ole esitanud ei kohtule ega kostjale hagi aluseks olevat alusdokumendi ehk leppetrahvi asukohas Tööstuse tänav T5. Hageja esitas leppetrahvi koopia, mille järgi parkis mootorsõiduk XXX aadressil Tööstuse tn X. Fotode kohaselt oli sõiduk pargitud aadressil Tööstuse tänav T5. Kirjavahetuses hagejaga juhtis kostja sellele tähelepanu, kuid hageja ei pidanud vajalikuks puudusi kõrvaldada. Hagi ei oleks tulnud menetlusse võtta, sest puudub alusdokument ehk leppetrahv fotodelt nähtuvas asukohas.
13.Kostja ei ole esitatud nõudega nõus. Leppetrahv on koostatud aadressil Tallinn Tööstuse tn X, mille kohta hageja ei ole fotosid esitanud. Lisaks puudub hagejal leping või ta on jätnud selle esitamata, mis annab talle õiguse aadressil Tallinn Tööstuse tänav T5 või Tallinn Tööstuse tn 52B majandustegevuse teostamiseks. Kostja juhtis ka sellele hageja tähelepanu, kuid hageja jättis puuduse kõrvaldamata.
14.Hagejal puudub õiguslik alus osutada teenust aadressil Tööstuse tn X. Hageja kirjutas, et ta oli sõlminud Alexela Oil OÜ-ga lepingu teenuse osutamiseks aadressil Tööstuse X, kuid see kinnistu kuulub tegelikult Elering AS-le. Elering AS kinnitas et ei ole sõlminud märgitud osapooltega kasutuslepinguid. Väidetav rikkumine leidis aset aadressil Tööstuse tänav T5 ning hageja ei ole nõudeõiguse kinnitamiseks lepingut esitanud. Samuti ei ole rikkumise asukohas kostjale leppetrahvi koostatud.
15.Hageja esitatud fotod on puudulikud ehk kajastavad parkimistingimusi ainult parklast väljasõidul. Parklasse sissesõidu kohta fotod puuduvad. Hageja esitas leppetrahvi aadressil Tööstuse tn X, Tallinn ning pildid aadressil Tööstuse tänav T5. Tegemist on kahe erineva aadressiga. Hageja esitas tõendina foto, millelt on näha oranži värvi parkimistingimuste infotahvel. Pildil on näha et märk on tagumise küljega kostja sõidukist eespool ning asub väljasõidul. Kostja ei näinud seda märki ega infot parkimistingimuste kohta (Tööstuse ja Miinisadama tänavate väljasõit). Kostja sõitis antud asukohta sisse teiselt poolt (Tööstuse ja Kalaranna tänavate poolt ) ehk Tööstuse tn X poolt, kus kostja endine töökoht asus. Hageja jättis esitamata kuupäeva ja kellaajaga pildid, mis kinnitaksid, et teisel pool tänavat, kust kostja sisenes, oleks vastav parkimiskeeld ja infotahvel olemas.
16.16.04.2025 seisukohas nõustus kostja, et tema sõiduk oli pargitud Alexela tankla territooriumil aadressil Tööstuse T5. Kostja oli nõus parkimistingimustega, kuid Tööstuse X osas lepingut ei sõlmitud. Leppetrahvi nõuab hageja Tööstuse X alusel, kuigi selle kinnistu osas poolte vahel lepinguline suhe puudub. Kohtumenetluse eel hageja kostjale midagi ei selgitanud, vaid hoopis kostja selgitas olukorda ja nõudis aadressi parandamist. Kostja eesmärk oli saada lepingutingimustele vastav leppetrahv, kuid hageja keeldus selle väljastamisest. Kostjal ei ole võimalik tasuda trahvi, mis on seotud kohaga, kus kostja ja hageja vahel puudub lepinguline suhe.
17.Leppetrahv on ainus dokument, mis tõendab hageja ja kostja vahelist lepingulist suhet. Seetõttu peab leppetrahv korrektselt kajastama pooltevahelise lepingulise suhte põhielemente, sealhulgas teenuse osutamise kuupäeva, kellaaega ning täpset asukohta. Teenuse asukoht on oluline lepingutingimus, mis lisaks mõjutab kulude ja tulude kajastamist raamatupidamises. Hageja oleks saanud vältida asjatuid kulutusi, kui oleks oma tegevuse viinud vastavusse. Kohtuotsuse põhjendused
18.Kohus leiab, hinnates asjas kogutud tõendeid ning arvestades poolte seisukohti, et hagi kuulub rahuldamisele. Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks, kuid kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 444 lõikes 1 sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga.
