M V hagi RUAROM OÜ vastu põhivõla 16 129,26 euro saamiseks 16 233,12 eurot
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: M V (isikukood xxx; elukoht xxx) Hageja esindajad: vandeadvokaadid Liisa Linna ja Urmas Kiik (Advokaadibüroo Hedman Partners; e-post [email protected], [email protected]) Kostja: RUAROM OÜ (registrikood 12194140; asukoht Kriidi tn 3, 11415 Tallinn) kirjalik menetlus
Menetluse liik
RESOLUTSIOON:
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista RUAROM OÜ-lt M Vi kasuks 16 233,12 eurot.
3.Jätta kõik menetluskulud RUAROM OÜ kanda.
4.Välja mõista RUAROM OÜ-lt M Vi kasuks menetluskuluna 3346 eurot. Edasikaebamise kord ja selgitused Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja
pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue
1.M V esitas 17.09.2018 Harju Maakohtusse hagi RUAROM OÜ vastu põhivõla 16 129,26 euro saamiseks.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja AS SEB Liising sõiduauto Volkswagen Passat, VINkood xxx müügilepingu hinnaga 14 900 eurot. Liisinguandja ostis sõiduki kostjalt ja andis selle hagejale üle 20.10.2017.
3.Sõiduauto üleandmise päeval ilmnesid sõidukil peale 100 km läbimist puudused. Sõiduk hakkas tühikäigul katkendlikult töötama.
4.03.11.2017 pöördus hageja sõiduauto margiesindusse Moller Auto Viru OÜ, kus teostati diagnostika sõiduki võimalike puuduste tuvastamiseks. Selgus, et sõidukil on vaja vahetada mootorikett, turbo, õhufilter ja küünlad ning et viga on saanud mootori sisemus. Mootori täpne seisukord pidi selguma mootori lahtivõtmisel. Samuti ei töötanud õlitaseme andur, sest mootoris oli õli alla miinimumtaseme, kuid õlitaseme andur sellest märku ei andnud.
5.10.11.2017 teavitas hageja kostjat sõiduautol olevatest puudustest. Kostja leidis, et sõiduk oli üleandmise päeval tehniliselt korras ning sõidukil ei olnud ühtegi probleemi enne müüki või müügi ajal.
6.Hageja pöördus 28.12.2017 sõiduauto margiesindusse Tallinnas (Moller Auto Tallinn OÜ), kus teostati sõidukile teine diagnostika. Alates 28.12.2017 kuni hagi esitamiseni on sõiduk olnud Tallinna margiesinduses lahtivõetuna ning hagejal ei ole olnud võimalik sõidukit eesmärgipäraselt kasutada. Kahe diagnostika teostamiseks kandis hageja kulutusi kogusummas 168,24 eurot. Hageja teavitas 24.04.2018 kostjat teostatud diagnostika tulemustest ning nõudis puuduste kõrvaldamist. Kostja keeldus puuduste kõrvaldamisest, sest leidis, et tema hinnangul on ta kasutanud sõidukit vastavalt margiesinduse reeglitele ning soovitas hagejal tootja poole pöörduda.
7.Hageja pöördus Tarbijavaidluste komisjoni poole ning nõudis kostjalt, kas sõiduauto margiesinduse poolt leitud vigade kõrvaldamise arve tasumist või sõiduauto eest tasutud summa tagastamist. Tarbijavaidluste komisjon rahuldas 10.04.2018 otsusega 6-1_17-010559 hageja nõuded ning andis kostjale 30 päeva otsuse vabatahtlikuks täitmiseks. Hagiavalduse esitamise seisuga kostja Tarbijavaidluste komisjoni otsust täitnud ei ole, s.t ei ole hagejale hüvitanud sõiduki maksumust või parandamiseks vajalikke kulutusi. Kostja ei ole ka sõidukit asendanud muu tehnilises korras oleva sõidukiga.
8.Tallinna margiesindus teavitas 10.08.2018 hagejat sellest, et sõiduk tuleb esinduse garaažist minema toimetada. Seoses sellega esitati hagejale arve mootori lahtivõtmise ja teisaldamiskulude eest summas 241,49 eurot.