19.Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle: 1) kostja parkis 04.10.2021 sõiduauto registrimärgiga XXX Tallinnas Tööstuse tn T5 asuval kinnistul Alexela parkla vahetus läheduses; 2) hageja koostas kostjale leppetrahvi summas 40 eurot, sest kostja parkis sõiduki parkimist keelava liiklusmärgi mõjupiirkonnas; 3) leppetrahvil oli parkimiskoha aadressiks märgitud Tööstuse tn X; 4) leppetrahvinõue jäeti sõiduki kojamehe vahele ning kostja sai selle kätte.
20.Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja peab hagejale tasuma leppetrahvina 40 eurot, hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisena 12,35 eurot ning võla sissenõudmise kuluna 30 eurot. Pooled vaidlevad ka selle üle, kas kostja peab tasuma hagejale sissenõutavaks muutuva viivise põhinõudelt alates 22.10.2024 seadusjärgses määras.
21.Hageja leidis, et kostja parkis tema opereeritud parkimisalal, mille iga sissesõit oli tähistatud.
Parkimistingimuste kohaselt pidi kostja tasuma leppetrahvi, kui ta parkimiskorda rikub. Ebatäpsus parkla aadressi märkimisel leppetrahvinõudel ei muuda parkimislepingut kehtetuks ja rikkumist olematuks. Kostja oli teadlik, et leppetrahvinõudel oli ekslik aadress.
22.Kostja vaidles nõudele vastu ja leidis, et nõuet ei saa rahuldada, sest hageja ei ole esitanud kohtule alusdokumendina õige aadressiga leppetrahvinõuet. Hageja ei ole ka tõendanud, et tal oli õigus parklat opereerida. Parkimistingimuste infotahvel asus alles parklast väljasõidul ning kostja seda ei näinud. Kostja sõitis parklasse sisse suunast, kus liiklusmärki ei olnud.
21.Kohus leiab, et kostja vastuväited ei võimalda jätta nõuet rahuldamata. Kohus selgitas kostjale 08.04.2025 pöördumises (dtl 228-229), et ainuüksi eksimus leppetrahvile märgitud parkla aadressi osas ei välista nõude rahuldamist olukorras, kus parkimislepingu sõlmimine, parkimistingimuste rikkumine ning leppetrahvi väljastamine kostjale on tõendatud muude tõenditega. Kohus selgitas, et eksimus leppetrahvile märgitud aadressi osas välistanud hagi menetlusse võtmist. Kohus samuti selgitas, et kui kostja väidete kohaselt oli parklas olemas mõni selline sissesõit, mis ei olnud tähistatud parkimise korraldamisest teavitavate infotahvlitega, tuli seda tõendada kostjal. Vaatamata kohtu selgitustele ei toonud kostja esile ega tõendanud ühtegi vastuväidet, mis võimaldaks jätta hagi rahuldamata.
22.Asjas kogutud tõenditest nähtub, et sõidukile registrimärgiga XXX koostati 04.10.2021 Tallinnas leppetrahv summas 40 eurot (dtl 46-52, dtl 162 kostja esitatuna) põhjusel, et sõiduk eiras parkimisnõudeid. Leppetrahvile on märgitud parkla aadressiks Tööstuse X, kuid pooled ei vaidle selle üle, et tegelikult oli parkla õige aadress Tööstuse tn T5. Kohtule esitatud fotodest nähtub, et sõiduk oli pargitud Alexela tankla vahetusse lähedusse (dtl 47-52) ning sõiduk asus alal, kuhu oli paigaldatud koos parkimistingimustega parkimist keelav liiklusmärk. Liiklusmärk oli kahepoolne ning pidi olema nähtav igast suunast liiklejatele. Leppetrahv jäeti sõiduki kojamehe vahele.
23.Kostja esitas Geoportaali väljatrüki (dtl 169-170), millele ta märkis oma sõiduki asukoha. Sõiduk oli pargitud Tallinnas Tööstuse tn T5 aadressile, mitte kõrval asuvale kinnistule aadressiga Tööstuse tn X. Hageja on nõustunud, et tegelikult parkis kostja sõiduki aadressil T5 ning leppetrahvil oli ekslikult märgitud aadressiks naaberkinnistu aadress. AS Elering kinnitas vastuseks kostja päringule, et ettevõttele kuulub Tööstuse X kinnistu ning kasutuslepinguid selle kinnistu osas sõlmitud ei ole (dtl 185-186). Kohus osundab, et asjas esitatud fotodest ja tõenditest nähtub selgelt, et hageja korraldas parkimist ja opereeris parklat tegelikult Alexela tankla vahetus ümbruses ning selle parkla tegelik aadress oli Tööstuse tn T5. Kuna hageja oli paigaldanud parklasse selle opereerimisest teavitavad infotahvlid, tõendavad need kohtu hinnangul piisavalt hageja õigust parklat opereerida. Vastupidist ehk parkla opereerimisõiguse puudumist hagejal ei ole kostja väitnud ega tõendanud.
24.Hageja parkimistingimustest (dtl 53) nähtub, et nende punkti 8 kohaselt tuli parkijal lepingu rikkumise korral tasuda leppetrahvi kuni 57 eurot. Hageja esitas kohtule Alexela parklast juunis 2019 tehtud fotod (dtl 221), millelt nähtuvad parkla sissesõitude juurde asetatud infotahvlid ehk liiklusmärgid parkimistingimuste ja parkimise keelu kohta. Juunis 2024 tehtud fotodelt nähtuvad samad märgid (dtl 222). Seega ei saa kohtule esitatud tõendite alusel järeldada, et parklas oli mõni tähistamata sissesõit, mille tõttu ei märganud kostja, et ta sõidab sisse hageja opereeritud parklasse. Sissesõitude juures olid ka olemas parkimist keelavad liiklusmärgid.
25.Eeltoodud tõendite alusel leiab kohus, et hageja ja kostja vahel oli sõlmitud parkimisleping infotahvlites viidatud tingimustel. VÕS § 16 lg 1 sätestab, et pakkumus ehk ofert on lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. VÕS § 20 lg 1 järgi on nõustumus ehk aktsept otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping. Riigikohus on leidnud, et parkimislepingu saab lugeda sõlmituks viisil, kus sõiduki omanik pargib sõiduki parkimisalale, mille parkimistingimused on talle eelnevalt teatavaks tehtud (RK TKo 32-1-75-10, p 14). Kostja sõlmis hagejaga parkimislepingu, kuid rikkus parkimistingimusi, milliste tõttu oli hagejal õigus koostada talle leppetrahvinõue. Kohus osundab, et leppetrahvinõuet ei koostatud
kostjale mitte parkimisteenuse osutamise tõendamiseks, vaid selleks, et kostja tasuks rikkumise tulemusena tingimustes ette nähtud leppetrahvi.
26.Pooled ei vaidle selle üle, et kostja sai leppetrahvi koheselt kätte, sest see oli jäetud sõiduki kojamehe vahele. Hageja on tõendanud, et kostjale saadeti enne kohtusse pöördumist korduvaid meeldetuletusi leppetrahvi tasumiseks, sealhulgas 05.04.2022, 16.05.2022 ja 30.06.2022 (dtl 57-66, tõlked dtl 142-151). Kostja saatis 25.11.2021 hagejale mitu e-kirja (dtl 171-173), milles ta leidis, et eksimus leppetrahvile märgitud aadressil vabastab ta leppetrahvi tasumise kohustusest. Hageja selgitas omakorda, et Alexela tankla aluse maa on linn andnud hagejale kasutamiseks (dtl 174). Kostja kordas oma väiteid teistes hagejale saadetud e-kirjades (dtl 175-180, 181-184). Seega oli kostja enne kohtusse pöördumist teadlik, et kuigi leppetrahvinõudel oli ekslikult märgitud vale aadress, parkis ta hageja opereeritud parklasse.