9.Hageja leiab, et sõiduk ei vastanud müügilepingu sõlmimisel lepingutingimustele. Hagejal oli õigustatud eeldus, et sõiduk on töökorras, oluliste puudusteta ning seda saab eesmärgipäraselt kasutada. Kahest teostatud diagnostikast nähtub, et sõiduk on nii halvas seisukorras, et selle eesmärgipärane kasutamine ei ole võimalik.
10.Hageja leiab, et kostja vastutab tarbijalemüügi puhul puuduse eest, mis olid sõiduautol olemas kahjustamise riisiko ostjale ülemineku hetkel (VÕS § 218). Müüdud asja üleandmise
hetkel ei pea VÕS § 217 nimetatud lepingutingimustele mittevastavus veel avalduma. Müüja vastutuse tekkimiseks piisab, kui riski ülemineku hetkel on olemas hiljem avaldunud lepingutingimustele mittevastavuse põhjustanud asjaolu. Sõiduautol ilmnesid puudused samal päeval pärast asja üleandmist hagejale. Müügilepingu sõlmimisel ei teavitanud kostja hagejat sõiduautol olevatest võimalikest puudustest. Hageja on kostjat teavitanud sõiduauto tehnilistest probleemidest mõistliku aja jooksul pärast puuduste ilmnemist (VÕS § 223 lg 1). Kostja ei soovinud omapoolselt sõiduautot parandada ning väitis, et müügi hetkel oli sõiduauto tehniliselt korras.
11.Kostja ei reageerinud ka Tarbijakaitseameti otsusele, seega keeldudes sõiduauto parandamisele kuluvate kulutuste hüvitamisest või kostjale lepingu alusel üleantu tagastamisest. Hageja on andnud kostjale täiendava tähtaja. Kostja on mitmel korral keeldunud kõikide kahjude hüvitamisest hagejale, mis on tekkinud seoses lepingu esemeks oleva sõiduauto puudustega.
12.Arvestades asjaolu, et hageja pöördus Tarbijavaidluste komisjoni poole nõudes kahju hüvitamist, mis on tekkinud auto parandamisest, ja alternatiivselt sõiduki müügihinna tagastamist, võib lugeda hageja taganenuks müügilepingust hiljemalt päevast, mil möödus Tarbijavaidluste komisjoni otsuse vabatahtliku täitmise tähtaeg ehk 18.06.2018. 30 päeva jooksul komisjoni otsuse avaldamisest Tarbijakaitseameti veebilehel ehk kuni 18.06.2018 ootas hageja kostjalt kas parandamiskulude hüvitamist või sõiduki müügilepingu tagasitäitmist. Seega on hageja võimaldanud kostjale VÕS § 116 lg 4 ja § 114 sätestatud täiendava tähtaja jooksul lepingu täitmist. Hageja on ka seisukohal, et tema avaldust Tarbijavaidluse komisjonile tuleb käsitleda kui tingimuslikku taganemisavaldust (VÕS § 116 lg 5 mõistes). Kuivõrd pärast komisjoni otsust ei ole kostja kahju hüvitanud, on hageja lugenud ennast lepingust taganenuks.
13.Kohustuse rikkumisest tuleneva õiguskaitsevahendi kasutamine ei võta hagejalt õigust nõuda kostja rikkumisest tekitatud kahju hüvitamist (VÕS § 101 lg 2). Hageja kahju seoses müügilepingu eseme puuduste varjamisega on järgmine: 1) sõiduki puuduste tuvastamiseks diagnostikale tehtud kulutused summas 56,83 ja 111,41 eurot; 2) sõiduki äravedamise ja mootori lahtivõtmise kulud summas 241,49 eurot; 3) liisingulepingu sõlmimise tasu 195 eurot; 4) liisingulepingu järgi seni (seisuga 01.09.2018) makstud intressid (275,72) ja kindlustusmaksed (348,81) kogusummas 624,53 eurot; 14.12.208 menetlusdokumendis suurendas hageja kindlustusmakse ja kolme intressimakse võrra kokku 103,86 eurot. Tulenevalt eeltoodust nõuab hageja kostjalt müügilepingu alusel makstud rahasumma 14 900 euro tagastamist, millele lisanduvad ülaltoodud kahjusummad kokku 1333,12 eurot. Kostja vastuväited
14.Kostja ei tunnista hagi ja palub jätta selle rahuldamata. Kostja on seisukohal, et ei ole hagejaga sõlminud ühtegi lepingut. Kostja on sõlminud müügilepingu 20.10.2017 AS-iga SEB Liising, mille objektiks oli sõiduauto Volkswagen Passat.
15.Kostja leiab, et tegemist ei ole tarbijale müügiga, kuna AS SEB Liising on äriühing ja seetõttu ei kuulunud vaidlus ka Tarbijavaidluste komisjoni pädevusse. Asjaolu, et VÕS § 365 lõikes 1 sätestatud juhul võib liisinguvõtja esitada otse müüja vastu liisinguandja kui ostja nõude, ei tähenda, et 20.10.2017 kostja ja AS SEB Liising vaheline leping muutuks tarbijalemüügilepinguks. Seega ei kohaldu VÕS § 218 lg 2.
16.AS SEB Liising ja kostja vaheline müügileping ei sisalda kostja müügigarantiid. AS SEB Liising oli teadlik, et tegemist ei olnud uue sõiduautoga, vaid neli aastat kasutatud sõidukiga ja kinnitas seda üleandmis-vastuvõtmisakti allkirjastamisel.
17.Müügihinna määramisel arvestas kostja seda, et tegemist oli 4 aastat kasutatud sõidukiga, mille läbisõit oli 149 843 km ja ei andnud müügigarantiid.
18.Hageja ei ole tõendanud, et sõiduki mittevastavus oli olemas juhusliku hävimise ja kahjustamise riisiko üleminekul AS-ile SEB Liising. Sõiduauto puudused sõltuvad muuhulgas sõidustiilist. Hüpoteetiliselt on võimalik nelja-aastase sõiduauto kasutuskõlbmatuks tegemine pärast 10 km sõitu.
19.Kostja leiab, et hagejal ei olnud õiguslikku alust lepingust taganemiseks, kuna puudub AS SEB Liising nõusolek taganemiseks.
20.Kostja on seisukohal, et kuivõrd sõiduki väidetav mittevastavus sõiduki üleandmisel ei ole tõendatud, siis ei ole kahjunõue põhjendatud. Kohtuotsuse põhjendused
21.Kohus, tutvunud asja materjaliga, samuti uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid ja kuulanud pooled ära, leiab, et hagi tuleb rahuldada.
22.Poolte vahel puudub vaidlus selles, et: 1) AS SEB Liising liisinguandjana, hageja liisinguvõtjana ja kostja müüjana sõlmisid 20.10.2017 sõiduki ostu-müügilepingu (t.lk 40); 2) AS SEB Liising ja hageja sõlmisid liisingulepingu (t.lk 6-12) 3) omandiõigus sõidukile VOLKSWAGEN Passat VIN-koodiga xxx läks kostjalt hagejale üle pärast müügilepingu allkirjastamist (t.lk 42).
23.Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja on müügilepingu pooleks ja saab kostja vastu esitada müügilepingust tulenevaid nõudeid s.h lepingust taganeda. Samuti vaidlevad pooled selle üle, kas tegemist on tarbijalemüügiga.
24.Hageja nõudeõigusest
24.1.Hageja on esitanud hagi sõiduki müügilepingust taganemisest tuleneva müügihinna tagastamiseks ja müügilepingust tuleneva kahju hüvitamiseks.