27.Kohus leiab, et ainuüksi ekslikult vale aadressi ehk kõrvalkinnistu aadressi märkimine leppetrahvinõudele ei välista selle tasumise kohustust. Mõlemad pooled teadsid, kuhu kostja tegelikult parkis. Asjas kogutud tõenditest nähtub, et kostja parkis hageja opereeritud parklasse ning rikkus parkimistingimusi. Kohus osundab, et üldnõudena näeb tüüptingimustel sõlmitud lepingute tõlgendamist reguleeriv VÕS § 39 lg 1 ette, et tüüptingimust tuleb tõlgendada nii, nagu teise lepingupoolega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel mõistma pidi. Lisaks tuleneb VÕS § 29 lõikest 2, et lepingu tõlgendamisel ei või aluseks olla ebaõige tähistus või väljendusviis, mida lepingupooled kasutasid eksimuse tõttu või soovist varjata oma tegelikku tahet. Kohus leiab, et olukorras, kus hageja on tõendanud kostjaga lepingu sõlmimise ning lepingu rikkumise, mis andis hagejale õiguse nõuda leppetrahvi, tuleb leppetrahvinõuet tõlgendada selliselt, nagi mõistlik isik seda samadel asjaoludel mõistis ning ekslikult märgitud aadress ei tähenda, et mõistliku isiku seisukohalt oli leppetrahvinõue kostjale arusaamatu. Kostja tegelikult teadis, kus aadressil ta parkis ning milles tema rikkumine seisnes.
28.Kuna kostja vastuväited nõudele on alusetud, tuleb kostjalt hageja kasuks leppetrahvina välja mõista 40 eurot. Kuna kostja viivitas leppetrahvi tasumisega, kuulub VÕS § 113 lg 1 alusel kostjalt väljamõistmisele hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisena 12,35 eurot. Alates 22.10.2024 tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista sissenõutavaks muutuv viivis põhinõudelt 40 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude tasumiseni. Kuna hageja põhinõue kuulus rahuldamisele, kuulub VÕS § 1132 lg 2 p 1 järgi rahuldamise võla sissenõudmise kulu 30 euro nõue. Kogumis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 82,35 eurot.
29.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus tegi otsuse kostja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
30.Menetluskuludena palus hageja kostjalt välja mõista kulud õigusabile ja tasutud riigilõivu. Hagiavalduse esitamisel tasus hageja kokku riigilõivuna 100 eurot. Maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamise kulu on 20 eurot. Hagi koostamiseks kulus 2 tundi ja õigusabi osutati hinnaga 169 eurot tunnis ehk kokku 338 eurot. Kostja vastusega tutvumiseks kulus 1 tund ehk 169 eurot. Kostja 16.04.2025 seisukohaga tutvumiseks ja hageja seisukoha esitamiseks kulus 1 tund ja 169 eurot. Kokku kulus õigusabi osutamiseks 1616 eurot. Hageja on käibemaksukohustuslane ning saab tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kokku on hageja menetluskulud 1 716 eurot.
31.Kohus leiab, et osaliselt ei ole hageja menetluskulud põhjendatud. Hageja menetluskulude nimekiri sisaldab ka olulisi arvutusvigu. Olukorras, kus hageja tasus riigilõivuna 100 eurot, kandis õigusabikulu 4 tunni eest hinnaga 169 eurot tunnis ning kandis ka maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot, oleksid
kulud kokku 796 eurot, mitte hageja taotluses märgitud 1 716 eurot.
32.Kuigi hageja esindaja tunnitasu suurus on mõistlik, ei saanud hagejal kuluda kostja 16.04.2025 seisukohaga tutvumiseks ja sellele vastamiseks aega 1 tund, sest sisuliselt uusi väiteid kostja ei esitanud ning hageja ei esitanud uut sisulist seisukohta. Kohus loeb põhjendatud ajakuluks 0,5 tundi. Kogumis on hageja esindaja kulud õigusabile põhjendatud 3,5 tunni ja 591 euro ulatuses. Hageja kulu riigilõivule 100 eurot on põhjendatud.
33.Maksekäsu kiirmenetluse 20 euro väljamõistmiseks menetluskuluna õiguslik alus puudub. Antud kulu mõistetakse TsMS § 4842 alusel välja vaid siis, kui kohus teeb maksekäsu või menetluse lõpetamise määruse võla tasumise tõttu. Kuna kohus ei teinud käesolevas asjas maksekäsku ega menetluse lõpetamise määrust, siis ei saa kostjalt nõuda 20 eurot maksekäsu kiirmenetluse kuluna.
34.Kogumis tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 691 eurot, millest 100 eurot on tasutud riigilõiv ja 591 eurot kulud õigusabile. Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjalt välja mõista viivis menetluskuludelt 691 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.