24.2.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 365 lg 1 kohaselt võib liisinguvõtja esitada otse müüja vastu liisinguandja kui ostja nõude, mis tekib sellest, et müüja rikub liisinguandjaga sõlmitud müügilepingut. Sellist nõuet esitades on liisinguvõtjal kõik ostja õigused ja kohustused, välja arvatud eseme eest maksmise kohustus ja õigus nõuda eseme omandi üleandmist. Kooskõlas lõikega 2 on liisinguvõtjal õigus teostada liisinguandja õigust müüjaga sõlmitud müügilepingust taganeda üksnes liisinguandja nõusolekul. Kohus loeb liisingulepingu lisakokkuleppega nr 1 (t.lk 63) tõendatuks, et liisingulepingust taganemiseks oli hagejal liisinguandja nõusolek. Seega on hageja õigustatud kostja vastu esitama sõiduki müügilepingust taganemisest tuleneva müügihinna tagastamise ja müügilepingust tuleneva kahju hüvitamise nõudeid. Samale seisukohale on asunud Riigikohus 07.10.2010 lahendi nr 3-2-1-23-10 punktis 10.
25.Tarbijalemüügist
25.1.Hageja leiab, et kostja vastutab hageja kui tarbija ees. Kostja on seisukohal, et kuivõrd müügileping sõlmiti AS-iga SEB Liising, siis ei ole käesoleval juhul tegemist tarbijalemüügiga.
25.2.VÕS § 208 lg 4 kohaselt on tarbijalemüük asja müük müügilepingu alusel, mille puhul tarbijale müüb vallasasja müüja, kes sõlmib lepingu oma majandus- või kutsetegevuses. Lõike 1 kohaselt kohustub müüja asja müügilepinguga andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu.
25.3.Käesoleval juhul puudub vaidlus selles, et AS SEB Liising liisinguandjana omandas liisingulepinguga hageja kui liisinguvõtja poolt määratud müüjalt s.o kostjalt sõiduki (liisinguese) ja andis selle hageja kasutusse. Tegemist on kolmepoolse müügilepinguga, kus AS SEB Liising osaleb müügilepingu finantseerijana, kostja müüjana ja hageja ostjana. Üleandmisevastuvõtmise aktiga (t.lk 42) on tõendatud, et kostja andis müügieseme valduse üle hagejale. Seega kohalduvad käesoleval juhul müügilepingule tarbijalemüügisätted ning kostja väited müügigarantii puudumisest ei ole asjakohased. Riigikohus on sarnaste asjaoludega lahendis 3-2-1-49-17 nõustunud, et tegemist on tarbijalemüügiga.
26.Lepingust taganemine
26.1.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 101 lg 1 p 4 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja taganeda lepingust. VÕS § 116 lg 1 kohaselt võib lepingupool lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine).
26.2.Kehtivaks taganemiseks peavad olema täidetud järgnevad eeldused: 1) kehtiv leping; 2) lepingu rikkumine; 3) rikkumine on oluline; 4) taganemisavaldus mõistliku aja jooksul; 5) täiendav tähtaeg kohustuse täitmiseks.
27.Lepingu kehtivus
27.1.VÕS § 208 lg 1 kohaselt kohustub asja müügilepinguga müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Seega on müügilepingu peamine sisu kohustus võõrandada kokkulepitud ese tasu eest. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja on finantseerija s.o AS-i SEB Liising kaudu müügihinna tasunud ja kostja on andnud müüdud asja hagejale üle. Seega oli poolte vahel sõlmitud kehtiv ostumüügileping.
28.Lepingu rikkumine ja rikkumise olulisus
28.1.Vastavalt VÕS § 116 lg-le 2 on olulise lepingurikkumisega eelkõige tegemist, kui: 1) kohustuse rikkumise tõttu jääb kahjustatud lepingupool olulisel määral ilma sellest, mida ta õigustatult lepingust lootis, välja arvatud juhul, kui teine lepingupool ei näinud kohustuse rikkumise niisugust tagajärge ette ja temaga sarnane mõistlik isik ei oleks seda tagajärge samadel asjaoludel samuti ette näinud; 2) rikuti kohustust, mille täpne järgimine oli lepingust tulenevalt teise lepingupoole huvi püsimise eelduseks lepingu täitmise vastu; 3) kohustust rikuti tahtlikult või raske hooletuse tõttu; 4) kohustuse rikkumine annab kahjustatud lepingupoolele mõistliku põhjuse eeldada, et teine lepingupool ei täida kohustusi ka edaspidi; 5) teine lepingupool ei täida oma ükskõik millist kohustust käesoleva seaduse §-s 114 nimetatud täitmiseks antud täiendava tähtaja jooksul või teatab, et ta selle tähtaja jooksul kohustust ei täida.
Selleks, et otsustada, kas hageja võis müügilepingust taganeda, peab kohus seega hindama, kas kostja on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud VÕS § 116 lg 2 mõttes.
28.2.Hageja hinnangul on kostja müügilepingut oluliselt rikkunud ja sõiduk on talle müüdud olulise puudusega. Hageja leiab, et sõiduk ei vastanud lepingutingimustele VÕS § 217 lg 2 p 6 kohaselt, kuna puudused ilmnesid sõiduauto üleandmise päeval peale 100 km läbimist. Kostja leiab, et hageja pole tõendanud, et sõidukil esines puudusi asja üleandmisel.
28.3.Vastavalt VÕS § 218 lõikele 2 vastutab tarbijalemüügi puhul müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis ilmneb kahe aasta jooksul asja üleandmisest ostjale. Tarbijalemüügi puhul eeldatakse, et kuue kuu jooksul asja ostjale üleandmise päevast ilmnenud lepingutingimustele mittevastavus oli olemas asja üleandmise ajal, kui selline eeldus ei ole vastuolus asja või puuduse olemusega.
28.4.Kohus loeb Moller Auto Viru 03.11.2017 pakkumisega (t.lk 13), Moller Auto Ülemiste 28.12.2017 töötellimusega (t.lk 15-15 pöördel) ja Moller Auto Ülemiste 16.04.2018 pakkumise kinnitusega (t.lk 16) tõendatuks, et sõidukil esinesid vahetult peale sõiduki ostu sellised puudused, mis ei võimalda sõiduki kasutamist enne põhjalikku remonti. 10.11.2017 e-kirjaga (t.lk 14 pöördel) on tõendatud, et hageja teatas kostjale sõidukil esinevatest puudustest. Seega teatas hageja kostjat puudustest mõistliku aja jooksul. Hageja teatas diagnostika tulemustest kostjat 24.04.2018 e-kirjaga (t.lk 19). Hageja teatas ostjana kostjale kui müüjale sõidukil esinevatest puudustest enne kuue kuu möödumist ostjale üleandmise päevast. VÕS § 218 lg 2 teisest lausest tulenevalt oli kostja kohustuseks puudustest teadasaamisel tõendada sõiduki lepingutingimustele vastavus, kuid kostja ei ole mingil moel soovinud kontrollida sõiduki vastavust lepingutingimustele. Seega saab eeldada, et ilmnenud lepingutingimustele mittevastavus oli olemas asja üleandmise ajal ning kostja kohustuse rikkumise tõttu (lepingutingimustele mittevastava sõiduki müümisega) jäi hageja kahjustatud lepingupoolena olulisel määral ilma sellest, mida ta õigustatult lepingust lootis s.o kasutada kostjalt ostetud sõidukit.
28.5.Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud, et müügihinna määramisel ta arvestas, et sõiduk võib juba 100 km läbimisel osutuda olulist remonti vajavaks. Kohtu hinnangul võis hageja eeldada, et 4 aastat kasutatud ja 149 843 km läbinud sõiduk on sõidukorras.
28.6.VÕS § 223 lg 1 kohaselt müüjat loetakse müügilepingut oluliselt rikkunuks muu hulgas ka siis, kui asja parandamine või asendamine ei ole võimalik või ebaõnnestub või kui müüja keeldub õigustamatult asja parandamast või asendamast või ei tee seda mõistliku aja jooksul pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist. Hageja e-kirjadega (t.lk 19, t.lk 14 pöördel) on tõendatud, et hageja pakkus korduvalt kostjale võimalust sõiduki parandamiseks, kuid kostja on sõiduki parandamisest keeldunud (t.lk 19). Seega on hageja müügilepingut oluliselt rikkunud.
29.Taganemisavaldus ja täiendav tähtaeg kohustuse täitmiseks
29.1.Tulenevalt VÕS § 116 lõikele 1 võib lepingupool lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine). Kohus on eespool tuvastanud, et kostja rikkus oluliselt lepingut müües hagejale lepingutingimustele mittevastava sõiduki. Vaatamata asjaolule, et kostja keeldus lepingueseme parandamisest (t.lk 19) ning hagejal oli õigus keeldumisel koheselt lepingust taganeda, pakkus hageja (t.lk 19, t.lk 14 pöördel) korduvalt kostjale võimalust sõiduki parandamiseks, mida kostja ei teinud. Seega oli lepingust taganemine põhjendatud.
29.2.Kohus leiab, et hageja pöördumine Tarbijavaidluste kosmisjoni (t.lk 20-21) sisaldas tingimuslikku lepingust taganemise avaldust. Lepingust taganemine on fikseeritud komisjoni otsuse päises hageja kui tarbija nõudena. Sama otsusega tuvastas komisjon, et tarbijal on õigus lepingust taganeda. Otsus toimetati pooltele kätte e-kirja teel 18.05.2018 (t.lk 71-71 pöördel). Kostja sai komisjoni otsuse kättesaamisel teada hageja müügilepingust taganemisest. Lepingust taganemine toimus hageja poolt seega 18.06.2018.
30.Taganemise tagajärjed
30.1.Kooskõlas VÕS § 188 lõikega 2 kui lepingupool võib vastavalt seadusele või lepingule lepingust taganeda, vabastab lepingust taganemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. Vastavalt VÕS § 189 lõikele 1 võib lepingust taganemise korral kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu. Taganemisest tulenevad kohustused peavad lepingupooled täitma üheaegselt, kusjuures vastavalt kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 111 sätestatut.
30.2.Seega tuleb hagejal tagastada kostjale sõiduk ning kostjal hagejale müügilepingu järgi tasutud 14 900 eurot.
31.Kahjust
31.1.Hageja kahju seoses müügilepingu eseme puudustega on järgmine: 1) sõiduki puuduste tuvastamiseks diagnostikale tehtud kulutused summas 56,83 ja 111,41 eurot (t.lk 17-18, ); 2) sõiduki äravedamise ja mootori lahtivõtmise kulud summas 241,49 eurot (t.lk 22-23); 3) liisingulepingu sõlmimise tasu 195 eurot (t.lk 6); 4) liisingulepingu järgi (t.lk 10) makstud intressid (275,72) ja kindlustusmaksed (348,81) kogusummas 624,53 eurot; 14.12.208 menetlusdokumendis suurendas hageja kindlustusmakse ja kolme intressimakse võrra kokku 103,86 eurot (t.lk 69).
31.2.Kui müüja rikub oma lepingulisi kohustusi, võib ostja nõuda VÕS § 101 lg 1 p 3 ja § 115 lg 1 järgi müüjalt lepingulise kohustuse täitmise asemel kahju hüvitamist. Sellise nõude rahuldamiseks tuleb kontrollida, kas müüja on lepingut rikkunud (VÕS § 100 ja § 115 lg 1) ja kas ta vastutab lepingu rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1), st tuleb hinnata, kas rikkumine ei ole VÕS § 103 järgi vabandatav, kas ostjale on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128), kas kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2), kas kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena müüjale lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (VÕS § 127 lg 3) ning kas rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4) (vt ka Riigikohtu 8. jaanuari 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-173-12, p 15; 20. märtsi 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-5-12, p 27).
31.3.Kohus on eelnevalt tuvastanud, et kostja rikkus müügilepingut müües kostjale puudustega asja. Samuti luges kohus tuvastatuks, et kostja vastutab lepingu rikkumise eest. Kostja ei ole tõendanud, et tema rikkumine oleks vabandatav. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et hagejal kandis kahju 1333,12 eurot (t.lk 3 ja 69). Müügilepingu alusel tuleb ostjale müüa puudusteta asi seega on kahju hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga. Samuti on puudustega asja müümisel ettenähtav kahju tekkimine ning hagejal kahju tekkimise ning kostja rikkumise vahel on põhjuslik seos. Seega tuleb kostjalt hagejale välja mõista ka hagejal müügilepingust tekkinud kahju 1333,12 eurot.
32.Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Menetluskulud jäävad TsMS § 162 lg 1 järgi kostja kanda. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks kohtuotsuses TsMS § 174 lg 1 ja 2 ning § 177 lg 1 järgi. Hageja on esitanud menetluskulu kokku summas 3346 eurot. Summa koosneb hagi esitamiseks tasutud riigilõivust 700 eurost ja õigusabikuludest summas 2646 eurost. Kostjalt tuleb hagejale välja mõista hagiavalduselt tasutud riigilõiv 700 eurot (TsMS § 139 lg 1), kuna see on menetluskulu (TsMS § 138 lg 1). Et hagejal oli menetluses lepinguline esindaja, peab kostja hüvitama kostjale tekkinud lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1). TsMS § 175 lg 1 järgi tuleb kohtul hinnata nii esindamisele kulunud aja kui ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust (Riigikohtu määrus asjas nr 3-2-1-115-13, p 25). Hageja kulud õigusabile on 2646 eurot. Hageja esindajal on õigusabi osutamise teenusele kulunud 15 tundi ja 45 minutit tunnihinnaga 140 eurot + km. Hagejale on õigusabi osutatud järgnevalt: 1) 06.07.2018 ja 12.07.2018 asja materjalidega tutvumine, hagiavalduse koostamine 3 tundi hinnaga 504 eurot; 2) 09.08.2018 ja 10.08.2018 hagiavalduse paranduste tegemine, andmete lisamine 1 tundi ja 30 minutit hinnaga 252 eurot; 3) 06.09.2018 ja 17.09.2018 nõude täiendamine, lõplik vormistamine, 21.09.2018 kohtumäärusega tutvumine ja suhtlus kliendiga, 28.09.2018 kostja vastusega tutvumine kokku 4 tundi ja 30 minutit hinnaga 756 eurot; 4) 03.10.2018 kliendisuhtlus seoses liisinguandja heakskiiduga taganemisele, 11.10.2018 ja 15.10.2018 kostja vastuse analüüs ja seisukoha koostamine, 30.10.2018 kohtukutsega tutvumine ja infovahetus kliendiga kokku 3 tundi hinnaga 504 eurot; 5) 14.11.2018, istungiaja muutmisega seotud suhtlus, 15.11.2018 tutvumine liisinguandja heakskiiduga ja selle kohtule esitamine, 21.11.2018 istungiks ettevalmistamine, istungil osalemine ja sellega kaasnev kliendisuhtlus, 22.11.2018 protokolliga tutvumine kokku 2 tundi ja 30 minutit hinnaga 420 eurot; 6) 14.12.2018 lõppseisukoha koostamine ja esitamine 1 tund ja 15 minutit hinnaga 210 eurot. Kostja leiab, et hageja lepingulise esindaja kulud on põhjendamatult suured. Kostja leiab, et hagejal ei saanud nimetatud õigusabi toimingutele mõistlikult võttes kuluda rohkem kui 6 tundi. Kohus, arvestades tsiviilasja keerukust, esitatud menetlusdokumentide sisu ja tõendite mahtu, leiab, et hageja menetluskulud õigusabile on põhjendatud ja vajalikud. Kohus on seisukohal, et konkreetse, lühikese ja ülevaatliku dokumendi koostamiseks võibki kuluda enam aega, kui pika ja ebaülevaatliku menetlusdokumendi koostamiseks. Kohus leiab, et hageja 19.12.2018 viide dokumendi alguses, et dokument on esitatud haldusasjas on ilmselgelt ekslik ning seetõttu ei oma see viide menetluskulude hindamisel tähtsust. Dokumendi sisust nähtuvad käesolevas menetluses tehtud toimingud. Lepingulise esindaja tunnitasu 140 eurot tunnis vastab hageja esindaja kvalifikatsioonile ja on konkreetse tsiviilasja keerukust ja mahtu arvestades põhjendatud. Kokku on hageja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik kulu 2646 eurot. Lisaks on hageja menetluskuluks riigilõiv hagiavalduselt summas 700 eurot. Seega on hageja menetluskulud kokku 3346 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude
suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Moonika Tähtväli kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.